Hebreus 12
Endagaano Empyaka Omu Lugwere (GWR) vs AAI
1 Kale, tuli nʼabantu bangi ino batyo abalaga nga beesigire oKibbumba, era atyanu nga bali ooti bantu ababba beeruguuliriirye ekisaawe nga batulingiriire iswe abali omu muzenyo. Nʼolwekyo tweyambulye buli kintu ekiri omu bwomi bwaiswe ekitukaisya okuweererya oKibbumba, era nʼekibbikibbi ekitira okwiza ni kitugwisya. Tukole ebintu oKibbumba ebyataka tukole, nʼeiganyi lingi ngʼomwiruki omu koolo owʼembiro owaabba. Era tuweererya oKibbumba nga tuli baguminkiriza,
1 Isan imih it i sabuw maramaim kau’ay gagamin na’in sisibit roun roun hi’ar bebera’uh hibat hi’itit tanununuw. Imih sawar kakafih erorowen tanit tanisrouwen naatu bowabow kakafihine fatumit tama’am tanarufamit tanatit, nunuwamih hi’u’uwit saise tanitarfofor tananunuw gewas.
2 nga tumaliire ebiseego byaiswe byonabyona ku Yesu yenkani. Okwikirirya kwaiswe kwemereirewo ku niiye, okuzwera nakimo oku ntadiika paka ku nkomerero yaakwo. OYesu oyo, olwʼeisangaalo eriyamaite ati yasuna ngʼamalire okufa, yagumiire okufeera oku musalabba, nandi nʼatya okuswala. Atyanu atyaime aamo nʼoKibbumba omu kifo ekyʼekitiisya eino.
2 Matat etei Jesu tana’itin, ata baitumatum an naatu yomanin, sabuw hibai onaf afe’en hi’onaf hibi’i’iyab, men biyan eohow. Anayabin yasisir nanamaim ma’am i so’ob, imih wainab in yomaninamaim yen God ana asukwafune mare bonamanamarinamaim ema’am.
3 Mugerageranienge oYesu okwakanisya abantu abakola ebibbibibbi okubamwakanisiryemu, na inywe okumubitamu, kaisi olwo ni mutademba nʼokuwaamu amaani.
3 Sabuw kakafih wanawanahimaim wawainab i kwananot, isan imih kwa men kwanahahar naatu gubam nahuriramih.
4 Omu kulwanisya ekibbikibbi, inywe mukaali kulwana okutuuka oku kusuka omusaaye gwanywe.
4 Anayabin bowabow kakafih bairi kwabiyow ana veya kwa men yait hi’asbuni imorobomih.
5 Muli ooti mwerabiire ebibono oKibbumba ebyatumula ngʼabairyamu amaani ngʼabaanabe? Akoba ati:
5 Buk Atamaninamaim God kwa i natunatun rouw koufair tur bit kwanotanot? Iti na’atube eo,
6 olwʼokubba oMusengwa agolola ogwataka,
6 Anayabin Regah orot babin iyab isah ebiyabow boro baikwatutunen nitih, naatu orot babin iyab i natunatunamih ebowabow boro baimakiy nitih.”
7 Mugumirenge okubagolola, olwʼokubba oKibbumba abagolola ngʼabaanabe. Aale mwanaki oiteeye ogwatagolola?
7 Biyababan fokarih wanawanan kwana fair nawainabi nati i kwa a baikwatutunen na’atube, anayabin kwa i natunatun imih ebi’obaiyi. It tamatanah baikwatutunen titit tibi’obaiyit i kwaso’ob.
8 Neye oKibbumba owaatabagolola, ngʼabaanabe bonabona owabagolola, mubba baana bʼe nza, neye tibaanabe abʼomunda abananyerenyeere.
8 God natunatun etei baikwatutunen ebitih, naatu o baikwatutunen men inabaib na’at, nati ana itinin o i men natun anababatun. O i tamat en, ometakek.
9 Nʼekindi, twabbaire nʼabaitewaiswe omu mubiri, abatugololanga, era ni tubawanga ekitiisya olwʼokukola ekyo. Kaisi atyanu titwasingisyewo ino okugondera oItewaiswe omu mwoyo, ni tusigalya obwomi obutawaawo?
9 Kek ana veya, tamatanah baikwatutunen hibitit i taso’ob, naatu takakafiyih. Imih Tamat maramaim baikwatutunen nabitit ana maramaim tanakakafiy gewas, saise boro ma’ama wanatowanamaim tanama.
10 Abaitewaiswe abo batugololanga okumala ekiseera kimpi kiti olwʼebyo ebibabonanga bati bituuce okukola. Neye iye oKibbumba atunenya lwa kutugasa niiswe, ngʼataka tugabane oku butukulyebwe.
10 Tamatanah baikwatutunen titit tibi’obaiyit, nati i it ata ma gewasin isan. Baise God baikwatutunen ebitit i turobe naatu gewasin, anayabin i ekokok, i ana kakafiyin bairi tanafaram.
11 OKibbumba owaabba atugolola, omu kiseera ekyo, okutugolola kufaanana ngʼokutaleeta isangaalo, wazira bulumi. Neye oluzwanyuma, abo abeega ekibali kubeegesya okubita omu kubagolola okwo, basuna eidembe linene nʼobutuukirirye omu bwomi bwabwe.
11 Baikwatutunen tabaib ana veya’amaim biyat i ebababan tarererey naatu men tabiyasisir. Baise biyababan ufunamaim sabuw iyab baikwatutunen hibai hibi’akir hai yawas boro namutufor yasisiramaim hinama gewas.
12 Kale, nga muweererya oKibbumba, mwire buyaaka omu bwomi bwanywe obwʼomu mwoyo, era muweemu okutya.
12 Isan imih kwanunuw uma tehahahar kwana’awanfairen, naatu a hiririm ra’iyemih kwabiwa’an kwanabat gewas.
13 Mutambulirenge omu bwomi obwʼokwikirirya oYesu nga timucuukacuuka, era abbaire nʼobunafu obwʼengeri yonayona tiyaagwa-bugwi, neye aire obuyaaka omu bwomi obwʼomwoyo.
13 A i namutufor efatut kwanan, saise sabuw afa ah umah ririmih naatu kiyatabirih kwa hi’ufnuni tenan boro men hinawasdidir hinare, baise kwane i boro hai fair hinab maiye hini’ufnuni.
14 Mwefudengeku okubba omwidembe nʼabantu bonabona, era mwefudengeku okubba abantu abatukulye, olwʼokubba mpaawo atali omutukulye eyalibona oMusengwa.
14 Kwanasinaftobon taituwa bairi tufuwamaim kwanama, naatu kwanayasairi kakafiyinamaim kwanama. Anayabin orot yait ana yawas men ya’asair kakafiyinamaim ema’am Regah ana yumat boro men na’itin.
15 Mwekuume, kaisi tiwaabbaawo omuntu afiirwa omugabogwe ogwʼekisa kya Kibbumba ekiyatulagire ogwʼokutulokola. Mwekuume, kaisi tiwaabbaawo kibbikibbi ekisetuka mwinywe, ni kibatabulatabula, era ni kyonoona abangi.
15 Mata toniwa’an gewas, men yait ta God ana manaw ana kabeberane namatabiramih. Kwana’itin gewas men yait ta kwa wanawanamaim ihitutu na’atube ub nakufaifaiy, naatu ana fafa’amaim sawar etei hinakokoramih.
16 Era mwekuume, tiwaabbaawo mulendi, ooba alulunkanira ebyʼekyalo ngʼEsawu, olwʼokulya okwa lumo.
16 Kwana’itin gewas men yait ta na’in nisesebar kwanekwanemih, o Esau sisinaf na’atube nasinaf koun God nitinimih. Anayabin Esau bay tew ta’imonamaim kek ai’in hai onowaten sawar tutufin etei bora’ah tain itin.
17 Mumaite muti oluzwanyuma, oweyatakire okusuna omugabo gwʼenkabi oiteeye oguyabbaire amusabiire, neye tibagimuwaire. Esawu yabbaire abula engeri ya kusansula ekiyabbaire akolere, newankubbaire nga yagezeryeku ino ngʼali mu maliga.
17 Naatu sawar abisa uf himamatar i kwaso’ob, Esau tamah ana baigegewasin isan erererey auman bifefeyan tamah rutawiy. Anayabin abisa marasika sisinaf men dogor baikitabir bai.
18 Omu kwiza eeri oKibbumba, inywe timwizire awali olusozi oSinaayi olumwezya okukwataku, era olwaka omusyo. Era timwizire, ngʼowekyabbaire oku Baisirairi. Mwizire giri ndikiirya ekwaite zigizigi, na gumpunga,
18 Kwa i men kwana oyaw an kwatit Israel sabuw sawar hi’i’itin na’atube kwa’itinimih. Anayabin Israel sabuw hina oyaw Sinai anamaim hititit ana veya wairaf in bitakir hi’itin, gugumin kakafin anababatun hi’itin, wowog gagamin maiyow re’er hi’itin. Naatu nidun hinonowar i
19 na kwasyamika kwʼekondeere, nʼeigono lyʼebibono, eryaleeteire abaliwuliire okwegairira baleke okweyongera okuliwulira.
19 tour nidun hinowar, naatu orot fanan hinonowar ana veya yah birubir fafar Moses hi’u, “Orot ku’otan aki men akokok tur ta nao maiye ananowar.”
20 Tibayezyerye kugumira ekiragiro ekibabawaire, ekikoba kiti, “Nʼowekibba kisolo ni kyeguunya oku Lusozi, bali nʼokukikubba amabbaale kife!”
20 Anayabin God ana ofafar tur fokarin iti na’atube eo isan i hibir, “Bobaituw ta nan iti oyaw sisibinamaim natit nabubutubun na’at kabayamaim kwanarab namorob.”
21 Mazima ebibaboine byabbaire byʼentiisya ino, oMusa nʼatuuka nʼokukoba ati, “Ndi kutya ino era ntukuta!”
21 Abisa matahimaim hi’i’itin i hai bir ra’at, Moses auman ana bir ra’at eo, “Ayu iti sawar aitin abir au umau teo’oror.”
22 Neye inywe okubitira omu kwikirirya mwizire ku Lusozi oSayuuni, era mu kibuga kya Kibbumba onanyere obwomi, era mwizire mu Yerusaalemi ekyʼomwigulu, abamalaika enkumi nʼenkumi egibakumbaaniire omwisangaalo.
22 Baise boun kwa i kwana oyaw wabin Zion imaim kwatit, God wanatowan ma’ama’anin ana bar ana merar, mar ana Jerusalem, tounamatar kou’ay gagamin na’in dones na’atube tibiyasisir wanawanah kwarun bairi kwabiyasisir.
23 Mwizire mu lukumbaana lwʼabaikirirya olunene olwʼabo, abali nʼomugabo ooti baana ababere, abebawandiikire omwigulu. Mwizire giri Kibbumba omulamuzi wa bonabona, nʼeeri emyoyo gyʼabantu abatuukiriire, oKibbumba abaasuucirye abatukulye.
23 Kwa i kwana God natunatun ai’in hai yasisir wanawanan kwarun, natunatun wabih maramaim hikikirum, kwa i kwana sabuw etei hai baibatiyenayan ana God biyan kwanatit. Naatu sabuw gewasih ayubih kouksouwen hibaika tema’am biyah kwatit.
24 Mwizire giri Yesu oMutabagania omu ndagaano empyaka. Mwizire giri musaaye gwʼokuswankira, ogutumula ebisa okukiraku ogwʼAbberi omwana wʼAdamu.
24 Kwana Jesu obaibasit boubun ana foun batayan biyan kwatit naatu rara boubun suware’er i igewasin kwanekwan men Abel ana rara na’atube.
25 Mwekuume, timwagaana okuteekayo omwoyo okuwulisisya oKibbumba ebyabakoba. ABaisirairi eira bagaine okuwulisisya oMusa oweyabalabwire ngʼali oku kyalo, era oKibbumba tiyalekere okubabonereza. Nʼolwekyo iswe owetugaana okuwulisisya iye onyere atulabula ngʼali omwigulu, mpaawo wetwaliramira okutubonereza.
25 Kwana’itin gewas God abisa boun eo kwananowar, men kwanakwahir. Anayabin sabuw iyab marasika oyaw anamaim Moses eo hinowar fanan hisasair i baimakiy men kafa’imo hihaiwimih. Naatu boun God fanan i mutufor marane re eo tanonowar, baise kwanitafasar fanan kwanasasair na’at, kwa i kwamorob sawar. Baimakiy kakafin anababatun boro men karam kwanahaiw!
26 Ku ludi oweyatumuliire oku Lusozi oSinaayi eigonolye lyatengeeterye ekyalo, neye atyanu yasuubizire ati, “Njiza kwiramu okutengeetya ekyalo, era ku lunu tikyalo kyonkani, neye nʼomwigulu.”
26 Oyaw Sinai anamaim i fananawat eo, me etei i’uruyuy, baise boun it ata veya’amaim ana omatanen hikirum inu’in na’atube boro namatar, “Veya ta boro men me akisin aniyuwiyuw, baise mar tafaram etei boro aniyuwiyuw.”
27 Okukoba ati, “Njiza kwiramu,” kitegeeza kiti ebibbumbe ebibatengeetya balibitoolawo, olwo ebyo ebiteezya kutengeeta kaisi awo bisigalewo.
27 Tur mar ta’imon i bebeyan i’obaiyit taitin, God umanamaim abisa eo himatar tema’am boro etei niyuwiyuw hai efan hinasa’iren. Baise sawar abisa wanatowan ma’amih bimataren boro hai efanika hinama.
28 Kale ngʼowetwaingiire omu bwakabaka obubateezya kutengeetya, twebalyenge oKibbumba, era tumusinzenge ngʼoweyasiimire, nga tumuwa ekitiisya era nga tumutya,
28 Imih God ana merar tanay anayabin, it i God ana aiwobomaim tarun, nati efan God boro men niyuwiyuw. Imih God tanifai tanabora’ara’ah ata not tutufin etei kakaf bir auman.
29 olwʼokubba oKibbumba waiswe, iye musyo ogwoca ni gujigirica!
29 Anayabin ata God i turobe tafaram gurusenayan ana wairaf.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.