Mateus 19
GOT WENG ABEM Alokso Abino Kalin (FAI) vs NTLH
1 Kale Yesus ayo weng bakaba bela adikum banimane, aka Galili kudá yak wok Yoddan madik Yuddia bakan kuw tabodu una.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 Kale kanomin kinim wanang iyo Yesus yán abo tade bidiwo, aka kabadákal im kidelsa.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 Kale Fedasi madik ika tad Yesus atam dawkukumumo, kale nadiwade ika tad bakodaw, “kawta, kinim wanang kudu wanan unom yaknámin kukuw mak utama mafaku ka. Kale kudámin be abem bade kene?” Akiwe,
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Yesus weng anung kalayam bako, “kiba Got sawa bo kímaliw, kata kal keidongin banim, ‘suwayo kamakikiw Got aka kinim so wanang so kidel imusano.’ Kalesu.
4 Jesus respondeu:
5 Ade ‘bemi mit ata kinim aka akun alaw imadá takas yak alam kadel dim fewane, alew dam makuw keidokabiw.’ Kalesu.
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 Kale alew ika alew kei takas yak aba maek aba keidoliw banim, kata ika alew dam makuw keidiw, kayo be Got ata imlako imuse, kayo kinim mak bako, ‘naka dam makuw keisuduw uyo kudá tako kudono kalin bá.’” Kalane,
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Ika fakadu bakodaw, “á watawo kaleyo Mosus aka sawa mak bako nada, ‘kan ata kinim wanang kudu alom alam aket bako, “kudálono” kala namti, aka sauk kon mak god ku, kudu kudálino kalin weng godu kumam kudálaw unemuko.’ Kalesa, bude?” Akiwe,
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Yesus ayo imi weng kalayam, “Mosus aka bakoyam, kano wanang kudu kudámino, yakeisa. Be watawo kaleyo bá, kiba aket kitid keiyama Got weng kukumin uyo kidiloduw báyo, kal bidiwo, kayo aka kanam kale bakosa, kata be suwayo kamakikiw Got ami Kinim mit lusa kal kanam kalesu bá.
8 Jesus respondeu:
9 Kale naka bakoyamon, kinim kan ata wanang kudu kudá yak wanang kukum kudula kaí, aka sakadinin kinim keida. Kata afan alam kadel dil wanang usik tam sakadin kámu ka, kale nadano kudá yak wanang kukum kudokaba beta afan aka sakadinin kinim keiba bá.
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 Kale alam weng kidimin kinim iyo bakodaw nadiwade, “wanang kudu kudámin umi weng mit bo ulufin kaí, alam bede wanang kudámin bo kudáyam kawkes teinámin uta ken buyo.” Akiwe,
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Yesus weng anung fakadu bakoyam, “mew kim weng bakodiw bo kinim wanang adikum iyo kanodin kukuw bo keno, kale au kaleyábiw bá, kata alam yak Got alata kanodin kukuw dauyama au kaleyábiw ita kuw ken kano bodiw kala.
11 Jesus respondeu:
12 Kaleyo kinim kawkes biyámin be mit seng seng kale, kinim madik ikil ilim aukun kanodin imusu, kayo ika wanang kudámin bo im kakan, alo madik ika kinim ta bom sudum sudum auyamiw wanang kakan keiyamába, alo madik itane Got ami abid tikin kasák gu umi wok faku bom nadiwo kayo kano kawkes biyábiw. Kale yaknodin kinim ata au naka bo kano bon kala namti, kano dabadáliw kawkes bok kala.”
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 Kale kinim madik ika man fabadu imadew tad Yesus dákadáw buduwo, teng dew yak gebom dim teiyam im kinim dákamako, kale nadiwade imadew tade bidiwe, Yesus weng kidimin kinim iyo man imadew tadebiw iyo ngadák fuko imtidiwe,
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 Yesus ayo bako nadale, “man iyo imadáliw tad natamámino. Kiba imtamanin bá kala. Kale be watawo kaleyo bá, abid tikin kasák gu be ilimi ka.” Kalesa.
14 Aí ele disse:
15 Kale aka teng dew yak gebom dim dawtiyam im kinim dakám si banimune, aka kabadák uyo kudá unsa ko.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Kale kinim mak tad Yesus atam nadale bakodaw, “Kukumin kinim kaba, naka yaknodin kukuw kidel uta faku alom nadino yak sun sun biyámin bo kudulokabine?’ Akane,
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Yesus asik weng yán kidaw, “watawo kale kaba dákadánam utakun uta kidelo nakbáwe? Kidel be kinim makuw ata kuw kinim kidel. Kale kaba sun sun biyámin uyo kuduno, kalaw namti, kaba sawa adikum uyo kidel kuw dew faku bom nadawano,” akane,
17 Jesus respondeu:
18 kinim kasá ayo weng kalálaw, “yaknámin sawa utana?” Akane, Yesus asik weng kalálaw, “kaba kinim angkukámin bá, wanang kinim dikin sakadinin bá, yakot wanin bá, ibako kin walasino kalin bá,
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 ade kakun kalaw weng ki kidi dudew tabe bom nadawade kalam duw ifin iyo ki kalami aket kukámabaw taw kano kuyamal kala.” Akane,
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 kinim kasá ayo Yesus bakodaw, “adikum bude ken kudew fakusi, kata yaknámin uta maksino kanamokabi?” Akane,
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Yesus asik weng anung kalálaw, “kaba atin kinim yáw kidel keidono, kalaw namti, yak nadawade kalam ufek ufek adikum uyo yán keimsi ku nadawe kisol uyo kudew yak wanang kinim win banim iyo geleyamokabaw, beta kaba abid tikin ufek ufek kidel soim keidokabaw. Kale kaba be kano nadawe beta tad nam yán abodalo!” Akane,
21 Jesus respondeu:
22 kinim kasá ayo kanamin weng be kidi nadale aket mafak mafak si nadane dabadá unsa, be watawo kaleyo bá, aka kisol kamok kayo ko.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 Kale beta Yesus ayo alam weng kidimin kinim bakoyam, “naka dam weng bakoyamon, kisol kayakim imi yak abid tikin kasák gu unemin be atin fit biyo yak unemin!
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 Kale naka weng makso bakoyamon, iniman dukum kemal ayo ken sil wol makat tem be yaki unoma banim, kayo kisol kayakim alaso ken yak Got ami kasák gu uyo atin yak unoma banim.” Kala nade
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 weng kidimin kinim iyo weng bela kidi nadiwade im aket madiw madiwin seng kei bom nadiwade bakodiw, “kan ata ken kail bá takeikudokaba?” Kaliwade,
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 beta Yesus ayo itam nadale weng bakoyam, “kinim aka atin ken alam kail bá takeikudoma banim, kata Got ata kuw ken ufek ufek adikum bo kano kudoma.” Kalane,
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Bita asik Yesus dákadá bakodaw, “nuka num abiw kayak so ufek ufek yáw mán so adikum kadis kudá naduwe kam mul tein tasuw. Kale utakun uta kuyamokabáwe?” Akane,
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Yesus weng anung kalayam, “naka atin dam weng bakoyamongin keimi kale adikum ufek ufek matam alokso kei kin bá kei budune kabadákal Got ami Kinim ayo abid tikin alam abin abem kin budusi so uyo teinane, kim nam yán abosiw uyo kibil abin abem kilung kal tein nadiwade Isadael kinim mit kilung kal iyo afetokabiw.
28 Jesus respondeu:
29 Ade yak kan ata alam abiw, alam nikil fikal, alam wanang kasal, alam akun alaw, alam muduw, alam yong binál uyo nam luk kudása kaí, alam ufek ufek kudása uyo atin akamam tam so kudokaba ade aka sun sun biyámin uyo kudulokaba.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 Kata kinim seng ika isik geboma buduwo kalbiw, ika tade tow yanol abokabiw ka. Yak kinim seng yanol kei bidiw itane manet gebomokabiw ko.”
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.