Atos 16
Endagaano Empyaka Omu Lugwere (GWR) vs AAI
1 Awo oPawulo nʼabainaye ni batuuka omu kibuga kyʼe Derubbe, era ni beeyongerayo e Lisitula. Omu Lisitula mwabbairemu omusengereri wa Yesu eriinalye bati Temuseewo. Omaaye wa Temuseewo oyo yabbaire Namuyudaaya era omwikirirya wa Kurisito, neye oiteeye iye nga Muyonaani.
1 Paul remor na Derbe tit imaibo ikofan maiye na Lystra tit, nati’imaim baitumatumayan wabin Timothy ma’am biyan tit, Timothy hinah i Jew babin, baitumatumayan ta, baise tamah i Greek orot.
2 Aboluganda abʼomu Lisitula nʼomwIkoniya bonabona babbaire ngʼebibatumula oku oTemuseewo oyo bisa byereere.
2 Lystra naatu Ikonium wanawanan baitumatumayah etei Timothy i hibifai.
3 Kale oPawulo nʼakoba oTemuseewo ati ayabe naye omu lugendolwe. Nʼolwekyo, engeri oTemuseewo egiyabbaire timukomole, oPawulo nʼamukomola demba aBayudaaya abʼomu kitundu ekyo ni bagaana okubawuliriramu olwʼokubba bonabona babbaire bakimaite ngʼoiteeye wa Temuseewo oweyabbaire Muyonaani.
3 Paul kok i Timothy tab bairi hitan, imih ana’ar kanabin e’afuw, iti na’atube sinaf anayabin Jew etei nati’imaim hima’am hiso’ob Timothy tamah i Greek orot.
4 Baabanga babitabita omu bibuga, nga webakalaatira abaikirirya okukwata ebyo abatume nʼabakaire bʼekanisa yʼomu Yerusaalemi ebibabbaire basalirewo bati abaikirirya baabirengeku.
4 Bar merar tata hirun hitit roube’aten tur abisa tur abarayah naatu regaregah ai’in Jerusalemamaim bai’ufnunin isan hio hibibasit, baitumatumayah hai tur hi’owen auman hin.
5 Nʼomu ngeri eyo, abʼomu makanisa ni bakalangukira omu kwikirirya, era ababeeyungangaku ni beeyongerangaku obungi nabuli olwacanga.
5 Ekaleisia sabuw fair hitih hai baitumatum ra’at naatu sabuw boubuh hirun hai kou’ay ra’at.
6 Awo oPawulo nʼabainaye, ngʼoMwoyo oMutukulye tabaganyire okulaabba ekibono kya Kibbumba omwitwale lyʼAsiya, ni babitabita omu kitundu ekitwaliryamu e Furigiya nʼe Galatiya okumalaku.
6 Paul ana ofonah bairi Firigia naatu Galasia wanawanahimaim hiremor naatu Anun Kakafiyin Asia wanawanan hireremor men ibasit boro imaim hitabinan.
7 Owebatuuka oku nsalo wʼeisaza lyʼe Maisiya eriri oku nsalo lyʼeitwale lyʼe Bbisiiniya, ni bagezyaku bati baingire omu Bbisiiniya, neye oMwoyo wa Yesu nʼatabaganya okukingiramu.
7 Hiremor hina Maisia ana yoyowamaim hitit, hisinaftobon hitan Bitiniya wanawanan hitarun isan baise Jesu Anunin men ibasit boro hitan.
8 Nʼolwekyo ni baira basalaagalirya mu Maisiya, ni baserengeta oku mwalo e Tulowaasi.
8 Imih hina Maisia hihamiy hirabon hire hina Troas hitit.
9 Omu kiire, oPawulo nʼasuna okwolesebwa. Oomwo oPawulo nʼabona omusaiza azwera e Makedooniya ngʼayemereire amwegairira ati, “Neso owoizaku e Makedooniya nʼotubbeera.”
9 Nati gugumin Paul mim, Masedonia orot bat fefeyan eo, “Kwanarabon Masedonia imaim aki kwaibaisi!”
10 OPawulo oweyasagamukire okuzwa omu kubona okwo nʼatukobera, titwasibiremu. Amangu ago ni twetegeka okwaba e Makedooniya olwʼokubba twabbaire tumalire okukitegeera tuti oKibbumba atulagiire twabe tulaabbe eeri abaayo aMawuliro aMasa.
10 Paul iti mim i’itin ufunamaim aki abobuna au Masedonia arabon, anayabin aki ai not abogaigiwas God ea’afi nati’imaim God ana tur binan isan.
11 Okuzwa e Tulowaasi, twakwaite lyato ni tuseyeeya buterembereri paka ku kizinga e Samosireesi ni tugona awo. Kaisi olunaku olwairireku ni tutuuka omu kibuga e Neyapooli.
11 Aki Troas imaim wa abai mutufor arabon an Samoteres atit naatu mar to aikofan maiye an Neapolis atit.
12 Okuzwa awo, twabitiire kwitakali paka Firipi, ekibuga ekikulu omu kitundu kyʼe Makedooniya, era eitwale lyʼaBalooma. Awo ni tumalawo enaku egyeraku.
12 Nati’imaim wa ai’hamiy ai’iwat arun an Philipi atit, Masedonia wanawanan ana bar merar gagamin ta, naatu iti bar merar i Rome gawan wowab. Aki nati’imaim veya bai’ab na’atube ama.
13 Oku Saabbaato, ni tuwulukaku omu kibuga, ni twaba oku mbale mbale kwʼomwiga egitwabbaire tusuubira okwaja ekifo abantu egibakumbaanira okusaba oKibbumba. Owetwatuukireyo, ni tutyama ni tutandiika okulonsyamu nʼabakali ababbaire bakumbaaniire awo okusinza.
13 Baiyarir Ana Veya atit bar merar ana fur aihamiy ana harew sisibinamaim atit, nati’imaim anotanot boro yoyoban ana efan atatita’ur. Nati’imaim amare baibin iyab hinan i ai obaibiyih.
14 Omoiza kwabo ababbaire batuwulisisya yabbaire niiye oLidiya, omusuubuuzi wʼengoye egyʼebbeeyi entukuliikiriri. Yabbaire azwera mu kibuga kyʼe Siyatira, era nga mukali asinza ino oKibbumba. OMusengwa nʼawooyawooya ebiseego bya mukali oyo, nʼagira nʼateekayo omwoyo eeri ebyo oPawulo ebiyatumwire.
14 Naatu babin ta iti tur ao nonowar i wabin Lydia ana tafaram Taiyatira, iti babin i sawar biyah namar iwa’an sabuw tetotobon naatu i God kwafirinayan babin ta, nati ana veya’amaim God dogoron botawiy. Paul tur abisa eo etei nowar.
15 Awo oluzwanyuma lwʼokumubatiza iye nʼabʼomu kisitokye, nʼatwekungirira tucaaleku e wuwe ati, “Abba nga zena atyanu muntwala ngʼomwikirirya wa Musengwa ogumwekakasa, mwize mucaaleku e wange.” Atyo nʼatwegairira paka owetwaikiriirye.
15 Naatu nati babin taintuwan bairi nati baremaim hima’am etei bapataito hibai, imaibo ifefeyani eo, “Kwananotanot ayu Regah ana bitumitum na’at, basit kwana tan au baremaim bairit tama.” Iti na’at aki eokikini bairi an.
16 Awo olwatuukire, omulundi ogundi nga twaba omu kifo ekibasinziramu oKibbumba okusaba, ni tusangaana omwala omugalama eyabbaireku omuzimu ogwamulagulisyanga. Omwala oyo ngʼasunisya abasengwabe empiiya nyingi ino okuzwa mwabo abeyalagulangaku.
16 Veya ta aki yoyoban ana efan isan anan akir babitai ta bairi aitar. Iti babitai i afiy kakafin hitarasum ma sawar abisa temamatar isah i eo, naatu sawar iti na’atube sisinaf ana sabuw kabay gagamin maiyow hibaib.
17 Oweyatuboine, nʼatandiika okutusengererya nga waceera ati, “Abantu banu abali okubamanyikisya engeri egimwezya okulokoka baweererya ba Kibbumba aKirira Nakimo.”
17 Iti babitai Paul aki bairi i’ufnuni iwow eo, “Iti orot i God auyomtoro’ot ana’akir wairafih, kwa mi’itube na yawas bain isan teo’orereb.” Peter ana ofonah bairi yawas hibai hinan isan Babitai eo’orereb|alt="slave girl" src="cn01983B.tif" size="col" loc="Act 16.17" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="16.17-18"
18 Omwala oyo ekyo ni yeeyongera ngʼakikola okumala enaku egyera. Ekyazwiremu oPawulo ni yeesinya, era nʼacuukira omwala oyo, nʼakoba omuzimu ogwamubbaireku ati, “Omu liina lya Yesu Kurisito nkulagira, omuzweku!” Ananyere awo omuzimu ogwo ni gumuzwaku.
18 Babitei iti na’atube mar moumurih maiyow sinaf inan yomaninamaim, Paul yan so’ar naatu tatabir afiy nati babitai tar gabuw ma’am isan eo, “Jesu Keriso wabinamaim o abi’a’ari babitai kwaihamiy kutit!” Naatu mar ta’imon afiy babitai ihamiy tit.
19 Abasengwa bʼomwala oyo owebaboine ngʼomuzimu guzwire oku mwala oyo, ni bakitegeera bati osuubi wʼokusuna ebyobusuni okuzwa mwabo omwala oyo abeyalagulangaku awoirewo. Awo ni bakayuka, ni bakwata oPawulo nʼoSiira, ni babakinkinuca paka mu kisaawe kyʼomu kibuga ekyo abʼembuga egibatyamanga okuwozesya emisango.
19 Babitei ana matuwan sabuw hai kabay imaim hima hibaib ana ef sasawar hi’i’itin ana maramaim, Paul Silas hairi hirout hibow hitainih hitit ahar ana efanamaim hiya baibatiyenayah baibatiyih isan.
20 Owebabatuuca, ni babeemererya omumaiso gʼabalamuzi, ni babawaabira bati, “Abantu abo Bayudaaya, neye bali kutabulatabula ekibuga kyaiswe.
20 Hibuwih hina Rome tur nowarayah nahimaim hitit hio, “Iti Orot rou’ab i Jew sabuw, hairi iti ata bar meraramaim ma kakaf hibai hitit.
21 Bali kwegesya empisa amateeka agaiswe aBalooma egigatatwikirirya okukwata ooba okwabiraku.”
21 It Rome sabuw ata ofafar men ebibasit i sinafumih teo, naatu aki men karam boro nati bai’obaiyen anibasit anab ani’a’it.”
22 Awo ekiziima kyʼabantu ababbaire bayoolookere okwiza egibali bona ni beeyunga kwabo ababbaire bakubba oPawulo nʼoSiira. Abalamuzi ni balagira abaisirikale batoolemu oPawulo nʼoSiira ebizwalo byabwe kaisi babakubbe emiigo.
22 Sabuw moumurih na’in hina hirun kou’ay ra’at orot rou’ab bow rouw isan. Tur nowarayan orot iuwih Paul Silas hairi hai faifuw hiseb hibosaisiren naatu hiwabirih.
23 Owebamalire okubafaamuula bundi ino, ni babadyaka omu mabbuusu, era ni balagira omukuumi wʼamabbuusu ababbeeku butiribiri.
23 Hiwawabirih ufunamaim hibow hin dibur hiyariyih, naatu dibur kaifenayan orot matan tobaiwa’an ma kaifih isan hiu.
24 Yena oweyawuliire ebiragiro ebyo, nʼabaingirirya nakimo mu kadukulu kadi akʼomunda nakimo, nʼebigere byabwe nʼabitibika omu gabaabo agazito agebayeesere ooti kijooko kaisi tibasodoka.
24 Iti obaiyunen tur nonowar ufunamaim, dibur kaifenayan bow hirun dibur wanawanantoro’ot imaim ah ai gagamih rou’ab areh ya kiktanen hima.
25 Obwire obwo ooti-so mu kiire aakati, oPawulo nʼoSiira babbaire mu kusaba nʼokwemba enyembo egiwuuja oKibbumba, abasibe abanaabwe abandi ibo nga webabawulisisya.OPawulo nʼoSiira bali omu mabbuusu|alt="Poul and Silas in prison stocks" src="lb00337c.tif" size="span" loc="16:25" copy="Knowles Bible Illustrations" ref="16:25"
25 Fainaiwan Paul Silas hairi God isan hiyoyoban hima ew hitatabor dibur sabuw afa hima hinonowar,
26 Omu kibbwatukira awo, ni wagwawo omusisi owʼamaani nakimo eyatengeeterye paka misingi gyʼamabbuusu. Nʼekyazwiremu enjigi gyʼamabbuusu gyonagyona ni gyeigula, nʼenjegere egibabbaire basibisirye abasibe ni gitibuka.
26 naniyan meyemeye iriyoy gagamin na dibur bar iyuwiyuw re an ana wabat etei bora’ah. Naatu mar ta’imon etawan botawiy chain dibur sabuw ah umah hifatum hima’am etei hihururuw hire.
27 Omukuumi wʼamabbuusu okwaba okusisimuka, yaabire okubona ngʼenjigi gyʼamabbuusu nga njigule. Awo nʼasowolayo empiimaye ati yeite, olwo ngʼaseega ati abasibe basodokere.
27 Dibur kaifenayan matan nuw misir naatu Dibur etawan bobotawiyen itin, basit taiyuwin sikan afuwinamih ana kaiy bora’ah, anayabin not dibur sabuw etei hibihir rouw.
28 Neye oPawulo nʼamwaminkirira ati, “Oleke tiweekola akabbikabbi! Swenaswena ngonu tulimu.”
28 Baise Paul fanan aumetawat na’in e’af eo, “Taiyuw bi’asabuni! Aki etei iti ama’am!”
29 Awo omukuumi wʼamabbuusu nʼatumisya eitaala, nʼayalamuka okwingira oPawulo nʼoSiira omu babbaire, nʼakoma amazwi abigere byabwe nga waadegeizera.
29 Dibur kaifayan hinow isan e’af naatu nunuw run, an uman hi’oror auman Paul Silas hairi nahimaim ra’iy.
30 Awo nʼawuluca oPawulo nʼoSiira e nza, nʼababuulya ati, “Basebo, niki ekinteekwa okukola zena okulokoka?”
30 Imaibo nawiyih bairi hitit naatu ibatiyih eo, “Regaregah abisa ana sinaf boro yawas anab?”
31 Ibo ni bamukoba bati, “Oikiririrye mu Musengwa oYesu, yakulokola, era nʼabʼomu kisitokyo bona owebamwikiririryamu, yabalokola.”
31 Hiya’afut hio, “Regah Jesu initumitum boro yawas inab, o a nibur bairi.”
32 Batyo ni batandiika okulaabba obukwenda obukwata oku Musengwa eeri iye aamo nʼabʼomu kisitokye bonabona.
32 Imaibo Regah ana tur nati bar wanawanan hibinan dibur kaifenayan ana sabuw bairi hinowar.
33 Omu kiire ekinyere ekyo, omukuumi wʼamabbuusu oyo nʼabawulucaamu, nʼabatwala awantu nʼabamiga ebiso byʼamakubbe. Oweyabbaire yankumala ekyo, bona ni bamubatiza iye aamo nʼabʼomu kisitokye bonabona.
33 Nati veya ta’imon gugumin wanawanan dibur kaifenayan buwih hai feher souwen naatu i ana nibur bairi bapataito hibai. Dibur kaifenayan Paul koun esasouw|alt="Jailer and Paul" src="CN01990B.TIF" size="col" loc="Act 16.33" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="16.33"
34 Awo nʼatwala oPawulo nʼoSiira paka mu kisito e wuwe nʼabainula ebyokulya nga musangaali ino, iye aamo nʼabʼomu kisitokye bonabona, olwʼokubba yabbaire aikiririirye omu Kibbumba.
34 Naatu Paul Silas buwih ana bar wanawanan hirun bay itih hi’aa. Nati orot ana nibur bairi dogoroh yasisir awan karatan, anayabin i hina God ana baitumatumayah himatar.
35 Owekwaceire, abalamuzi ni basindika abaisirikale baabwe eeri omukuumi wʼamabbuusu nʼekiragiro ati, “Oteere abasaiza abo.”
35 Mar to tur nowarayah hai orot gagamih naatu ma’utenayah hai orot ukwarih hiyafarih hio, “Kwan dibur kaifenayan kwau! Nati orot ebotaitih ten.”
36 Awo omukuumi wʼamabbuusu nʼakoba oPawulo ati, “Nambu abalamuzi balagiire bati inywe mbateere. Aaso muwuluke mweyabire mwidembe.”
36 Basit dibur kaifenayan Paul ana tur eowen eo, “Tur nowarayah orot gagamih tur hiyafar hio, O Silas airi i abobotaiti, airi kwatit tufuwamaim kwan!”
37 Neye oPawulo nʼakoba abaisirikale ati, “Batukubbire mulwatu amantasooka kutuwozesya neenu tuli nʼobutyami mu Looma, ni batudyaka nʼomu mabbuusu. Kaisi atyanu ekibaliku bati batwetooleku kimigi! Ekyo bbe. Ibo abanyere niibo ababba baize aanu era batwerekere okutuwuluca munu.”
37 Baise Paul ma’utenayah hai oro’orot isah eo, “Aki men abisa kakafin ta asinaf naatu men hibatiyi, baise bebeyanamaim hirabi hi’afiyi naatu dibur hiyariyi, kwanaso’ob aki i Rome ana fef abai ama’am! Naatu boun tekokok i wa’iwa’iramaim hiniyafari’imih. Men karam, aki akokok kwana’uwih i taiyuwih hinan hinabotaiti.”
38 Abaisirikale ni bairayo era ni batuuca ebibono ebyo egiri abalamuzi. Abalamuzi owebawuliire bati kaisi oPawulo nʼoSiira bali nʼobutyami ngʼaBalooma, ni batya.
38 Ma’utenayah hai orot ukwarih himatabir baibatiyih orot gagamih hai tur hi’owen, naatu Paul Silas hairi Rome ana fef hibai hima’am isan, ana tur hinonowar ana maramaim hibir.
39 Nʼolwekyo, ni baiza ni beenenya egiri oPawulo nʼoSiira, era ni babeereka okubawuluca e nza wʼamabbuusu, ni babeegairira bazwe omu kibuga ekyo.
39 Basit hina abis kakafin isah hisisinaf isan hairi matahimaim hi’e’en naatu diburane hibotaitih, naatu bar merar baihamiyin isan hi’uwih.
40 Awo oPawulo nʼoSiira obwawulukire omu mabbuusu, baabire mu kisito kya Lidiya, egibaajiirye aboluganda abandi, ni babairyamu amaani. Kale awo ni bazwa omu kibuga e Firipi.
40 Paul, Silas hairi dibur bar hihamiy hina Lydia ana bar hitit, nati’imaim baitumatumayah hi’itih kaufair ana tur hitih naatu hihamiyih.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.