Mateus 13

GOT WENG ABEM Alokso Abino Kalin (FAI) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Am dánámin makuw kabadák ki am tein be bo kudá nadale yak wok mik badang mewso kal dák tein badano,
1 Naquele mesmo dia Jesus saiu de casa, foi para a beira do lago da Galileia, sentou-se ali e começou a ensinar.
2 kanomin wanang kinim bo falu dek dek bom tad Yesus ayo falala daudiwo. Aka tam kunu dim teinane, kinim wanang adikum itane badang todiw
2 A multidão que se ajuntou em volta dele era tão grande, que ele entrou num barco e sentou-se; e o povo ficou em pé na praia.
3 kei bom bidiwo, Yesus ayo weng fakom seng bakaya bom nadale bakoda, “kinim wit yong falin kinim mak yak yong iw nadale alam wit luw uyo sauk luw fukadámin taw keimsa.
3 Jesus usou parábolas para ensinar muitas coisas. Ele disse:
4 Kata luw madik fukadám ká badale madik bo kutin dák yán bán dim aba budune awon budu wanediw,
4 Quando estava espalhando as sementes, algumas caíram na beira do caminho, e os passarinhos comeram tudo.
5 yak madik kalo kadi dák abiwo kinang tumal liwliw dim abu bo ken bude tabesu, kata liwliw dim
5 Outra parte das sementes caiu num lugar onde havia muitas pedras e pouca terra. As sementes brotaram logo porque a terra não era funda.
6 kayo atan matam eidom nadale wit sun fuda fakiw kalese. Watawo kaleyo bá, imi kimkim iyo dák bakan unongin banim kayo
6 Mas, quando o sol apareceu, queimou as plantas, e elas secaram porque não tinham raízes.
7 ade madik fukadá bada kutin dák ulayaw tem so kamul tem so kal abesu, bude ken makuw bakadá kale matam besiw, kata ulayaw tabe kimkim dok tabidsiw ka.
7 Outras sementes caíram no meio de espinhos, que cresceram e sufocaram as plantas.
8 Wáw yak wit luw madik fukadála dák bakan kidel abesiw itane tabe matam gim abusiw utane, mak gim deng alalew abu budu, mak gim deng alew abu budu, mak gim deng makuw abu budu keimsiw ko.
8 Mas as sementes que caíram em terra boa produziram na base de cem, de sessenta e de trinta grãos por um.
9 Kan kawta ken so namti, weng bela kidela kidilalo!” Kalesa.
9 E Jesus terminou, dizendo:
10 Kale beta alam weng kidimin kinim iyo maek alam mit mewso nadiwade dákadáliw. “Watawo kale, kaba weng fakom weng ki wanang kinim bakayamubáwe?” Akiwe,
10 Então os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que o senhor usa
11 aka bakoyam, “Got kasák gu tem kal iwál leiw kal keimin bude kiba kuyamse, kata madik ika kukuyamongin banim.
11 Jesus respondeu:
12 Kan kawta yaknámin ufek ufek so mak kei badaw namti, kaba ufek ufek seng kuw kukamokaba ade yak kan kawta ufek ufek so mak keidongin banim namti, aka atin kam ufek ufek katiwo, kalin uyo adik fen dá kukikamokaba ko.
12 Pois quem tem receberá mais, para que tenha mais ainda. Mas quem não tem, até o pouco que tem lhe será tirado.
13 ‘Naka beta kaleyo naka weng fakom tuw weng bakayamubi. Kale ika kin bude bá bidiw, kata atamodiw banim ade kidimin bude kidi bidiw, kata kidi kal keidoliw banim.’
13 É por isso que eu uso parábolas para falar com essas pessoas. Porque elas olham e não enxergam; escutam e não ouvem, nem entendem.
14 Kale imi kanabiw be kuku lum senin kinim Aiseya imi guton kanam bakosa.
14 E assim acontece com essas pessoas o que disse o
15 Watawo kaleyo bá, kinim wanang iyo aket kitid kei bom nadiwade ika ken mew adikum kidiloliw banim ade ika kin atiyamsu kala, kale bu afan bá nam bude ilim kin tuw atamodiw ade ilimi kilung tem tuw ken kidiloliw ade ken aket tem uyo kal kei nadiwe ika kibi wakunamiw, naka ken kidel imudomi ka.’
15 Pois a mente deste povo está fechada:
16 Kata kiba bán kidel tein bidiw kayo kim kin uyo utamanbiw ade kim ken uyo ken kidibiw.
16 Jesus continuou, dizendo:
17 Naka atin afan dam bakoyamon kala. Lum senin kinim madik so kinim kidel kidel madik so iyo kim kin utamábiw uta utamumo kalanámsiw, kata utamongin dakoyámsiw ade kim kidibiw, bo ika kidilumo kalanámsiw, kata mak kidilongin banim.
17 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: muitos profetas e muitas outras pessoas do povo de Deus gostariam de ver o que vocês estão vendo, mas não puderam; e gostariam de ouvir o que vocês estão ouvindo, mas não ouviram.
18 Kale wanin wit luw fukadámin weng fakom bakodi umi mit uyo kidela kidilin kala.
18 — Então escutem e aprendam o que a
19 Yak kan ata Got ami kasák gu tem biyámin weng uyo kidi nadale kal keidongin banim kaí, be Mafakim tabe tade yak Got ami weng kidi kudew yak aket tem teiba uyo kukan keiba. Kale bemi weng guton beta bako wit luw kutin dák yán bán abamino kali uta ka.
19 As pessoas que ouvem a mensagem do vem e tira o que foi semeado no coração delas.
20 Alo yak luw madik kutin dák tumal liw liw dim abe tabe nada kitaka si fikaleseno, kali umi sung mit namti, yak kinim kan ata Got weng kidelo, kale kalfalin so wabiding kuduse.
20 As sementes que foram semeadas onde havia muitas pedras são as pessoas que ouvem a mensagem e a aceitam logo com alegria,
21 Kata aka kimkim banim kayo bude atafimin kukuw so kukuw mafak so uyo alam afan kalin dawkuku suduno, aka wabading Got weng uyo kano yakik fakudongin banim kudába um sung uta ko.
21 mas duram pouco porque não têm raiz. E, quando por causa da mensagem chegam os sofrimentos e as perseguições, elas logo abandonam a sua fé.
22 Alo yak luw madik kutin dák muk muk sidilin tem aba ulayaw so kamul so tabeseno kali namti, yak kinim kan ata Got weng kidila, kata leiw ei bom aket luklak bom kisol kayak so kanodokabi kuwo kal bom, ufek ufek seng um aket kalfal unom nadawe kanomin kukuw uta tabuno kalomo Got weng uyo kuek tabida tangeksu kayo Got weng uta gim abudongin banim dakosu.
22 Outras pessoas são parecidas com as sementes que foram semeadas no meio dos espinhos. Elas ouvem a mensagem, mas as preocupações deste mundo e a ilusão das riquezas sufocam a mensagem, e essas pessoas não produzem frutos.
23 Kata gim madik dák bakan kidel dim abe kidel tabesu kala kali namti, yak kan kinim ata weng mak kidi sakaw dew faku nadane kudew yak aket tem dá kitkit dew faku bokaba uta matam gim makuw deng alalew abu budu, wáw mak deng alew abu budu, wáw mak deng makuw abu budu keimin uta ko.”
23 E as sementes que foram semeadas em terra boa são aquelas pessoas que ouvem, e entendem a mensagem, e produzem uma grande colheita: umas, cem; outras, sessenta; e ainda outras, trinta vezes mais do que foi semeado.
24 Kale Yesus ayo alo weng fakom kukum mak bakoyam, “Got ami kasák gu ayo ki kalak alataw, kale kinim mak aka tam yong abiw nadale wanin luw kidel uyo fukadálane,
24 Jesus contou outra parábola . Ele disse ao povo:
25 midiliw kawák wanang kinim adikum iyo akál bidiwe, kinim alam kin kus ayo tad alom nadano wit luw kaiba, umi tem tem uyo asik badasal sun kaim kábi kudá unoma bá,
25 Certa noite, quando todos estavam dormindo, veio um inimigo, semeou no meio do trigo uma erva ruim, chamada joio, e depois foi embora.
26 bude wit luw ayo bakang kale tabune alo badasal ayo uluso tabe matam misunane,
26 Quando as plantas cresceram, e se formaram as espigas, o joio apareceu.
27 yong kayak alam wok fakudin kinim iyo tad yong kayak bakodaw, ‘kanaminim kawta, kaba wit luw kidel ki kaimsáwe? Alo mew badasal sun be yako kalo tasene?’ Akiwe,
27 Aí os empregados do dono das terras chegaram e disseram: “Patrão, o senhor semeou sementes boas nas suas terras. De onde será que veio este joio?”
28 aka weng atung fakadu bakoyam, ‘nalam kin kus emak tad kaidin keibano,’ yakane, wok fakudawin kinim iyo dákadáliw, ‘kawta, kam aket nuka ken yak tuweladoluwe?’ Akiwe,
28 — “Foi algum inimigo que fez isso!”, respondeu ele.
29 aka weng fakadu bakoyam, ‘bá, kana bom nadiwade kiba masi badasal tuwel dáka bom nadiwe wit kimkim so badaloliw kala,
29 — “Não”, respondeu ele, “porque, quando vocês forem tirar o joio, poderão arrancar também o trigo.
30 kaleyo kano kudáliwo alew alew tabiwo bi yakanámin dim kal ulum imin fakanin atan taduyo, naka god kámin gulámin kinim bakoyamino, kamakikiw yak badasal asik fakodiw tad tad kei ku nadiwe aing ginam si ku nadiwe as abud kidá nadiwe beta yanol yak wit wanin atane fakodiw tad wanin faktimin bán nalam am kutidokabiw kala.’” Kalesa.
30 Deixem o trigo e o joio crescerem juntos até o tempo da colheita. Então eu direi aos trabalhadores que vão fazer a colheita: ‘Arranquem primeiro o joio e amarrem em feixes para ser queimado. Depois colham o trigo e ponham no meu depósito.’ ”
31 Yesus aka alo weng fakom mak bakoyam kala ko. “Got ami kasák gu ayo ki as masta luw katiw kalbiw alataw. Kale kinim mak ata masta luw uyo kudew yak nadale alam yong iw kaise.
31 Jesus contou outra parábola . Ele disse ao povo:
32 Kale masta luw kalbiw be atin katiw, kata ami sun tabe matam as dukum keidokaba, ata adikum kalam yong iw ufek ufek madik iyo akayamokaba. Ade aka matam as dukum keidane el awon iyo ken tad as bemi teng dim kal teinámokabiw.”
32 Ela é a menor de todas as sementes; mas, quando cresce, torna-se a maior de todas as plantas. Ela até chega a ser uma árvore, de modo que os passarinhos vêm e fazem ninhos nos seus ramos.
33 Alo aka weng fakom kukum mak bakoyam, “Got ami kasák gu ayo ki budet fumin ís kalbiw ulutaw, kale wanang mak uka ís so falawa so kin ket tem wok wandakel dawti dabadálu fai bom bi dukumanba alataw ko.”
33 Jesus contou mais esta parábola para o povo:
34 Kale Yesus aka adikum wanang kinim iyo adikum weng fakom weng ki bakayamsa. Kata kanom mew weng katiwa mak kaim weng bakoyamongin banim.
34 Jesus usava parábolas para dizer tudo isso ao povo. Ele não dizia nada a eles sem ser por meio de parábolas.
35 Kale kanamsa uyo suwayo lum senin kinim am weng bakosa namti, matam dam weng keisu.
35 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta tinha dito: “Usarei parábolas quando falar com esse povo e explicarei coisas desconhecidas desde a criação do mundo.”
36 Kale bude Yesus ayo wanang kinim kanomin weng fakom bakayamuba uyo imadá nadale wakas tam am unane, alam weng kidimin kinim iyo tad nadiwade bakodiw, “kala, kaba badasal sun umi weng fakom bakamubaw uyo mit bakoyamo.” Akiwe,
36 Então Jesus deixou a multidão e voltou para casa. Os discípulos chegaram perto dele e perguntaram: — Conte para nós o que quer dizer a
37 aka weng atung fakadu bakoyam, “yak kinim mak wit luw fukadábano kali, beyo ki Got ami Kinim ami sung ka.
37 Jesus respondeu:
38 Wit yong kali, beyo ki adikum bakan kuw tabodu umi sung uta ka. Alo wit luw kidel kali, beyo ki Got ami kasák gu kasel umi wanang kinim ade badasal sun kali, beyo ki Mafakim ami wanang kinim ka.
38 O terreno é o mundo. As sementes boas são as pessoas que pertencem ao .
39 Alo nalam kin kus tad badasal sun kaimsa kali, beyo ki Mafakim alam sung ka. Alo god kámin gulámin kinim kali, be Got ami ensel ade god kámin gulámin atan kali, be am afung am dánokabu uta ko.
39 O inimigo que semeia o joio é o próprio Diabo. A colheita é o fim dos tempos, e os que fazem a colheita são os anjos.
40 Yak badasal sun ki fako kutad kutad keimsi, ku weing abudulokabiw, kali alataw beyo ki am afung am dána ensel tabe fakodiw tad Mafakim ami kinim gu makuw kei imudokabiw umi sung uta ka.
40 Assim como o joio é ajuntado e jogado no fogo, assim também será no fim dos tempos.
41 Kale Got ami Kinim ayo alam ensel imadála ika yak alam kasák gu tem nadiwade yak kan kinim ita yak kinim madik iyo kanoyamiw ban keimusiw so kukuw mafak fakudin so iyo buduliw tad gu makuw kei imu nadiwe
41 O Filho do Homem mandará os seus anjos, e eles ajuntarão e tirarão do seu Reino todos os que fazem com que os outros pequem e também todos os que praticam o mal.
42 ika dibinodiw yak weing kainba kilá unokabiw. Kale kinim iyo kabadákal bom nadiwo ilimi kail gang tek san bom amanokabiw kala.
42 Depois os anjos jogarão essas pessoas na fornalha de fogo, onde vão chorar e ranger os dentes de desespero.
43 A yak wanang kinim kidel itane ilimi Alaw Got kasák gu tem kabadákal atan eidin taw kei bokabiw. Kale kan ata kenso namti, dabadáliw kidilak kala.”
43 Então o povo de Deus brilhará como o sol no Reino do seu Pai. Se vocês têm ouvidos para ouvir, então ouçam.
44 “Kale Got ami kasák gu uyo ulutaw kisol yáw mán kalo tawal tem iwál wána budu kinim mak utam nadale ati kudába kuw, aka buso utami kuwo kale kalfalbane, aik una ki yak alami ufek ufek adikum uyo wansikim si ku nadale kisol kudu alam kisol utama bakan uyo mo kudokaba.
44 — O
45 Alo asiki makso bako nadale kala ko. Got ami kasák gu ayo kalak alataw kala, wansiki dusikín kinim mak aka bonang amit kin gubu ki fen ká bom nadale
45 — O
46 bonang amit mak utami kala, kale nadale yak alam ufek ufek uyo wansikim si ku nadale kisol kudew tad bonang amit uyo mo kudokaba kala.”
46 Quando encontra uma pérola que é mesmo de grande valor, ele vai, vende tudo o que tem e compra a pérola.
47 “Alo Got ami kasák gu ayo kalak alataw, weik men mak kudáliw dák wok mik kumun tem abe naduno takam kidel so takam mafak so tade
47 — O
48 tow men weinune, takam teinámin kinim ika gidi gidi kudew maek badang tei tein bom nadiwo yak takam kidele kidele ilimi men abu bom nadiwade yak mafak bo dibiden bom
48 E, quando está cheia, os pescadores a arrastam para a praia e sentam para separar os peixes: os que prestam são postos dentro dos cestos, e os que não prestam são jogados fora.
49 keimokabiw ayo ki am afung am dánokabu kabadákal ayo ensel ita matam bom nadiwo yak kalak kal kinim kidel kala kale fakat imubiw kuw á yak kinim mafak keimusiw itane,
49 No fim dos tempos também será assim: os anjos sairão, e separarão as pessoas más das boas,
50 didiw yak as kainba daung tem kal bom ilim kalan aman bom nadiwade kail gang tek san bom keimokabiw.”
50 e jogarão as pessoas más na fornalha de fogo. E ali elas vão chorar e ranger os dentes de desespero.
51 Yesus ayo bakoyam, “kiba adikum kanomin weng bela mit so kidiliw bade ya?” Yakane, ika weng atung fakadu bakodaw, “au,” akeisiw.
51 Então Jesus perguntou aos discípulos: — Sim! — responderam eles.
52 Yesus aka bakoyam kala ka. “Yak adikum sawa kukumin kinim makuw makuw ika dil sawa abem bo kukuyamiw ilim kal keisiw ade Got ami kasák gu alokso sung bo kal keisiw kaí, ika kinim mak am kayakim aka alam ufek ufek wakmán kudew yak alam am eimang kutisa uyo báku kudew maek alam alokso kisol so dakmak dá kudew bom wok fakudin taw kei bidiw ka.” Kalesa ko.
52 Jesus disse:
53 Kale Yesus aka weng fakom weng bakayaba uyo banimune, aka kabadák bo kudá un bi
53 Quando Jesus acabou de contar essas parábolas , saiu dali
54 tad alam abiw nadale aka ilimi kawed am tem katam kal wanang kinim weng kukuyamane, ika aket diking dakung bom nadiwe bakodiw, “kuin, mew kinim bela ami kal keimin bo yako kalo kudu nadale mudi dákamin umi kitid uyo yako kalo kudu ausene?
54 e voltou para a cidade de Nazaré, onde ele tinha morado. Ele ensinava na sinagoga , e os que o ouviam ficavam admirados e perguntavam: — De onde vêm a sabedoria dele e o poder que ele tem para fazer milagres?
55 Aka am ginamin kinim ami man ade alam akun win be Madiya ade am nikil win bidi Yemis, Yosew, Saimon, Yuddas bidi ami nikil.
55 Por acaso ele não é o filho do carpinteiro? A sua mãe não é Maria? Ele não é irmão de Tiago, José, Simão e Judas?
56 Ade am wanang kasal bidi nuso bidiw. Kayo aka ami kal keimin bo yaknang kalo kudusene?”
56 Todas as suas irmãs não moram aqui? De onde é que ele consegue tudo isso?
57 Kal bom nadiwe ika kus atam aket kudawoduw báyo, kalsiw.
57 Por isso ficaram desiludidos com ele. Mas Jesus disse:
58 Kale nadano Yesus ayo alam abiw kabadák ayo dubat dubatin kukuw so kukuw mak kanamongin banim, watawo kaleyo bá, imi aket afano kalin banim, kayo kanosa ko.
58 Jesus não pôde fazer muitos milagres ali porque eles não tinham fé.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.