Atos 21
Endagaano Empyaka Omu Lugwere (GWR) vs AAI
1 OPawulo aamo na iswe owetwamalire okuseebulangana ni tubazwaku, ni tuniina omu meeri ni tuseyeeya buterembereri okwaba e Koosi. Owetwatuukireyo, oku lunaku olwairireku ni twaba e Lodeesi, era eeyo gitwazwire okwaba e Patala.
1 Nati’imaim aotuturih naatu aihamiyih hima aki wa abai mutufor arabon ana tafaram Kos atit; mar to ana Rodes atit, nati’imaim aikofan ana Patara atit.
2 Eeyo, gitwajiirye emeeri eyabbaire yeetegeka okwambuka okwaba oku mutala gwʼe Foinisiya, era ni tuginiina ni twaba.
2 Wa ta au Fonisia inan atita’ur aitafabon abai atit are arabon.
3 Awo ni tutuuka egitwabbaire twezya okulengera ekizinga oKupulo. Owetwakiseseegereire, ni tukibitaku oku lubba lwakyo olwʼe maserengeta, ni tusimba omwitwale lyʼe Siiriya. Era ni tutuuka oku mwalo e Tiiro eeyo emeeri giyabbaire eyaba okutiikulira emigugu.
3 Yan ararabon anuwariy Cyprus a’itin naatu ai beyaw na’atune bat aki au Syria arabon ana Taiya imaim arun wa aiyut sawar hitarsuwai.
4 Omu Tiiro oomwo twajiiryemu abaikirirya era ni tubba nabo okumala enaku musanvu. Okubita omu kulungamya kwʼoMwoyo oMutukulye, abamo oku baikirirya abo ni bakoba oPawulo aleke okweyongerayo paka Yerusaalemi.
4 Nati’imaim bai’ufununayah afa atita’ourih fur ta’imon bairi ama. Naatu Anun Kakafiyin sabuw hai tur eowen Paul hitimatanuw, saise au Jerusalem men tayen.
5 Neye iswe ebiseera byaiswe ebyʼokubba awo owebyawoireku, ni tweyongerayo nʼolugendo lwaiswe. Abaikirirya bonabona aamo nʼabakali nʼabaana baabwe batwerekereku okuzwa omu kibuga paka ku mwalo. Era eeyo, swenaswena aamo ni tukoma amazwi okusaba oKibbumba.
5 Baise bairi ama na fur yomanin tit, ai veya baib ufunamaim, ai hamiyih aki ai ef arura’ah maiye. Bai’ufununayah a’aawah natunatuh etei bairi hinawiy bar merar ai tumar ana tor dones yan are imaim sui ayowen ayoyoban.
6 Owetwamalire okuseebulangana nabo, ni tuniina omu meeri, ibo ni bairayo buli moiza omu kisitokye.
6 Imaibo bairi abi’otututuren ufunamaim, wa afe’en ayen, naatu i hai ubar himatabir maiye hin.
7 Awo ni tweyongerayo nʼolugendo lwʼoku maizi okuzwa awo oku mwalo e Tiiro, ni tutuuka oku mwalo e Putolemaayi. Eeyo gitwemereire ni twaba okusugiryaku aboluganda era ni tumala nabo olunaku lulamba.
7 Taiya’ane wa abai anan i Polemais imaim wa aiyut, nati’imaim taiti baitumatumayah hai merar ayi bairi veya ta’imon ama.
8 Eizo waaku ni tuzwa awo era ni tutuuka e Kaisaaliya. Era eeyo, ni twaba omu kisito kya Firipo omulaabbi wʼaMawuliro aMasa, era nga niiye omoiza kwabo omusanvu abebalondeire omu Yerusaalemi, era ni tubbanga wuwe.
8 Marto ai hamiyih hima aki ana Seseria atit, binanuyan orot Philip ana baremaim bairi ama. Philip i Jerusalemamaim orot 7 hirurubinih i orot ta.
9 Omusaiza oyo yabbaire nʼabaalabe bana abaguna, era nga bonabona bali nʼekirabo kyʼobunaabbi.
9 I natunatun baibitar etei kwafe’en biyah numih God ana tur orerereb isan ana usar hibai hima’am.
10 Oluzwanyuma lwʼokumala omu Kaisaaliya enaku egyeraku, onaabbi eriinalye bati Agabo nʼatuuka okuzwa omwitwale lyʼe Buyudaaya.
10 Seseria imaim veya bai’ab na’atube ama’am ufunamaim dinab orot wabin Agabus Judea’ane natit.
11 Oweyaizire egitwabbaire, nʼakwata omusibiro gwa Pawulo, nʼakyesibira ebigere nʼamangalo, kaisi nʼakoba ati, “OMwoyo oMutukulye akoba ati, ‘Omu ngeri enanyere eenu, onyere omusibiro gunu aBayudaaya abali e Yerusaalemi bamusiba bati kaisi bamuweeyo eeri aBatali Bayudaaya.’ ”
11 Na aki biyai tit basit Paul ana kikir bai i taiyuwin an uman iutatanen naatu eo, “God Anun Kakafiyin iti na’atube eo, Orot iti kikir matuwan Jerusalemamaim Jew sabuw boro iti na’atube isan hinasinaf hinab Eteni Sabuw hinitih.”
12 Owetwawuliire ebibono ebyo, iswe nʼabantu abandi bonabona ababbairewo, ni twegairira oPawulo aleke okwaba e Yerusaalemi.
12 Aki iti tur anonowar ana maramaim sabuw nati’imaim hima’am bairi ai fefeyan ayai Paul au Jerusalem na isan a’otan.
13 Neye iye nʼatwiramu ati, “Muli kuuki inywe abeekunja omwademba ni munkutula nʼomwoyo? Nze tindi mwetegeki kunsiba-busibi kyonkani neye nʼokufeera omu Yerusaalemi olwʼokuweererya oMusengwa oYesu.”
13 Baise Paul iyafuti eo, “Kwa aisim iti na’atube kwao kwarerey ayu dogorou ana babanin kwabitin? Ayu i men buwu fatumu akisin isan abogaigiwasomih, baise Jerusalemamaim Regah Jesu wabinamaim morob isan auman abogaigiwas.”
14 Owetwakaire okumucuusa ebiseego oku kyʼokwaba e Yerusaalemi, ni tubizwaku nga tukoba tuti, “Aa, oleke ekyo oMusengwa ekyataka, niikyo ekibba kibbeewo.”
14 Yan baikitabirin isan asinaf, baise men karam. Imih aibagun naatu ao, “Regah ana kok na’atube namatar.”
15 Oluzwanyuma lwʼenaku egyo nga tuli eeyo, ni twetegeka okuniinaniina okwaba e Yerusaalemi.
15 Veya bai’ab na’atube nati’imaim ama’am ufunamaim ai sawar abobuna au Jerusalem amisir.
16 Era abamo oku baikirirya ba Yesu abʼomu kibuga ekyʼe Kaisaaliya, batwerekereku ni batutuuca omu kisito kyʼomusaiza bati Munasoni eyabbaire nʼokutusuza. Omusaiza oyo yabbaire mubyale wʼoku kizinga e Kupulo era nga moiza kwabo abasookere okusuuka abaikirirya ba Yesu.
16 Seseria’amaim bai’ufununayah afa hinawiyi bairi ana orot Mason ana baremaim atit, iti orot ana tafaram i Cyprus, naatu i auman marasika baitumatumayan matar ma’am.
17 Owetwatuukire omu Yerusaalemi, aboluganda ni batusangaalira ino.
17 Ayen ana Jerusalem atitit ana veya baitumatumayah nati’imaim hima’am hiyasisir ai merar hiyi.
18 Eizo waaku, oPawulo na iswe aamo ni twaba okubona oYaakobbo, era abakaire bʼekanisa yʼomu Yerusaalemi bonabona babbaireyo.
18 Marto Paul bairi ana James a’itin naatu nati ana veya’amaim regaregah ai’in etei nati’imaim hiru’ay.
19 OPawulo oweyamalire okubasugirya, nʼabalonserya omu bwizulye ebyo byonabyona, okubita omu buweereryabwe, oKibbumba ebiyabbaire akolere omu bantu aBatali Bayudaaya.
19 Paul hai merar yi naatu i ana bowabow etei Ufun Sabuw wanawanahimaim God mi’itube ibais bowabow ana tur etei aneika busuruf idudur in yomanin easa’ub.
20 Ibo abakaire bʼekanisa owebabuliire ebintu ebyo, ni bawuuja ino oKibbumba. Kaisi awo bona ni bakoba oPawulo bati, “Woluganda, wena atyanu ngʼowobona, aBayudaaya bali mu nkumi na nkumi abacuukire ni baikiririrya omu Yesu neye era nga bonabona bakaali bali nʼeiganyi libitiriri okwabira oku Mateeka ga Musa.
20 Eo hinonowar ufunamaim etei’imak God ana merar hiy hibora’ara’ah. Imaibo Paul isan hio, “Taiu inaso’ob Jew moumurih na’in thousand ana fofonin hina baitumatumayah himatar. Baise etei’imak tekokok i ofafar hinabukikin hinabosiyasiyar.
21 Neye aboluganda aBayudaaya nago abo bawuliire nambu iwe owoobba eeyo omu bitundu ebirimu abantu aBatali Bayudaaya ngʼoyegesya, okoba aBayudaaya bonabona ababbaayo oti bazwe oku kukwata aMateeka ga Musa. Era nambu ngʼobakoba okuleka okukomola abaana baabwe ooba okusengererya obulombolombo bwaiswe obwʼekiyudaaya.
21 Baise iti’imaim tur i iti na’atube hinowar, O i Jew sabuw iyab nati Ufun Sabuw hai tafaramamaim tema’am kubi’obaiyih Moses ana ofafar i hinihamiy, naatu hai kek hai ar men hina’afuw naatu Jew hai binanakwar men hini’ufunun.
22 Mwekyo ekyokukola niki? Kaisi era atyanu ngʼowoizire, aboluganda abo dala bawulira bati oizire.
22 Aki boro abisa ana sinaf, anayabin o ina ititit a tur i sabuw hinowaraka.
23 “Aale oganye okole kinu iswe ekitwakukoba. Tuli aanu nʼabasaiza bana abali nʼekibeeyamire eeri oKibbumba.
23 Imih abisa anao na’atube inasinaf? Orot etei kwafe’en i hai omatanen ta God isan hio baifaro.
24 Oyabe nʼabasaiza banu omu Yeekaalu mukole omukolo nywenanywena oKibbumba okubasuuca abatukulye. Ekyo nga kiwoire, obasasulire babamweku enziiri okutuukirirya ekyeyamo kyabwe. Kasita abantu bonabona iwe bakubona awo ngʼoli nʼabasaiza abo, awo nga bakitegeera bati kaisi ebyo nenca ebibakuwuliraku, tibituuce. Omu kifo kyʼekyo, bakimanya bati iwe okwata aMateeka ga Musa.
24 Imih o i boro inikofanih bairi kwanan kouksouwen ana yohar wanawanan kwanarun naatu aribuh mafur o inibaiyanih aribuh hinamafur, saise o isa iti’imaim hibifufuwen sabuw boro hinaso’ob nati tur i baifuwen, anayabin i hiso’ob o i ofafar kubi’ufunun.
25 Neye ekikwata oku baikirirya aBatali Bayudaaya, twabawandiikiire ebbaluwa ni tubakobera ekitwasalirewo. Twabakobere tuti bazirire nakimo okulyanga ebyokulya ebibawongere eeri ebifaananyi ebyʼokusinza, era nʼokuzira osuudo, nʼenyama yʼebisolo ebibatasalireku, era nʼokwewalira nakimo obulendi.”
25 Baise Ufunane sabuw baitumatumayah isah, aki fef ta ai yafar in hai tur a’owen bay uma matamatar isah hisisibor men hinaa, masanuw rara auman men hinaa, o for sikah birabir men hinaa naatu men hina’in hinisesebar kwanekwan.”
26 Olunaku olwairireku oPawulo nʼayaba nʼabasaiza nago, nʼabeegaitaku ni bakola omukolo ogwʼokubatukulya. Owebamalire okukola ebyetaagisya, oPawulo nʼaingira omu luuga lwʼeYeekaalu okumanyikisya abakabona enaku iye nʼabainaye egibamala nga bakola omukolo ogwʼokubatukulya era nʼekiseera omu baweerayo esadaaka egyabiraku okulwa buli moiza kwibo.
26 Marto Paul orot buwih bairi hai binanakwar eo na’atube kousouwih isan hirun, orot kwafe’en hikukusouwih i auman kusouw. Imaibo i na Tafaror Bar hai tur eowen veya biy boro kouksouwen ana yomanin nasawar naatu siwar orot ta’ita’imon isah hinasibor.
27 Awo enaku endagaane omusanvu egyʼokubatukulya owegyabbaire gyatira okuwaaku, abamo oku Bayudaaya bʼomwitwale lyʼAsiya, ni balengera oPawulo omu luuga lwʼeYeekaalu. Awo ni bacoolesya abantu bonabona, ni bakwata oPawulo
27 Kousouwen in fur ta’imon yomanin tit baisawarinamih auman Jew sabuw afa Asia wanawanane hina hima’am Paul Tafaror Baremaim hi’itin. Sabuw kou’ay gagamin na’in hikura’ara’ahih himisir Paul bain bai’a’afiyin isan hinunuw,
28 eenu webakooka bati, “Baisirairi banaiswe, mutukwatireku! Omusaiza onu niiye nenca atambula ngʼayegesya abantu mu buli kifo bajolonge eigwanga lyaiswe, nʼaMateeka ga Musa, nʼeYeekaalu. Kaisi tiniibyo byonkani, tete atyanu ngonu aleetere omu Yeekaalu nʼaBayonaani atyo nʼabebenyesya ekifo kinu ekitukulye.”
28 hitar koukuw hi’af hio, “Israel Oro’orot kwana kwaibaisi! Iti orot efan etei remor ana bai’obaiyenamaim it ata sabuw isah tur kakafin maiyow eo, naatu ata ofafar baihamiyin isan eo’o, naatu iti Tafaror Bar wabin ebi’afiy. Naatu kakafin gagamin anababatun sisinaf i kwana’itin, Ufunane Sabuw buwih hina hirun ata Bar Gagamin gubagub tibitin.
29 Ekyo bakikobere olwʼokubba-so babbaire baboineku oTulofiimo owʼEfeeso ngʼali nʼoPawulo omu kibuga, era nga bakitwala bati oPawulo atyanu ali nʼokubba ngʼaingiireku naye omu luuga lwʼeYeekaalu.
29 (Iti na’atube hio anayabin Trofimus, Ephesusine nan hairi nati bar merar gagaminamaim Paul bairi hima hireremor hi’itih, naatu hinot i hibuwih bairi Tafaror Bar ana efanamaim hirun.)
30 Awo abantu kumpi ooti bonabona omu kibuga owebawuliire olukero ni beeguluula okwiruka okwaba oku Yeekaalu. Owebatuukire ni bakwata oPawulo, ni bamukinkinuca okumuwuluca e nza wʼoluuga lwʼeYeekaalu. Era owebamalire ekyo, mangu ino ni baigalawo amageeti.
30 Nati bar merar gagamin ana sabuw etei kura’ara’ahih nan ufun hinunuw hitit Paul hibai hitain kwekwekwetar hitit Tafaror Bar gagamin ufunane hire. Naatu marta’imon etawan hihir.
31 Awo nga bagezyaku okwita oPoulo, amawuliro ni gatuuka oku muduumiri wʼabaisirikale bʼaBalooma eedi bati ekibuga oYerusaalemi kyonakyona kitabukire.
31 Paul hita’asabunimih hibiwa’an, baise tur marta’imon nunuw Rome baiyowayah hai ukwarin nowar Jerusalem wanawanan i uruw giririf mamatar.
32 Yena tiyalwire, nʼayimbula abaisirikale abeeraku aamo nʼabamo oku bakulu baabwe, atyo iye nabo ni baserengeta okwaba abantu egibabbaire. Owebamulengeire, iye nʼabaisirikalebe nga baiza ni balekeraawo okukubbyaga oPawulo.
32 Matan kabiy baiyowayah orot afa hai ukwarih bairi buwih hinunuw hire kou’ay wanawanah hirun, sabuw kakafih baiyowayah hai orot ukwarih bairi hinan hi’itih Paul hirabirab hihamiy.
33 Awo omuduumiri oweyatuukire, nʼaigerera egiri oPawulo nʼamukwata, nʼalagira abaisirikale bamusibe nʼenjegere ibiri. Era nʼabuulya ababbaire awo ati, “Onu tete niki, era niiye onaani?”
33 Baiyowayah hai ukwarin na Paul biyan tit bai ana orot uwih chain rou’ab hibow hifatum, imaibo ibatiyih, “Iti orot i yait naatu abisa sinaf?”
34 Ibo abamo oku bantu ababbaire omu kiziima nga bakoba kiinu, nʼabandi kindi. Era olwʼobuyoga obubitiriri nandi nʼayezya kusuna ekinyenyeere. Kale nʼalagira abaisirikalebe batwale oPawulo omu kigo kyʼabaisirikale.
34 Sabuw kou’ay wanawanan hibatabat asir hi’af hi’o kwanekwan, baiyowayan ukwarin sawar yabin abisa isan mamatar nowar gewasomih biwa’an men karam, anayabin uruwane ra’at imih baiyowayah iuwih Paul hibai hirun baiyowayah hai bar hiyari’y.
35 Awo nga bamutwala, nga bamutuucirye awabbaire amadaala, olwʼokubba ekiziima kyʼabantu ekibesitiriire ekyabbaire kiralukiire nakimo, abaisirikale ni bamugingira ku mabega.
35 Paul hibai hirun wawanamaim hitit rakit sabuw hiturafef hi’itin, basit baiyowayah Paul hibora’ah hi’abar.
36 Ekyo kityo olwʼokubba ekiyindi kyʼabantu kyabbaire kiri kubazwangaku e nyuma nga kikooka oPawulo bati, “Oyo mwite-bwiti!”
36 Sabuw ufuh hitarkoukuw hina hio, “Kwa’asabun emorob!”
37 Awo abaisirikale ni batuuca oPawulo omu kigo kyabwe. Owebabbaire ooti-so bamungirye, oPawulo nʼakoba omuduumiri wʼabaisirikale ati, “Sebo, kaabbo oganye mbeeku nʼekinkukoba.”
37 Paul hibai baiyowayah hai bar hirur auman baiyowayah hai ukwarin isan eo, “Karam boro tur ta atao itanowar?” Baiyowayan hai orot ukwarin Paul ibatiy, “O Greek tur iso’ob?
38 Ekitegeeza kiti tiniiwe oMumisiri oodi eyatanwirewo akeediimo e nyumaku eedi ni yeekubbembera abantu abeeyeetanga akakoosi kʼabatemo, badi 4,000, ni mwaba omu kigona okuyeekera egavumenti?”
38 O men Egypt orot iti boro’omo sabuw 4,000 baiyow kwanekwaneyah ibow arar yan itit gawan isan ibirakit wari’en?”
39 Iye oPawulo nʼamwiramu ati, “Aa, nze ndi Muyudaaya azwera omu kibuga e Taasasi ekyʼomwitwale lyʼe Sirisiya, era omutyami wʼomu kibuga ekikulu ekityo. Nkwegairiire, onjikirirye mbeeku nʼekintumula eeri abantu.”
39 Paul iya’afut eo, “Ayu i Jew orot, Tarsus imaim atufuw Silisia wanawanan, bar merar gagamin ayu i ana matuwan ama’am imih akokok o baibasit ititu sabuw isah atao.”
40 Awo omuduumiri wʼabaisirikale oweyamuwaire olukusa, oPawulo nʼayemerera awo oku madaala, nʼagerya nʼengaloye okusirica abantu. Bonabona owebasirinkiriire, nʼatumula egibali mu lutumu lwabwe oLwebbulaniya ati:
40 Baiyowayah hai orot ukwarin baibasit Paul itin yen wawan afe’en bat umanamaim sabuw etei rutanih etei awah fot, imaibo Paul Hebrew turamaim eo hinowar.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.