João 18
Ibibiriya: Igambo lya Rurema mu ndeto ye'kifuliiru (FLR) vs ARC
1 Iri Yesu akayusa ukuhuuna Rurema, analyoka yaho kuguma naꞌbigirizibwa baage, banajabuka umusima gweꞌKidorooni, banayami yingira mu ndalo yeꞌbiti.
1 Tendo Jesus dito isso, saiu com os seus discípulos para além do ribeiro de Cedrom, onde havia um horto, no qual ele entrou com os seus discípulos.
2 Haaho, ho Yesu naꞌbigirizibwa baage bâli kizi gendi kuumana. Na Yuda, ulya woꞌkuyiji tanga Yesu mu bagoma, âli hayiji bwija.
2 E Judas, que o traía, também conhecia aquele lugar, porque Jesus muitas vezes se ajuntava ali com os seus discípulos.
3 Uyo Yuda, abakulu baꞌbagingi naꞌBafarisaayo bâli mali múheereza ikiso kyaꞌbasirikaani, kuguma naꞌbalaazi. Yabo booshi, anabaleeta yaho, bayasiizi amatara neꞌbimole, bafumbiiti neꞌbyugi.
3 Tendo, pois, Judas recebido a coorte e oficiais dos principais sacerdotes e fariseus, veio para ali com lanternas, e archotes, e armas.
4 Yesu âli koli yiji byoshi íbigamúkoleka kwo, kyanatuma balya basirikaani, agayami bayegeera, anababuuza: «Nyandi ye mugweti mugalooza?»
4 Sabendo, pois, Jesus todas as coisas que sobre ele haviam de vir, adiantou-se e disse-lhes: A quem buscais?
5 Yabo bandu, banamúshuvya: «Tugweti tugalooza Yesu weꞌNazareeti.» Yesu anababwira: «Nie yono.» Na Yuda, ulya woꞌkutanga Yesu mu bagoma, âli yimaaziri haaho-haaho kuguma naꞌbasirikaani.
5 Responderam-lhe: A Jesus, o Nazareno. Disse-lhes Jesus: Sou eu. E Judas, que o traía, estava também com eles.
6 Yesu, mbu abwirage abasirikaani kwo ye yehe, banayami galuka kifudeete, banagwa haashi.
6 Quando, pois, lhes disse: Sou eu, recuaram e caíram por terra.
7 Yesu anashubi babuuza: «Nyandagi ye mugweti mugalooza?» Banashubi múshuvya: «Tugweti tugalooza Yesu weꞌNazareeti.»
7 Tornou-lhes, pois, a perguntar: A quem buscais? E eles disseram: A Jesus, o Nazareno.
8 Anababwira kwokuno: «Si keera namùbwira kwo nie yehe. Na bwo nie mugweti mugalooza, muleke yaba bayigendere.»
8 Jesus respondeu:
9 Bikaba kwokwo, gira lirya igambo likolekage, lyo Yesu âli mali gwanwa adeta ti: «Mu ngiisi bo ukanzikiiriza, ndaaye kiri noꞌmuguma ye nꞌgateera.»
9 para se cumprir a palavra que tinha dito: Dos que me deste nenhum deles perdi.
10 Lyeryo, Simooni Peturu anayami yomola ingooti, anagibaajika umukozi woꞌmukulu waꞌbagingi, yanamútola ukutwiri kweꞌlulyo. Noꞌyo mukozi, iziina lyage ye Maliko.
10 Então, Simão Pedro, que tinha espada, desembainhou-a e feriu o servo do sumo sacerdote, cortando-lhe a orelha direita. E o nome do servo era Malco.
11 Yesu, anamúbwiraga: «E Peturu, yomeka ingooti yawe mu kyubati! Si Daata keera akambeerezagya urusoozo lwaꞌmalibu. Aaho! Ka ndagalunywa?»
11 Mas Jesus disse a Pedro: Mete a tua espada na bainha; não beberei eu o cálice que o Pai me deu?
12 Yabo basirikaani, kuguma noꞌmukulu wabo, kiri naꞌbalaazi beꞌnyumba ya Rurema, banavumbeteera Yesu, banamúshweka.
12 Então, a coorte, e o tribuno, e os servos dos judeus prenderam a Jesus, e o manietaram,
13 Banatee mútwala imwoꞌmukulu Hanaasi, shevyala Kayafa. Na ku yugwo mwaka, uyo Kayafa ye wâli riiri mukulu waꞌbagingi.
13 e conduziram-no primeiramente a Anás, por ser sogro de Caifás, que era o sumo sacerdote daquele ano.
14 Anali ye wâli mali gwanwa ahanuula abakulu baꞌBayahudi kwo bikwiriiri habe umundu muguma úgafwira abandu booshi.
14 Ora, Caifás era quem tinha aconselhado aos judeus que convinha que um homem morresse pelo povo.
15 Simooni Peturu, kuguma noꞌgundi mwigirizibwa, banagenda bakulikiiri Yesu. Na mukuba uyo wabo âli yijikiini imwoꞌmukulu waꞌbagingi, kyanatuma agayami yingira mu lubuga lwage, kuguma na Yesu.
15 E Simão Pedro e outro discípulo seguiam a Jesus. E este discípulo era conhecido do sumo sacerdote e entrou com Jesus na sala do sumo sacerdote.
16 Haliko Peturu yehe, anasigala ayimaaziri ha mbuga ku mulyango, kyanatuma uyo wabo agashubi galukira ha mbuga. Neꞌri akaba keera aganuuza umunyere woꞌkukizi langa umulyango gwoꞌluzitiro, anayingiza Peturu.
16 E Pedro estava da parte de fora, à porta. Saiu, então, o outro discípulo que era conhecido do sumo sacerdote e falou à porteira, levando Pedro para dentro.
17 Ulya munyere anabuuza Peturu, ti: «Ka naawe utali wa mu bigirizibwa baage?» Peturu, ti: «Nanga! Ndali muguma wabo!»
17 Então, a porteira disse a Pedro: Não és tu também dos discípulos deste homem? Disse ele: Não sou.
18 Ku yikyo kyanya, abakozi naꞌbalaazi bâli mali kayula, kyanatuma bagatwana umuliro, banakizi gukaluuka buyimanga. Peturu naye âli bayimaaziri mwo, agweti agakaluuka.
18 Ora, estavam ali os servos e os criados, que tinham feito brasas, e se aquentavam, porque fazia frio; e com eles estava Pedro, aquentando-se também.
19 Uyo mukulu waꞌbagingi, anatondeera ukubuliriza Yesu hiꞌgulu lyaꞌbigirizibwa baage, na hiꞌgulu lya ngiisi kwo âli kizi yigiriza.
19 E o sumo sacerdote interrogou Jesus acerca dos seus discípulos e da sua doutrina.
20 Yesu anamúshuvya: «Njuba mu kizi yigiriza abandu booshi ku bweranyange mu nyumba zeꞌmihumaanano, kiri na mu nyumba ya Rurema. Mwomwo, mwaꞌBayahudi booshi bali mu kuumana. Ndaanalyo igambo lyo nꞌgadetera mu bumbishwa.
20 Jesus lhe respondeu: Eu falei abertamente ao mundo; eu sempre ensinei na sinagoga e no templo, onde todos os judeus se ajuntam, e nada disse em oculto.
21 Aahago! Kituma kiki uki gweti ugambuliriza? Ngiisi ábakayuvwa amigirizo gaani, bo wangabuziizi. Boohe bo bagayiji bwija.»
21 Para que me perguntas a mim? Pergunta aos que ouviram o que é que lhes ensinei; eis que eles sabem o que eu lhes tenho dito.
22 Yesu mbu adetage kwokwo, umulaazi muguma úwâli yimaaziri ha butambi lyage, anamúhatuula uluhi, twa! Anamúbuuza: «Ka kwoku kwo ukwiriiri ukushuvya umukulu waꞌbagingi?»
22 E, tendo dito isso, um dos criados que ali estavam deu uma bofetada em Jesus, dizendo: Assim respondes ao sumo sacerdote?
23 Yesu anamúshuvya: «Iri nangaba nadeta buligo, ubuyerekane! Kandi iri nangaba nadeta bwija, biki byo wambatuulira?»
23 Respondeu-lhe Jesus: Se falei mal, dá testemunho do mal; e, se bem, porque me feres?
24 Haaho, Hanaasi anatuma Yesu imwoꞌmukulu waꞌbagingi Kayafa, aki shwesirwi.
24 Anás mandou-o, manietado, ao sumo sacerdote Caifás.
25 Ikyanya Simooni Peturu âli ki yimaaziri yaho, agweti agakaluuka umuliro, anashubi buuzibwa: «Ka na naawe utali wa mu bigirizibwa boꞌyu mundu?» Peturu analahira: «Nanga, maashi! Ndali muguma wabo!»
25 E Simão Pedro estava ali e aquentava-se. Disseram-lhe, pois: Não és também tu um dos seus discípulos? Ele negou e disse: Não sou.
26 Na yaho, hâli yimaaziri noꞌmukozi muguma woꞌmukulu waꞌbagingi. Anâli riiri mwene wabo ulya mundu ye Peturu akatola ukutwiri. Ulya mukozi, naye anabuuzagya Peturu, ti: «Ka utali we yolya nabona, mushubanwa mwiꞌrya ndalo yeꞌbiti?»
26 E um dos servos do sumo sacerdote, parente daquele a quem Pedro cortara a orelha, disse: Não te vi eu no horto com ele?
27 Peturu anashubi shiikiza. Na lyeryo, uluhazi lwanayami bika.
27 E Pedro negou outra vez, e logo o galo cantou.
28 Iri bukaba keera bwatejuukana, abakulu baꞌBayahudi banalyosa Yesu imwa Kayafa, banamútwala mu nyumba yoꞌbutwali ya guvuruneeri Pilaato. Kundu kwokwo, Abayahudi boonyene batanayingiraga mwiꞌyo nyumba. Mukuba, batâli loziizi ukuyihemba ikyeye kyoꞌkubabuza kwo batalye ibyokulya byeꞌPasaka.
28 Depois, levaram Jesus da casa de Caifás para a audiência. E era pela manhã cedo. E não entraram na audiência, para não se contaminarem e poderem comer a Páscoa.
29 Ku yukwo, Pilaato anabagwanaga ha mbuga, anababuuza: «Biki byo mugweti mugalega kwoꞌyu mundu?»
29 Então, Pilatos saiu e disse-lhes: Que acusação trazeis contra este homem?
30 Yabo Bayahudi banamúshuvya: «Átaki be ali nangora-mabi, tutashuba tugamútanga imwawe.»
30 Responderam e disseram-lhe: Se este não fosse malfeitor, não to entregaríamos.
31 Pilaato anababwira: «Aaho! Mumúyabiire mwenyene, munagendi mútwira ulubaaja ukukulikirana neꞌmaaja ziinyu.» Nabo, ti: «Aahabi! Twehe, tutahangwirwi kwo tutwire umundu ulubaaja lwoꞌkuyitwa.»
31 Disse-lhes, pois, Pilatos: Levai-o vós e julgai-o segundo a vossa lei. Disseram-lhe, então, os judeus: A nós não nos é lícito matar pessoa alguma.
32 Na íbikatuma bigaaba kwokwo, gira lirya igambo likolekage, lyo Yesu âli mali gwanwa adeta, írikayerekana ngiisi kwo agaafwa.
32 (Para que se cumprisse a palavra que Jesus tinha dito, significando de que morte havia de morrer.)
33 Haaho, Pilaato anashubi yingira mwiꞌrya nyumba yoꞌbutwali, anahamagala Yesu, anamúbuuza: «Aaho! Ka we mwami waꞌBayahudi?»
33 Tornou, pois, a entrar Pilatos na audiência, e chamou a Jesus, e disse-lhe: Tu és o rei dos judeus?
34 Yesu anamúshuvya: «Ka wadeta kwoku halwawe wenyene, kandi iri hali bandi ábakumenyeesa hiꞌgulu lyani?»
34 Respondeu-lhe Jesus: Tu dizes isso de ti mesmo ou disseram-to outros de mim?
35 Pilaato, ti: «Ka ndyagagi Muyahudi? Si balya bandu boꞌmulala gwawe boonyene, naꞌbakulu biinyu baꞌbagingi, bo bakutanga imwani! Aaho! Bikagi byo wagira?»
35 Pilatos respondeu: Porventura, sou eu judeu? A tua nação e os principais dos sacerdotes entregaram-te a mim. Que fizeste?
36 Yesu anamúshuvya: «Ubwami bwani, butali bwa mu kihugo. Nga bwangabiiri bwamwo, abakozi baani bashuba bagandwira, gira ndatangwe mu maboko gaꞌBayahudi. Haliko ubwami bwani, butali bwa hano.»
36 Respondeu Jesus: O meu Reino não é deste mundo; se o meu Reino fosse deste mundo, lutariam os meus servos, para que eu não fosse entregue aos judeus; mas, agora, o meu Reino não é daqui.
37 Pilaato anashubi múbuuza: «Aaho! Ka kwo kudeta kwo uli mwami?»
37 Disse-lhe, pois, Pilatos: Logo tu és rei? Jesus respondeu: Tu dizes que eu sou rei. Eu para isso nasci e para isso vim ao mundo, a fim de dar testemunho da verdade. Todo aquele que é da verdade ouve a minha voz.
38 Pilaato anamúbuuza: «Ewe! Yukwo kuli, biryagagi biki?»
38 Disse-lhe Pilatos: Que é a verdade? E, dizendo isso, voltou até os judeus e disse-lhes: Não acho nele crime algum.
39 Noꞌkukulikirana noꞌmugeeza gwinyu, ndi mu mùshwekuulira mundu muguma ku ngiisi lusiku lweꞌPasaka. Aaho! Ka muloziizi nimùshwekuulire uyu mwami waꞌBayahudi?»
39 Mas vós tendes por costume que eu vos solte alguém por ocasião da Páscoa. Quereis, pois, que vos solte o rei dos judeus?
40 Balya bandu, banayami yamiza, ti: «Nanga! Atali uyo! Utushwekuulire Baraba!» Noꞌyo Baraba âli riiri nakuhambwa.
40 Então, todos voltaram a gritar, dizendo: Este não, mas Barrabás! E Barrabás era um salteador.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.