Mateus 15

GOT WENG ABEM Alokso Abino Kalin (FAI) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Kale Fedasi so sawa kukumin kinim so iyo Yedusalem kalo tad nadiwe Yesus dákadálaw,
1 Então alguns fariseus e alguns mestres da Lei vieram de Jerusalém para falar com Jesus e lhe perguntaram:
2 “watawo kaleyo kam weng kidimin kinim iyo num fasel sawa dauyamsiw uyo lukelbiwe? Ika teng wok ban bomin uyo bomongin banim, kata ika wanin wananábiw.” Akiwe,
2 — Por que é que os seus discípulos comem sem lavar as mãos, desobedecendo assim aos ensinamentos que recebemos dos antigos?
3 Yesus aka weng atung fakadu bakoyam, “á watawo kale kiba Got ami sawa weng uta lukel bom nadiwe kilimi kukuw uta kudew fakuyábiwe?
3 Jesus respondeu:
4 Kata Got ayo bako nadale, ‘kakun so kalaw so iyo win kufoyamino.’ Kale nadane ‘kan kinim ata akune, alawe gán abuyama namti, anbidiw fikalanámin kuwo.’ Kalesa.
4 Pois Deus disse: “Respeite o seu pai e a sua mãe!” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
5 Kata kiba bako nadiwe, ‘kinim mak am akun so alaw so bakoyam naka kim kuyamongin kisol kaí, Got ami kudawokabi.’ Kalanaliw.
5 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, em sinal de respeito, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
6 Kata kiba kukuya bom kilim kaulel win kufádawin kisol kukayamodiw bá, kalanaliw. Kale kiba belami kukuw beta kanamábiw uyo nulum fasel kukuw kae, kale kana bom nadiwe Got uyo weng kudák tabid kudáyábiw.
6 então não precisa ajudar os seus pais. Assim vocês desprezam a mensagem de Deus para seguir os seus próprios ensinamentos.
7 Kale kiba atin fong awang tei, Aiseya ayo kim guton bako nadale,
7 Hipócritas! Isaías estava certo quando disse a respeito de vocês o seguinte:
8 ‘kanomin kinim wanang bidi kala, bon tem kuw nam win kufánamábiw, kata ilim aket uta mak kunamongin banim,
8 “Deus disse:
9 ika sák nam win kufámuw kae, kal bom nadiwade ika kinim ilita sawa kuw kidelbiw uta kukuyamábiw ko.’” Kalesa.
9 A adoração deste povo é inútil,
10 Kale Yesus ayo wanang kinim seng weng gán dáyama tad atamiwe, aka bakoyam, “nam weng bakoyamono kalbi ayo kilung tem dok di kidela kidi mit kal keidin kala,
10 Jesus chamou a multidão e disse:
11 yak yaknámin uta bon tem leiw kile unebu buso kinim daw mafak dákabu bá, kata yak yaknámin uta bon tem leiw matami unebu uta ta bom kinim daw mafak dákabu ko.”
11 Não é o que entra pela boca que faz com que alguém fique
12 Kale beta weng kidimin kinim iyo tad nadiwade dákadálaw, “kaba kalam kale, Fedasi ika weng bela kidi nadiwade im aket mafak keiyam be tá?” Akiwe,
12 Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Sabe que os
13 aka weng atung fakadu bakoyam, “adikum ufek ufek sun Natim abid tikin kayak alata kaidongin banim, bo aka kimkim so fadila kudew matam teidokaba.
13 Jesus respondeu:
14 Kale kiba Fedasi iyo kano imadálin kala. Ika ilimi bo kin mat ade kin mat madik imi dolok mo imadew kámin kinim. Kale be kan mak kin mat ata tabe yak kin mat mak ayo dolok mo dew unoma banim. Kale alo kanamodiw bede alow alow makuw fakang kale wok tem unodiw ka.” Yaka.
14 Não se preocupem com os fariseus. São guias cegos. E, quando um cego guia outro, os dois acabam caindo num buraco.
15 Kata Bita asik bakodaw, “kala weng fakom dam be bakoyamalo.” Akane,
15 Então Pedro pediu: — Explique para nós aquilo que o senhor disse antes.
16 Yesus aka fakadu bakodaw, “kabalawso kaba aket fukanongin banim dako lum lum báwe?
16 Jesus disse:
17 Kaba mew ufek ufek kutam bon tem dádawe kal leiw dák mat abe nadule ulum leiw dák abe unemalu so mak utam kal keimaláwe?
17 O que entra pela boca vai para o estômago e depois sai do corpo.
18 Kata ufek ufek bon tem leiw matam tade bu uyo aket tem kabadák kalo matam fuk tam dákabu uta ta bom kinim ayo daw mafak dádokabu kala.
18 Mas o que sai da boca vem do coração. É isso que faz com que a pessoa fique impura.
19 Kaleyo aket tem kabadákal aket tetin mafak tade budu uyo kinim ábom, wanang kinim sakadin bom, sák ait ilu bom, yakot wan bom, ibakanin weng so ididlin weng so keimin
19 Porque é do coração que vêm os maus pensamentos, os crimes de morte, os adultérios, as imoralidades sexuais, os roubos, as mentiras e as calúnias.
20 uta kinim dam mafak dáyabu, kata teng wok ban bomin bodongin banim wanin wanin uyo kinim daw mafak dádomu banim be.” Kalesa ko.
20 São essas coisas que fazem com que alguém fique impuro. Mas comer sem lavar as mãos não torna ninguém impuro.
21 Yesus aka bakan kabadák uyo kudá nadale binoda un bi yak Taya abiw so Saiddon abiw so im bakan kuw tabodu una.
21 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto das cidades de Tiro e de Sidom .
22 Kale Keinan bakan kalo Mifiw wanang mak tad nadule Yesus atam aman dawtade bom nadule bako, “Kamokim Dewit man low kawta, kaba nam aket budun so mak daunamodaw badeya! Nam mun uka sinik mafak gei umuda kál funin dukum kuduyabuno.” Akune,
22 Certa mulher cananeia, que morava naquela terra, chegou perto dele e gritou: — Senhor,
23 Yesus aka um weng atung fakadu weng katiw mak bakomamongin banim, kata alam weng kidimin kinim iyo wis sánlaw bom nadiwe bakodiw, “kudálaw unuk kala. Uka num yán abo tad bom mun imtade tabebuno.” Akiwe,
23 Mas Jesus não respondeu nada. Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Mande essa mulher embora, pois ela está vindo atrás de nós, fazendo muito barulho!
24 Yesus aka weng atung fakadu bako, “naka namadála tasi uyo tad yak Isadael kasel siwsiw taw kalo maklo keisiw im finang kuw tasi.” Kal bom keimane,
24 Jesus respondeu:
25 wanang uyo tad alam kin gubuyo kal katun luko dudák di nadule bakodu, “Kamok kawta dakonam kala.” Akune,
25 Então ela veio, ajoelhou-se aos pés dele e disse: — Senhor, me ajude!
26 aka weng atung fakadu bakomama. “Man imi wanin uyo mayan akiwin bá, be kukuw kidel bá!” Wakane,
26 Jesus disse:
27 uka bako nadune, “au, Kamokim bude, kata mayan ika akum mit mit ilim tabalasew wanin but but sikel budu wanan unbiw.” Akune,
27 — Sim, senhor, — respondeu a mulher — mas até mesmo os cachorrinhos comem as migalhas que caem debaixo da mesa dos seus donos.
28 beta Yesus ayo weng atung fakadu bakomam, “wanang kuwta, kum aket afano kalin be dukum. Kale kulum kanonamako, kale aket fukanbaw uyo kanokamu ka.” Kalane kabadákal ulum mun uyo sinik mafak bá kudása ko.”
28 — Mulher, você tem muita fé! — disse Jesus. — Que seja feito o que você quer! E naquele momento a filha dela ficou curada.
29 Kale Yesus aka bakan be kabadák kudá nadale Galili bakan wok mik badang unom tam amgu kot dim kal dák tein badano,
29 Jesus saiu dali e foi até o lago da Galileia. Depois subiu um monte e sentou-se ali.
30 kanomin wanang kinim bo ika tade bom nadiwo ika kinim mákal fakanuk gam so kin mat so kun afum so kabom so wáw asanin gam gam so bo ika imadew tad alam yán mewso imti bidiwade, aka kidel imkanámsa.
30 E foram até Jesus grandes multidões levando coxos, aleijados, cegos, mudos e muitos outros doentes, que eram colocados aos seus pés. E ele curou todos.
31 Kale kidel imkan badano weng kabom ayo weng dakat baka bada, kun afum kidel kei bidiw, mákal fakanuk gam ken tufi budu, kin mat ken kin bá kei bidiwade, wanang kinim iyo kin madiw ata bom nadiwade Isadael kayak Got kalfalawsiw ko.
31 O povo ficou admirado quando viu que os mudos falavam, os aleijados estavam curados, os coxos andavam e os cegos enxergavam. E todo o povo louvou ao Deus de Israel.
32 Yesus alam weng kidimin kinim gán dáyama tadiw, aka bakoyam, “naka mew wanang kinim ika tadiw nuka ká bom bi am alewbino keiduwade kamano im wanin mak wanongin banim. Naka imadáli imin tew unodiw banim ade masi leiw ei bom imin tew mak iw teinba keimin kala, kale bom nadino im aket budunamba kala.” Yakane,
32 Jesus chamou os seus discípulos e disse:
33 alam weng kidimin kinim iyo weng atung fakadu bakodaw, “anang iwán sed gisa bakan be kala yako kal wanin mak dew tado kanomin wanang kinim seng be dauyamuw wanokabiwe?” Akiwe,
33 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
34 Yesus aka bakoyam, “budet kim wataw kal kiba dew bidiw.” Yakane, Ika bako nadiwe, “budet kim fet kal ade takam katiw kul fakadu beno.” Akiwe,
34 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete pães e alguns peixinhos! — responderam eles.
35 aka wanang kinim seng iyo weng dauyama dák bakan teiniwe,
35 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão.
36 beta aka budet kim fet kal so takam so uyo fako kudu nadale beta Alaw ken keiyo, akanbane, fakel fakel dau nadale weng kidimin kinim dauyamane, weng kidimin kinim ita tabe wanang kinim wak geleyamsiw.
36 Depois pegou os sete pães e os peixes e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
37 Kale ika wanbi gal ima but but madik kano kudáliwe, beta yanol weng kidimin kinim ika men fet kal abu weinu kusiw.
37 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
38 Kale kinim im wanin wanesiw ami ding bakosiw ayo ki 4,000 kal, be kinim ita ka, wananga mana be deng bakodongin banim.
38 Os que comeram foram quatro mil homens, sem contar as mulheres e as crianças.
39 Kale Yesus aka wanang kinim imadála uniwe, yanol beta aka tam kunu tem tein nadale Makaddan bakan unsa ko.
39 Então Jesus mandou o povo embora, subiu no barco e foi para a região de Magadã .

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.