Lucas 10
Loina Tabu Auwauna (DOB) vs NAA
1 Tuta gete mulinaya, Yesu ꞌaina wate ꞌana tomuliyao ꞌiesinuwedi, sebeniti ꞌadi yau, ga ꞌeluwa ꞌeluwa ꞌietune nuganedi ꞌaina ꞌasa ꞌediya be toniꞌasa sigibubudi Yesu ꞌina mai ꞌediya manuna.
1 Depois disso, o Senhor escolheu outros setenta e os enviou de dois em dois, para que fossem adiante dele a cada cidade e lugar onde ele haveria de passar.
2 Ta ꞌieonedi, ꞌigwae, “Sesoi boboꞌana ta tosesoi ꞌomi puꞌepuꞌemimo, ꞌenega Tonibagula ꞌenaya wasisida be topaisewao ꞌida etunedi ꞌina bagulaya sabi sesoi.
2 E lhes disse:
3 Ta wada nuwaꞌiꞌisi ꞌaene ꞌaboꞌagu yaetuetunemi ꞌomi nadigega sipi panapanaisimi watautauya kedewa bosasa gamwagamwanidiya.
3 Vão! Eis que eu os envio como cordeiros para o meio de lobos.
4 “Geyaꞌabo mani waꞌewaꞌewa, nai masula makwalisidi, nai ꞌami ꞌaelawa waꞌewaꞌewadi. Ta ꞌabo ꞌedaya watautauya geyaꞌabo tomota ꞌediya waꞌawaꞌawagwae liya.
4 Não levem bolsa, nem sacola, nem sandálias; e não saúdem ninguém pelo caminho.
5 “Ta ꞌabo ꞌebweu anuwa ꞌenaya walulugu, nugana wada ona, wagwae, “Nuwasiwalowa ꞌemiya.”
5 Ao entrarem numa casa, digam primeiro: “Paz seja nesta casa!”
6 Ta ꞌeguma nuwasiwalowa ꞌana toguinuwao simiyami, ꞌimi oboboma ꞌediya ꞌida miyaataya. Ta ꞌeguma nigeya, oboboma nina ꞌida ila limanawa ꞌemiya.
6 Se houver ali uma pessoa que ama a paz, sobre ela repousará a paz de vocês; se não houver, a paz voltará sobre vocês.
7 “Ta ꞌabo anuwa nina gete ꞌenaya wamiyami, be toꞌase ꞌami masula nai ꞌami bwasi matamiya sisaꞌu, wada ꞌani, manuna topaisewao ꞌilobwenedi be ꞌadi niyaula siloba. Ta geyaꞌabo watautauya mali anuwa ꞌediya, ta esi anuwa nina ꞌena wagimilugu ꞌena tuga wada miyami.
7 Fiquem na mesma casa, comendo e bebendo do que eles tiverem; porque o trabalhador é digno do seu salário. Não fiquem mudando de casa em casa.
8 “Ta ꞌabo to ꞌasa ꞌenaya siaesotemi be ꞌediya walulugu, be toꞌase matamiya sisaꞌu apwese, wada ꞌani tuga.
8 Quando entrarem numa cidade e ali forem bem-recebidos, comam do que lhes for oferecido.
9 Ta wate ꞌasa nina ꞌena wamiyami ꞌidi toleꞌoasao wada gieboboꞌanedi, ta wate toniꞌasao waeonadi, wagwae, ‘Yaubada ꞌina loina selabenaya be ꞌiapwesa ꞌemiya.’
9 Curem os doentes que nela houver e digam ao povo dali: “O Reino de Deus se aproximou de vocês.”
10 Ta ꞌabo to ꞌasa ꞌenaya waapwesa be sieꞌidiꞌidiyemi, mwaumwauya ꞌeda ꞌediya waaila ta waeonadi, wagwae,
10 Porém, quando entrarem numa cidade e não forem bem-recebidos, saiam pelas ruas, dizendo:
11 ‘Waꞌita, ꞌimi ꞌasa nedilina ꞌaemega ꞌaloutuutu yaule, be wada mwalatoni ꞌaene niꞌatu Yaubada ꞌina loina selabemiya ꞌimiyami.’
11 “Até o pó desta cidade, que grudou nos nossos pés, sacudimos contra vocês! No entanto, saibam que está próximo o Reino de Deus.”
12 Onaꞌaiꞌaila, maꞌetamo bwaꞌomatana ꞌana tuta ꞌenaya, taudi ꞌasa nidi siguitoyasemi loina sinabwa wawasae siloba, ta nigeya nadigega me Sodoma ꞌadi loina.”
12 Eu digo a vocês que, naquele dia, haverá menos rigor para Sodoma do que para aquela cidade.
13 ꞌEnega sena nidi ꞌana tomiyanao ꞌieonedi, ꞌigwae, “Me Kolesini be me Beteseida nuwaꞌoleꞌolemi saꞌi. Manuna ꞌebe nuwaowana nidi niꞌatu yaguinuwedi ꞌemiya ta esi nigeya wanuwanuwaꞌebuni, ta esi ꞌeguma me Taiya be me Saidoni ꞌediya yada guinuwenaya nai lowaenei niꞌatu sida nuwaꞌebuni, be kumata ꞌadi ꞌoamao sida ꞌotedi be kwausa ꞌediyega sida kwausidi, be sieꞌitaedi ꞌaene ꞌidi bubuna toꞌumalina ꞌediyega niꞌatu sinuwaꞌebuni.
13 — Ai de você, Corazim! Ai de você, Betsaida! Porque, se em Tiro e em Sidom se tivessem operado os milagres que foram feitos em vocês, há muito que elas teriam se arrependido, assentadas em pano de saco e cinza.
14 Ta esi ꞌomi nigeya ꞌaiꞌaila, ꞌenega bwaꞌomatana ꞌana ꞌasiyata ꞌenaya Yaubada ꞌiabe me Taiya be me Saidoni ꞌiꞌatenuwa ꞌoleꞌoleyedi, ta ꞌomi geyaꞌabo.
14 Mas, no Juízo, haverá menos rigor para Tiro e Sidom do que para vocês.
15 Ta me Kapaneumi ꞌomi mwaꞌadega, ꞌaene wagituꞌeyemi galewaya, aga? Geyaꞌabo saꞌi! Ta esi tomwawasa ꞌidi ꞌasa ꞌubuninaya sida ulamwaꞌutemi.”
15 — E você, Cafarnaum, pensa que será elevada até o céu? Será jogada no inferno!
16 ꞌEnega ꞌana tomuliyao nidi ꞌediya ꞌigwae, “ꞌEguma yaita ꞌimi ona ꞌinonodi, nate ꞌaboꞌagu ꞌigu ona ꞌinonona. Ta ꞌabo yaita ꞌiguitoyasemi ꞌaboꞌagu wate ꞌiguitoyasegu, ta wate ꞌagu Toetune nina ꞌiguitoyasena.”
16 — Quem ouve vocês ouve a mim; e quem rejeita vocês é a mim que rejeita; quem, porém, me rejeita está rejeitando aquele que me enviou.
17 Ta niꞌatu ꞌana tomuliyao site sebeniti ꞌidi paisewega siilama ga ma idi gwausowala Yesu ꞌena siemwasala, sigwae, “ꞌInapwana, ꞌada simana ꞌemuya ꞌaene yaluyaluwa biꞌiyao niꞌatu ꞌamu esanega ꞌaloiloinedi ga siapwesa.”
17 Então os setenta voltaram, cheios de alegria, dizendo: — Senhor, em seu nome os próprios demônios se submetem a nós!
18 Ta Yesu ꞌediya ꞌigwae, “Seitani yaꞌitena galewega ꞌimwaꞌumwaꞌuta ꞌatuwa nadigega namala ꞌina pili.
18 Jesus lhes disse:
19 ꞌEnega wada nuwaꞌiꞌisi ꞌaene niꞌatu yagie waiwaiyemi be ꞌenega sawesawemiya waewaiwai ꞌada talauwala nina ꞌina guinuwa maiboꞌadi ꞌediya, be ꞌenega ꞌabo mwata nai ganiyeya waayaidi, geyaꞌabo wamatamatauta manuna geyaꞌabo sigiegie toꞌumaliyemi.”
19 Eis que eu dei a vocês autoridade para pisarem cobras e escorpiões e sobre todo o poder do inimigo, e nada, absolutamente, lhes causará dano.
20 ꞌEnega wate ꞌediya ꞌigwae, “Onaꞌaiꞌaila, ꞌimi guinuwa yaluyaluwa toꞌumalidi ꞌediya waiwaina ga manuna wagwausowala, ta nate nigeya yage sinabwana, ta esi ꞌimi ꞌebe gwausowala sinabwana ꞌeguma ꞌami esanao niꞌatu galewaya siꞌetoladidi.”
20 No entanto, alegrem-se, não porque os espíritos se submetem a vocês, e sim porque o nome de cada um de vocês está registrado no céu.
21 Gote tuta nina ꞌenaya Yaluyaluwa Tabuna Yesu ꞌigiegwausowalena ga ꞌigwae, “Kagutoki Tamagu, ꞌoyo galewa be baleꞌu ꞌadi toloina, mwalatoi gete ꞌukwaiyena tosinasinapuyao be tomwalatoiyao ꞌediyega ta esi gogama gidalidi ꞌediya ꞌueꞌitaena. Onaꞌaiꞌaila Tamagu, ꞌimu nuwanuwa gete boboꞌana.”
21 Naquela hora, Jesus exultou no Espírito Santo e exclamou:
22 ꞌEnega wate ꞌigwae, “Yage yauyauna niꞌatu Tamagu nimaguya ꞌisaꞌudi, ta Tamagu tebweuna ꞌimwalatonigu, ta ꞌaboꞌagu wate Tamagu tebweugu yamwalatonina, ta wate yaisigedi taudi ꞌabo nuwanuwagu be Tamagu yaeꞌitae ꞌediya, taudi wate sida mwalatoni.”
22 — Tudo me foi entregue por meu Pai. Ninguém sabe quem é o Filho, a não ser o Pai; e também ninguém sabe quem é o Pai, a não ser o Filho e aquele a quem o Filho o quiser revelar.
23 ꞌEnega Yesu ꞌisanaila ꞌina tononoyao ꞌediya ga ꞌieonedi, ꞌigwae, “ꞌOmi ma imi gwausowala manuna yage getedi matamiyega waꞌitaꞌita.
23 E, voltando-se para os seus discípulos, Jesus lhes disse em particular:
24 Yaonaꞌaiꞌaila, lowa palopitao ta toloinao yaudi nuwanuwadi be yage getedi sida ꞌitadi, ta wate ona nidi niꞌatu wanonodi taudi nuwanuwadi be ꞌaene sinonodi, ta nigeya silobalobadi.”
24 Pois eu lhes digo que muitos profetas e reis quiseram ver o que vocês estão vendo, mas não viram; e quiseram ouvir o que vocês estão ouvindo, mas não ouviram.
25 Ta ꞌebweu loina ꞌana toanugana ꞌimai ga Yesu ꞌena ꞌienaida sabi toona, ꞌigwae, “ꞌInapwana toꞌase yada guinuwe be yawasigu ataya yada loba?”
25 E eis que certo homem, intérprete da Lei, se levantou com o objetivo de pôr Jesus à prova e lhe perguntou: — Mestre, que farei para herdar a vida eterna?
26 ꞌEnega Yesu ꞌigwae, “Loina nidi Mosese ꞌiꞌetoladidi Buki Tabu ꞌenaya, niꞌatu ꞌumwalatonidiya ga?”
26 Então Jesus lhe perguntou:
27 Ga tai nina ꞌigwae, “O, loina gete nadigega, ‘ꞌImu ꞌInapwana Yaubada ꞌuda obobome ꞌateyo be yaluyaluwayo be ꞌimu waiwai be ꞌimu nuwananuwa maiboꞌadi ꞌediyega. Ta wate gosemwao ꞌuda obobomedi nadigega tauyo ꞌamu oboboma.’
27 A isto ele respondeu: — “Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, com todas as suas forças e todo o seu entendimento.” E: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.”
28 ꞌEnega Yesu ꞌigwae, “Nate ꞌuona ꞌaiꞌaila. ꞌEnega nadigega ꞌuda guinuwaꞌesa be yawasiyo ataya ꞌuloba.”
28 Então Jesus lhe disse:
29 Ta tai nina ꞌinuwena ꞌaene tauna topalupaluna, ꞌenega Yesu wate ꞌena ꞌienaida limana, “Yaita sana gosiyagu?”
29 Mas ele, querendo justificar-se, perguntou a Jesus: — Quem é o meu próximo?
30 ꞌEnega Yesu onasemalimaliyega tai nina ꞌieonena, ꞌigwae, “ꞌEbweu tai Yelusalemega ꞌitoolo ga ꞌitautauya Yeliko, ta ꞌedaya toꞌipwala ꞌilobedi, ga sigiyaina. ꞌAna ꞌoamao sisabu yauyauledi ga siunu geyogeyonina ta abe ꞌimwamwawasa ga siebesinena ta sitauya.
30 Jesus prosseguiu, dizendo:
31 ꞌIꞌenoꞌeno ta ꞌebweu totaliya ꞌiapwesa, ga toesilae nina ꞌiꞌitena ga ꞌinao, ga ꞌeda tupitupinega ꞌitautauya.
31 Por casualidade, um sacerdote estava descendo por aquele mesmo caminho e, vendo aquele homem, passou de largo.
32 Ta wate nadigega totaliyao ꞌadi tolema ꞌebweu ꞌiapwesa, ga tai nina ꞌiꞌitena, ga wate ꞌiduneyenamoya ta ꞌipilisinena.
32 De igual modo, um levita descia por aquele lugar e, vendo-o, passou de largo.
33 Ta muliyega ꞌebweu goma Samelia ꞌiapwesama ga tai nina ꞌiꞌitena ta ꞌiꞌatenuwa ꞌoleꞌoleyena,
33 Certo samaritano, que seguia o seu caminho, passou perto do homem e, vendo-o, compadeceu-se dele.
34 ꞌenega selabenaya ꞌinao ga bunama be oine ꞌisaꞌu apwesedi ga ꞌana ꞌabiyama ꞌediya ꞌisiwedi ta ꞌipaimidi, ga muliyega ꞌina yobai ꞌena ꞌiusena ta maꞌiyana sitauya ꞌebweu anuwa ꞌowaga ꞌenaya ga nada ꞌiꞌitaꞌiꞌisina.
34 E, aproximando-se, fez curativos nos ferimentos dele, aplicando-lhes óleo e vinho. Depois, colocou aquele homem sobre o seu próprio animal, levou-o para uma hospedaria e tratou dele.
35 Tomwa ꞌiulisina, ga kina ꞌeluwa ꞌiꞌewedi ga anuwa nina ꞌana toꞌitaꞌiꞌita ꞌiꞌebwaꞌena, ta ꞌieonena, ‘Toesilae gete ꞌuꞌitaꞌiꞌisi manugu, ta ꞌeguma ꞌeisa wate mani ꞌusaꞌuna manuna, ꞌiabe ꞌabo yailama yayotula ꞌemuya.’ ”
35 No dia seguinte, separou dois denários e os entregou ao hospedeiro, dizendo: “Cuide deste homem. E, se você gastar algo a mais, farei o reembolso quando eu voltar.”
36 ꞌEnega Yesu tai nina ꞌienaidena, ꞌigwae, “Sitetoi nidi gete ꞌediyega yaita toesilae nina gosiyana?”
36 Então Jesus perguntou:
37 Ga tai nina ꞌigwae, “Tauna ꞌana tooboboma nina.” ꞌEnega Yesu ꞌigwae, “Nate onaꞌaiꞌaila, ꞌenega ꞌutauya be nadigega ꞌuguinuwaꞌesa.”
37 O intérprete da Lei respondeu: — O que usou de misericórdia para com ele. Então Jesus lhe disse:
38 Ta niꞌatu Yesu ma ina tononoyao sitauya ga siapwesa ꞌebweu sena ꞌenaya, ga waine ꞌebweu, ꞌana esana Malida ꞌiꞌauꞌewena tauna ꞌina anuwaya.
38 Quando eles seguiam viagem, Jesus entrou numa aldeia. E certa mulher, chamada Marta, hospedou-o na sua casa.
39 Ta waine nina tasina wate ꞌimiyami, ꞌana esana Meli, ga Meli nina ꞌimai ga Yesu selabenaya ꞌimiyatowa, be ꞌina ona sabi enonoedi.
39 Marta tinha uma irmã, chamada Maria, que, assentada aos pés do Senhor, ouvia o seu ensino.
40 Ta Malida ꞌigimagimasula, ma ina paisewa yauna. ꞌEnega Malida ꞌimai Yesu ꞌena ga ꞌigwae, “ꞌInapwana, mwaꞌadega ga tasigu maꞌiyayo wamiyami ta nigeya ꞌida lemegu? Sawesawenaya ꞌueona be ꞌilemegu, aga?”
40 Marta agitava-se de um lado para outro, ocupada em muitos serviços. Então se aproximou de Jesus e disse: — O Senhor não se importa com o fato de minha irmã ter deixado que eu fique sozinha para servir? Diga-lhe que venha me ajudar.
41 Ta Yesu ꞌigwae, “Malida, mwaꞌadega ga yage yaudi manudi ꞌunuwanuwa,
41 Mas o Senhor respondeu:
42 ta esi ꞌebweuna namo yage sinabwana manuna ꞌuda nuwanuwa, nadigega tasiyo Meli ꞌina esinuwa. Meli nuwanuwana be ꞌigu ona ꞌida nonodi, ꞌenega geyaꞌabo ꞌebweu yaita ꞌiꞌetoꞌetobodei.”
42 mas apenas uma é necessária. Maria escolheu a boa parte, e esta não lhe será tirada.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.