João 11

Loina Tabu Auwauna (DOB) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 ꞌEbweu tai leꞌoaleꞌoasina ꞌana esana Lasalo. Lasalo tauna Betani taina, ta wate nuunao ꞌeluwa, nate Meli be Malida maꞌenao simiyami.
1 Um homem chamado Lázaro estava doente. Ele era de Betânia, da aldeia de Maria e de sua irmã Marta.
2 Ta Meli nina tauna maꞌetamo Yesu ꞌaena ꞌida bunamidi be ꞌuyaꞌuyanega ꞌida loꞌiꞌili.
2 Esta Maria, cujo irmão Lázaro estava doente, era a mesma que ungiu o Senhor com perfume e lhe enxugou os pés com os seus cabelos.
3 Ta tuta nina nuudina Lasalo ꞌileꞌoasa ga taudi nuunao nidi ale sietunena Yesu ꞌena, sigwae, “ꞌInapwana, gosiyamuna niꞌatu ꞌileꞌoasa.”
3 Por isso, as irmãs de Lázaro mandaram dizer a Jesus: — Aquele que o Senhor ama está doente.
4 Ta Yesu ale nina ꞌinononaya ta tomota ꞌediya ꞌigwae, “Leꞌoasa gete ꞌana mwalatoi ꞌaene Lasalo geyaꞌabo ꞌimwawamwawasa, ta esi leꞌoasa gete ꞌiapwesa be ꞌenega tomota yauyaudi Yaubada sida tupu, ta wate Natuna sida tupu.”
4 Ao receber a notícia, Jesus disse:
5 Ta Yesu, Malida be tasina ta wate nuudiya Lasalo ꞌiobobomedi sinabwana.
5 Ora, Jesus amava Marta e a irmã dela, e também Lázaro.
6 ꞌEnega tuta nina ale ꞌinononaya ꞌaene Lasalo ꞌileꞌoasa, ga sena nina ꞌena wate ꞌasiyata ꞌeluwa ꞌimiya ila.
6 Quando soube que Lázaro estava doente, ainda se demorou dois dias no lugar onde estava.
7 ꞌEnega niꞌatu ꞌasiyata sigumwala, ꞌina tononoyao ꞌediya ꞌigwae, “Gete tuga taila Yudia ꞌena.”
7 Depois, disse aos seus discípulos:
8 Ga ꞌina tononoyao nidi Yesu sieonena, “ꞌInapwana, geyaꞌabo tatautauya sena nina ꞌena, manuna me Yudia ꞌetamo tuga nuwanuwadi ꞌaene gulewega sida unuyo.”
8 Os discípulos disseram: — Mestre, ainda há pouco os judeus queriam apedrejá-lo! E o senhor quer voltar para lá?
9 Ta Yesu ꞌediya ꞌigwae, “ꞌAsiyata ꞌana maiboꞌana ꞌena nate gonegonega be ꞌana laba ꞌasuinuwanuwa. ꞌEnega ꞌeguma yaita ꞌasiyataya ꞌitatauya geyaꞌabo ꞌieseesetupe, manuna niꞌatu baleꞌu ꞌana maedana ꞌimiyami,
9 Jesus respondeu:
10 ta esi ꞌeguma guguyoi ꞌena ꞌitautauya maꞌetamo ꞌiesetupei, manuna nigeya maedana ꞌena ꞌimiyami.”
10 Mas, se andar de noite, tropeça, porque nele não há luz.
11 ꞌEnega niꞌatu yage getedi ꞌiꞌinanedi ta wate ꞌediya ꞌigwae, “Gosedai nina Lasalo niꞌatu ꞌiꞌeno mwataya, ꞌenega yatatauya be yalowanowanoi.”
11 Tendo dito isso, acrescentou:
12 Ta tonono nidi siona, “ꞌInapwana, ꞌunuwena ꞌeguma ꞌiꞌeno mwataya nate ꞌiabe ꞌiboboꞌana.”
12 Então os discípulos disseram: — Senhor, se dorme, estará salvo.
13 Ta Yesu ꞌina ona ꞌana mwalatoi ꞌaene Lasalo niꞌatu ꞌimwawasa, ta esi tononoyao ꞌidi nuwanuwa ꞌaene tuga ꞌenomwataiya manuna ꞌionaona.
13 Jesus falava da morte de Lázaro, mas eles pensavam que tivesse falado do repouso do sono.
14 ꞌEnega Yesu ꞌediya ꞌiona apwesa ꞌaiꞌaila, ꞌigwae, “Lasalo niꞌatu ꞌimwawasa,
14 Então Jesus lhes disse claramente:
15 ta yagwausowala manuna ꞌina mwawasa nina nigeya ꞌena yamiyami, be gote ꞌenega ꞌigu guinuwa wada ꞌita be wada emisegu. Boboꞌana, ta tuwa tuga tatatauya be taꞌita.”
15 Por causa de vocês me alegro de que não estivesse lá, para que vocês possam crer. Mas vamos até ele.
16 Ta Tomasi tauna sieesena Didiluwaluwa, ꞌilolagata ga gosenao ꞌediya ꞌiona, “Tuwa, ꞌida toeꞌita maꞌeda tatatauya, be ꞌenega ꞌeguma ꞌimwamwawasa, ꞌaboꞌada wate tamwamwawasa.”
16 Então Tomé, chamado Dídimo, disse aos outros discípulos: — Vamos também nós para morrer com o Mestre!
17 Ta niꞌatu Yesu ꞌimai Betani selabenaya ga ale ꞌinonona ꞌaene niꞌatu ꞌasiyata ata ꞌigumwala ꞌediya Lasalo sisaꞌu ꞌaliꞌaliyena.
17 Quando Jesus chegou, encontrou Lázaro já sepultado havia quatro dias.
18 Betani be Yelusalema nigeya ꞌedasola,
18 Ora, Betânia ficava a mais ou menos três quilômetros de Jerusalém.
19 ꞌenega me Yudia yaudi ma idi ꞌatenuwaꞌoleꞌole simai be ꞌaene Malida be Meli nuwadi tupwana sida gieboboꞌanedi nuudina manuna.
19 Muitos dos judeus vieram visitar Marta e Maria, a fim de consolá-las por causa do irmão.
20 Ta Malida ale ꞌinonona ꞌaene Yesu ꞌimeemai, ꞌenega taunamo ꞌiapwesa ꞌedaya be Yesu ꞌiaesote, ta tasina Meli anuwaya ꞌimiyami.
20 Marta, quando soube que Jesus estava chegando, foi encontrar-se com ele; Maria, porém, ficou sentada em casa.
21 Ga Malida nina Yesu ꞌilobena ga ꞌena ꞌigwae, “ꞌInapwana, ꞌeguma ꞌoyo lowa bada ꞌumiyamiya, geyaꞌabo saꞌi nuugu ꞌimwawamwawasa.
21 Então Marta disse a Jesus: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
22 Ta yamwalatonina ꞌaene tuta gete ꞌeguma toꞌase manuna Yaubada ꞌena ꞌusisida ꞌida ꞌebwaꞌeyo tuga.”
22 Mas também sei que, mesmo agora, tudo o que o senhor pedir a Deus, ele concederá.
23 ꞌEnega Yesu Malida ꞌena ꞌigwae, “Nuuyo mwawasega ꞌida toololimana.”
23 Jesus disse a ela:
24 Ga waine nina ꞌigwae, “O, yamwalamwalatoni ꞌaene maꞌetamo tuta ꞌana ꞌebe losalowa ꞌenaya mwawasega ꞌida toololimana.”
24 Ao que Marta respondeu: — Eu sei que ele há de ressurgir na ressurreição, no último dia.
25 Ga Yesu wate ꞌena ꞌiona, “ꞌAboꞌagu toololimana ꞌaledi be wate yawasi ꞌaiꞌaila. ꞌEnega ꞌabo yaita tauna ꞌiemisegu ta tuta nina ꞌimwamwawasa, yawasina ataya ꞌiloba.
25 Então Jesus declarou:
26 Ta ꞌeguma yaisigedi taudi mayawasidi siemisegu, geyaꞌabo saꞌi simwawamwawasa. Ta ꞌoyo mwaꞌadega? ꞌIgu ona gete manuna ꞌuemiseguya nai nigeya?”
26 E todo o que vive e crê em mim não morrerá eternamente. Você crê nisto?
27 Ta Malida ꞌigwae, “ꞌInapwana, nadigega yaemisemu ꞌaene ꞌoyo Toꞌetoseyana niyo, Yaubada natuna baleꞌuya ꞌumai.”
27 Marta respondeu: — Sim, Senhor! Eu creio que o senhor é o Cristo, o Filho de Deus que devia vir ao mundo.
28 Niꞌatu Malida ꞌina ona mulinaya ga ꞌiila anuwaya ga nada tasina Meli ꞌieona maꞌulena, ꞌigwae, “Toeꞌita nina niꞌatu ꞌimai ga ꞌienaidemu.”
28 Depois de dizer isto, Marta foi chamar Maria, a sua irmã, e lhe disse em particular: — O Mestre chegou e está chamando você.
29 ꞌEnega Meli ꞌinonona ga ꞌitoolo manini ta ꞌiapwesa sabi ꞌitana.
29 Quando Maria ouviu isso, levantou-se depressa e foi até ele,
30 Ta Yesu maꞌetamo nigeya ꞌimeema ꞌasaya, ta esi tuga sena nina ꞌena niꞌa Malida ꞌilobena.
30 pois Jesus ainda não tinha entrado na aldeia, mas permanecia onde Marta o havia encontrado.
31 Ta me Yudia nidi taudi Meli maꞌenao anuwaya sidedoi, Meli ꞌina tauya siꞌitena ga sinuwena ꞌaene ꞌitautauya ꞌaliꞌaliya sabi dedoi, ꞌenega mulinega sitauya.
31 Os judeus que estavam com Maria em casa e a consolavam, vendo-a levantar-se depressa e sair, seguiram-na, pensando que ela ia ao túmulo para chorar.
32 Ta Meli sena nina ꞌena ꞌiapwesa ga Yesu ꞌiꞌitena, ꞌenega matanaya ꞌibwago sanamwaꞌuta ga ꞌena ꞌigwae, “ꞌInapwana, ꞌeguma ꞌoyo bada lowa ꞌumiyamiya, geyaꞌabo nuugu ꞌimwawamwawasa.”
32 Quando Maria chegou ao lugar onde Jesus estava, ao vê-lo, lançou-se aos seus pés, dizendo: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
33 Ga gote ꞌena Yesu Meli ꞌina dedoi ꞌiꞌitena, ta wate me Yudia nidi taudi maꞌenao simai ꞌidi dedoi wate ꞌiꞌitena, ga ꞌatena ꞌiuya, ꞌenega nuwana ꞌimwau sinabwana.
33 Quando Jesus viu que ela chorava, e que os judeus que a acompanhavam também choravam, agitou-se no espírito e se comoveu.
34 Ga ꞌediya ꞌienaida, ꞌigwae, “Mane ꞌena ꞌana ꞌaliꞌali?”
34 E perguntou: Eles responderam: — Senhor, venha ver!
35 Ga gote ꞌena Yesu wate ꞌidedoi.
35 Jesus chorou.
36 Ta me Yudia nidi Yesu ꞌina dedoi siꞌitena, ꞌenega sigwae, “Onaꞌaiꞌaila, gosiyanana ꞌiobobomena sinabwana.”
36 Então os judeus disseram: — Vejam o quanto ele o amava.
37 Ta ꞌaidi ꞌediyega sigwae, “Yesu nina ma ina waiwai, ga sawesawenaya tomata kebokeboyao matadi ꞌigieꞌesasedi, aga? Ta mwaꞌadega ga ꞌenega nigeya ꞌimeemai lowa be gosiyanana ꞌigieboboꞌane be ꞌana leꞌoasega geyaꞌabo ꞌimwawamwawasa?”
37 Mas alguns disseram: — Será que ele, que abriu os olhos ao cego, não podia fazer com que Lázaro não morresse?
38 Ta Yesu tuga ma ina nuwamwau ta ꞌilaga ꞌaliꞌali ꞌenaya, ta ꞌaliꞌali nina tuga gaula, ꞌenega ꞌana ꞌawa ꞌenaya gulewega siꞌaubodena.
38 Jesus, agitando-se novamente em si mesmo, foi até o túmulo, que era uma gruta em cuja entrada tinham colocado uma pedra.
39 ꞌEnega Yesu boda ꞌediya ꞌigwae, “Gulewa nina gote waꞌewa yaule.”
39 Então Jesus ordenou: Marta, irmã do falecido, disse a Jesus: — Senhor, já cheira mal, porque está morto há quatro dias.
40 Ta Yesu Malida ꞌieonena, “Niꞌa yasimana ꞌemuya ꞌaene ꞌeguma ꞌuemisegu, maꞌetamo Yaubada ꞌina waiwai ꞌuda ꞌita.”
40 Jesus respondeu:
41 ꞌEnega gulewa nina siꞌewa yaulena ga Yesu ꞌiꞌitatuꞌe ga ꞌigwae, “Tamagu, kagutoki sinabwana, manuna tuta gete ꞌenaya ꞌunonogu.
41 Então tiraram a pedra. E Jesus, levantando os olhos para o céu, disse:
42 Niꞌatu yamwalatonimu ꞌaene tuta yauna ꞌigu sida ꞌunonodi, ta gete tugai yasidasidawa tomota getedi manudi, ꞌenega ꞌimu waiwai sida ꞌita be sida emisa ꞌaiꞌaila ꞌaene ꞌoyo ꞌuetuneguma.”
42 Eu sei que sempre me ouves, mas falei isso por causa da multidão presente, para que creiam que tu me enviaste.
43 Ta ꞌina sida mulinaya ꞌenana sinabwanega ꞌibwau ga ꞌigwae, “Lasalo, ꞌuapwesama!”
43 E, depois de dizer isso, clamou em alta voz:
44 Ga tomwawasa nina ma ꞌana nugwa ꞌiapwesama, nimana be ꞌaena ta wate maninina ꞌoamega sinugwena, ꞌenega Yesu boda ꞌieonedi, ꞌigwae, “Waliꞌami be ꞌoama nina weꞌewa yaule ta wagisine be ꞌitatauya.”
44 Aquele que tinha morrido saiu, tendo os pés e as mãos amarrados com ataduras e o rosto envolto num lenço. Então Jesus lhes ordenou:
45 Gote ꞌena me Yudia nidi, taudi Meli ꞌana toayausao, Yesu ꞌina guinuwa siꞌitena, ga yaudi siemisa ꞌaiꞌailena,
45 Muitos dos judeus que tinham vindo visitar Maria, vendo o que Jesus havia feito, creram nele.
46 ta esi ꞌaidi nigeya siemisemise, ga siila limana Palisiyao ꞌediya, ga sisimanena toꞌase nadigega siꞌitena Yesu ꞌiguinuwena.
46 Outros, porém, foram até os fariseus e lhes contaram o que Jesus havia feito.
47 ꞌEnega Palisiyao nidi be totaliyao ꞌidi ꞌinapwanao be wate toloinao maiboꞌadi siegogona, ga sigwae, “Tai nina toꞌase ꞌena tada guinuwe? Manuna guinuwa waiwaidi ꞌiguiguinuwedi.
47 Então os principais sacerdotes e os fariseus convocaram o Sinédrio e disseram: — O que estamos fazendo, uma vez que este homem opera muitos sinais?
48 Ta ꞌeguma geyaꞌabo tagiegie losaꞌuye, maꞌetamo tomota maiboꞌadi ꞌena sida emisa, be ꞌenega me Loma ꞌidi loina ꞌiapwesa, be ꞌida Anuwa Tabu be wate ꞌida boda maiboꞌadi sida gietoꞌumaliyedi.”
48 Se o deixarmos assim, todos crerão nele; depois, virão os romanos e tomarão não só o nosso lugar, mas a própria nação.
49 Ga ꞌebweu ꞌediyega ꞌana esana Kaiyapa tauna yakwala gote ꞌena totaliyao ꞌidi ꞌinapwana sinabwana, gosenao nidi ꞌieonedi, ꞌigwae, “ꞌOmi sana mwagemwagemi!
49 Mas um deles, Caifás, que era sumo sacerdote naquele ano, advertiu-os, dizendo: — Vocês não sabem nada,
50 ꞌEnega nigeya wanuwanuwa sabwalena ꞌaene yage boboꞌana ꞌedaya ꞌida apwesa ꞌeguma ꞌebweu tai maꞌetamo ꞌimwamwawasa tomota maiboꞌada manuda. Ta nigeya ꞌana ꞌita boboꞌana ꞌeguma ꞌaboꞌada me Yudia ꞌida boda sigiegie toꞌumaliye.”
50 nem entendem que é melhor para vocês que morra um só homem pelo povo e que não venha a perecer toda a nação.
51 Ta Kaiyapa nina ona getedi ꞌiꞌinanedi nigeya tauna ꞌina nuwenuwega, ta esi yakwala nina ꞌena tauna totaliyao ꞌidi ꞌinapwana, ꞌenega ꞌigimisimana ꞌaene Yesu ꞌiabe ꞌimwamwawasa me Yudia ꞌidi boda manudi,
51 Ora, Caifás não disse isto por conta própria, mas, sendo sumo sacerdote naquele ano, profetizou que Jesus estava para morrer pela nação.
52 ta nigeya ꞌaene me Yudia dimo manudi, ta esi sena yauyaudi ꞌediya Yaubada ꞌina tomotaiyao ꞌida egogonedima be sieboda ꞌebweu.
52 E não somente pela nação, mas também para reunir em um só corpo os filhos de Deus, que andam dispersos.
53 ꞌEnega ꞌasiyata nina gote ꞌena taudi toloinao nidi siloina leleleya be ꞌaene sida loemwawasi.
53 Desde aquele dia, resolveram matar Jesus.
54 Gote ꞌenega Yesu nigeya me Yudia matadiya ꞌida lopilidadana, ꞌenega ꞌipilisinedi ga ꞌitauya mitawa tupitupinaya ꞌebweu ꞌasa ꞌana esana Epileimi ꞌenaya, ga nada ma ina tononoyao simiyami.
54 Assim sendo, Jesus já não andava publicamente entre os judeus, mas retirou-se para uma região vizinha ao deserto, para uma cidade chamada Efraim, onde permaneceu com os discípulos.
55 Ta tuta nina ꞌena me Yudia ꞌidi Ataona Sagalina ꞌana tuta ꞌiloselabena, ꞌenega tomota yaudi ꞌidi ꞌasega situꞌe Yelusalema ꞌena sabi gieꞌesasadi be muliyega sagali nina sida guinuwe.
55 Estava próxima a Páscoa dos judeus, e muitos daquela região foram a Jerusalém antes da Páscoa para se purificar.
56 Gote ꞌena Yesu siꞌebesena, ta tuta nina Anuwa Tabu ꞌena sitootoolo taudimo ꞌediya sieonaona, sigwae, “Mwaꞌadega ꞌimi nuwanuwa? Onaꞌaiꞌaila, tai nina nigeya sawesawenaya be ꞌimama sagali gete ꞌena, aga?”
56 Lá, procuravam Jesus e, estando eles no templo, diziam uns aos outros: — O que vocês acham? Ele não virá à festa?
57 Ona gete tomota ꞌawadiyega ꞌiapwesa, ꞌidi ꞌinapwanao ꞌidi loina paꞌalina manuna. Manuna taudi totaliyao ꞌidi ꞌinapwanao be wate Palisiyao tomota ꞌediya siemataluwaya ꞌaene ꞌeguma to sena ꞌena Yesu silobai sida simana manini ꞌinapwanao nidi ꞌediya, be Yesu sigiyai.
57 Ora, os principais sacerdotes e os fariseus haviam ordenado que, se alguém soubesse onde ele estava, o denunciasse, para que pudessem prendê-lo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.