Atos 5
Endagaano Empyaka Omu Lugwere (GWR) vs AAI
1 Neye lumo, omusaiza omoiza kwibo ogubeeta bati Ananiya, eyabbaire nʼomukali ogubeeta bati Safira, yena nʼatunda ekigona.
1 Orot wabin Ananias aawan Sapphira hairi auman hai sawar turin hiya’aitit sabuw hitubun.
2 Empiiya egyazwiremu nʼatoolaku ekitundu nʼakibisa akyesigalirye, era nga nʼomukaliwe akimaiteku. Egyasigairewo nʼagitwala nʼagikwatisya abatume nga waabbeyesya ati egyaleetere niigyo egyo gyonagyona egiyasuniremu.
2 Naatu kabay turin i botan, aawan i so’ob, naatu i ana baibasit auman iwa’an, turinawat bai in tur abarayah nahimaim ihouw ra’iy.
3 Awo niiye oPeetero okumubuulya ati, “Ananiya, lwaki oikiriirye oSitaani okufuga omwoyogwo, nʼobbeya oMwoyo oMutukulye nga weebisiraku egimo oku mpiiya egiwasunire omu kutunda ekigona?
3 Peter Ananias isan eo, “Aisim Satan not kakafin dogor wanawanan yaru’uy Anun Kakafiyin matanamaim ifuwen, a me hitutubun kabay turin o isa ibotan?
4 Mbona owewabbaire ngʼokaali kukitunda kyabbaire kikyo. Tiniikyo? Era, nʼowewamalire okukitunda, empiiya egiwasuniremu gyabbaire mu bwezyebwo okugikolesya omu ngeri yonayona egyotaka. Tiniikyo? Tete niki dala ekyagirire nʼoseega omu mwoyogwo okukola ekintu ekibbikibbi ekyo? Ala tobbeyere bantu-buntu neye obbeyere Kibbumba.”
4 Inaso’ob iti me i o nowa, baise o a baibasitamaim sabuw hitubun, naatu sabuw hitutubun ufunamaim iti kabay i o nowa. Aisim iti na’atube isinaf? O men orot ifuw, baise God ifuw.”
5 Ananiya oweyawuliire ebyo, nʼagwa eedi nʼafa. Bonabona abawuliire ebibbairewo ensisi nʼebakwata, ni baizula okutya.
5 Ananias tur iti nonowar ana maramaim an uy re morob, sabuw etei’imak tur iti hinonowar hai hibir ra’at.
6 NgʼAnaniya amalire okufa, ni wabbaawo abanyeete abaizire ni balingira omulambogwe omu masuuka, ni baguwuluca, ni bagutwala, ni baguliika.
6 Oro’orot boubuh hina hirun biyan hibai hisum hibai hin rahemaim hiyai.
7 Nga wabitirewo eibbanga lyʼesaawa ooti isatu, omukaliwe nʼatuuka, nga-so tamaiteku ebigwirewo, nʼaingira oPeetero e gibabbaire.
7 Three hours na’atube sasawar ufunamaim aawan babin na tit, i men so’ob Ananias isan abisa mamatar.
8 Awo oPeetero nʼamubuulya ati, “Onkobere! Kituuce dala empiiya ginu niibwo obungi obumwasunire omu kigona?” OSafira nʼamwiramu ati, “Kituuce niigyo egyo.”
8 Peter babin ibatiy, “Ku’o gewas anowar, aaw airi a me hitutubun baiyanaban ana fofonin iti kwabai?” Babin iya’afut eo, “Me hitutubun ana baiyan etei i nati.”
9 OPeetero niiwo okumukoba ati, “Mutyo-so wemwaikirizaganyire okukema oMwoyo wa Musengwa? Aale nʼowentumulira aanu, ensindo gyʼabaliikire oibaawo ngijo giri oku mulyango, mbabo baingira. Wena bakutwala.”
9 Peter babin isan eo, “Aisim aaw airi kwaibasit, Regah Anunin kwarutubun? Oro’orot iyab o aaw hibai hin hiya’iy i nati etawanamaim tebatabat o hina’abar kwananamih.”
10 Amangu ago, oSafira nʼagwa abigere bya Peetero era nʼafa. Abanyeete owebatuukira kaisi baingire, bamwajiirye akalire, ni batwala omulambogwe, ni baguliika okulirana amagombe ga ibaaye.
10 Mar ta’imon babin Peter anamaim ra’iy rab morob, oro’orot boubuh hina hirur babin morob inu’in hi’itin hi’abar hin aawan sisibinamaim hiyai.
11 Awo ekanisa yonayona era nʼabantu abandi bonabona ababiwuliireku, ensisi nʼebakwata.
11 Sawar iti mamatar ekaleisia sabuw naatu sabuw afa auman iti tur hinonowar hi’oror sa’irih naatu hai hibir ra’at.
12 Abatume ni bakolanga ebyewunyo nʼebyamagero bingi omu bantu. Abaikirirya bonabona nga bali kimo, ni bakumbaaniranga bulijo oku luuga lwʼeYeekaalu, omu kisenge ekibeetanga bati pooci ya kabaka oSulemaani.
12 Tur Abarayah ina’inan naatu baifofofor moumurih maiyow sabuw wanawanahimaim hisisinaf. Naatu baitumatumayah hai rou’ay mar etei i Solomon ana sebosebomaim hiruru’ay.
13 Waire ngʼabantu bonabona babawanga ekitiisya kinene, mpaawo kadi moiza kwabo abatali baikirirya eyagezyangaku okwekolesya ati mwikirirya ayezye okubeerirania ooba okukolagana nabo, olwʼokutya ati demba oKibbumba nʼamubbutula.
13 Orot babin ufunane men karam boro hitakofanih, basit baitumatumayah hai gewasih isan sabuw wabih hibobora’ara’ah.
14 Neye era, nga nabuli oluca, abantu bangi ino abasaiza nʼabakali ni baikiririryanga omu Musengwa, obungi bwabo ababeeyungangaku butyo ni bweyongera.
14 Naatu orot babin iyab Regah hibitumatum hina hirun kou’ay yayababar yen ra’at.
15 Olwʼebintu abatume ebibakolanga, abantu ni baleetanga abantu baabwe abalwaire, ni babateeka oku mizigaazige nʼoku mikeeka oku nzira oPeetero egiyabita, kasinga naabba kiriirye-obwiriiryekye kigweku oku bamo abaatayezye okukwataku.
15 Rou’obow nati’imaim sabuw sawusawuwih hi’abaren hitit ef gagamih yah emo’em afe’eh naatu ir yah hi’i’inuwih, saise Peter tanan ana youn afa tafahimaim tarabon isan.
16 Era, olwebe lwʼabantu okuzwa omu bubuga obuliraine e Yerusaalemi ni beesombanga nga baleeta e giri abatume abantu baabwe abalwaire nʼabo ababbaireku emizimu egyabagadyanga; bonabona oKibbumba nʼabalamya.
16 Sabuw rou’ay gagamin maiyow hiru’ay, naatu bar merar afa Jerusalem sisibinamaim hima’am hai sabuw sawusawuwih naatu afa afiy kakafih hitoun buriburih hima’am hibuwih hinan etei’imak hiyayawasih.
17 Okabona akira obukulu nʼabo bonabona abeyakolagananga nabo, ibo bonabona nga babbaire bʼekibbula kyʼaBasedukaayo, owebaboine ebyaba omumaiso, engongi ni gibabitiriraku.
17 Firis Gagamin ana ofonah etei naatu Sadducee hai kou’ay bairi hibusuruf tur abarayah isah yah so’ar hibobowen, naatu sinafumaim hiyai.
18 Niiwo okusetukiramu, ni bakwata abatume, ni babadyaka omu mabbuusu.
18 Tur Abarayah hibow hifatumih naatu hibuwih hin dibur bar gagaminamaim hiyariyih.
19 Neye omu kiire, omalaika oMusengwa oguyatumire nʼaigulawo enjigi gyʼamabbuusu, nʼabawuluca e nza, nʼabakoba ati,
19 Baise gugumin wanawanan Regah ana tounamatar na etawan etei botawiyen tur abarayah iunawiyih hitit, iuwih eo, Tounamatar tur abarayah dibur barane botaitih|alt="angel frees the apostles from the prison" src="cn01911b.tif" size="col" loc="Act 5.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="5.19-20"
20 “Mwabe, mwemererenge nakimo ku luuga lwʼeYeekaalu, mukoberenge abantu byonabyona ebifa oku bwomi obwo obuyaaka oYesu obwawa abamwikirirya.”
20 “Kwanan Tafaror Bar gagamin wanawanan kwanabat iti yawas boubun ana tur tutufin sabuw etei hai tur kwana’owen.”
21 Bona okugondera ekibabbaire babakobere, eizo bawiine kibbambya ni baaba oku luuga lwʼeYeekaalu, ni batandiika okwegesya ababbairewo.
21 Mar sibisib auman tur abarayah Tafaror Bar wanawanan was efanamaim hibusuruf sabuw hi’obaibiyih.
22 Neye okwaba okutuuka omu mabbuusu, abebatumire nandi ni baajiryamu abatume. Niiwo okwirayo eeri abʼoLukiiko nago ni babakobera bati,
22 Baise hina dibur baremaim hititit hibouyuwih naatu ma’utenayah hai ukwarih himatabir maiye hina hai tur hio’wen hio,
23 “Owetutuukiire twajiirye enjigi gyʼamabbuusu nfunge nakusani, era nga nʼabakuumi beemereire aawo; neye owetwigwirewo, titwajiiryemu kadi moiza oku batume!”
23 “Aki an dibur bar atitit etawan etei i tufatufbonen naatu etawan ma’utenayah auman hibatabat ai’itih, baise etawan abobotawiyen i men yait ta nati bar wanawananamaim atita’urimih.”
24 Akulira abakuumi bʼeYeekaalu nʼabakabona abakulu owebawuliire ebyo, ni bibasobera, era ni beeraliikirira ikyo ekyezya okubazweramu.
24 Firis ukwarih naatu Tafaror Bar kaifenayan hai ukwarin iti tur hinonowar etei hai kasiy ra’at hio, “Iti orot isah abisa matar?”
25 Omu kaseera ako ni wabbaawo omuntu eyaizire ngʼazwa oku Yeekaalu nʼabakoba ati, “Muwulisisye kinu! Abasaiza abemwaigaliire omu mabbuusu, owentumulira aanu, mbadi ku luuga lwʼeYeekaalu beegesya bantu ebifa ku Yesu.”
25 Rubira’e orot ta na run eo, “Kwananowar oro’orot kwabow dibur kwaya’aya i Tafaror Bar wanawanan sabuw tibi’obaibiyih.”
26 Akulira abakuumi bʼeYeekaalu oweyawuliire ekyo, nʼayaba nʼabaisirikalebe, ni baleeta abatume mwiwooyo amantabakolaku obukambwe, olwʼokubba batiire bati bona demba abantu ni babakubba amabbaale singa kabatanda ni babitya bundi abatume.
26 Naatu kaifenayan ukwarin ana orot afa bairi hin tur abarayah hibuwih bairi himatabir maiye, men hifair o hikwararihimih, anayabin sabuw agimamaim borabirabih hirouw hibir.
27 Owebaleetere abatume, ni babeemererya omumaiso gʼabʼoLukiiko oLufugi olwʼaBayudaaya, okabona akira obukulu abawozesye.
27 Tur Abarayah hibuwih hina hirun Kaniser (Sanhedrin) nahimaim hibat naatu Firis Gagamin ibatiyih eo,
28 Okabona akira obukulu nʼabakoba ati, “Twabalagiire okutairayo okwegesyanga abantu omu liina lyʼomusaiza oyo oYesu, neye atyanu obone ekimukolere! Musalaanirye oYerusaalemi yenayena nʼenjegesya yaanywe. Era timukomere ku kiikyo kyonkani, mumaliriire nʼokututeekesyaku omusango gwʼokwita omusaiza oyo.”
28 “Aki tur fokarin maiyow ao fafari iti orot wabinamaim sabuw men kwani’obaiyih, naatu baise kwa abai’obaiyen i tit Jerusalem wanawanan sabuw etei tenonowar, naatu kwakok iti orot momorob ana ubar aki bain isan kwayayamatat.”
29 Awo oPeetero aamo nʼabatume abandi, ni bairamu bati, “Tusaaniire kukola kiikyo oKibbumba ekyatukoba okukola neye tikiikyo abantu ekibatukoba.
29 Peter naatu tur abarayah afa bairi hiyafutih hio, “Aki i God fanan anab men orot fanahimih.
30 Inywe mwaitire oYesu nga mumukomerera oku musalabba, neye oKibbumba, abazeiza baiswe abʼeira ogubasinzanga nʼamuzuukiza.
30 It ata a’agir hai God Jesu kwa onaf tafanamaim kwa’onaf kwa’asabun momorob i morobone God bora’ah maiye,
31 Era, oyo niiye oKibbumba oguyaniinirye, nʼamuwa okutyama omu kifo ekyʼekitiisya ngʼamuliraine oku ngalo endiiro, nʼasuuka niiye omufugi era oMulokoli kaisi aBaisirairi basune akakisa okwenenya, era oKibbumba ayezye okubasoniya ebibbibibbi.
31 God bora’ah yen uman ana asukwafune ima’an, bonawiyenayan naatu baiyawasayan matar, saise Israel sabuw hai ef nabotawiy dogor baikitabiren naatu notawiyen hinab.
32 Iswe tumanyikisya bintu ebyo ebitukakasa tuti byabbairewo oku Yesu, era nʼoMwoyo oMutukulye, oKibbumba ogwawaire abo abamugondera, yena abikakasa.”
32 Aki i iti sawar hai sifrubonayah, naatu sabuw iyab hibifanabow isan God Anun Kakafiyin bitih auman siftirurubon.”
33 AbʼoLukiiko owebawuliire ebibono ebyo, obusungu ni bubakwata, ni bataka baite abatume.
33 Kaniser sabuw iti tur hinonowar ana veya, gagamat yen bufutih hikokok kwanekwan i boro tur abarayah hita’asbunih.
34 Neye omoiza kwibo, eriinalye bati Gamalyeri eyabbaire oMufalisaayo, omukugu omu byʼaMateeka ga Musa era nga musaiza wʼekitiisya ino omu bantu bonabona, nʼasetuka nʼalagira bawulucekuumu abatume omu Lukiiko nago okumala akaseera.
34 Baise Pharisee orot wabin Gamaliel, ofafar bai’obaiyenayan, sabuw etei iti orot hikakakafiy, kou’ay wanawanan misir iuwih tur abarayah hibuwih hitit ufunamaim mar kafai hibat.
35 Owebamalire okubawuluca, oGamalyeri nʼakoba abainaye ati, “Baisirairi abainange, mwegendereze ekimutaka okukola abantu banu.
35 Naatu imaibo Kaniser iuwih eo, “Taituwau Israel, abisa iti orot isah kwayayakitifuw mata toniwa’an gewas kwananotabo kwanasinaf.
36 Enyumaku awo, omusaiza ogubeeta oTawoda yazwireyo ni yeekubbembera akeediimo okwifuge lyʼaBalooma nga yeetuubba ati muntu mukulu ino, era abasaiza abeera ooti 400 ni bamusengererya. Neye owebamwitire, abasengereribe basalaanikire, ekibbulakye ni kiwaamu amaani ni kifaawo.
36 Kwananot iti boro’omo Theudas tit orot gagamin ta rouw eorereb naatu oro’orot etei 400 na’atube hikofan, Baise hi’a’asabun ana veya ana bai’ufununayah etei hitaragiy nanabin hin, naatu ana kou’ay re rumoromorob sawar.
37 Oluzwanyuma lwʼokuzwawo kwʼoyo, omu biseera egavumenti ebiyabaliiremu abantu, ni wazwayo oYuda owʼe Galiraaya, ni yeekubbembera ekibbula kyʼabantu abeyalalikire ni beediima okwifuge lyʼaBalooma. Oyo yena bamwitire, era nʼababbaire bamusengererya bonabona ni basalaanika.
37 Nati ufunamaim Judas Galilee orot sabuw hibiyab ana veya tit, sabuw bow kou’ay busuruf, baise i auman hi’asabun naatu ana bai’ufununayah hitaragiy nanabin hin.
38 “Nʼolwekyo, oku nsonga enu atyanu egituliku, amalabuki agembawa niigo ganu: Muzwe oku bantu banu, mubaleke beetaaye, olwʼokubba abba ngʼekigendererwa kyabwe nʼebyo ebibakola biseego byʼabantu-buntu, biiza kufafaagana biweewo ngʼebya badi abasookere.
38 Isan imih abisa iti boun emamatar isan au’uwi, iti orot kwaihamiyih, naatu kwa’uwih ten, anayabin orot ana notane hinayakitifuw hinasisinaf na’at boro nasawar.
39 Neye owekibba kiti Kibbumba niiye abirungamya, nʼowemwakola mutya timwezye okubijigirica. Aate mugenderere ino, demba mweyaja nga mulwanisya Kibbumba!”
39 Baise Godane nanan na’at, kwa men karam boro kwana’otanih, kwa boro taiyuw God bairi kwanabiyow kwana’itin.”
40 Awo ni beeta abatume, ni balagira babakubbe efaalu, era ni babalagira nʼokutairamu okutumulanga omu liina lya Yesu, batyo ni babateera.
40 Tur Abarayah hi’afih hirun naatu hirouw. Imaibo tur fokarin maiyow hi’uwih naatu hiofafarih Jesu wabin men hinao rerereb, naatu hi’uwih hai au ubar hin.
41 Ibo abatume ni bazwawo omumaiso gʼabʼoLukiiko nago nga basangaali ino olwʼokubba babbaire basunireku akakisa, era ngʼatyanu batuukana okubabalira mwabo abebagadya olwʼokwikiririrya omu Yesu.
41 Tur Abarayah Kaniser hihamiyih hitit naatu ereyasisir auman hin, anayabin Jesu wabinamaim hibi’akir i igewasin kwanekwan.
42 Era nabuli lunaku, omu Yeekaalu nʼomu bisito, nandi ni bagoneryanga okulaabba aMawuliro aMasa eeri abantu bati oYesu niiye oKurisito ogubasukireku amafuta.
42 Mar etei Tafaror Baremaim naatu hai baremaim sabuw hibi’obaiyih naatu tur gewasin Jesu Keriso isan sabuw hai tur hi’o’owen.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.