Lucas 19

Ibibiriya: Igambo lya Rurema mu ndeto ye'kifuliiru (FLR) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 Yesu, anayingira mu kaaya keꞌYeriko, anagenda agakalenga mwo.
1 Jesus entrou em Jericó, e atravessava a cidade.
2 Mwomwo mu kaaya, mwâli riiri mundu muguma, iziina lyage ye Zakaayo. Âli riiri muguma wa mu bakulu baꞌbabuguza, anâli riiri mugale bweneene.
2 Havia ali um homem rico chamado Zaqueu, chefe dos publicanos.
3 Zakaayo, âli loziizi kwo naye abone ngiisi kwo Yesu ali. Haliko, atanashobola ukumúbona, bwo âli riiri mwofi, naꞌbandu bingi bweneene bâli kizi músiika.
3 Ele queria ver quem era Jesus, mas, sendo de pequena estatura, não o conseguia, por causa da multidão.
4 Kyanatuma agakwabadukira imbere lyabo, anashonera ku kiti kyeꞌkikuyu, gira alonge ukubona Yesu ku kyanya agalenga yaho.
4 Assim, correu adiante e subiu numa figueira brava para vê-lo, pois Jesus ia passar por ali.
5 Yesu, iri akahikaga ho, analegamira, anadeta: «E Zakaayo, shonooka duba! Bingwiriiri tushiibanwe mu mwawe zeene.»
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhou para cima e lhe disse: "Zaqueu, desça depressa. Quero ficar em sua casa hoje".
6 Zakaayo, anayami shonooka, anagendi yegereza Yesu mu mwage ku bushambaale bweneene.
6 Então ele desceu rapidamente e o recebeu com alegria.
7 Abandu booshi, mbu babonage kwokwo, banatondeera ukuyidodomba, ti: «Yohoo! Si agendi lya imwoꞌmunabyaha!»
7 Todo o povo viu isso e começou a se queixar: "Ele se hospedou na casa de um ‘pecador’ ".
8 Zakaayo anayimuka, anamúbwira: «E Nahano, lolaga! Bwobuno, ngola ngaheereza abakeni uluhande lweꞌbindu byani. Neꞌri hangaba hali mundu ye nꞌgagunga ibindu byage, ngamúgalulira byo ubugira kana!»
8 Mas Zaqueu levantou-se e disse ao Senhor: "Olha, Senhor! Estou dando a metade dos meus bens aos pobres; e se de alguém extorqui alguma coisa, devolverei quatro vezes mais".
9 Yesu anamúbwira: «Zeene, lyoꞌbukize bwayingira mwiꞌno nyumba! Ee! Uno mundu, naye ali wa mwiꞌkondo lya Hiburahimu.
9 Jesus lhe disse: "Hoje houve salvação nesta casa! Porque este homem também é filho de Abraão.
10 Na íbitumiri Umwana woꞌMundu akayija, gira ayiji looza ábateeresiri, halinde abakize.»
10 Pois o Filho do homem veio buscar e salvar o que estava perdido".
11 Yesu âli mali yegerera i Yerusaleemu. Neꞌkyanya abandu bâli kizi múyuvwiriza, banayikeeka kwo ngeeka ubwami bwa Rurema bukola bugayami bayijira haaho-haaho. Kyanatuma agabatwira yugu mugani, ti:
11 Estando eles a ouvi-lo, Jesus passou a contar-lhes uma parábola, porque estava perto de Jerusalém e o povo pensava que o Reino de Deus ia se manifestar de imediato.
12 «Hâli riiri mundu muguma, úkabutwa mwiꞌkondo lyeꞌkyami. Uyo mundu, âli riiri agabalamira mu kihugo kyeꞌmahanga, gira agendi yimikwa yo. Na ha nyuma, akabuli galuka.
12 Ele disse: "Um homem de nobre nascimento foi para uma terra distante para ser coroado rei e depois voltar.
13 «Uyo mundu, anatumira abakozi ikumi, anaheereza ngiisi muguma ulufwaranga luguma-luguma. Yabo bakozi, anababwira: “Yabiiri! Musigale mugweti mugadandaza yibi bindu, halinde ukuhisa ku kyanya ngagaluka.”
13 Então, chamou dez dos seus servos e lhes deu dez minas. Disse ele: ‘Façam esse dinheiro render até à minha volta’.
14 «Uyo mundu, abandu ba mu kihugo kyage bâli múshombiri bweneene! Kyanatuma bagamúkulikiza kweꞌndumwa, ti: “Uyu mundu, tutaloziizi kwo abe mwami witu!”
14 "Mas os seus súditos o odiavam e depois enviaram uma delegação para lhe dizer: ‘Não queremos que este homem seja nosso rei’.
15 Kundu kwokwo, anagendi yimikwa abe mwami. Neꞌri akagaluka, anatumira yabo bakozi bo akasigira ifwaranga, gira alongage ukumenya ngiisi kwo bayunguka.
15 "Contudo, foi feito rei e voltou. Então mandou chamar os servos a quem dera o dinheiro, a fim de saber quanto tinham lucrado.
16 «Umukozi wa mbere anayija, anamúbwira: “E Nahamwitu, lulya lufwaranga lwawe, keera lwayunguka ikumi.”
16 "O primeiro veio e disse: ‘Senhor, a tua mina rendeu outras dez’.
17 Nahamwabo, ti: “Uli mukozi mwija, wanagira bwija ngana! Bwo ukaba mwemeera ku biniini, namu kubiika uyimangire utwaya ikumi.”
17 " ‘Muito bem, meu bom servo! ’, respondeu o seu senhor. ‘Por ter sido confiável no pouco, governe sobre dez cidades’.
18 «Umukozi wa kabiri naye anayija, anadeta: “E Nahamwitu, lulya lufwaranga lwawe, keera lwayunguka izitaanu.”
18 "O segundo veio e disse: ‘Senhor, a tua mina rendeu cinco vezes mais’.
19 Nahamwabo, anamúshuvya: “Naawe, namu kubiika uyimangire utwaya tutaanu.”
19 "O seu senhor respondeu: ‘Também você, encarregue-se de cinco cidades’.
20 «Ugundi mukozi, iri akayija, anadeta: “E Nahamwitu, ala! Ulufwaranga lwawe, lwolu. Nꞌgalufundikira ku mulondo, nanalufundeereza ho lutangateereka.
20 "Então veio outro servo e disse: ‘Senhor, aqui está a tua mina; eu a conservei guardada num pedaço de pano.
21 Si nguyobohiri, bwo uli munakadali. Ugweti ugayabiira byo utakabiika, unali mu yimbula byo utakabyala.”
21 Tive medo, porque és um homem severo. Tiras o que não puseste e colhes o que não semeaste’.
22 «Ulya nahamwabo, anamúshuvya: “Ewe, si ulyagagi kafwa-busha ka mukozi! Buno, ngola ngakutwira ulubaaja, ukukulikirana naꞌmagambo go wadeta wenyene. Ka uyiji kwo ndi munakadali, na kwo ngweti ngayabiira byo ndakabiika, na kwo ndi mu yimbula byo ndakabyala?
22 "O seu senhor respondeu: ‘Eu o julgarei pelas suas próprias palavras, servo mau! Você sabia que sou homem severo, que tiro o que não pus e colho o que não semeei.
23 Aahago! Kituma kiki utakambiikira yulu lufwaranga lwani mwiꞌbenge, gira mango ngaluka, ngayiji luyabiira kuguma noꞌbunguke bwalwo!”
23 Então, por que não confiou o meu dinheiro ao banco? Assim, quando eu voltasse o receberia com os juros’.
24 «Lyeryo, ulya nahamwabo anabwira ábâli yimaaziri yaho: “Mumúnyugutule yulu lufwaranga, munaluheereze uyu úhiiti ikumi.”
24 "E disse aos que estavam ali: ‘Tomem dele a sua mina e dêem-na ao que tem dez’.
25 Na wa nabo, ti: “E nahamwitu, si uyu akoli gweti ikumi!”
25 " ‘Senhor’, disseram, ‘ele já tem dez! ’
26 «Anabashuvya: “Namùbwira, kweꞌri umundu angaba akoli hiiti ikindu, ye gayushuulirwa kweꞌbindi. Haliko, iri angaba ndaakyo ahiiti, kiri na hyo atákoli hiiti, agahinyugutulwa.
26 "Ele respondeu: ‘Eu lhes digo que a quem tem, mais será dado, mas a quem não tem, até o que tiver lhe será tirado.
27 «“Aahago! Balya bagoma baani ábakalahira kwo ndayimikwe, mubaleetage hano! Munayami bayitira haaha imbere lyani!”»
27 E aqueles inimigos meus, que não queriam que eu reinasse sobre eles, tragam-nos aqui e matem-nos na minha frente! ’ "
28 Iri Yesu akayusa ukudeta kwokwo, anashokola injira yoꞌkuteramira i Yerusaleemu.
28 Depois de dizer isso, Jesus foi adiante, subindo para Jerusalém.
29 Neꞌri akayegerera akaaya keꞌBetefaage, naꞌkeꞌBetaniya, ku Mugazi gweꞌMizehituuni, anatuma babiri ba mu bigirizibwa baage, ti:
29 Ao aproximar-se de Betfagé e de Betânia, no monte chamado das Oliveiras, enviou dois dos seus discípulos, dizendo-lhes:
30 «Mugende mu kaliira kaaya ákali imbere liinyu. Mugagwana mwoꞌmwana wa punda ashwesirwi, ndaanaye mundu úzindi múshonera kwo. Uyo punda, mumúshwekuule, munamúndeetere hano!
30 "Vão ao povoado que está adiante e, ao entrarem, encontrarão um jumentinho amarrado, no qual ninguém jamais montou. Desamarrem-no e tragam-no aqui.
31 Neꞌri umundu angamùbuuza: “Kituma kiki mugweti mugamúshwekuula?”, munamúshuvye, ti: “Nahamwitu akola niꞌgoorwa lyage.”»
31 Se alguém lhes perguntar: ‘Por que o estão desamarrando? ’ digam-lhe: ‘O Senhor precisa dele’ ".
32 Yabo bigirizibwa, banagendi gwana byoshi biri nga ngiisi kwo âli mali gwanwa ababwira.
32 Os que tinham sido enviados foram e encontraram o animal exatamente como ele lhes tinha dito.
33 Neꞌri bakaba bakola mu shwekuula uyo mwana wa punda, beene ye banababuuza: «Kituma kiki mugweti mugashwekuula uyo mwana wa punda?»
33 Quando estavam desamarrando o jumentinho, os seus donos lhes perguntaram: "Por que vocês estão desamarrando o jumentinho? "
34 Banabashuvya: «Nahamwitu akola niꞌgoorwa lyage.»
34 Eles responderam: "O Senhor precisa dele".
35 Uyo mwana wa punda, banamúleetera Yesu, banatee múyaja kweꞌmirondo yabo. Yesu anabuli bwatala hiꞌgulu lyage.
35 Levaram-no a Jesus, lançaram seus mantos sobre o jumentinho e fizeram que Jesus montasse nele.
36 Ikyanya Yesu akaba akola mu genda, abandu banakizi genda bagayaja imirondo mu njira.
36 Enquanto ele prosseguia, o povo estendia os seus mantos pelo caminho.
37 Neꞌri akaba keera ayegeera heꞌnjira idulumusiri ku Mugazi gweꞌMizehituuni, yabo bigirizibwa baage booshi kuguma, bâli kizi múkunga, banatondeera ukubanda akabuuli, mu kuyivuga Rurema ku bushambaale. Mukuba, keera bakabona ibisoomeza byage byoshi, banakizi deta kwiꞌzu lihamu kwokuno:
37 Quando ele já estava perto da descida do monte das Oliveiras, toda a multidão dos discípulos começou a louvar a Deus alegremente, em alta voz, por todos os milagres que tinham visto. Exclamavam:
38 «Awi yiyi yiyi! Mwami ayija kwiꞌziina lya Nahano! Kwokwo, agashaanirwe!
38 "Bendito é o rei que vem em nome do Senhor! " "Paz no céu e glória nas alturas! "
39 Mu yabo booshi, mwâli riiri Abafarisaayo, banabwira Yesu: «E maashi, mwigiriza, kanukiraga yaba bigirizibwa baawe, bahulike!»
39 Alguns dos fariseus que estavam no meio da multidão disseram a Jesus: "Mestre, repreende os teus discípulos! "
40 Yesu anabashuvya: «Namùbwira, iri bangahulika, amabuye gagayiberekaania kwiꞌzu!»
40 "Eu lhes digo", respondeu ele, "se eles se calarem, as pedras clamarão".
41 Yesu anayegerera akaaya keꞌYerusaleemu. Neꞌri akakabandaga kwaꞌmasu, anatondeera ukukalirira,
41 Quando se aproximou e viu a cidade, Jesus chorou sobre ela
42 anadeta: «Nga wangamenyiri zeene íbyangakuletiiri umutuula! Haliko buno, amasu gaawe gabibishirwi.
42 e disse: "Se você compreendesse neste dia, sim, você também, o que traz a paz! Mas agora isso está oculto aos seus olhos.
43 «Mu siku ízigayija, abagoma baawe bagakusokanania uluzitiro lukayu, lyo hatagire umundu úgafuushuka.
43 Virão dias em que os seus inimigos construirão trincheiras contra você, e a rodearão e a cercarão de todos os lados.
44 Balya bagoma bagakuhongolera haashi. Ndaanalyo ibuye írigasigala ku lyabo. Kiri na ábakutuuziri mwo, nabo bagabindikwa! Mukuba, ikyanya Rurema akakuleetera ubukize, utakakimenya!»
44 Também a lançarão por terra, você e os seus filhos. Não deixarão pedra sobre pedra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus a visitaria".
45 Yesu anayingira mu bululi bweꞌnyumba ya Rurema. Neꞌri akagwana abandu bagweti bagadandaliza mwo, anatondeera ukubayimula.
45 Então ele entrou no templo e começou a expulsar os que estavam vendendo.
46 Anababwira kwokuno: «Si biyandisirwi mu Mandiko Meeru: “Inyumba yani, igaaba nyumba yaꞌmahuuno!” Si mwehe, keera mwagihindula ibe “kabisho kaꞌbanyazi!”»
46 Disse-lhes: "Está escrito: ‘A minha casa será casa de oração’; mas vocês fizeram dela ‘um covil de ladrões’".
47 Mu zeezo siku, Yesu âli gweti agayigiriza abandu mu nyumba ya Rurema. Abakulu baꞌbagingi, naꞌbigiriza beꞌmaaja, kiri naꞌbatwali, banashavura bweneene! Bâli gweti bagalooza ubulyo bwo bangamúyita mwo,
47 Todos os dias ele ensinava no templo. Mas os chefes dos sacerdotes, os mestres da lei e os líderes do povo procuravam matá-lo.
48 haliko batanabubona. Mukuba, abandu booshi bâli teziri Yesu amatwiri bweneene!
48 Todavia, não conseguiam encontrar uma forma de fazê-lo, porque todo o povo estava fascinado pelas suas palavras.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.