1 Coríntios 15
Endagaano Empyaka Omu Lugwere (GWR) vs AAI
1 Atyanu boluganda ntaka okubeebukirya aMawuliro aMasa agenalaabbire eeri inywe ni mugaikirirya era nga niigo okwikirirya kwanywe oku kwemereire.
1 Taitu, boun i akokok tur gewasin abinan kwanowar, imaim yawas kwabai, naatu imaim kwabatabatkikin isan nuhi akukusib.
2 Era aMawuliro aMasa ago niigo agabalokola singa mugumira oku kibono ekinalaabbire egimuli. Ekikoba kiti anambula ekyo, okwikirirya kwanywe kubba kwabbaire mpaamu makulu.
2 Iti tur gewasinamaim kwa iyawasi, imih tur abinan kwanonowar kwanabubukikin, baise men kwanabubukikin kwa a baitumatum boro nan yabin en namatar.
3 Ekyo kityo olwʼokubba nasunire aMawuliro aMasa ago ngʼekintu ekikirira nakimo obukulu era zena ni mbawa inywe. Era gali gati, oKurisito yafiire olwʼebikole byaiswe ebibbibibbi, ngʼeBiwandiike owebikoba.
3 Ayu abisa abaib i kwa isa aya’abun, naatu nati tur ana’an gagamin i iti, Keriso it ata bowabow kakafin isan morob, Bukamaim eo na’atube.
4 Era bamuliikire, nʼoluzwanyuma lwʼenaku ibiri, oku lwokusatu oKibbumba nʼamuzuukiza era ngʼeBiwandiike owebikoba.
4 Hibai hin hubemaim hiyai, veya tounu ufunamaim misir maiye, Bukamaim eo na’atube.
5 Era kiti yabonekeire oKeefa, kaisi nʼabonekera nʼabatume eikumi na babiri.
5 Peter isan irerereb, imaibo tur abarayah nah 12 isah irerereb.
6 Era oluzwanyuma nʼabonekera aboluganda ababitawo omu 500 nga bonabona bakumbaine aamo. Era abakira obungi kwibo bakaali boomi, waire ngʼabamo bafiire.
6 Nati ufunamaim veya ta’imon wanawanan ana bai’ufununayah etei 500 tafanamaim auman isah irerereb, moumurih na’in i boun yawasih tema’am baise afa i himorob.
7 Era nʼabonekera nʼoYaakobbo, era oluzwanyuma nʼabonekera nʼabatume bonabona.
7 Nati ufunamaim James isan irerereb, imaibo ana tur abarayah etei isah irerereb.
8 Oweyamalire okubonekera abo bonabona, olwo kaisi omu kusembyayo nʼambonekera zena, era owenasuukiire omutume nabbaire ooti mwana ogubabyaire ngʼabitireku ekiseera.
8 Uftoro’ot ayu atufuw kokobeya na’atube ama’am isou irerereb.
9 Ekyo kityo olwʼokubba ninze nsembayo ansi omu kitiisya omu batume. Era tinsaanira kadi okunjeta omutume, olwʼokubba nayiigaanirye ekanisa ya Kibbumba.
9 Ayu i tur abarayah etei babahimaim imih ayu i men boro tur abarayan hinarouw hinao, anayabin God ana ekaleisia ai nununih arouw ai’a’akirih.
10 Neye ekisa kya Kibbumba, niikyo ekinsuucirye okubba kinu ekyendi, era ekisa ekiyankwatiire tikyafiire bwereere. Era tete nakolere ino ngʼomutume wa Kurisito okukiraku abatume abandi bonabona. Neye era nga tininze nkola, wazira ekisa kya Kibbumba ekiri na nze.
10 Baise God ana manaw ana kabeberamaim ayu tur abarayan amatar, naatu manaw kabeber ayu bitu i men yabin en, baise bowabow gagamin na’in abow, tur abarayah etei ana tabirih, men ayu au fairamaim abowabowamih, baise God ana manaw ana kabeber ayu wanawana’umaim ma ebowabow.
11 Kale atyanu abba ninze, ooba abatume abandi niibo abalaabba, neye era obukwenda bumo obutweyongera okulaabba, era nga niibwo obumwaikiriirye.
11 Isan imih i tibibinan naatu ayu abibinan ana itinin i men ta’amih, baise ana’an gagamin i abisa abibinan i kwa kwaitumatum.
12 Atyanu obanga abantu balaabba bati oKibbumba yazuukizire oKurisito, abamo kwinywe mubba mutya okukoba muti tiwalibbaawo kuzuukira?
12 Boun aki abibinan ai tur i Keriso morobone mimisir isan ao’o, baise mi’itube’emih kwa afa kwao moroboyah boro men hinayawas maiye hinamisir?
13 Kale owekibba kiti mpaawo kuzuukira, kibba kitegeeza kiti nʼoKurisito yena oKibbumba tiyamuzuukizire.
13 Morobone misir maiye men nama’am na’at, ana itinin Keriso morobone men misir maiye’emih.
14 Era abba ngʼoKibbumba tiyazuukizire oKurisito, atyanu okulaabba kwaiswe, era nʼokwikirirya kwanywe bibba binambulamu.
14 Naatu Keriso morobone men tamimisir maiye na’at, aki ai binan i yabin en, naatu kwa Keriso kwabitumitum auman i yabin en.
15 Era tete tubba tuli kubbanga babbeyi bʼebyo ebikwata oku Kibbumba. Ekyo kityo olwʼokubba twakakasire abantu ekintu ekikwata oku Kibbumba tuti yazuukizire oKurisito. Era ekyo kibba tikituuce owekibba kiti mpaawo kuzuukira.
15 Naatu murumurubih men hinamimisir maiye na’at, aki i God isan abifufuwen. Anayabin Keriso morobone God baiyawasin arouw ao, naatu moroboyah morobone men hinamimisir maiye na’at, nati ebiturobe, God Keriso morobone men iyawas maiye misirimih.
16 Kale obanga oKibbumba tazuukiza, abba tiyazuukizire kadi nʼoKurisito yena.
16 Morobone misir maiye men nama’am na’at, Keriso morobone men misir maiye.
17 Era obanga oKibbumba tiyazuukizire oKurisito, okwikirirya kwanywe omu Kurisito kubba kunambulamu, era ekibbikibbi kibba kikaali kifuga omu bwomi bwanywe.
17 Naatu Keriso morobone men tamimisir na’at, kwa a baitumatum i yabin en, naatu kwa i boro’ika bowabow kakafin tafatumi kwatama’ama.
18 Era kibba kitegeeza kiti nʼabo abafiire nga baikirirya omu Kurisito, bajigirikire.
18 Naatu iban maiye sabuw iyab Keriso wabinamaim himomorob ana itinin i hikasiy na’atube.
19 Era singa tubba nʼosuubi omu Kurisito kutubbeera mu bwomi bunu obwʼoku kyalo bwonkani, tubba niiswe otusaanira okutusaasira eino okukiraku omuntu yenayena oku kyalo.
19 Keriso wanawananamaim yawas tabai nuhit fot tama’am. Baise ata yawas i iti tafaram akisin isan tanama tananotanot na’at. It i tafaram wananwanan ana gonenet sabuw tamatar.
20 Neye dala kya mazima kiti, oKibbumba yazuukizire oKurisito. Era ekyo yakikolere ngʼobukakafu okulaga ati era yalizuukiza abantu.
20 Baise turobe Keriso i anababatun morobone misir maiye, God ana sabuw iyab himomorob wanawanahimaim Keriso i wan morobone misir.
21 Era ngʼabantu owebafa olwʼomuntu omoiza ekiyakolere, omu ngeri enanyere eyo abafu bazuukira olwʼomuntu ogondi ekiyakolere.
21 Anayabin orot ta’imon ana sinafumaim morob matar, imih orot ta’imon ana sinafumaim morobone misir maiye matar.
22 Era nga buli muntu owaafa olwʼokubba swenaswena tuli mu lulyo lwʼAdamu, kale era nʼomu ngeri enanyere eyo abafu bonabona oKibbumba yalibazuukiza lwʼokubba ekintu ekimo nʼoKurisito.
22 Sabuw etei tamomorob, anayabin Adam ana rara, naatu morobone boro tanamisir maiye anayabin Keriso yawasin ema’am.
23 Neye mwekyo buli moiza ali nʼokukuuma kiiwukye ekyʼokumuzuukiza. OKurisito niiye oguyasookeireku, kaisi omu kiseera ekiyaliiriramu, abo abamwikiririryamu bona oKibbumba abazuukize.
23 Baise morobone tanamimisir maiye, i boro koumutufuren inu’in na’atube hinabusuruf, wantoro’ot boro Keriso namisir, naatu nanan ana veya sabuw iyab Keriso nowan boro hinamisir.
24 Awo oluzwanyuma lwʼekyo, oKurisito yaliwangula emyoyo gyonagyona emibbimibbi egifuga, era egyʼobwezye, era egyʼamaani, era nʼobwakabaka obwo nʼabukwatisya oKibbumba oIteeye awo kaisi enkomerero nʼetuuka.
24 Imaibo mar yomanin nan natit, tafaram hai bonawiyenenayah, hai aiwob, hai kaifenayah etei hai fair tutufin Keriso nagugurus ufunamaim, aiwob nab Tamah God nitin.
25 Ekyo kityo olwʼokubba oKurisito ateekwa okufuga ngʼoKabaka paka oKibbumba oweyaliwangula abalabe ba Kurisito bonabona.
25 Naatu Keriso i boro ni’aiwob nanan ana rakit sabuw etei nabow nan an babanamaim nawastanen.
26 Era omulabewe oguyalisembesyayo okujigirica, niiye oKufa.
26 Naatu uftoro’ot i sawar wabin Morob it ata rakit gagamin boro nagurus nitaiy nare.
27 Ekyo kityo olwʼokubba Kiwandiike kiti, “OKibbumba yateekere ebintu byonabyona ansi wʼobwezyebwe.” Neye eKiwandiike owekikoba kiti, “Okuteeka ebintu byonabyona ansi wʼobwezyebwe,” ekyo kimanye kusani kiti tikitwaliryamu oKibbumba iye eyawaire oKurisito ebintu byonabyona okubba ansi wʼobwezyebwe.
27 Anayabin Buk Atamaninamaim eo, “Sawar etei boro nabow an babanamaim naya.” Iti tur Sawar etei an babanamaim yara’iyen rouw eo, i rerereb yan, God men i auman bobar eomih, anayabin God sawar etei boro Keriso ana fair babanamaim naya.
28 Era owaamala okusuna obwezye obufuga ebintu byonabyona, awo oKurisito oMwana wa Kibbumba iye onyere yalyedembula oKibbumba nʼamufuga. Kaisi awo, oKibbumba eyawaire omutaane obwezye okufuga ebintu byonabyona, ayezye okufuga byonabyona omu bwizulye.
28 Sawar hinabow hinan God Natun babanamaim hinaya’ay ufunamaim, Jesu boro Tamah God ana fair babanamaim namare, anayabin sawar etei God bow Natun babanamaim ya, naatu God boro sawar tutufin etei ni’ukwarin ana sabuw etei isah.
29 Aale atyanu nga mpaawo kuzuukira, abo abebabatiza omu kigere kyʼabo abafiire nga tibabatize babba basuubira kutuukirirya niki mwekyo? Era owekibba kiti kituuce ngʼabamo owebakoba bati mpaawo kuzuukira, lwaki abantu abo bababatiza omu kigere kyʼabo abafiire?
29 Naatu morobone misir maiye en na’at, sabuw iyab moroboyah efanih bapataito hibaib boro abistan hinasinaf? Naatu morobone misir maiye en na’at, aisim sabuw moroboyah efanih taih tuwah hina bapataito tebaib?
30 Era nga mpaawo kuzuukira, lwaki iswe abananyere tweteeka omu kabbikabbi buli kiseera olwʼokulaabba aMawuliro aMasa ago?
30 Naatu it auman aisim ata yawas takwahir tatit veya matan tayi tabowabow?
31 Boluganda, nze bulijo ntuuka omu kabbikabbi kʼokufa. Era ekigira ni mbutula ekyo, lwʼokwenyumiriza okundinakwo mwinywe okubba nga tuli kintu kimo nʼoKurisito Yesu oMusengwa waiswe.
31 Taitu ayu i mar etei morob ana efanamaim ama’am. Anayabin sawar abisa Keriso kwa isa sisinaf imaim ayu kura’ara’ahu iti tur akukurerereb.
32 Era mugasoki ogwabbairemu nze okulwana nʼabantu bʼEfeeso ni mbeera nakimo mu kabbikabbi ooti ndwana nʼagasolo ga mwigona? Neye obanga tiwalibbaawo kuzuukira, kale tubba tuli nʼokukola ngʼentumula yʼabantu oweeri eti:
32 Morob ufunamaim yawas men tama’am, aisim ayu iti Ephesus hai sigarafor bairi atiyow? Abisa ana gewasin boro anab? Morobone misir maiye en na’at.
33 Aale abantu tibababbeyanga, olwʼokubba kimanye kusani kiti, “Okukolagana nʼabantu abakola ebibbibibbi kizweraku empisagyo ensa okubebenyeka.”
33 Men sabuw hinifufuwi a not hinakwaris. “A ofonah kakafih boro ayawas gewasin hinagurus.”
34 Aale mweireku era mulekeraawo okukola ebikole ebibbibibbi. Ekyo kityo olwʼokubba abamo kwinywe timumaite oKibbumba. Ekyo nkitumula kuswaza niinywe.
34 Ukwar kwanabotawiy gewas, ef kakafih kwasisinaf kwanihamiyen, anayabin kwa afa God men kwaso’ob, iti ao, saise kwa biya hina’ohow.
35 Neye omuntu ayezya okubuulya ati, “OKibbumba azuukiza atya? Era bazuukira nʼemibiri gyʼengeriki?”
35 Sabuw afa boro hinibatiy hinao, “Moroboyah boro mi’itube hinamisir maiye? Naatu hina mimisir biyah ana itinin boro mi’itube hinab?”
36 Musirusiru iwe! Iye onsigo ogwokoma omwitakali tamera okutoolaku ngʼekinyama kyʼoku ngulu kisookere kuvunda.
36 Taitu, kwabikoko’aw, ub me yanamaim kutatanum boro men saife nakuboun nayenamih, baise wantoro’ot i boro namorob nare, imaibo nakuboun nayen.
37 Era ekibakoma tikibba kitina ngʼowekiri nʼokubba, neye abba nsigo-bunsigo, amo wʼengaano, ooba nsigo wʼekimera ekindi.
37 Naatu sanabey ub o ub afa kutatanum i men biyan tutufin kwatatanumimih, baise ro’on, sanabey ro’on o ub ta ro’on.
38 Neye oKibbumba ngʼowaataka, awa onsigo okukula nʼazwamu ekitina, era nabuli kika kya nsigo akiwa nkula yaakyo.
38 God ub ta’ita’imon biyah hai itinin ta ta i ana kokomaim ya, naatu ub ta’ita’imon biyah anababatun itih.
39 Era nʼemibiri gyʼabuli bibbumbe ebiri nʼobwomi tigibba gyʼengeri moiza. Abantu bali nʼemibiri gyʼengeri yaagyo, nʼegyʼebisolo gyʼengeri gendi, nʼegyʼenyonyi gyʼengeri gendi, nʼegyʼenyanyi gyona gyʼengeri gendi.
39 Naatu sawar tafaramamaim biyah finimih auman hai itinin i men ta’imon, biyah i ta ta, orot babin biyah ana itinin ta, haru for biyah ana itinin ta, mamu hai itinin i ta naatu siy i hai itinin ta.
40 Era waliwo nʼebibbumbe ebyʼomwigulu ngʼeisana, nʼomweri, nʼenkota, era nʼebibbumbe ebyʼoku kyalo. Neye enfaanana yʼebyo ebyʼomwigulu yʼengeri gendi, era enfaanana yʼebyo ebyʼoku kyalo yʼengeri gendi.
40 Naatu mar ana biyan itinin ibo ta, na’atube tafaram biyan itinin ibo ta. Baise biyat no mar nowan ana bonamanamarin itinin ibo ta, naatu biyat tafaram nowan ana bonamanamarin ibo itinin ta.
41 Eisana liri nʼengeri yaalyo egiryakamu, nʼomweri gwona ni gubba nʼengeri gendi egigwakamu, era nʼenkota gyona ni gibba nʼengeri gendi egigyakamu. Era tete nabuli nkota ayaka mu ngeri etali ya nkota ogondi.
41 Veya ibo ana bonamanamarin itinin ta, sumar ibo ana bonamanamarin itinin ta, naatu daman ibo hai bonamanamarin itinin ta, baise daman wanawanahimaim ta’ita’imoh ibo hai bonamanamarin ta ta.
42 Kale era kityo niiye owekiri nʼoku kuzuukira. Era omubiri ogufa ni baguliika, guvunda, neye ogwo oKibbumba ogwazuukiza tigufa era gubbaawo nga tiguvunda emirembe nʼemirembe.
42 Baise Moroboyah hinamimisir maiye ana itinin i boro nati na’atube, biyat morob hubemaim tayayare ana veya biyat i emasamas, baise morobone namimisir ufunamaim boro nama wanatowan.
43 Owebaliika omubiri gubba mubbimubbi era munafu, neye oKibbumba owaguzuukiza gubba musa era gwʼamaani.
43 Biyat hubemaim tayayare itinin i kakafin, naatu siba’u’un, baise emimisir ana veya itinin i gewasin naatu fairin.
44 Igwo ogubaliika gubba mubiri ogwobona nʼamaiso, neye gudi oKibbumba ogwazuukiza gubba mwoyo mwereere ogwotabona nʼamaiso. Obanga waliwo omubiri ogwobona nʼamaiso, kale era waliwo nʼomubiri gwʼomwoyo igwo ogwotabona nʼamaiso.
44 Biyat tayayare i tafaram nowan, baise emimisir i mar biyan.
45 Kale bakiwandiikire bati, “Omuntu eyasookere yabbaire niiye Adamu, era oKibbumba oguyasuucirye omwomi.” Neye oYesu, ogubeeta bati Adamu owʼoluzwanyuma niiye agaba obwomi bwʼomwoyo.
45 Buk Atamaninamaim hikirum hio na’atube, “Orot wantoro’ot wabin Adam i biyan ana yawas bai,” baise Adam bairou’abin nan i ayubit ana yawas wanatowanin baitit isan na.
46 Neye ekyasookere okubbaawo niiye omubiri ogwobona nʼamaiso, kaisi oluzwanyuma ni wabbaawo omubiri gudi oguli mwoyo mwereere.
46 Orot ayubit ana yawas auman ma’am i men mat na, baise orot biyat ana yawasamaim ma’am i mat na, imaibo orot ayubit ana yawasamaim ma’am na.
47 Adamu, nga niiye omuntu eyasookere, oKibbumba yamubbumbire mwitakali lyʼoku kyalo kunu, kaisi oKurisito, nga niiye Adamu owokubiri, iye yazwire mwigulu.
47 Orot wantoro’ot Adam i me nowan fofobane matar, baise Adam bairou’abin i marane ra’iy.
48 Kale buli muntu oku kyalo ali nʼomubiri ooti gwa muntu eyasookere oku kyalo ogubabbumbire omwitakali lyʼoku kyalo, era buli muntu aabba omwigulu abba nʼomubiri ooti gwʼoyo iye eyazwire omwigulu.
48 Sabuw iyab me nowan biyah i orot me’emaim ma’am biyan na’atube, sabuw iyab mar nowan biyah i orot marane rara’iy biyan na’atube.
49 Era ngʼoKibbumba oweyatuwaire emibiri ooti gwa muntu oodi oguyabbumbire omwitakali lyʼoku kyalo, era swena abaikirirya twalibba nʼemibiri ooti gwa Kurisito eyazwire omwigulu.
49 Tafaram orot ana ana itinin tabaib na’atube, mar ana orot nanan ana itinin boro tanab.
50 Atyanu boluganda, ekintegeeza kiri kiti, emibiri gyaiswe ginu egirimu omusaaye, gibula mugabo omu bwakabaka bwa Kibbumba. Era emibiri egyo egivunda gibula mugabo mwekyo ekyalibbaawo emirembe nʼemirembe.
50 Taitu, abisa ao au yabin i iti, biyat, naatu finimit men karam boro God ana aiwobomaim narun, anayabin biyat i boro namorob namas, imih men karam boro wanatowan ma’am ana efanamaim narun.
51 Aale oleke mbakobereku ekyama kinu: Tiswenaswena nti twalifa, neye swenaswena oKibbumba yalisuucamu emibiri gyaiswe.
51 Tain kwanarub gewas, iti tur buriburin anao kwananowar, it etei boro men tanamorobomih, baise ata itinin boro nabotabir bonamanamarin namatar
52 Era ekyo kyalibbaawo mu kaseera katyayi kati ooti ka muntu kubbalya lumo. Era kyalibba kityo ngʼabantu bamalire kuwulira kuvuga kwʼekondeere kudi okwalibbaawo oku lunaku lwʼenkomerero. Ekyo kityo olwʼokubba ekondeere oweyalivuga, abalibba bafu oKibbumba yalibazuukiza era ni babba nga tibafa emirembe nʼemirembe. Kaisi abo abalibba boomi era bona oKibbumba yalisuucamu emibiri gyabwe.
52 tour natut ana veya namanamar ebowabow na’atube, tanimatanubamo biyat nabotabir. Anayabin tour natut ana veya murumurubih etei boro biyah fairin hinamisir, naatu biyah ana itinin boro nabotabir.
53 Era ekyo kityo olwʼokubba emibiri gyaiswe egifa bateekwa okugisuucamu ni gibba mibiri egitafa. Era emibiri gyaiswe egivunda bateekwa okugisuucamu mibiri egitavunda.
53 Biyat iti morob emasamas boro nabotabir biyat fairin wanatowan ma’ama’anin namatar.
54 Awo, ngʼemibiri gyaiswe egifa oKibbumba amalire okugisuucamu gidi egitafa, olwo kaisi eKiwandiike kinu kibbe kituukiriire:
54 Biyat iti boun tama’am boro namorob naatu namas, baise morob ufunamaim biyat boro nabotabir nan wanatowan ma’ama ana biyan nab. Imaibo Buk Atamaninamaim hikirum boro nan niturobe,
55 “Aale atyanu iwe Kufa, obuwangulibwo buli yaina?
55 “Morob o a fair menanamaim ema’am boro inisnowah?
56 Ikwo okufa kutoola amaani mu kibbikibbi, kaisi ekibbikibbi kitoola amaani mu Mateeka ga Musa.
56 Morob ana biyababan i bowabow kakafinane ebaib, naatu bowabow kakafin ana fair i ofafaramaim ebaib.
57 Neye oKibbumba yeebale! Iye oyo atuwa obuwanguli oku maani gʼekibbikibbi era nʼoku maani gʼokufa. Era atuwa obuwanguli obwo kubita mu Musengwa waiswe oYesu Kurisito.
57 Baise God ana merar tanay anayabin Jesu Keriso, i morob ana ahay ana waf tagagir yare!
58 Nʼolwekyo boluganda abatake, mubbenge bagumu, era nga timuyuuga. Mweyongerenge bulijo okukolera oMusengwa waiswe nʼeiganyi, olwʼokubba mumaite muti okukalabana kwanywe tikwabwereere.
58 Isan imih taitu, yate nanub kwanabatkikin, mar etei Regah isan anot tutufin kwanabow, anayabin Regah isan kwabow kwabi’akir i men anayabin enamih, baise yabin auman.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.