Marcos 8
GOT WENG ABEM Alokso Abino Kalin (FAI) vs NTLH
1 Kale kawákal álano kanamin kinim wanang madik kim mak kudew tad falal daudiw tein bi wanin waktuwane, Yesus ayo alam weng kidimin kinim gán dáyama tad atamiwe aka bakoyam,
1 Pouco tempo depois, ajuntou-se outra vez uma grande multidão. Como eles não tinham nada para comer, Jesus chamou os discípulos e disse:
2 “naka mew wanang kinim ika tadiw nuka ká bom bi am alewbino keiduw uyo im wanin mak wanongin banim. Kale nam aket budunaba kala.
2 — Estou com pena dessa gente porque já faz três dias que eles estão comigo e não têm nada para comer.
3 Watawo kaleyo bá, madik iyo leiw sikamo tadbiw kala. Naka imin tew imadáli unokabiw uyo ei bom imin tew iw teinanodiw kala.” Yakane,
3 Se eu os mandar para casa com fome, eles vão cair de fraqueza pelo caminho, pois alguns vieram de longe.
4 alam weng kidimin kinim iyo weng atung fakadu bakodaw, “anang iwán sed gisa bakan be kala yako kal wanin mak dew tado kanomin wanang kinim seng be dauyamuw wanokabiwe?” Akiwe,
4 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
5 Yesus aka bakoyam “budet kim wataw kal kiba dew bidiwe?” Yakei nadane
5 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete! — responderam eles.
6 wanang kinim seng seng iyo weng dauyama dák bakan teiniwe, beta aka budet kim fet kal so takam so uyo fako kudu nadale beta Natim ken keiyo, akanbane, fakel fakel dau nadale weng kidimin kinim dauyamane, weng kidimin kinim ita tabe wanang kinim wak geleyamsiw.
6 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão. Depois pegou os sete pães e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
7 Ade ika takam katiw kul fakadu mak debiw. Kale Yesus ayo Natim ken keiyo, akei nadane alam weng kidimin kinim bakoyama ita takam be wak geleyamsiw.
7 Eles tinham também alguns peixinhos. Jesus deu graças a Deus por eles e mandou que os discípulos os distribuíssem.
8 Kale ika wan bi gal ima but but madik kano kudáliwe, beta yanol weng kidimin kinim ika men fet kal abu weinu kusiw. Kale kinim im wanin wanesiw ami ding bakamin be kinim seng seng (4,000) kinim ita wanin ayo wanesiw.
8 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
9 Kale ika wanin be adik wane galyamu ka. Yakei nadane imadála ilim abiw abiw unsiw ko.
9 As pessoas que comeram eram mais ou menos quatro mil. Jesus mandou o povo embora,
10 Kale beta yanol aka alam weng kidimin kinim sino makuw tam kunu tem tein Dalmanuta bakan unsiw ko.
10 e, logo depois, subiu no barco com os seus discípulos, e foi para a região de Dalmanuta.
11 Kale Fedasi iyo tad nadiwade Yesus dawkukumumo, kale nadiwade munlaw bom, “abid tikin fut futin kukuw mak kukudawo utamumo!” Kaliwe,
11 Alguns fariseus chegaram e começaram a falar com Jesus. Eles queriam conseguir alguma prova contra ele e por isso pediram que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha mesmo de Deus.
12 Yesus ayo mam ki fum si nadale aka bakoyam, “kuina watawo kale kamane kinim mit teiniw, ika fut futin kukuw mak kukulaw utamumo kalbiwe, naka atin afan dam bakoyamon, fut futin so mak kuyamomi sung banim kala.”
12 Jesus deu um grande suspiro e disse:
13 Kal bane imadála bude tam kunu tem tein alo wok yakan dá wok madik unsa ko.
13 Então Jesus foi embora. Ele subiu no barco e voltou para o lado leste do lago.
14 Kale alam weng kidimin kinim iyo lukuw yakune, wanin budet mak dew unongin banim, kata budet lukuw yaku kunu tem kudásidiw uta kuw bu.
14 Os discípulos haviam esquecido de levar pão e só tinham um pão no barco.
15 Kale Yesus ayo kitid weng bakoyam nadale, “Fedasi so Edot so imi ís kau ki kidela dufo bom nadiwo!” Yakane,
15 Jesus chamou a atenção deles, dizendo:
16 ilim tudun weng mit abo bi nadiwe bakodiw, “am weng bakoyama uyo ki watawo kaleyo bá, nuka wanin budet mak dew tadongin danim keiduw umi mit uta bakoyamano.” Kalesiw ko.
16 Aí os discípulos começaram a dizer uns aos outros: — Ele está dizendo isso porque não temos pão.
17 Afan Yesus ayo itamomo kanam kalbiw, kale nadale aka bakoyam, “kiwta, kim aket bo watawo kal bom nadiwo kiba kibilim tudun wanin budet mak kudew tadongin banim buso kuwo, kalbiwe? Kiba kal keidongin banime? Kim aket bo fukanongin banime?
17 Jesus ouviu o que eles estavam dizendo e perguntou:
18 Kiba kin mak bá, kin utamin banime? Bade mak kidi kal keidin banime? Kiba finang dádongin banime?
18 Vocês têm olhos e não enxergam? Têm ouvidos e não escutam? Não lembram
19 Naka imin budet kim auok kal kuw fakel fakel dau nadile 5,000 kinim wak geleyamsi uyo kail guton men wataw kal uta weina kusiwe?” Kalane, ika bakodaw, “men kilung kalo.” Akiwe,
19 dos cinco pães que eu parti para cinco mil pessoas? Quantos cestos cheios de pedaços vocês recolheram? Eles responderam: — Doze.
20 aka bakoyam, “á imin budet kim wataw kal uta fakela ku 4,000 kinim iyo wak geleyamsi ade men wataw kal uta weina kusidiwe?” Yakane, ika bakodaw, “men fet kalo.” Akeisiw.
20 Jesus perguntou outra vez: Eles responderam: — Sete.
21 Aka bakoyam, “kale be kiba kal keidongin banime?” Yakeisa ko.
21 Então Jesus perguntou:
22 Yesus so alam weng kidimin kinim so iyo yak Betseidda uniwade kinim kin mat mak dew tad nadiwade Yesus mun dádaw bakodiw, “kaba yak ami kin uyo malelawawo, kenako!” Akiwade,
22 Depois Jesus e os discípulos chegaram ao povoado de Betsaida. Algumas pessoas trouxeram um cego e pediram a Jesus que tocasse nele.
23 Yesus ayo yak kinim ayo teng dew faku dew yak sew nadale kasuk fadet dew yak kin dawtidaw nadale teng takadew yak kin dawtidaw nadale aka bakodaw, “ken ufek ufek so mak ata modáwe?” Akane,
23 Ele pegou o cego pela mão e o levou para fora do povoado. Então cuspiu, passou a saliva nos olhos do homem, pôs a mão sobre ele e perguntou:
24 aka katam fen nadale bakodaw, “au, naka kinim itamanbi, kata ika as tod falal falal namudin taw keibiwo.” Kalane,
24 O homem olhou e disse: — Vejo pessoas; elas parecem árvores, mas estão andando.
25 beta Yesus ayo alo teng dew yak kin malelawane, kin kidela bá nadale “kin ken bádi. Kale adikum ufek ufek uyo adikum ken utami kala.” Kalane,
25 Jesus pôs outra vez as mãos sobre os olhos dele. Dessa vez o cego olhou firme e ficou curado; aí começou a ver tudo muito bem.
26 Yesus ayo dabadála alam am unane aka bakodaw, “tam abiw so unemin báno.” Akeisa ko.
26 Em seguida, Jesus mandou o homem para casa e ordenou:
27 Yesus so alam weng kidimin kinim so iyo Sesadiya Filibai abiw dukum umi abiw katiw katiw unom nadiwo leiw kadákal Yesus aka bakoyam, “kiwta wanang kinim bo bako, naka kan atano nakanabiwe?” Yakane,
27 Depois Jesus e os seus discípulos foram para os povoados que ficam perto de Cesareia de Filipe. No caminho, ele lhes perguntou:
28 ika fakadu weng bakodaw, “madik im weng ‘Yon wok ban bomin kinimo.’ Kaliw, madik im weng bako nadiw, ‘Ilaitsayo.’ Kal bidiw, wáw madik im weng ‘lum senin kinim memako.’ Kal bidiw, keimaliw.” Akiwe,
28 Os discípulos responderam: — Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros, que é um dos
29 aka bakoyam, “kibilimi ayo naka kan atano nakanabiwe?” Yaka nade Bita weng kiang bakodaw, “kabade Got Walusa Kinim, kawta buta.” Kalane, weng be kidi
29 — E vocês? Quem vocês dizem que eu sou? — perguntou Jesus. — O senhor é o
30 nadale weng anuyam, “kiba nam sung so sák bakamin bá.” Yakeisa.
30 Então Jesus proibiu os discípulos de contarem isso a qualquer pessoa.
31 Kale kanaba kabadákal Yesus alam weng kidimin kinim bakoyam nadale, “be Got ami Kinim ayo ufek ufek umi mámin yáw dakadu nadale mew gebom gebom so bokal kayak as fakiw dakádawin kinim kinim so sawa kukumin kinim kinim so iyo dawo ibik tei dabadálokabiw ade anbidiwe fikale bi am alewbino kei talá tabokaba.
31 Jesus começou a ensinar os discípulos, dizendo: — O
32 Kale Yesus ayo alam sung uyo tatun weng bakas bako kudane, Bita ayo Yesus fit dew yak leiw kinang nadale ngadák fuko dawtidane,
32 Jesus dizia isso com toda a clareza. Então Pedro o levou para um lado e começou a repreendê-lo.
33 beta Yesus ayo dumade alam weng kidimin kinim kin itam nadale aka Bita ngadák fuko dawti nadale bakodaw, “Mafakim kawta, namadá unal kala! Kam aket finang dá bom kanabaw bo kinim imi aket fukanin uta ka. Bulayo Got ami aket fukanin bá.” Akeisa ko.
33 Jesus virou-se, olhou para os discípulos e repreendeu Pedro, dizendo:
34 Kale Yesus ayo alam weng kidimin kinim so kanamin wanang kinim seng bo gán dáyama tad atamiwe, aka bakoyam, “yak kan ata nam dang teinono kala namti, alami aket uyo fukanin bá, lukuwu kudá nadane alami as dawing dákamin uyo ki sun kuw kál funin uyo kudew nadane yán abodak kala.
34 Aí Jesus chamou a multidão e os discípulos e disse:
35 Yak kan ata alam sinik so biyámin ki luk dudu be kaí, aka iw kulel keidokaba, kata yak kan ata alam luk duduyamin bu kudá, nam luk so nam sung kidel umi luk so ki dudulokaba, aka sinik so biyámin uyo iw kulel kei kudáloma banim.
35 Pois quem põe os seus próprios interesses em primeiro lugar nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo por minha causa e por causa do
36 Kiba kinim mak aka adikum bakan ufek ufek uta kudulokaba, kata aka yak sun as kainin abiw unokaba. Be ken bade bá? Bábiyo.
36 O que adianta alguém ganhar o mundo inteiro, mas perder a vida verdadeira?
37 Aka yaknámin ufek ufek uta kudu mo nadayo asiki maek sun biyámin uyo kudulokaba?
37 Pois não há nada que poderá pagar para ter de volta essa vida.
38 Kan kinim ata nam win so nam weng so uyo sakadinin ade ban keimin kinim mit im kin dim bakodomino, kale nadale fatom fatomba namti, Got ami kinim lamlam soim tadokaba kabadák akal kinim ami win uyo alam kin dim alam Alaw Got kin dim, Ensel abem abem kin dim kadákal nakal ami win uyo bakodawomino, kale fatom fatomokabi ko.” Kalesa.
38 Portanto, se nesta época de incredulidade e maldade alguém tiver vergonha de mim e dos meus ensinamentos, então o Filho do Homem, quando vier na
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.