Lucas 23

GOT WENG ABEM Alokso Abino Kalin (FAI) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Kale beta kanomin abák sino iyo matam be nadiwade Yesus dew Bailet atamiw ko.
1 Então todo o conselho levou Jesus a Pilatos.
2 Ika falak teidaw bom nadiwe bakodiw, “nuka kinim bela atamomane num bakan gawman kinim iyo im teng dáka bom nadale, aka num takis Sisa kukádawin uyo abem kutiyam nadale bako, ‘naka Got Walusa Kinim kae,’ kalesa bemi weng dam be kamoko kala kalin kayo aka be baka badayo dew Bailet kam dim taduw ka.” Kaliwe,
2 Começaram a apresentar o caso: “Este homem corrompe o nosso povo, dizendo que não se deve pagar impostos ao governo romano e afirmando ser ele próprio o Cristo, o rei”.
3 Bailet aka Yesus dákadálaw, “kaba afan Yu kayak im Kamokime?” Akane, Yesus ayo bakodaw, “au dam bakodaw be ka.” Akeisa.
3 Então Pilatos lhe perguntou: “Você é o rei dos judeus?”. Jesus respondeu: “É como você diz”.
4 Kale Bailet ayo kanamin weng be kidilaw nadale aka bokal kayak as fakiw dakádawin kinim so wanang kinim seng so bakoyam kala ko. “Naka am mafak keimin mak atam nadino masi kinim bela sok gei daudumo kalongin banim.” Yakane,
4 Pilatos se voltou para os principais sacerdotes e para a multidão e disse: “Não vejo crime algum neste homem!”.
5 bude ika atin kuek di bakadaw bom kaliw ko. “Yuddia bakan kinim wanang alam weng kukuyamin uta ta bom wanang kinim aket dafáyam ká bom nadale aka Galili kalo kanam tadanusa ki kutamo kudew tad kadák didano.” Kaliwe,
5 Mas eles insistiam: “Ele provoca revoltas em toda a Judeia com seus ensinamentos, começando pela Galileia e agora aqui, em Jerusalém!”.
6 Bailet ayo kanamin weng bakabiw be kidiyam nadale bakoda, “kinim bela Galili kasele?”
6 “Então ele é galileu?”, perguntou Pilatos.
7 Kale aka finang dá kal keidomo Yesus be Galili kinim ade Galili bakan be Edot ata kin mobe kayo aka dabadá yak Edot dim una. Kale Edot be Yedusalem kal beno ko.
7 Quando responderam que sim, Pilatos o enviou a Herodes Antipas, pois a Galileia ficava sob sua jurisdição, e naqueles dias ele estava em Jerusalém.
8 Kale ika dew yak uniwe, Edot ayo atam aket seng kalfalsa, watawo kaleyo bá, ami sung uyo kama kal kidi nadale yaknang kal atamokabine kal bom sun kuw kin dakak di teinsano. Kale Yesus aka kanabano kanabano kal bidiw kidiyabano Edot ayo dubat keimin mak kukuda utamono kala ko.
8 Herodes se animou com a oportunidade de ver Jesus, pois tinha ouvido falar a seu respeito e esperava, havia tempo, vê-lo realizar algum milagre.
9 Kale Edot ayo kanomin dákadámin uyo as bilaluk keidawse, kata Yesus aka weng mak fakadu bakodawongin danim alam tum teinin keise.
9 Fez uma série de perguntas a Jesus, mas ele não lhe respondeu.
10 Kale bokal kayak as fakiw dakádawin kinim so sawa kukumin kinim so mew todbiw iyo Yesus weng falak teida bom kitid weng Edot bakadawsiw ko.
10 Enquanto isso, os principais sacerdotes e mestres da lei permaneciam ali, gritando acusações.
11 Kale beta Edot so alam un tabudin kinim so iyo Yesus atafi bom kasen kasen bom sung ginanla bom bako nadiw kamoko kalesa so kuwo. Ak bom nadiwade kamok imi ilim mikimin uyo kudák tadelaw nadiwe tal leiw kukudaw si nadiwe dabadáliw alo asiki Bailet dim unsa.
11 Então Herodes e seus soldados começaram a zombar de Jesus e ridicularizá-lo. Por fim, vestiram nele um manto real e o mandaram de volta a Pilatos.
12 Kale suwayo katow alanám tadanusiw uyo Edot so Bailet so iyo kus atama atama bom wasi keiyábiwo kamano kabadákal alew abál wol wako ken atama atama audiw ko.
12 Naquele dia, Herodes e Pilatos, que eram inimigos, tornaram-se amigos.
13 Kale Bailet ayo bokal kayak as fakiw dakádawin kinim so gebom gebom so kinim wanang adikum so iyo gán dáyama tad dek amkidiwe,
13 Então Pilatos reuniu os principais sacerdotes e outros líderes religiosos, juntamente com o povo,
14 aka bakoyam, “kiba kinim bela bako nadiw, ‘aka wanang kinim aket takoyama Udom gawman iyo kanayamabiwo,’ kale dew nam tadiw. Kata naka kibilim kin dim kadákal atafibi daudomo, kimi mafak keida falak teidawámin uyo mak utam nadino masi bá.
14 e anunciou seu veredicto: “Vocês me trouxeram este homem acusando-o de liderar uma revolta. Eu o interroguei minuciosamente a esse respeito na presença de vocês e vejo que não há nada que o condene.
15 Ade Edot ata kana kudá dabadála num finang tada bu utamino! Aka yaknámin mak mafak keiseno masi, nuka umi laklak anbiduw fikaloma banim.
15 Herodes chegou à mesma conclusão e o enviou de volta a nós. Nada do que ele fez merece a pena de morte.
16 Bede naka kál funin uta kudawo dabadáluw unako.” Kalesa.
16 Portanto, ordenarei que seja açoitado e o soltarei”.
17 Kale be ilim kukuw kanamino, kale ika bi Akayam Unemin ban imin wananin am dánane Bailet ayo sok gei tabesa kinim makuw min talá dabadá dabadá keimino,
17 (Era necessário libertar-lhes um prisioneiro durante a festa da Páscoa.)
18 kale ika adikum bon makuw tako bako nadiwade, “kinim be anbidaw fikalane, Badábas ata min tal dauyamo!” Kalesiw ko.
18 Um grande clamor se levantou da multidão, e a uma só voz gritavam: “Mate-o! Solte-nos Barrabás!”.
19 Kale Badábas ayo abiw dukum kal kinim aket takoyama gawman kanaya bidiwe aka kinim yanbida fikalan bidiwo sok gei daudiw beno.
19 Esse Barrabás estava preso por ter participado de uma revolta em Jerusalém contra o governo e ter cometido assassinato.
20 Kale Bailet ayo Yesus min dabadáli unako kale nadale aka asiki wanang kinim munyam bom keima.
20 Pilatos discutiu com eles, pois desejava soltar Jesus.
21 Kata ika sun kuw dok di gán bom nadiwade bakodiw, “anak as dim dádino, anak as dim dádino.” Kalaniwe,
21 Eles, porém, continuaram gritando: “Crucifique-o! Crucifique-o!”.
22 alo beta Bailet ayo leiw alew modayo alo mak matam tod weng bakoyam, “watawo kaleyo, yaknámin ban uta mak mafak keiseyo masi bá, naka atin ami mafak mak keise uyo utam nadino umi gu dufo nadino anbiduw fikalako kalin bá. Kale bude bisák uta kál funin ki kudaw naduwo min dabadáluw unako.” Yakeisa.
22 Pela terceira vez, ele perguntou: “Por quê? Que crime ele cometeu? Não encontrei motivo para condená-lo à morte. Portanto, ordenarei que seja açoitado e o soltarei”.
23 Kata ika dok didin ki kei bom nadiwade ika weng bon makuw bako yul ká bom nadiwe, “bá, Yesus be anak as dim dádino!” Kalaniwe, afan aka itamomo imi weng ata ata keidiw ka. Kale nadane,
23 A multidão gritava cada vez mais alto, exigindo que Jesus fosse crucificado, e seu clamor prevaleceu.
24 bude Bailet ayo imi weng ki kidiyam nadale,
24 Então Pilatos condenou Jesus à morte, conforme exigiam.
25 ilim kinim dákadábiw, Badábas gawman kanaya bom kinim anti bom kei bada dew tad sok gei dawtisiw ata min talá dauyam nadale Yesus ata dabadála yak ilim teng ban dim abane bakoyam, “kilim aket yaknodawum kaliw namti be kilim sano.” Yakeisa.
25 A pedido deles, libertou Barrabás, o homem preso por revolta e assassinato. Depois, entregou-lhes Jesus para fazerem com ele o que quisessem.
26 Kale Yesus ayo daw tam mo ei bom nadiwade kinim mak leiw tad bada leiw atamiw ami win ayo Saimon Saidin bakan kayak, aka alam bakano tade abiw dukum kámono tadbano kale, ika dew faku gidili dew maek Yesus as dawing dákamin uyo kudew yak nangal dim kutidawiw, yak Yesus ami ibik teina unsiw ko.
26 Enquanto levavam Jesus, um homem chamado Simão, de Cirene, vinha do campo. Os soldados o agarraram, puseram a cruz sobre ele e o obrigaram a carregá-la atrás de Jesus.
27 Kale kanomin wanang kinim abak so bo yak dawsik ei bidiwe, im iwyak tem wanang ikil iliso Yesus kalan aman tam, infukan tam tam ei bidiwe,
27 Uma grande multidão os seguia, incluindo muitas mulheres aflitas que choravam por ele.
28 Yesus aka dumade itam bakoyam, “wanang min Yedusalem muduw kiba, nam kalan amanin bá, kilim kalan aman bom nadiwe, kilim muduw kalan aman bom keimino.
28 Mas Jesus, dirigindo-se a elas, disse: “Filhas de Jerusalém, não chorem por mim; chorem por si mesmas e por seus filhos.
29 Watawo kaleyo bá, abin mafak teinámin am mak dána matam tadokabu kabadák kaek teinbu teinbu kinim iyo bako nadiwe, ‘kuin wanang fiyum madom aumama muk seng yak kal fewsa be, ika keno kalokabiw.’
29 Pois estão chegando os dias em que dirão: ‘Felizes as mulheres que nunca tiveram filhos e os seios que nunca amamentaram!’.
30 Ade ika amgu bakomam nadiwe, ‘bila madák kalo imádalo.’ Kalokabiw.
30 Suplicarão aos montes: ‘Caiam sobre nós!’ e pedirão às colinas: ‘Soterrem-nos!’.
31 Kale ika kanamin kukuw kanabiw kaí, bo ilim biyámin uyo kidel kei buduno kanabiw ka. Alo am dánámin mafak mak tadokabu be yaknamokabiwe?” Yakeisa.
31 Pois, se fazem estas coisas com a árvore verde, o que acontecerá com a árvore seca?”.
32 Kale kinim mafak alew mak iliso Yesus so iyo anudumo kale imadebiw ko.
32 Dois outros homens, ambos criminosos, foram levados com ele a fim de também serem executados.
33 Kale tad bi tad mukkun win kinim gebom kun kal nadiwe, Yesus so kinim mafak alew so iyo as dawing dákamin dim sil biki im tam gisiw. Yesus iwyak sil biki daw tam gibiw kuw, kinim mafak mak miskuno keida, awáno keida im tam gisiw ko.
33 Quando chegaram ao lugar chamado Caveira, o pregaram na cruz. Os criminosos também foram crucificados, um à sua direita e outro à sua esquerda.
34 Yesus bako nadale, “Natim im ban keimin bo lukuwá kudáyamal kala. Ika ilim kukuw kanabiw bo im kal banim, ika sák lum lum bom kanabiw kala.” Kalesa. Kale un tabudin kinim ika sung ginan bom kan ata win keida ka, kalesom Yesus ami ilim kal uyo kudula kudula keimsiw.
34 Jesus disse: “Pai, perdoa-lhes, pois não sabem o que fazem”. E os soldados tiraram sortes para dividir entre si as roupas de Jesus.
35 Kale wanang kinim iyo tod dafi mo bom keimiwe, Yu kayak gebom kinim kinim iyo tong fakadaw bom nadiwe beta kanodalo, kal bom nadiwe bakodiw, “yak madik madik itanam kail bá takeikuyamába. Kale aka afan Got Walusa Kinim Kadais kaí, dabadáliw bakang madák abe unako!” Kalesiw.
35 A multidão observava, e os líderes zombavam. “Salvou os outros, salve a si mesmo, se é o Cristo, o escolhido de Deus”, diziam.
36 Beta un tabudin kinim iyo matam tod nadiwade ata fi bom nadiwade ika wok wain winega kalbiw bo kukádawuw kae kal bom nadiwe
36 Os soldados também zombavam dele, oferecendo-lhe vinagre para beber.
37 bakodaw, “kawta, kaba Yu kayak kamok namti, badin tabe madák abe unalo!” Aksiw.
37 Diziam: “Se você é o Rei dos judeus, salve a si mesmo!”.
38 Kale ami sung kim weng mak godu kudew tam alam as dawing dákamin dim dawtibiw umi tiw kal kutisiw be godu nadiwe bako, BELA YU KAYAK IMI KAMOKIM. Kalesiw ko.
38 Uma tabuleta presa acima dele dizia: “Este é o Rei dos Judeus”.
39 Kinim mafak mak daw tam gibiw ayo Yesus kun weng mafak bakodaw, “kaba Kadais badeya? Nuso kabalaso tá imudawo kál finuduma.” Akane,
39 Um dos criminosos, dependurado ao lado dele, zombava: “Então você é o Cristo? Salve a si mesmo e a nós também!”.
40 kinim mafak mak asik ngadák fuko dawti bakodaw, “kaba Got atud so fingánbaw bade, adikum makuw kál funin kudubuw maka!
40 Mas o outro criminoso o repreendeu: “Você não teme a Deus, nem mesmo ao ser condenado à morte?
41 Kaba utamal, nuka nulum kukuw mafak kefutin uta ta bom kanoyabiw, kata mew kinim belayo ki kinim kidel kuw tabesa ami ban keimin banim be kal kanodabiw be!”
41 Nós merecemos morrer por nossos crimes, mas este homem não cometeu mal algum”.
42 Kalbane, aka Yesus bakodaw, “Yesus tam kalam kasák gu abiw nadaw Kamok keidaw namti, nam aket so mak finang dádalo!” Akane,
42 Então ele disse: “Jesus, lembre-se de mim quando vier no seu reino”.
43 beta Yesus asik bakodaw “naka atin dam weng bakokamon, kamano kaba nalaso Got abiw kidel teinokabuw.” Akeisa ko.
43 E Jesus lhe respondeu: “Eu lhe asseguro que hoje você estará comigo no paraíso”.
44 Kale mewso atan gubidim bikidono kanamane kabadák midilukin uyo tadu anang bakan adik midilu nadale bidiw bi kuina atan sinik alewbinon dim keisa.
44 Já era cerca de meio-dia, e a escuridão cobriu toda a terra até as três horas da tarde.
45 Kale midilukin uyo tadu atan eidin banim sakmit kala nade Yol am ilim kal abin abem atisiw uyo kikiw sák kuw kadat biki towba nesaba ausa ko.
45 A luz do sol desapareceu, e a cortina do santuário do templo rasgou-se ao meio.
46 Kale Yesus aka weng dukum kyang bako nadale, “Natim, nam sinik uyo kudákami yak kalam teng ban dim abu.” Kalbane, adik adik mam dakang tamensa ko.
46 Então Jesus clamou em alta voz: “Pai, em tuas mãos entrego meu espírito!”. E, com essas palavras, deu o último suspiro.
47 Kale un tabudin gebom mak mit tem todba ayo kanodin kukuw bo utam Got kalfalaw bom nadale kala ko, “kuin nalam Got atin afan bela kinim kidel kuw tabesa.” Kalesa.
47 Quando o oficial romano que supervisionava a execução viu o que havia acontecido, adorou a Deus e disse: “Sem dúvida este homem era inocente”.
48 Kale kanomin wanang kinim dek amki kin mo teinbiw iyo kanodin kukuw bo kanodu utam nadiwade ilim aket faum si nadiwade dák abe unsiw ko.
48 E, quando toda a multidão que tinha ido assistir à crucificação viu isso, voltou para casa entristecida e batendo no peito.
49 Kata yak kanamin wanang kinim kan ita Yesus ilim kal keidiwe wáw wanang alam yán abo Galili bakan kalo tabesiw so iyo yak sikam kaekal tod kanomin ufek ufek kanamubu uyo kin mobisiw ko.
49 Mas os amigos de Jesus, incluindo as mulheres que o seguiram desde a Galileia, olhavam de longe.
50 Kale kinim mak be ami win Yosew, aka kansol gebom, kale aka kinim kidel kuw tabesa kayo,
50 Havia um homem bom e justo chamado José, membro do conselho dos líderes do povo,
51 aka imi weng gudul dau kanamubiw bo aso keno kalongin banim kei bom aka Got ami kasák gu abemo kalbiw uta mak utamon kale fenba. Kale ami abiw be Adamatiya kalo tadba.
51 mas que não tinha concordado com a decisão e os atos dos outros líderes religiosos. Era da cidade de Arimateia, na Judeia, e esperava a vinda do reino de Deus.
52 Kale aka tam Bailet atam Yesus ami atukul uyo nata kuwádono, kale tam weng bon dákadá nadale,
52 José foi a Pilatos e pediu o corpo de Jesus.
53 afan tam Yesus ayo dew madák dá nadane ilim kal win linen kalbiw tuw falfal si dau nadane dew dák tum tem kidel dawtisiw be kinim fom so mak daudongin banim gaung kadin makik kal dawtisa.
53 Desceu o corpo da cruz, enrolou-o num lençol de linho e o colocou num túmulo novo, escavado na rocha.
54 Kale imi kanamubiw bewák mewso Finuyámin am keidono, kale badano kayo tum as fákamubiw.
54 Isso aconteceu na sexta-feira à tarde, no dia da preparação, quando o sábado estava para começar.
55 Kale wanang Galiliyo Yesus yán abo tasiw iyo Yosew yán abo dák Yesus tum tem dauda atamsiw.
55 As mulheres da Galileia seguiram José e viram o túmulo onde o corpo de Jesus foi colocado.
56 Kale ika tad abiw nadiwade gidgid kunin nin so kal talámin ufek ufek so kidela mikil kei nadiwade ilimi Finuyámin am tadu finu bi sidiw uyo weng abem abo kanosiw ko.
56 Depois, foram para casa e prepararam especiarias e perfumes para ungir o corpo. No sábado, descansaram, conforme a lei exigia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.