Mateus 22

Loina Tabu Auwauna (DOB) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 ꞌEbweu wate onasemalimali Yesu ꞌiꞌebwaꞌedi, ꞌigwae,
1 De novo Jesus lhes falou por parábolas, dizendo:
2 “Yaubada ꞌina loina ꞌatuwa kini ꞌebweuna ꞌemasula ꞌiguinuwena natuna meꞌolotona ꞌina ai manuna.
2 — O Reino dos Céus é semelhante a um rei que preparou uma festa de casamento para seu filho.
3 ꞌEnega ꞌina toguinuwao ꞌietunedi be yaisigedi taudi ꞌiemataluwediya sida bwauyedima ꞌemasula ꞌenaya, ga sitauya sabi bwauyedima ta tomotai nidi kini ꞌina bwau siguitoyasena.
3 Enviou os seus servos a chamar os convidados para a festa, mas estes não quiseram vir.
4 “ꞌEnega ꞌaina wate ꞌina toguinuwao ꞌietunedi be taudi ꞌiemataluwediya sida eonadi wate ꞌaene ‘ꞌInapwana ꞌina ꞌemasula niꞌatu ꞌigibubuna. ꞌIna bulumakau sinabwadi ta ꞌina bulumakau mwaneyaudi niꞌatu ꞌiunudi be masula maiboꞌana ꞌigibubuna. Wada ma be tatatauya natunana ꞌina ai masulina wada ꞌani.’
4 Enviou ainda outros servos, dizendo: “Digam aos convidados: Eis que já preparei o meu banquete; os meus bois e animais da engorda já foram abatidos, e tudo está pronto; venham para a festa.”
5 Ta taudi nigeya simeema, ꞌenega ꞌaidi sipili kwaiya ga mali sena be mali sena ꞌediya sitauya. ꞌEbweu tai ꞌina bagulaya ꞌitauya, ꞌebweu tai ꞌina paisewa ꞌena ꞌitauya,
5 Mas os convidados não se importaram e se foram, um para o seu campo, outro para o seu negócio.
6 ta ꞌaidi wate ꞌinapwana ꞌina toguinuwao sigiyaidi ga sigie omayamayaedi ta siloemwawasidi.
6 Outros, agarrando os servos, os maltrataram e mataram.
7 “ꞌEnega kini nina ꞌigamwasowala ꞌaiꞌaila ga ꞌina tolosaiyao ꞌietunedi ga toloemwawasa nidi simutudi ta ꞌidi ꞌasa sigabuna.
7 — O rei ficou furioso e, enviando as suas tropas, exterminou aqueles assassinos e incendiou a cidade deles.
8 “Ta kini nina ꞌina toguinuwao ꞌediya ꞌigwae, ‘Ai masulina niꞌatu gibugibubuna ta esi taudi yaemataluwediya nigeya sawesawenaya be simama.
8 Então disse aos seus servos: “A festa está pronta, mas os convidados não eram dignos.
9 ꞌEnega ꞌeda ꞌediya wasakowasi be yaisigedi walobadi waꞌauꞌewedima be ai masulina siꞌaꞌani.’
9 Vão, pois, para as encruzilhadas dos caminhos e convidem para o banquete todos os que vocês encontrarem.”
10 ꞌEnega siapwesa ꞌedaya ga tomota yauyaudi siegogonedima, ꞌaidi totoꞌumalidi be ꞌaidi toboboꞌadi ga ꞌenega ai ꞌana anuwa nina siloemaena.
10 E, saindo aqueles servos pelas estradas, reuniram todos os que encontraram, maus e bons; e a sala do banquete ficou cheia de convidados.
11 “Tuta nina kini ꞌimai ꞌowagao sabi ꞌitadi ga tai ꞌebweuna ꞌiꞌita lobena, tauna nigeya ai ꞌoamana ꞌiꞌoteꞌote,
11 — Mas, quando o rei entrou para ver os que estavam à mesa, notou ali um homem que não trazia veste nupcial
12 ꞌenega ꞌienaidena, ꞌigwae, ‘Gosiyagu, mwaꞌadega ai ꞌoamana nigeya ꞌuꞌoteꞌote, ta toꞌesega ꞌuluguma?’ Ta tai nina nigeya sawesawenaya be enaida gete ꞌieꞌisa.
12 e perguntou-lhe: “Amigo, como você entrou aqui sem veste nupcial?” E ele emudeceu.
13 ꞌEnega kini nina ꞌina toguinuwao ꞌieonedi, ‘Tai gote wagiyai be nimana be ꞌaena wayonidi be waula apwese sena guguyoi ꞌenaya, be gote ꞌena tomota sidedoi ta siesalaꞌiꞌita ꞌelouya ꞌenega.
13 Então o rei ordenou aos serventes: “Amarrem os pés e as mãos dele e atirem-no para fora, nas trevas; ali haverá choro e ranger de dentes.”
14 “Manuna tomota yaudi Yaubada ꞌina emataluwa silobena, ta puꞌepuꞌedimo ꞌiesinuwedi.”
14 Porque muitos são chamados, mas poucos são escolhidos.
15 Ta Palisiyao taudimo sideli egogonama ga siloina mwaꞌadega be enaidega sikaboe be Yesu ꞌina loegesi siloba.
15 Então os fariseus se retiraram e consultaram entre si como surpreenderiam Jesus em alguma palavra.
16 ꞌEnega loina silobena, ta ꞌadi tomuliyayao be Elodi ꞌina bodao maꞌediyao sietunedi Yesu ꞌena ga sigwae, “ꞌInapwana niꞌatu ꞌamwalatonimu ꞌaene ꞌoyo toeꞌita ꞌaiꞌaila be Yaubada ꞌina nuwanuwa ꞌueꞌita ꞌaiꞌaila, ta wate tomota ꞌidi waiwai manuna nigeya ꞌumatamatauta, ta tuga ona ꞌaiꞌaila ꞌusimana leleleya tomota maiboꞌadi ꞌediya.
16 E enviaram-lhe discípulos, juntamente com os herodianos, para lhe dizer: — Mestre, sabemos que o senhor é verdadeiro e que ensina o caminho de Deus de acordo com a verdade, sem se importar com a opinião dos outros, porque não olha para a aparência das pessoas.
17 ꞌEnega gete tuga ꞌuda eonama, mwaꞌadega sawesawenaya be Kini Sisa manuna takisi tasaꞌu, nai nigeya?”
17 Assim sendo, diga-nos o que o senhor acha: é lícito pagar imposto a César ou não?
18 Ta Yesu ꞌidi nuwanuwa toꞌumalina ꞌimwalatonina, ꞌenega ꞌiona, igwae, “ꞌOmi tokabo! Toꞌase manuna watootoogu?
18 Mas Jesus, percebendo a maldade deles, respondeu:
19 Ta baga mani nina takisi manuna waeꞌitagu.” ꞌEnega mani ꞌebweuna siꞌebwaꞌena.
19 Mostrem-me a moeda do imposto. Trouxeram-lhe um denário.
20 Ga Yesu ꞌieonedi, ꞌigwae, “Wada eonagu, mani gete ꞌena yaita ꞌana maꞌamaꞌayau ta ꞌana esana?”
20 E Jesus lhes perguntou:
21 Ta sigwae, “Kini Sisa.”
21 Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
22 Yesu ꞌina ona sinasinapu wawasae sinonona ga nigeya ꞌidi ꞌebe onamo, ꞌenega sipilisinena ga sitauya.
22 Ouvindo isto, se admiraram e, deixando-o, foram embora.
23 Gote ꞌasiyata nina ꞌenaya ꞌaina Sadusiyao, taudi nigeya siemiemisa tomwawasa ꞌidi toololimana manuna, simai ga Yesu ꞌena sienaida,
23 Naquele dia, alguns saduceus, que dizem não haver ressurreição, aproximaram-se de Jesus e lhe perguntaram:
24 sigwae, “ꞌInapwana, Mosese ꞌina loina ꞌigwae, ‘ꞌEguma tai mamwanena ta nigeya natudimo be tai nina ꞌimwamwawasa, tai nina tasina kwabulinana maꞌiyana sida ai, be ꞌenega ꞌabo waine ꞌienatuna, natunao tokwaiya nina ꞌana lopaꞌeluyao.’
24 — Mestre, Moisés disse: “Se alguém morrer, não tendo filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.”
25 ꞌEbweu tai matasinao sikisi maꞌemao ꞌamiyami, ta tai nina ꞌiai ga ꞌimwawasa, ta nigeya natunamo, ta tokwaiya nina tasina selabenega kwabulina maꞌiyana siai,
25 Ora, havia entre nós sete irmãos. O primeiro, tendo casado, morreu e, não tendo descendência, deixou sua mulher para seu irmão.
26 ta tasinana wate ꞌimwawasa, ta tauna wate nigeya natunamo. Ta nadigega tuga tasinao maiboꞌadi kwabula nina siaiai,
26 O mesmo aconteceu com o segundo, com o terceiro, até o sétimo.
27 ta mulidiyega waine wate ꞌimwawasa.
27 Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
28 ꞌEnega toololimana ꞌana tutaya waine nina to tai batu mwaneꞌaiꞌailina? Manuna maiboꞌadi niꞌatu siaina.”
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete ela será esposa? Porque todos casaram com ela.
29 Ta Yesu enaida gete ꞌieꞌisena, ꞌigwae, “Gete ꞌimi loegesi, manuna Buki Tabu nigeya wamwalamwalatoni, ta wate Yaubada ꞌina waiwai nigeya wamwalamwalatoni.
29 Jesus respondeu:
30 Toololimana ꞌana tutaya tomota geyaꞌabo siaiai ta esi ꞌidi miya aniloseyao galewaya nadigega.
30 Porque, na ressurreição, nem casam, nem se dão em casamento, mas são como os anjos no céu.
31 Ta Yaubada ꞌina ona ꞌemiya toololimana manuna Buki Tabu ꞌena ꞌigwae,
31 Quanto à ressurreição dos mortos, vocês nunca leram o que Deus disse a vocês:
32 ‘ꞌAboꞌagu Ebelaamo ꞌina Yaubada ta Aisake ꞌina Yaubada ta Yekobe ꞌina Yaubada.’ Yaubada nigeya tomota mwawamwawasidi ꞌidi Yaubada, ta esi tomota mayawasidi ꞌidi Yaubada, ꞌenega ꞌinapwanao nidi mayawasidi gete tuga simiyami.”
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó”? Ele não é Deus de mortos, e sim de vivos.
33 Yesu ꞌina ona gete tomota yaudi sinonona ma idi gwausowala ꞌina eꞌita waiwaina manuna.
33 Ouvindo isto, as multidões se maravilhavam da sua doutrina.
34 ꞌEnega Palisiyao niꞌatu sinonona ꞌaene Yesu Sadusiyao ꞌidi enaida ꞌieꞌisena ta nigeya ꞌebweu wate ꞌidi ꞌebe onamo, ꞌenega Palisiyao nidi Yesu ꞌenaya simai,
34 Entretanto, os fariseus, sabendo que Jesus havia silenciado os saduceus, reuniram-se em conselho.
35 ga ꞌediyega ꞌebweu loina ꞌana tosinasinapu Yesu ꞌena ꞌienaida sabi toona, ꞌigwae,
35 E um deles, intérprete da Lei, querendo pôr Jesus à prova, perguntou-lhe:
36 “Toeꞌita, loina maiboꞌadi ꞌediyega to loina sinabwana?”
36 — Mestre, qual é o grande mandamento na Lei?
37 Ta Yesu ꞌigwae, “ꞌImu ꞌInapwana Yaubada ꞌuda obobome ꞌateyo be yaluyaluwayo be ꞌimu nuwanuwa maiboꞌadi ꞌediyega.’
37 Jesus respondeu:
38 Gete gimiloina ta sinabwana.
38 Este é o grande e primeiro mandamento.
39 Ta ꞌebweu wate loina sinabwana gete nadigega ꞌigwae, ‘Gosemwao ꞌuda obobomedi, nadigega tauyo ꞌamu oboboma.’
39 E o segundo, semelhante a este, é: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.”
40 “Loina ꞌeluwa getedi, loina maiboꞌadi be palopitao ꞌidi ona maiboꞌadi ꞌadi ꞌautui.”
40 Destes dois mandamentos dependem toda a Lei e os Profetas.
41 Tuta nina Palisiyao sideli egogonama ga Yesu ꞌieonedi, ꞌigwae, “Mwaꞌadega Toꞌetoseyana nina Keliso, yaita ꞌina susuyega ꞌiapwesa?”
41 Estando reunidos os fariseus, Jesus lhes perguntou:
42 Ta sigwae, “Debida.”
42 — O que vocês pensam do Cristo? De quem é filho? Eles responderam: — De Davi.
43 ꞌEnega Yesu ꞌigwae, “Mwaꞌadega ga ꞌenega lowa Yaluyaluwa Tabuna Debida ꞌigiesinapuna ga Debida Toꞌetoseyana nina ꞌiꞌawa ꞌinapwanaena, ꞌigwae,
43 E Jesus perguntou:
44 ‘Yaubada ꞌiona ꞌigu ꞌInapwana ꞌenaya, ꞌigwae:
44 “Disse o Senhor ao meu Senhor:
45 ꞌEguma Debida ꞌina ꞌinapwana Toꞌetoseyana nina, mwaꞌadega sana ga Debida ꞌina susuyega muliyega Toꞌetoseyana ꞌiapwesama?”
45 — Portanto, se Davi o chama de Senhor, como ele pode ser filho de Davi?
46 Yesu ꞌina enaida gete nigeya ꞌebweu wate yaita sawesawenaya be ꞌieꞌisa, ga tuta muliyega Yesu simatautena ꞌenega, nigeya ꞌebweu yaita ꞌitootoo be ꞌienaida limana Yesu ꞌenaya.
46 E ninguém podia lhe responder uma palavra; e a partir daquele dia ninguém mais ousou fazer perguntas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.