Lucas 12
Ibibiriya: Igambo lya Rurema mu ndeto ye'kifuliiru (FLR) vs ACF
1 Ku yikyo kyanya, ibinoono neꞌbinoono byaꞌbandu byanashololokera áhali Yesu, halinde banafindana bweneene. Yesu anatee bwira abigirizibwa baage kwokuno: «Mukizi yilanga noꞌbulyalya bwa Bafarisaayo! Si bugweti bugashashaata nga saama.
1 Ajuntando-se entretanto muitos milhares de pessoas, de sorte que se atropelavam uns aos outros, começou a dizer aos seus discípulos: Acautelai-vos primeiramente do fermento dos fariseus, que é a hipocrisia.
2 «Ngiisi íbibwikiirwi, bigaki bwikuulwa. Na ngiisi íbibishamiri, bigaki bishuulwa.
2 Mas nada há encoberto que não haja de ser descoberto; nem oculto, que não haja de ser sabido.
3 Ngiisi byo mukadetera mu kihulu, bigaki yuvwikana mu mulengeerwe. Na ngiisi byo mukadeta mu kisiika, bigaki detwa kwiꞌzu lihamu hiꞌgulu lyeꞌnyumba.
3 Porquanto tudo o que em trevas dissestes, à luz será ouvido; e o que falastes ao ouvido no gabinete, sobre os telhados será apregoado.
4 «E biira baani, mutakizi yoboha ábagweti bagayita amagala! Ha nyuma lyoꞌkuyita amagala giinyu, ndaakibyo bindi bashobwiri ukugira.
4 E digo-vos, amigos meus: Não temais os que matam o corpo e, depois, não têm mais que fazer.
5 «Buno, ngamùyerekaga ngiisi ye mukwiriiri ukukizi yoboha. Mukizi yoboha Rurema! Mukuba, yehe, alyagagi noꞌbushobozi bwoꞌkutee yita amagala goꞌmundu, akabuli múlasha i nakwere. Namùbwiraga, kwo yoyo ye mukwiriiri ukukizi yoboha!
5 Mas eu vos mostrarei a quem deveis temer; temei aquele que, depois de matar, tem poder para lançar no inferno; sim, vos digo, a esse temei.
6 «Koꞌtulembe-rembe tutaanu tutali mu guliisibwa ku tungoro-ngoro tubiri naaho? Kundu kwokwo, ndaahyo higuma hyatwo, hyo Rurema ali mu yibagira.
6 Não se vendem cinco passarinhos por dois ceitis? E nenhum deles está esquecido diante de Deus.
7 Na mwehe, mwe mulyagagi naꞌkamaro bweneene ukuhima utulembe-rembe twingi! Kiri noꞌmushaku ku matwe giinyu, guli muharuure. Ku yukwo, mutakizi ki yoboha!
7 E até os cabelos da vossa cabeça estão todos contados. Não temais pois; mais valeis vós do que muitos passarinhos.
8 «Niehe, nie Mwana woꞌMundu, namùbwira, kweꞌri umundu anganyemeera imbere lyaꞌbandu, naani ngamúyemeera imbere lyaꞌbaganda ba Rurema.
8 E digo-vos que todo aquele que me confessar diante dos homens também o Filho do homem o confessará diante dos anjos de Deus.
9 Haliko, iri anganyiyogookola imbere lyaꞌbandu, na naani ngamúyiyogookola imbere lyaꞌbaganda ba Rurema.
9 Mas quem me negar diante dos homens será negado diante dos anjos de Deus.
10 «Umundu, iri angatuka Umwana woꞌMundu, angakogwa. Haliko, iri angatuka Umutima Mweru, lyoki atâye kogwe!
10 E a todo aquele que disser uma palavra contra o Filho do homem ser-lhe-á perdoada, mas ao que blasfemar contra o Espírito Santo não lhe será perdoado.
11 «Ikyanya mugatwalwa mu nyumba zeꞌmihumaanano, neꞌmbere lyaꞌbatwali, neꞌmbere lya baguvuruneeri, mbu muyibulanire, mutakizi gerania, mbu biki byo mugaadeta!
11 E, quando vos conduzirem às sinagogas, aos magistrados e potestades, não estejais solícitos de como ou do que haveis de responder, nem do que haveis de dizer.
12 Ku kyekyo kihe, lyoꞌMutima Mweru gugamùyereka ngiisi byo mukwiriiri ukudeta.»
12 Porque na mesma hora vos ensinará o Espírito Santo o que vos convenha falar.
13 Mu yabo bandu bingi, muguma anabwira Yesu: «E Mwigiriza, ubwirage mwene witu, kwo tugabe ibindu byo tukasigirwa.»
13 E disse-lhe um da multidão: Mestre, dize a meu irmão que reparta comigo a herança.
14 Yesu anamúshuvya: «Nyandi úkambiika kwo mbe muhambuuzi mu kati kiinyu, kandi iri mutwi weꞌmaaja ziinyu?»
14 Mas ele lhe disse: Homem, quem me pôs a mim por juiz ou repartidor entre vós?
15 Lyeryo, Yesu anabwira balya bandu: «Mutakizi hemuka, mbu mulonge ibindu bingi! Tutangadeta kwoꞌmundu ali mugumaana, mbu bwo ahiiti ibindu bingi.»
15 E disse-lhes: Acautelai-vos e guardai-vos da avareza; porque a vida de qualquer não consiste na abundância do que possui.
16 Yesu anabatwira umugani kwokuno: «Hâli riiri umugale muguma, yeꞌndalo zaage zâli yeziri bweneene!
16 E propôs-lhe uma parábola, dizendo: A herdade de um homem rico tinha produzido com abundância;
17 Uyo mugale, anayibuuza, ti: “Kutagi kwo namu gira? Si ino mimbu yoshi, ndaki hiiti ho ngagilunda!”
17 E arrazoava ele entre si, dizendo: Que farei? Não tenho onde recolher os meus frutos.
18 «Anayidesa: “Ngoli yiji kwo ngaagira. Namuhongola ibihinda byani, na nyubake ibihamu. Mwomwo, mukabe mwo ngalunda ino mimbu yani yoshi, neꞌbindi bindu byani.
18 E disse: Farei isto: Derrubarei os meus celeiros, e edificarei outros maiores, e ali recolherei todas as minhas novidades e os meus bens;
19 Haaho, lyo ngayidesa mu mutima gwani: Aa! Ukoli yisinguliiri akanyamwala keꞌbindu biija! Bigakuhisa ku myaka mingi. Aaho! Uvwagarare! Ukizi lya, noꞌkunywa, iri unashambaala.”
19 E direi a minha alma: Alma, tens em depósito muitos bens para muitos anos; descansa, come, bebe e folga.
20 «Kundu kwokwo, Rurema anayiji múbwira: “Ewe! Ulyagagi muhwija! Si mu bushigi bwa zeene, lyo ugaafwa! Aahago! Yibyo bindu byoshi byo wayilundira, bigaaba byeꞌmwa nyandi?”»
20 Mas Deus lhe disse: Louco! esta noite te pedirão a tua alma; e o que tens preparado, para quem será?
21 Yesu, anayusa, mu kudeta: «Kwokwo, kwo bigaaba, iri umundu angayilundira ibindu halwage yenyene, atanabe mugale ku bya Rurema.»
21 Assim é aquele que para si ajunta tesouros, e não é rico para com Deus.
22 Yesu anashubi bwira abigirizibwa baage kwokuno: «Mutakizi ki gerania hiꞌgulu lyoꞌburambe bwinyu, mbu biki byo mugaalya, kandi iri biki byo mugayambala.
22 E disse aos seus discípulos: Portanto vos digo: Não estejais apreensivos pela vossa vida, sobre o que comereis, nem pelo corpo, sobre o que vestireis.
23 Si uburambe bwonyene, bwo buli naꞌkamaro ukuhima ibyokulya! Naꞌmagala kwakundi, go gali naꞌkamaro ukuhima ibyambalwa.
23 Mais é a vida do que o sustento, e o corpo mais do que as vestes.
24 «Mulolere ku banamujongo! Si batali mu byala, batanali mu yimbula. Ndaanabyo bihinda byo bagweti. Kundu kwokwo, Rurema ali mu baliisa. Aaho! Mwehe, ka mutali mwe muli naꞌkamaro bweneene ukuhima utunyuni!
24 Considerai os corvos, que nem semeiam, nem segam, nem têm despensa nem celeiro, e Deus os alimenta; quanto mais valeis vós do que as aves?
25 «Mu kati kiinyu, nyandagi úwangayiyushuulira kiri neꞌkihe kiguma ku bulamu bwage, ku njira yoꞌkuyigeraniza? Si ndaaye!
25 E qual de vós, sendo solícito, pode acrescentar um côvado à sua estatura?
26 Na bwo mutashobwiri ukugira íhiniini nga yihi, kituma kiki muki gweti mugagerania ku bindi?
26 Pois, se nem ainda podeis as coisas mínimas, por que estais ansiosos pelas outras?
27 «Mulolere ku twaso, ngiisi kwo tuli mu kula. Si tutali mu himbuka, tutanali mu yihangira ibyambalwa. Kundu kwokwo, namùbwiraga kwo kiri na mwami Sulumaani, kundu âli tuuziri mu bulangashane bwaꞌkahebuuza, haliko, atakayilimbiisa nga kaguma kaatwo!
27 Considerai os lírios, como eles crescem; não trabalham, nem fiam; e digo-vos que nem ainda Salomão, em toda a sua glória, se vestiu como um deles.
28 «Kwokwo, kwo Rurema ali mu limbiisa ibyasi bya mu kishuka. Yibyo byasi, zeene biri ho, na kusheezi, binakabulwe mu muliro. Aahago! Ka itali yo haahe kwo na niinyu, agakizi mùyambika. Si ubwemeere bwinyu, buki niihiri bweneene!
28 E, se Deus assim veste a erva que hoje está no campo e amanhã é lançada no forno, quanto mais a vós, homens de pouca fé?
29 «Kwokwo, mutakizi ki yihahalira ku byo mugaalya, kandi iri ku byo mugaanywa! Mutanakizi ki gerania.
29 Não pergunteis, pois, que haveis de comer, ou que haveis de beber, e não andeis inquietos.
30 Yibyo byoshi, abapagaani bo bagweti bagabilooza. Haliko mwehe, Yisho úli mwiꞌgulu ayiji-yiji kwo bimùgooziri!
30 Porque as nações do mundo buscam todas essas coisas; mas vosso Pai sabe que precisais delas.
31 Kwokwo, mukizi hahalira ubwami bwa Rurema, lyo mugayushuulirwa neꞌbindi byoshi.
31 Buscai antes o reino de Deus, e todas estas coisas vos serão acrescentadas.
32 «Mutakizi yoboha, kundu mulyagagi kikembere kiniini. Mukuba, mwehe, yisho úli mwiꞌgulu akasiima ukumùheereza ubwami bwage.
32 Não temais, ó pequeno rebanho, porque a vosso Pai agradou dar-vos o reino.
33 «Muguliisagye ibindu biinyu! Na byo mugabilonga kwo, munabiheereze abakeni. Muyibiikire indaha ízitagahula. Munabe neꞌbihinda mwiꞌgulu, íbitali mu shereera. Yaho mwiꞌgulu, ndaaye muzimba úwangabiyegeera. Ndaanazo nyeeje ízangayiji bifuuha.
33 Vendei o que tendes, e dai esmolas. Fazei para vós bolsas que não se envelheçam; tesouro nos céus que nunca acabe, aonde não chega ladrão e a traça não rói.
34 Ee! Ngiisi ho mubiisiri ibihinda biinyu, ho na haaho heꞌmitima yinyu iri.
34 Porque, onde estiver o vosso tesouro, ali estará também o vosso coração.
35 «Mukizi yama muyiteganwiri! Naꞌmatara giinyu, gakizi yama gayasiri.
35 Estejam cingidos os vossos lombos, e acesas as vossas candeias.
36 Mube ngaꞌbakozi ábayiteganwiri, mu kulindirira nahamwabo alyoke ku buhya. Mango ayiji yiguza, bakavwaruke ukumúyigulira.
36 E sede vós semelhantes aos homens que esperam o seu senhor, quando houver de voltar das bodas, para que, quando vier, e bater, logo possam abrir-lhe.
37 «Ikyanya nahano agayija, bahiriirwi, ngiisi bakozi bo agagwana baki laliiri! Namùbwira ukuli, agakenyera, anababwataze ha byokulya, anabahakulire byo.
37 Bem-aventurados aqueles servos, os quais, quando o Senhor vier, achar vigiando! Em verdade vos digo que se cingirá, e os fará assentar à mesa e, chegando-se, os servirá.
38 «Yukwo kugaluka kwage, kundu kwangaba kuli ku kyanya kya kahola-masiga, kandi iri ku mutwezi, balya bakozi bagaaba bahiriirwi, iri nahamwabo angabagwana bali ibiringiini.
38 E, se vier na segunda vigília, e se vier na terceira vigília, e os achar assim, bem-aventurados são os tais servos.
39 «Mumenye bwija, mwene inyumba ákimenye ikihe kyoꞌmuzimba agayija kwo, nga akayitegaanura, halinde inyumba yage itayiji tulwa.
39 Sabei, porém, isto: que, se o pai de família soubesse a que hora havia de vir o ladrão, vigiaria, e não deixaria minar a sua casa.
40 «Kwokwo, na niinyu, mukizi yama muyiteganwiri. Mukuba, Umwana woꞌMundu agayija ku kyanya mutalangaliiri.»
40 Portanto, estai vós também apercebidos; porque virá o Filho do homem à hora que não imaginais.
41 Peturu anabuuza: «E Nahamwitu, ikyanya watwa yugu mugani, ka guli hiꞌgulu liitu naaho, kandi iri na hiꞌgulu lyaꞌbandi booshi?»
41 E disse-lhe Pedro: Senhor, dizes essa parábola a nós, ou também a todos?
42 Nahano anamúshuvya: «Nyandagi mukozi úli mwemeera, anali mwitegeereza? Umukozi mwene uyo, ye nahamwabo agabiika abe ye gayimangira abaabo, anabe ye gakizi baheereza ibyokulya ku kyanya íkikwaniini.
42 E disse o Senhor: Qual é, pois, o mordomo fiel e prudente, a quem o senhor pôs sobre os seus servos, para lhes dar a tempo a ração?
43 «Ikyanya nahamwabo agabalamuka, iri angagwana ulya mukozi wage aki gweti agaagira kwokwo, iri uyo mukozi agaaba ahiriirwi!
43 Bem-aventurado aquele servo a quem o seu senhor, quando vier, achar fazendo assim.
44 Namùbwira ukuli, kwoꞌlya nahamwabo agamúbiika, abe ye gayimangira ibindu byage byoshi.
44 Em verdade vos digo que sobre todos os seus bens o porá.
45 «Haliko, tudetage ngoꞌyo mukozi angayigamba, ti: “Si Nahamwitu, keera atinda bweneene!” Ulya mukozi, anatondeere ukulimbagula abaabo bakozi, abashosi naꞌbakazi. Anakizi lya noꞌkunywa, halinde analaluke.
45 Mas, se aquele servo disser em seu coração: O meu senhor tarda em vir; e começar a espancar os criados e criadas, e a comer, e a beber, e a embriagar-se,
46 «Kwokwo, uyo nahamwabo, mu kugaluka, agayija ku lusiku na ku kihe ulya mukozi atalangaliiri. Anamútenge-tenge, anamúlashe mu bapagaani.
46 Virá o senhor daquele servo no dia em que o não espera, e numa hora que ele não sabe, e separá-lo-á, e lhe dará a sua parte com os infiéis.
47 «Umukozi, iri angaba akoli yiji ubulooze bwa nahamwabo, atanabugire, agashulikwa ingoni nyingi.
47 E o servo que soube a vontade do seu senhor, e não se aprontou, nem fez conforme a sua vontade, será castigado com muitos açoites;
48 «Haliko, iri angagira amabi goꞌkumúkululira ikihano, anabe atayiji ngiisi kwo Nahamwabo aloziizi, yehe agakubulwa ingoni ngerwa naaho.
48 Mas o que a não soube, e fez coisas dignas de açoites, com poucos açoites será castigado. E, a qualquer que muito for dado, muito se lhe pedirá, e ao que muito se lhe confiou, muito mais se lhe pedirá.
49 «Nꞌgayija hano mu kihugo, gira nyiji yasa mwoꞌmuliro. Na nziimiri bweneene ukubona ngiisi kwo gugayaka!
49 Vim lançar fogo na terra; e que mais quero, se já está aceso?
50 Kiri na nienyene, ngwiriiri ndenge mu bubatiizo. Na ngoli gweteriirwi, halinde ku kyanya bugaamala!
50 Importa, porém, que seja batizado com um certo batismo; e como me angustio até que venha a cumprir-se!
51 «Ka mutoniri kwo nꞌgayija mu kihugo, mbu lyo ngileeta mwoꞌmutuula? Nanga! Leka nimùbwirage! Íbikatuma ngayija, gira abandu bayihandulane kwo.
51 Cuidais vós que vim trazer paz à terra? Não, vos digo, mas antes dissensão;
52 Ukulyokera buno, iri inyumba yangaba mwaꞌbandu bataanu, abashatu bagayihandula ku babiri. Balya babiri, nabo banayihandule ku yabo bashatu.
52 Porque daqui em diante estarão cinco divididos numa casa: três contra dois, e dois contra três.
53 Umushosi agayihandula ku mugala wage. Noꞌyo mugala wage, naye anayihandule ku yishe. Umukazi agayihandula ku munyere wage. Noꞌyo munyere, anayihandule ku nyina. Umukazi agayihandula ku mwali-kazi. Noꞌyo mwali-kazi, anayihandule ku navyala.»
53 O pai estará dividido contra o filho, e o filho contra o pai; a mãe contra a filha, e a filha contra a mãe; a sogra contra sua nora, e a nora contra sua sogra.
54 Yabo bandu booshi, Yesu anababwira kwokuno: «Ikyanya muli mu bona kweꞌkitu kyateramira uluhande lweꞌmuga, muli mu yami deta kweꞌnvula ikola igaania. Ha nyuma, inanie.
54 E dizia também à multidão: Quando vedes a nuvem que vem do ocidente, logo dizeis: Lá vem chuva, e assim sucede.
55 Neꞌkyanya muli mu bona kweꞌmbuusi yahuluka uluhande lweꞌkisaka, munayami deta kwo igaaba ndugumbo. Kwokwo, inabe ho.
55 E, quando assopra o sul, dizeis: Haverá calma; e assim sucede.
56 «Si mulyagagi balyalya! Ikyanya muli mu bona íbiri kwiꞌgulu na íbiri mu kihugo, munayami menya ngiisi íbigakoleka. Aaho! Kituma kiki mutali mu sobanukirwa na íbigweti bigakoleka mu zino siku!
56 Hipócritas, sabeis discernir a face da terra e do céu; como não sabeis então discernir este tempo?
57 «Mwenyene, mukwaniini mukizi twa ulubaaja ku njira íkwaniini.
57 E por que não julgais também por vós mesmos o que é justo?
58 Umulezi wawe, ikyanya aki gweti agakutwala iwa kutwirwa ulubaaja, umúyigonge bweneene ku kyanya mukiri mu njira. Buzira kwokwo, hali ikyanya angakukululira imbere lyoꞌmutwi weꞌmaaja. Naye anakubiike kwoꞌmupolesi, gira akufunde mu nyumba yeꞌmbohe.
58 Quando, pois, vais com o teu adversário ao magistrado, procura livrar-te dele no caminho; para que não suceda que te conduza ao juiz, e o juiz te entregue ao meirinho, e o meirinho te encerre na prisão.
59 Nakubwiraga, kwo utagashaaga mwo, útazi liha ulufwaranga luzinda lweꞌkiiru!»
59 Digo-te que não sairás dali enquanto não pagares o derradeiro ceitil.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.