Atos 20

Endagaano Empyaka Omu Lugwere (GWR) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Okwediima owekwalekeiraawo, oPawulo nʼayetesya abaikirirya abʼoomwo, nʼatumula egibali ebibono bingi ebyʼokubairyamu amaani. Oweyamalire, nʼabaseebula era nʼayaba e Makedooniya.
1 Sabuw hibuyuw in sawar nuwarob ea’afuw ufunamaim, Paul bai’ufununayah etei e’af ayuwih koufair tur itih naatu eo tuturih. Imaibo ihamiyih au Masedonia na’at in.
2 Yabitabitanga omu bitundu ebyʼomu nzira egiyakwaite nga waalaabba eeri abaikirirya ababbairemu ebibono ebyʼokubairyamu amaani, paka oweyatuukire omu Buyonaani,
2 Naatu Masedonia ana uman men sanet imaim bar merar ta ta run tit baitumatumayah isah binan koufair itih remor na Greek tit.
3 egiyabbaire okumala emyeri misatu. Oweyabbaire yeetegeka okukwata emeeri okwaba e Siiriya, nʼakivumbula ati aBayudaaya babbaire basalire olukwe okumwitira oku meeri. Kale nʼasalawo okukanga e nyuma abitire Makedooniya okwiguka e Siiriya.
3 Nati’imaim sumar tounu ma, naatu au Syria na’at na isan bobobuna Jew sabuw rabinamih hiyayakitufuw tur nowar. Imih i ana not bogaigiwas matabir maiye Masedonia awat na.
4 Omu lugendolwe, oSopateeri omutaane wa Piiro owʼe Bbereya, nʼEsitaluuko nʼoSekundo abʼe Sesalonika, nʼoGaayo owʼe Derubbe, nʼoTemuseewo, nʼoTukiko nʼoTulofiimo abʼomwitwale lyʼAsiya niibo ababbaire abamwerekeraku.
4 Orot iti na’atube i hitur bairi hin, Berea bar merarane i orot Fairahus natun Sopater, Thessalonica’ane i Aristakus, Secundus hairi, Derbe’ine i Gaius, naatu Asia’ane i Tychicus, Trofimus hairi, naatu Timothy.
5 Abo ibo batwesookere omumaiso, ni batukuumira omu kabuga e Tulowaasi.
5 Iti oro’orot i wa ta hibai wan hirabon Troas imaim hima aki hikaifi.
6 Enaku gyʼomukolo oGubaliiraku eMigaati eGitali Mizumbulukuce owegyawoire, ni tuseyeeya oku meeri okuzwa oku mwalo e Firipi. Oluzwanyuma lwʼenaku itaanu, swena ni tubeyungaku omu Tulowaasi egitwamalire enaku musanvu.
6 Faraw Wanawanan Yeast En ana hiyuw sasawar ufunamaim Philipi imaim wa abai, veya umat roun ufunamaim Troas imaim ai ta’imon, nati’imaim fur ta’imon ama.
7 Oku lunaku olwiririra eSaabbaato, ni tukumbaana okulya ekiinulo kyʼaamo ngʼaboluganda. Ananyere awo, oPawulo nʼabbaaku nʼebyatumula eeri abantu. Olwʼokubba yabbaire ali nʼokusimbuka eizo amakeezi, entumulaye nebba mpanvu ino paka aakati omu kiire.
7 Fur antoro’ot ebubusurufimaim, bai’ufununayah etei rafiy kakafiyin baimasibin isan abita’ay ana veya, Paul binan sabuw iuwih naatu mar natot boro nan, imih kutuw binan in fainaiwan tit.
8 Omu kisenge ekyʼe ngulu ekyʼoku kalina eyokusatu oku nyumba omu twabbaire tukumbaaniire mwabbairemu amataala ageeraku.
8 Naatu bar tafan aki ama’amamaim i ramef moumurih na’in hitoto’ab.
9 OPawulo ngʼatumula, omwisuka ogubeeta bati Ewutiiko yabbaire atyaime omu limo oku madinisa. Neye engeri oPawulo egiyabbaire atumula nga tamala, iye omwisuka oyo yabbaire mu kufuluuta ndoolo. Awo endoolo ni gimuyinga, nʼayanuka oku kalina eyokusatu ni yeekubbirawo era ni bamutoola awo ngʼafiire.
9 Bar ana sou awanamaim i orot boubun wabin Eutikas ma Paul ana binan nonowar. Baise Paul kutuw binan ma nowar inan busuruf matan fot taf koukuw. Naatu naniyan meyemeye matan anababatun fot ikitabir bar noyate tafan ana tet tounu imaim hima’am raiy rab easabun, hire murubin hibai hibora’ah.
10 Neye oPawulo nʼaniinuka okwaba e gyali, nʼamwikaku kaisi nʼamufumbaatira, era nʼakoba ababbaire awo ati, “Timwakutuka emyoyo, akaali mwomi.”
10 Baise Paul raiy orot isnowah kwafure rouh eo, “Men kwaniyababan, yawasin inu’in.”
11 Awo iye nʼabo abeyabbaire nabo ni baniinaniina okukangayo e ngulu, ni balya ekiinulo kyʼomukolo ogwʼokuvuna omugaati okubeebukiriryaku okufa kwa Musengwa, kaisi ni yeeyongera nʼokutumula egibali nʼaceisya. Oweyamalire okutumula egibali, nʼazwayo.
11 Imaibo matabir maiye yen bar tafan rafiy bai imasib eaan. Naatu fai manin ma binan in mar tot basit ihamiyih.
12 Abantu ababbairewo ni batoolawo omwisuka oyo ni bamutwala e ika nga mwomi, nga bawulira okwewonerera kubitiriri.
12 Orot yawasin hibai hin au bar dogoroh ereyasisir auman.
13 Awo iswe ni tukwata emeeri okusooka oPawulo, ni tuseyeeya okwaba omu kibuga Asoosi, egitwabbaire nʼokumwajirya atweyungireku yaawo omu meeri. Ekyo kityo olwʼokubba iye yatakire ati abitire ku lukalu okutuuka omwAsoosi.
13 Wa abai arabon an Asos atit naatu Paul iu’uwi na’atube baiwaninamih arun, anayabin i ababawat boro ufui rarabon.
14 Owetusisinkana omwAsoosi, yena nʼaniina omu meeri ni tweyongerayo e Mitireene.
14 Tafaram Asos imaim bairi abitar ana veya na wa afe’en yen bairi ana Mitilin atit.
15 Olunaku olwairireku, ni tuzwayo tuseyeeya paka oku mbale mbale kwʼomutala ogubeeta Kiiyo. Kaisi oku lunaku tete olwairireku ni tusala okwaba e Saamo, nʼeizo waaku ni tutuuka e Mireeto.
15 Mar to wa ainatit ana Kios nuw aihamiy, veya bairou’abin ufunamaim Samos nuw a’afuwabon, naatu veya baitounin ana Miletus atit.
16 OPawulo yabbaire asalirewo kubita mwEfeeso okwewala okumulwisya omwAsiya, olwʼokubba yatakire atuuke mangu omu Yerusaalemi, owekibba kyezyeka olunaku lwa Pentekonte girubba lumwaja.
16 Paul Ephesus baihamiyin mutufor yan rabon isan ana not bogaigiwas, men kok boro veya gagamin Asia wanawananamaim tama, anayabin bimatkabiy ana kok i Jerusalem natitabo Pentecost ana veya nab.
17 Ngʼali omu Mireeto, oPawulo nʼasindika obukwenda omwEfeeso ati bamwetere abakaire bʼekanisa baize bamusangaane.
17 Miletus imaim Paul Ephesus ekaleisia orot ukwarih na bairi o isan isah tur iyafar.
18 Owebatuukire e gyali, nʼabakoba ati, “Mukimaite kusani ino ngʼowentambwirye obwomi bwange nga ndi na inywe okuzwera nakimo oku lunaku olunatuukiireku omwAsiya.
18 Naatu hina hititit ana veya iuwih eo “Ayu boubuntoro’ot ana Asia wanawanan atit bairi mi’itube tama’am i kwa kwaso’ob.
19 Mpeereirye oMusengwa nʼobugondi bwa mwoyo obubitiriri, era aakati omu kugada okunene waire nga nasunire okungezesya okwʼamaani olwʼenkwe aBayudaaya egibansaliranga.
19 Taiyuwu ayara’iyu Regah ana akir wairafin na’atube yawas fokarin wanawanan wainabu abow eremamaturu auman, Jew sabuw asabunu isan hiyakitifuw men anot.
20 Mukimaite muti mpaawo kintu ekibabbeera kadi kimo ekinesigaliirye ni nkisirikira olwʼokutya okukibakobera neye nkibeegeseryenge mulwatu, waire mu bisito byanywe.
20 Kwa kwaso’ob ayu kwa isa abibinan ana veya men kafa’imo abir, a baibais ana tur ta abotanimih, en baise etei bebeyanamaim bar arun atit a binan kwanowar.
21 Nʼalabulanga aBayudaaya nʼaBayonaani nti beenenye eeri oKibbumba, era baikiririrye omu Musengwa waiswe oYesu Kurisito.
21 Jew sabuw naatu Ufun Sabuw isah i bebeyan hai kakafih baihamiyen God isan tatabir naatu Regah Jesu baitutumin isan auwih.
22 “Atyanu ngonu, ngʼoMwoyo oMutukulye anyindiikirirya, njaba e Yerusaalemi neye nga timmaite ekyaba okuntuukaku eeyo.
22 Naatu boun Anun kakafiyin fatumu, i ana kokomaim au Jerusalem anan, men aso’ob nati’imaim boro abisa isou namatar.
23 Ekimmaite kiri kiti, mu buli kibuga omumba njaba okucaala, oMwoyo oMutukulye andabula ati okunsiba nʼokungadya binkuumiriire.
23 Ta’imonamo Anun Kakafiyin bimatnuwu i aso’ob, bar merar ta ta anarun anatitit dibur naatu biyababan i nati’imaim hima tekakaifu.
24 Neye era, timbalirira ekya nze okubba omwomi ngʼekintu ekikulu. Nze ekikulu kugwisya ikatala lyange nʼokutuukirirya omulimo oMusengwa oYesu oguyankwatisirye, ogwo nga niigwo ogwʼokukobera abantu aMawuliro aMasa agakwata oku kisa kya Kibbumba.”
24 Baise ayu taiyuw au yawas ai’itin i men sawar gagamin ta. Ayu au kok i bowabow Regah Jesu bitu i ana bow yomanin ana’asa’ub, naatu nati bowabow i tur gewasin God ana manaw ana kabeber isan anao rerereb.
25 “Atyanu, nze mmaite nti inywe nywenanywena abenabitabitirekuumu nga ndaabba egimuli ebifa oku bwakabaka bwa Kibbumba timukaali mwiraayo okumbonaku tete.
25 Naatu boun kwa iyab wanawanamaim ama aremor God ana aiwob isan a binan kwanonowar aso’ob boro men kwana’itu maiye.
26 Kagira nkibbutula egimuli olwatyanu nti omuntu yenayena kwinywe owaajigirikanga, ogwo tigwalibba musango gwange.
26 Isan imih boun kwa etei matamaim akukurereb, o yait ef inasa’ir inan inamomorob ana bit men ayu anab.
27 Ekyo kityo olwʼokubba tinezizyazizirye okubakobera byonabyona oKibbumba ebyabatakirya.
27 Anayabin God abisa not yayakitifuw etei akurereb kwanowar sawar men ta abotan au’uf abatamih.
28 Mwekuume inywe abananyere, era mukuume nʼabantu bonabona abo oMwoyo oMutukulye abeyabakwatisirye ati mulabirire. Mubbe baliisya bʼekanisa oKibbumba egiyagulire na musaayegwe igwo ogunanyere.
28 Taiyuw mata toniwa’an kwanakaifi, naatu bobaituw Anun Kakafiyin kwa babamaim ya’aya kwanakaifih. God ana ekaleisia kwaninabatan gewas, anayabin i taiyuwin Natun momorobomaim sinaf nati sabuw hina nowan himatar.
29 Mmaite nti owenalibba nankuzwawo, abantu abali ooti misege emikambwe balibaingirira era ni bataleka abaikirirya nga tibasunire ebikunulire.
29 Ayu aso’ob kwa ana bihamiy ufunamaim haru kakafih boro hinan wanawan hinarun bobaituw hinatar giyigiyih.
30 Era na mwinywe abanyere mwalizwamu abantu ni batandiika okwegesya ebyobubbeyi ebiriibya amazima ngʼekibaliku kusimoolya beegi ba Yesu basengererye niibo.
30 Kwa taiyuw a kou’ay wanawananamaim auman orot afa boro hinamisir turobe hinabotabir hinifufuwen, saise bai’ufununayah boro i hini’ufnunih.
31 Nʼolwekyo mubbe bulindaala! Tikyabazwa omu mutwe nti okumala emyanka misatu atyanu tingoneiryeku, obwire nʼomusana, okulabula buli moiza mwinywe nga ndi na mu maliga nakimo.
31 Imih mata toniwa’an! Kwamur tounu bairi tama fai mar erematuru abimatnuwih i kwananot.
32 “Aale atyanu mbakwatisya oKibbumba abakuume. Era mbakwatisya nʼekibono ekikwata oku kisaakye, ekyo ekyezya okubombeka, ni kibabbeeranga, era ni kibasunisya omugabo mwabo bonabona oYesu abeyatukwirye kibakuumenge.
32 Naatu boun kwa i God ana tafafarenamaim ayayariyi naatu i ana manaw ana kabeber turamaim nawowabi kwanayen abisa ana sabuw baitihimih eo kwa auman nowamih nit.
33 Tineegombaku feeza ooba zaabbu ya muntu yenayena, ooba ekizwalo kya muntu kadi moiza.
33 Ayu men kafai orot babin ta ana gold o ana silver isan abahiy o ana ar ana faifuw isan abahiyamih.
34 Inywe nywena abanyere mumaite ngʼowenekoleranga nʼengalo gyange ginu ebyo nze aamo nʼabenaabbanga nabo ebitwetaaganga.
34 Kwa etei kwaso’ob, ayu taiyuwu umau’umaim sawar abisa isah abiyababan asinaf himatar abow, naatu bow turou’unah hibiyababan afaram hibow karam.
35 Mu buli kintu kyonakyona ekinakolanga, nʼakolanga lwʼokutaka kubalaga nti tutyo wetusaaniire okukolanga emirimo nʼamaani, kaisi twezye okubbeeranga abo abateesobola, nga twebukirya ebibono bya Musengwa oYesu ebiyakobere ati, ‘Okugaba kwʼenkabi okukiraku okusuna.’ ”
35 Ayu ef etei ai’obaiyi, kwanabow raro nababan, saise nati’imaim boro sabuw aurih fair en kwanibaisih. Ata Regah Jesu taiyuwin awanamaim iti tur eo i kwananot ’Baitinin ana baigegewasin i ra’at men tabaib na’atube.”
36 Awo oPawulo oweyamalire okutumula ebibono ebyo, nʼakoma amazwi awo nabo bonabona, ni basaba oKibbumba.
36 Paul eo sasawar ufunamaim sun yowen bairi hiyoyoban.
37 Awo bonabona ni bagwa omu maliga eenu nga webagwa oPawulo omu kifubba.
37 Sabuw etei erererey auman hirouh himamay naatu hio tutur.
38 Ekyakirire ino okubanakuwalya, kwabbaire kubakoba ati tibaliirayo kumubonaku tete. Owebamalire, ni bamwerekaku okumutuuca egiyakwatiire emeeri.
38 Etei hai yababan ra’at anayabin tur iti na’atube eo isan, ayu boro men ana’iti maiye naatu hinawiy bairi hin wa biyan hitit.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.