Lucas 12
Endagaano Empyaka Omu Lugwere (GWR) vs NTLH
1 Omu kiseera ekinanyere ekyo, abantu nkumi nʼenkumi nga babbiirire e giri oYesu era ni batuuka nʼokwemanganaku, oYesu nʼatandiika okukoba abeegibe ati, “Mwekuume ekizumbulukuca kyʼenjegesya yʼaBafalisaayo, ibwo nago obunanfunsi.
1 Milhares de pessoas se ajuntaram, de tal maneira que umas pisavam as outras. Então Jesus disse primeiro aos discípulos:
2 Nabuli kintu ekikukuulirirye balikitoolayo, era nabuli kintu ekiri omu kyama kyalimanyikana.
2 Tudo o que está coberto vai ser descoberto, e o que está escondido será conhecido.
3 Byonabyona ebibatumulira omu ndikiirya, biwulikikana omusana, era nʼekyama ekimuweweetereranganira nga mweigaliriirye omu bisenge, omuntu yalikikookera ngulu.
3 Assim tudo o que vocês disserem na escuridão será ouvido na luz do dia. E tudo o que disserem em segredo, dentro de um quarto fechado, será anunciado abertamente.
4 “Mbakobera inywe bakaagwa bange nti timutyanga abo abaita mubiri gwonkani, neye ngʼoluzwanyuma tibayezya kwongereryaku ekindi.
4 Jesus continuou:
5 Wazira oleke mbalagisye ogumuli nʼokutya: Mutyenge Kibbumba iye aali nʼobwezye, nʼokukudyaka omu geyeena ngʼamalire okwita omubirigwo. Kale oyo niiye ogumubba mutyenge!
5 Vou mostrar a vocês de quem devem ter medo: tenham medo de Deus, que, depois de matar o corpo, tem poder para jogar a pessoa no inferno. Sim, repito: tenham medo de Deus.
6 “Obunyonyi obutaanu bwa laisi ino, neye mpaawo kadi kamo oKibbumba akeyeerabiraku.
6 — Por acaso não é verdade que cinco passarinhos são vendidos por algumas moedinhas? No entanto Deus não esquece nenhum deles.
7 Kale timwatyanga, olwʼokubba inywe muli bʼebbeeyi okukiraku obunyonyi obwo. Era oKibbumba amaite nʼobungi bwʼenziiri gyʼoku buli mutwe gwʼomuntu.
7 Até os fios dos cabelos de vocês estão todos contados. Não tenham medo, pois vocês valem mais do que muitos passarinhos!
8 Era mbakoba nti nabuli ambutula omumaiso gʼabantu, oMwana wa Muntu yena yalimubbutula omumaiso gʼabamalaika ba Kibbumba.
8 Jesus disse ainda:
9 Kaisi oyo iye aneegaanira omumaiso gʼabantu, zena nalimwegaanira omumaiso gʼabamalaika ba Kibbumba.
9 Mas aquele que disser publicamente que não é meu, o Filho do Homem também dirá diante dos anjos de Deus que essa pessoa não é dele.
10 Era nabuli atumula okubbikubbi oku Mwana wa Muntu, bayezya okumusoniya; neye oyo iye azuma oMwoyo oMutukulye, tibalimusoniya.
10 — Quem falar contra o Filho do Homem será perdoado, porém quem
11 “Owebabatwalanga okubawozesya omu makumbaaniro, ooba omumaiso gʼabalamuzi ooba agʼabafugi, timweraliikiriranga ekyokutumula omukwewozyaku,
11 — Quando levarem vocês para serem julgados nas
12 olwʼokubba nʼananyere aawo nga muli omukwewozyaku, iye oMwoyo oMutukulye yalibakobera ebimuwomeire okutumula.”
12 Pois naquela hora o Espírito Santo lhes ensinará o que devem dizer.
13 Awo ni wabbaawo omuntu okuzwa omu kiziima kyʼabantu nʼakoba oYesu ati, “Musomesya, onkobereku omuganda wange angabulireku ebyange oku byʼobusika bwaiswe.”
13 Um homem que estava no meio da multidão disse a Jesus: — Mestre, mande o meu irmão repartir comigo a herança que o nosso pai nos deixou.
14 OYesu nʼamwiramu ati, “Munange, naani eyanteekerewo okubba omugayi ooba okubba omuntu akola oku byakubagabula ebyobusika byanywe?”
14 Jesus disse:
15 Awo nʼakoba ababbairewo ati, “Mwekuume okutayayaanira ebintu okwa buli ngeri olwʼokubba obwomi bwʼomuntu tibubbaawo lwʼensunaye eyʼebintu waire nʼobwabba nabyo ebingi bitya.”
15 E continuou, dizendo a todos:
16 Kale awo nʼabagerera olugero olukoba luti, “Wabbairewo omuntu omusuni eyabalirye nakusani ebibala okwitakalirye.
16 Então Jesus contou a seguinte parábola :
17 Kale ni yeebuulya omu mwoyogwe ati, ‘Niki ekinakola? Ndambaku e ginabisa amakungula gange gonagona.’
17 Então ele começou a pensar: “Eu não tenho lugar para guardar toda esta colheita. O que é que vou fazer?
18 “Awo nʼakoba ati, ‘Kinu niikyo ekinjaba okukola. Njaba okuvunawo ebideero byange, kaisi nnyombeke gadi agakiraku obunene. Era oomwo niimwo omunabisa ebirime byonabyona ebyʼempeke, nʼebintu byange ebindi.
18 Ah! Já sei! — disse para si mesmo. — Vou derrubar os meus depósitos de cereais e construir outros maiores ainda. Neles guardarei todas as minhas colheitas junto com tudo o que tenho.
19 Olwo awo kaisi nalikoba omu mwoyo gwange nti, mbisire ebintu bingi ebisa ebyaba okummalisyaku emyanka mingi. Kale ndi nʼokuwuumula, nʼokulya, nʼokwenywera era nga wensangaala.’
19 Então direi a mim mesmo: ‘Homem feliz! Você tem tudo de bom que precisa para muitos anos. Agora descanse, coma, beba e alegre-se.’ ”
20 “Neye oKibbumba nʼamukoba ati, ‘Musirusiru iwe! Omu kiire kinu oyaba kufa, olwo ebyotegekere byabba byani?’
20 Mas Deus lhe disse: “Seu tolo! Esta noite você vai morrer; aí quem ficará com tudo o que você guardou?”
21 Kale niiye omuntu owaabba atyo iye ayeebisira ebyobusuni, aate nga timusuni omumaiso ga Kibbumba.”
21 Jesus concluiu:
22 Awo oYesu nʼakoba abeegibe ati, “Kale kagira mbakoba nti timweraliikiriranga omu bwomi bwanywe olwʼekyokulya, newankubbaire olwʼekyokuzwala.
22 Então Jesus disse aos seus discípulos:
23 Ekyo kityo olwʼokubba obwomi ibwo bwʼebbeeyi okukiraku ekyokulya, era nʼomubiri gwona gwʼebbeeyi okukiraku ebyokuzwala.
23 Pois a vida é mais importante do que a comida, e o corpo é mais importante do que as roupas.
24 Aale mubone enyonyi. Igyo tigisiga, waire kukungula tigikungula, era tigibba kadi nʼekibiso waire kideero, neye oKibbumba agiwa ekyokulya. Olwo inywe timuli bamugaso ino okukiraku enyonyi?
24 Vejam os corvos: não semeiam, não colhem, não têm despensas nem depósitos, mas Deus dá de comer a eles. Será que vocês não valem muito mais do que os pássaros?
25 Era naani kwinywe oweyeeraliikirira, ayezya okwongeraku waire ekiseera ekityai kiti oku kuwangaalakwe?
25 Qual de vocês pode encompridar a sua vida, por mais que se preocupe com isso?
26 Aale obanga timwezya kukolaku waire ekintu ekityai ngʼekyo, kale lwaki mweraliikirira ebindi ebisigaireyo?
26 Portanto, se vocês não podem conseguir uma coisa assim tão pequena, por que se preocupam com as outras?
27 “Aale kaade mubonere oku ngeri ebimuli egibikulamu. Cooka ibyo tibikola waire kwetungira bizwalo, neye mbakobera nti nʼewankubbaire okabaka oSulemaani omu kitiisyakye kyonakyona, tiyazwaireku okuboneka nakusani okutuukiryaku ngʼebimuli owebibba.
27 Vejam como crescem as flores do campo: elas não trabalham, nem fazem roupas para si mesmas. Mas eu afirmo a vocês que nem mesmo Salomão, sendo tão rico, usava roupas tão bonitas como uma dessas flores.
28 Neye obanga oKibbumba azwalisya nakusani atyo ebimuli ibyo ebibbaawo atyanu eizo ni babyoca, tiyalikiraku ino okubazwalisya inywe abaliku nʼokwikirirya okutono?
28 É Deus quem veste a erva do campo, que hoje está aqui e amanhã desaparece, queimada no forno. Então é claro que ele vestirá também vocês, que têm uma fé tão pequena!
29 Era inywe timwemaliranga mu kunoonia kimwalya, ooba kimwanywa, era timweraliikiriranga olwʼebintu ebityo.
29 Portanto, não fiquem aflitos, procurando sempre o que comer ou o que beber.
30 Ekyo kityo olwʼokubba ibyo ebyo byonabyona abantu abataikirirya omu Kibbumba niibyo ebibeemaliramu, neye inywe iye oItewaanywe amaite ati ebyo mubyetaaga.
30 Pois os pagãos deste mundo é que estão sempre procurando todas essas coisas. O Pai de vocês sabe que vocês precisam de tudo isso.
31 Wazira mwemalirenge mu kunoonia bwakabaka bwa Kibbumba, kaisi musune byonabyona ebyo ebimwetaaga.
31 Portanto, ponham em primeiro lugar na sua vida o
32 “Kale timwatya, nga inywe ekibbula ekityai ekya beegi bange, olwʼokubba oItewaanywe yasiimire era nʼabaikirirya inywe okufugira aamo naye omwigulu.
32 Jesus continuou:
33 Aale mutunde ebintu byanywe, kaisi empiiya egizwamu mugabire abadoobi. Omu ngeri eyo mwabba mwekoleire emigoba omwigulu igyo egitanyiirika, era nga mwekoleire nʼobusuni obutawaawo eedi omwigulu, iyo omwibbi e gyatatuuka, era e nambula kadi biwuuka ebyezya okububebenya.
33 Vendam tudo o que vocês têm e deem o dinheiro aos pobres. Arranjem bolsas que não se estragam e guardem as suas riquezas no céu, onde elas nunca se acabarão; porque lá os ladrões não podem roubá-las, e as traças não podem destruí-las.
34 Ekyo kityo olwʼokubba obusunibwo e gibubba, nʼomwoyogwo gwona niiyo e gigubba.”
34 Pois onde estiverem as suas riquezas, aí estará o coração de vocês.
35 “Mubbe bantu abeetegeki okuweererya, nga mwefungiziire nakimo era nʼamataala gaanywe nga gaaka.
35 E Jesus disse ainda:
36 Kale nga muli ooti bantu abakuumiriire omusengwa waabwe okwira okuzwa oku mbaga eyʼobugole, kaisi bayezye okumwigulirawo amangu ago nga yankukonkona.
36 Sejam como os empregados que esperam pelo patrão, que vai voltar da festa de casamento. Logo que ele bate na porta, os empregados vão abrir.
37 Ikyo kyalibba kisa eeri abaweererya abo ibo omusengwa waabwe oweyaliizira kaisi nʼabaajirya nga babonia. Mbakobera amazima nti yalyetegeka ngʼomwinuli owaabba, nʼabatyamisya okubainula, era nʼasigala aawo ngʼomusimaami okubaweererya.
37 Felizes aqueles empregados que o patrão encontra acordados e preparados! Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o próprio patrão se preparará para servi-los, mandará que se sentem à mesa e ele mesmo os servirá.
38 Kyalibba kisa singa omusengwa waabwe aiza waire mukiire aakati ooba kibbambya, nʼabaajirya nga babonia, abaweererya abo yalibasiima.
38 Eles serão felizes se o patrão os encontrar alertas, mesmo que chegue à meia-noite ou até mais tarde.
39 Era mumanye kinu muti singa onyere enyumba amanya esaawa omwibbi egiyaiziramu, taleka enyumbaye ni bagivuna era ni bagingiramu.
39 Lembrem disto: se o dono da casa soubesse a que hora o ladrão viria, não o deixaria arrombar a sua casa.
40 Kale nywena mubbenge beetegeki olwʼokubba oMwana wa Muntu yaliizira omu kiseera ekimutamusuubiriramu.”
40 Vocês, também, fiquem alertas, porque o
41 Kale awo oPeetero nʼamubuulya ati, “Musengwa, olugero olwo lwaiswe swenkani ooba lwʼabantu bonabona?”
41 Então Pedro perguntou: — Senhor, essa
42 OMusengwa nʼairamu ati, “Ndi kutumula ku muntu omwesigwa era iye oyo eyegendereza, iye omusengwawe ogwateekawo okulabirira abaweererya abainaye, nʼokubawa omugabo gwabwe ogwʼebyokulya omu kiseera ekituuce.
42 O Senhor respondeu:
43 Kyalibba kisa eeri omuweererya oyo, iye omusengwawe oweyaliira kaisi nʼamwajirya ngʼakola ekyo ekiyamulagiire.
43 Feliz aquele empregado que estiver fazendo isso quando o patrão chegar!
44 Mbakobera amazima nti ebintu byonabyona ebya musengwawe oyo balibikwatisya omuweererya oyo okubirabirira.
44 Eu afirmo a vocês que, de fato, o patrão vai colocá-lo como encarregado de toda a sua propriedade.
45 Neye singa omuweererya oyo akoba omu mwoyogwe ati, ‘Omusengwa wange yaalwawo okwira,’ nʼatandiika okukubba abaweererya abainaye, era nʼokulya nʼokunywa, nʼokuteemeera,
45 Mas imaginem o que acontecerá se aquele empregado pensar que o seu patrão está demorando muito para voltar. E imaginem que esse empregado comece a bater nos outros empregados e empregadas e a comer e a beber até ficar bêbado.
46 omusengwa wʼomuweererya oyo abba yaliirira oku lunaku olunandi nʼamukuumiriiraku, nʼomu saawa egyatamaite. Awo omusengwa wʼomuweererya oyo yalimubonereza ino era nʼamutwalirya mu bantu abataikirirya.
46 Então o patrão voltará no dia em que o empregado menos espera e na hora que ele não sabe. Aí o patrão mandará cortar o empregado em pedaços e o condenará a ir para o lugar aonde os desobedientes vão.
47 “Kaisi iye omuweererya amaite omusengwawe ekyataka, neye nandi ni yeetegeka ooba nandi nakola ngʼomusengwawe owaataka, balimuwa ekibonerezo kikakaali.
47 — O empregado que sabe qual é a vontade do patrão, mas não se prepara e não faz o que ele quer, será castigado com muitas chicotadas.
48 Wazira oyo iye etiyamaite, kaisi nʼakola ekiwoomera okumukubbisya, balimuwa ekibonerezo ekiri gwai gwai. Era nabuli ogubawaire ebingi, balimusuubiriramu bingi; nʼoyo ogubabisisirye ebingi, balimubuulya ebikiraku ebibamubisisirye.”
48 Mas o empregado que não sabe o que o patrão quer e faz alguma coisa que merece castigo, esse empregado será castigado com poucas chicotadas. Assim será pedido muito de quem recebe muito; e, daquele a quem muito é dado, muito mais será pedido.
49 Awo oYesu ni yeeyongera okubalabula ati, “Nʼaizire kukuma musyo ku kyalo era ndi kusairirya nti singa atyanu gwakire!
49 Jesus continuou:
50 Neye njaba okweinika omu kugada ngʼowebainika omuntu nga bamubatiza, era neraliikirira ino paka owekwaliwa.
50 Tenho de receber um batismo e como estou aflito até que isso aconteça!
51 Inywe museega muti nʼaizire kuleeta idembe oku kyalo? Mbakobera nti tiniikyo owekiri, wazira nʼaizire kuleetawo kwawukana.
51 Vocês pensam que eu vim trazer paz ao mundo? Pois eu afirmo a vocês que não vim trazer paz, mas divisão.
52 Era okuzwa atyanu, abataanu omu nyumba emoiza baligabukanamu, abasatu ni baakanisya ababiri, na babiri ni baakanisya abasatu.
52 Porque daqui em diante uma família de cinco pessoas ficará dividida: três contra duas e duas contra três.
53 Banu baligabukanamu: Oiteeye nʼomutaane; omutaane nʼoiteeye; omaaye nʼomwalawe; omwala nʼomaaye; odaani nʼomulyawe; omulya nʼodaaniwe.”
53 Os pais vão ficar contra os filhos, e os filhos, contra os pais. As mães vão ficar contra as filhas, e as filhas, contra as mães. As sogras vão ficar contra as noras, e as noras, contra as sogras.
54 Awo oYesu nʼaira oku kiziima kyʼabantu nʼakikoba ati, “Owemubonanga ekireri nga kizwa e bugwaisana, amangu ago mukobanga muti, ‘Oikendi yatoonya.’ Era ikyo ni kibba kityo.
54 Jesus disse também ao povo:
55 Era ompunga okuzwa e maserengeta owaafuwa, nga mukoba muti, ‘Eisana lyaba okwoca ino.’ Era niiye owekibba.
55 E, quando sentem o vento sul soprando, dizem: “Vai fazer calor.” E faz mesmo.
56 Inywe abananfunsi! Mwezya okumanyica amakulu gʼemboneka yʼekyalo nʼeyʼangulu, neye lwaki timwezya okumanyica amakulu gʼekyo ekiri kubbangawo omu kiseera kinu?”
56 Hipócritas! Vocês sabem explicar os sinais da terra e do céu. Então por que não sabem explicar o que querem dizer os sinais desta época?
57 Awo oYesu nʼababuulya ati, “Lwaki inywe abananyere timwesalirawo ekituuce?
57 E Jesus terminou, dizendo:
58 Owoobba ngʼoyaba e wʼomulamuzi nʼomuntu akuwaabiire, weefude okusyania naye nga mukaali muli mu nzira, kaisi aleke okukutuuca e wʼomulamuzi, era nʼomulamuzi okukukwatisya omwisirikale, nʼomwisirikale nʼakuteeka omu mabbuusu.
58 Se alguém fizer uma acusação contra você e levá-lo ao tribunal, faça o possível para resolver a questão enquanto ainda está no caminho com essa pessoa. Isso para que ela não o leve ao juiz, o juiz o entregue ao guarda, e o guarda ponha você na cadeia.
59 Ekyo kityo olwʼokubba nkukobera nti ewalituuka oomwo, tiwalizwamu paka owewalisasula empiiya gyonagyona egyʼomugaito.”
59 Eu lhe afirmo que você não sairá dali enquanto não pagar a multa toda.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.