Romanos 1
Vit'eegwijyąhchy'aa Vagwandak Nizįį (GWINT) vs NAA
1 Shįį t'ee Paul, Christ Jesus vi-slave ts'ą' Tr'ihił'e' ihłii Vit'eegwijyąhchy'aa Vagwandak Nizįį eegwahaaldak geenjit gwitee tr'ashąąhchįį.
1 Paulo, servo de Cristo Jesus, chamado para ser apóstolo, separado para o evangelho de Deus,
2 Jii Gwandak Nizįį t'ee niighit dąį' gwanaa Vit'eegwijyąhchy'aa deeshi'yaa nyąą, Vit'eegwijyąhchy'aa Eenjit Ginkhii nąįį yeegwahaandak goo'aii ts'ą' Vit'eegwijyąhchy'aa Viginjik Shroodiinyąą zhit gwadanakhwatł'oo t'oonchy'aa.
2 que ele, no passado, prometeu por meio dos seus profetas nas Escrituras Sagradas.
3 Jii Gwandak Nizįį Diik'eegwaadhat Jesus Christ Gwidinji' nilii, yeenii King David ts'an deedhaa geh'an dzaa nankat dinjii nilii.
3 Este evangelho diz respeito a seu Filho, o qual, segundo a carne, veio da descendência de Davi
4 Vit'eegwijyąhchy'aa Vach'anky'aa Shroodiinyąą k'iighai' łyaa t'aih nitsii haa ch'ichį' ts'an neegwiindaii, ąįį geh'an Vit'eegwijyąhchy'aa Vidinji' t'inchy'aa vaagwiindaii.
4 e foi designado Filho de Deus com poder, segundo o Espírito de santidade, pela ressurreição dos mortos, a saber, Jesus Cristo, nosso Senhor.
5 Vik'iighai' Vit'eegwijyąhchy'aa ch'eiinzhrii shats'an iłtsąįį, Christ k'iighai' Tr'ihił'e' ihłii, nankat dinjii datthak gwik'injiheeghit ts'ą' deegihee'yaa goo'aii gwik'it t'igihee'yaa geenjit.
5 Por meio dele viemos a receber graça e apostolado por amor do seu nome, para a obediência da fé, entre todos os gentios.
6 Rome kwaiik'it gwachoo gwizhit juu Vit'eegwijyąhchy'aa, Jesus Christ ts'an heelyaa eenjit oonjik nąįį, nakhwant'ee chan t'anakhwaihnyąą.
6 Entre esses se encontram também vocês que foram chamados para pertencerem a Jesus Cristo.
7 Rome gwizhit dinjii nąįį datthak nakhwats'ą' ch'adįhtł'oo, juu Vit'eegwijyąhchy'aa nakhweet'iindhan ts'ą' shats'an nakhwahnyąą nąįį. Vit'eegwijyąhchy'aa Gwiti' ts'ą' K'eegwaadhat Jesus Christ, haa ch'eegoonzhrįį ts'ą' tsinehdan haa nakhwats'an gohtsyaa.
7 A todos os amados de Deus que estão em Roma, chamados para ser santos. Que a graça e a paz de Deus, nosso Pai, e do Senhor Jesus Cristo estejam com vocês.
8 Nankat datthak nakhwak'injigwiighit gwigwiitth'ak geh'an, tr'ookit, Jesus Christ vik'iighai' nakhweenjit Shivit'eegwijyąhchy'aa mahsį' vaihnyąą.
8 Em primeiro lugar, por meio de Jesus Cristo, dou graças ao meu Deus por todos vocês, porque a fé que vocês têm é proclamada no mundo inteiro.
9 Vit'eegwijyąhchy'aa shidrii datthak haa vik'eegwałthat ts'ą' vik'it dinjii hihłyaa gwik'eegwihdaii ts'ą' Vidinji' Vagwandak Nizįį eech'oaałtan t'ee łi'didlii haa t'ihnyąą gaandaii. Gweedhaa datthak nakhwanaldaii gaandaii,
9 Pois Deus, a quem sirvo em meu espírito, no evangelho de seu Filho, é minha testemunha de como nunca deixo de fazer menção de vocês
10 khadigihjii gwiteegwaanchy'aa datthak, Vit'eegwijyąhchy'aa gwik'it t'iindhan ji' gwizhrįh nakhweenihihshyaa gwahahtsyaa geenjit jyaa vaihnyąą.
10 em todas as minhas orações, pedindo que, em algum momento, pela vontade de Deus, surja uma oportunidade de visitá-los.
11 Vit'eegwijyąhchy'aa vich'eegwąhndit nakhwat'aii gwahahtsyaa geenjit łyaa nakhweenoihshi' nihthan.
11 Porque desejo muito vê-los, a fim de repartir com vocês algum dom espiritual, para que vocês sejam fortalecidos,
12 Nakhwan, ąįįts'ą' shįį haa nihts'an diik'injigwiighit nint'aii tr'ahahtsyaa geenjit.
12 isto é, para que nos consolemos uns aos outros por meio da fé mútua: a de vocês e a minha.
13 Shijyaa nąįį, gwinlęįį nakhweenoihshi' nihthan gaanoondaii, gaa khit shaa gwats'ǫǫghaih goo'aii. Nakhwatee geech'oołchya' nihthan, nakhwalat nąįį gwik'injiheedaa geenjit. Jews nilii kwaa nąįį tee gwitr'it t'agwał'ya' gwik'it.
13 Quero que vocês saibam, irmãos, que muitas vezes me propus a ir visitá-los — no que tenho sido, até agora, impedido —, para conseguir algum fruto igualmente entre vocês, assim como também tenho conseguido entre os outros gentios.
14 Dinjii nąįį datthak ts'ą' tr'ihihdal gwizhrįh goo'aii, kwaiik'it gwizhit dinjii nąįį dinjii tee gwich'įį ts'ą' oo'ok tthan gwa'an gwich'įį nąįį haa. Dinjii geeroołtin nąįį ts'ą' geeroołtin kwaa nąįį haa datthak.
14 Pois sou devedor tanto a gregos como a bárbaros, tanto a sábios como a insensatos.
15 Rome kwaiik'it gwachoo gwizhit gwich'įį nąįį chan nakhwatee Gwandak Nizįį eech'oołchya' nihthan.
15 Por isso, quanto a mim, estou pronto a anunciar o evangelho também a vocês que estão em Roma.
16 Jii Gwandak Nizįį łyaa vik'injihkhit, Jews nąįį tr'ookit ąįįtł'ęę Jews nilii kwaa nąįį, juu gwik'injiighit Vit'eegwijyąhchy'aa vat'aii k'iighai' datthak neegeheezhii.
16 Pois não me envergonho do evangelho, porque é o poder de Deus para a salvação de todo aquele que crê, primeiro do judeu e também do grego.
17 Gwandak Nizįį t'ee nats'ąą Vit'eegwijyąhchy'aa vik'it dinjii tr'iheelyaa gwagaahkįį t'inchy'aa, tr'ookit dąį' gwats'an ndaagwąąn'ąį' gwats'ą' datthak gwik'injigiighit k'iighai' gwizhrįh. Dęhtły'aa Choh zhit jyaa t'igwinyąą, “Dinjii gwik'injigwiighit di'įį k'iighai' Vit'eegwijyąhchy'aa k'it dinjii nilii t'ee khit gwandaii hee'yaa.”
17 Porque a justiça de Deus se revela no evangelho, de fé em fé, como está escrito: “O justo viverá por fé.”
18 Dinjii iizųų nąįį nijin łi'deegwidlii angwagwaa'ee dąį', Vit'eegwijyąhchy'aa zheekat gwats'an juu vatr'agwaanduu gwanlii nąįį ts'ą' zhyaants'įį gwizhrįh nigwiin'ąįį.
18 A ira de Deus se revela do céu contra toda impiedade e injustiça dos seres humanos que, por meio da sua injustiça, suprimem a verdade.
19 Nats'ąą Vit'eegwijyąhchy'aa nilii t'inchy'aa ąįį gwinzii gwigweełkįį, ts'ą' tr'agwaanduu t'igii'in gaagiindaii geh'an Vit'eegwijyąhchy'aa googwahshii t'oonchy'aa.
19 Pois o que se pode conhecer a respeito de Deus é manifesto entre eles, porque Deus lhes manifestou.
20 Vit'eegwijyąhchy'aa jii nan iłtsąįį dąį' gwats'an jidii iłtsąįį juu nąįį datthak gwah'in, Vit'eegwijyąhchy'aa t'inchy'aa vaagwiindaii vat'aii ts'ą' vich'eegwąhndit haa gwaraah'in kwaa gaa gwinzii gwigweech'in. Vit'eegwijyąhchy'aa vigwitr'it gwigweech'in geh'an dinjii nąįį duuyeh Vit'eegwijyąhchy'aa gwanlii gaagwiindaii kwaa ginyąą.
20 Porque os atributos invisíveis de Deus, isto é, o seu eterno poder e a sua divindade, claramente se reconhecem, desde a criação do mundo, sendo percebidos por meio das coisas que Deus fez. Por isso, os seres humanos são indesculpáveis.
21 Vit'eegwijyąhchy'aa haagiindaii gaa deegiihił'e' kwaa, ts'ą' mahsį' gaa giiyahnyąą kwaa, gwiizhit dagwagwandaii zhit gwiizųų gwizhrįh ninjich'agadhat ts'ą' googwandaii gwinzii goohaa nilii kwaa.
21 Porque, tendo conhecimento de Deus, não o glorificaram como Deus, nem lhe deram graças. Pelo contrário, se tornaram nulos em seus próprios raciocínios, e o coração insensato deles se obscureceu.
22 Gwaroonzhįį ginyąą gaa tr'igwigwinjik t'iginchy'aa.
22 Dizendo que eram sábios, se tornaram tolos
23 Vit'eegwijyąhchy'aa khit gwandaii nilii ąįįts'ą' nikiigwagwah'ee kwaa, gwiizhit dinjii akwat, dziitsal kwaii, nin nihłehts'į' daazhyaa kwaii, gyųų kwaii k'itiltsį' ąįį ch'ik'itiltsį' gąą'įį ts'ą' nik'iigwagwah'ee.
23 e trocaram a glória do Deus incorruptível por imagens semelhantes ao ser humano corruptível, às aves, aos quadrúpedes e aos répteis.
24 Ąįįts'ą' t'ee tr'agwaanduu nihłaa neegwigwii'aii gwizhrįh digidrii zhit t'asho'ya' giindhan geh'an Vit'eegwijyąhchy'aa zhyaa gwats'ą' t'agoovahthan, ts'ą' oozhii gaa'in haa nihts'ą' tr'agwagwah'in.
24 Por isso, Deus os entregou à impureza, pelos desejos do coração deles, para desonrarem o seu corpo entre si.
25 Vit'eegwijyąhchy'aa vihłi'deegwidlii ąįį k'injirooghit giindhan kwaa gwiizhit tr'oots'it ąįį gwik'injigiighit. Vit'eegwijyąhchy'aa ts'ą' khagidiinjii ts'ą' k'eegwagwahthat kwaa gwiizhit dzaa nankat Vit'eegwijyąhchy'aa jidii iłtsąįį kwaii ts'ą' khagidiinjii ts'ą' k'eegwagwahthat. Vit'eegwijyąhchy'aa zhrįh khit geenjit deerahąąh'aa goo'aii t'oonchy'aa! Amen!
25 Eles trocaram a verdade de Deus pela mentira, adorando e servindo a criatura em lugar do Criador, o qual é bendito para sempre. Amém!
26 Ąįį oozhii gwaa'in gwizhrįh tr'agwaanduu t'asho'ya' giindhan geh'an, Vit'eegwijyąhchy'aa zhyaa gwats'ą' t'agoovahthan. Tr'injaa nąįį gaa nats'ąą ch'aagiheechyaa kwaa goo'aii ky'aa ch'izhii tr'injaa nąįį haa giłchųų.
26 Por causa disso, Deus os entregou a paixões vergonhosas. Porque até as mulheres trocaram o modo natural das relações íntimas por outro, contrário à natureza.
27 Ąįį gwik'it dinjii nąįį chan tr'injaa haa nigwigwii'ąįį akhagagoonyąą ts'ą' ch'izhii dinjii nąįį haa nigwigwii'ąįį. Oozhii gwaa'in ky'aa dinjii haa nigwigwii'ąįį geh'an nats'ąą khaiinjich'igiheeghit gwik'it googwahshii.
27 Da mesma forma, também os homens, deixando o contato natural da mulher, se inflamaram mutuamente em sua sensualidade, cometendo indecência, homens com homens, e recebendo, em si mesmos, a merecida punição do seu erro.
28 Jii dinjii nąįį Vit'eegwijyąhchy'aa viłi'didlii haagoondaii giindhan kwaa, ąįį geh'an, deegihee'yaa kwaa goo'aii ąįį gwik'it t'igihee'yaa geenjit tr'agwaanduu ninjich'agadhat gwats'ą' akhagavoonyąą.
28 E, por haverem desprezado o conhecimento de Deus, o próprio Deus os entregou a um modo de pensar reprovável, para praticarem coisas que não convêm.
29 Tr'agwaanduu gwigwitr'it gwizhrįh t'asho'ya' giindhan. Tr'agwaanduu googwitr'it gwanlii, dinjii ęhdaa tr'agoogwa'at, dinjii ts'įhgwat haa gaakhwaii, ninjigwagwaazhii, ch'izhii dinjii ts'an ts'ą' dinjigiighit, gęhdaa kwaa dinjii nąįį itr'igii'ee, ts'ą' ch'eegiginkhii jii kwaii zhit gwagwandaii.
29 Estão cheios de todo tipo de injustiça, perversidade, avareza e maldade. Estão cheios de inveja, homicídio, discórdia, engano e malícia. São difamadores,
30 Vit'eegwijyąhchy'aa eet'igiindhan kwaa gwizhit adagashoogahłįį, ts'ą' ideech'igi'in, gwiizųų nihłeegiginkhii. Digiiyehghan k'eegwagwahthat kwaa gwizhit gwiizųų t'igihee'yaa gwizhrįh gininjich'agahthat.
30 caluniadores, inimigos de Deus, insolentes, arrogantes, orgulhosos, inventores de males, desobedientes aos pais,
31 Deegii'in gwadrąįį ninjich'agahthat kwaa, jyaa zhyaa digwehee'yaa ginyąą gaa gwik'it t'igii'in kwaa, dinjii eenjit ch'eeshroonchy'aa akwat ch'eet'igwiniindhan gii'įį kwaa, neeshraahchy'aa gaa giindhan kwaa.
31 insensatos, desleais, sem afeição natural e sem misericórdia.
32 Juu Vit'eegwijyąhchy'aa va-law deenyąą gwik'it gwandaii kwaa nąįį, nigiheedhaa gwizhrįh gwinyąą ąįį gaagiindaii. Googaa nihk'it jyąhts'ą' gwagwandaii, gwiizhit juu gook'it t'ii'in nąįį chan ashoogahłįį.
32 Embora conheçam a sentença de Deus, de que os que praticam tais coisas são passíveis de morte, eles não somente as fazem, mas também aprovam os que as praticam.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.