Atos 23

dne (DNE) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Pauli ajhakwapikiya miho bhando bhala bha pa Bwalo nkolongwa na kwalobholela, “Makalongo bhango, ndamite kwa mwojho ghunangiya ngwete jhe ulemo palonge jha Chapanga ade deleno jheno.”
1 Paulo, fitando os olhos nos membros do conselho, disse: Irmãos, eu tenho procedido diante de Deus com toda a boa consciência ate o dia de hoje...
2 Mpiya litambiko Nkolongwa Ananiya, ajhakwalobholela bhala bhubhakajhemite pahina na Pauli bhanapule mbalamande jha pannomo.
2 Mas Ananias, sumo sacerdote, mandou aos que estavam ao seu lado que lhe batessem na boca.
3 Peniya Pauli ajhakwalobholela, “Chapanga jwenio nanapula mbalamande, mwenga mmonekana panja ngita lipamanda lilikilimwe kwa undope nhuo! Mwenga mabhene ndi mulitwekwile lilaghalikilo. Nambo mwenga mabhene mwalobholela bhando bhametule kwa kupengana na Lilaghalikilo!”
3 Então Paulo lhe disse: Deus te ferirá também a ti, hipócrita! Tu estás aí assentado para julgar-me segundo a lei, e contra a lei mandas que eu seja ferido?
4 Bhando bhubhakibha pahina na Pauli bhajhakunnobholela, “Bho, mwenga munnigha Mpiya litambiko Nkolongwa jwa Chapanga?”
4 Os assistentes disseram: Tu injurias o sumo sacerdote de Deus.
5 Pauli ajhakulonge, “Makalongo bhango, nikamanyite jhe hojho ndi Mpiya litambiko Nkolongwa. Nhwalo ikajhandikwe mu Majhandiko gha Chapanga, ‘Nkotoka kulonge ghangana ndela kwa kilongoche jwa bhando.’ ”
5 Respondeu Paulo: Não sabia, irmãos, que é o sumo sacerdote. Pois está escrito: Não falarás mal do príncipe do teu povo {Ex 22,28}.
6 Peniya Pauli pakamanyite mu Bwalo mola bhakibha Machadukayo na bhange Mapwalichayo. Bhahe, ngalongila kanonoha, “Makalongo bhango, nenga ndi Mpwalichayo, mwana gwa Mpwalichayo. Nenga nitakalilwa nhwalo nimanya bhando bhubhawile nabhayoka.”
6 Paulo sabia que uma parte do Sinédrio era de saduceus e a outra de fariseus e disse em alta voz.: Irmãos, eu sou fariseu, filho de fariseus. Por causa da minha esperança na ressurreição dos mortos é que sou julgado.
7 Pajhomolila kulonge gheniya, ujhakupitila ntaungano pakate jha Mapwalichayo na Machadukayo, na bhando bhoha bhajhakubhehe muibhogha ibhogha.
7 Ao dizer ele estas palavras, houve uma discussão entre os fariseus e os saduceus, e dividiu-se a assembléia.
8 Nhwalo gweno ukibha naha, Machadukayo bhalongila, bhando bhubhawile bhayokechwa ndeka, helahela abhii jhe ntumiche jwa kunane kwa Chapanga hilu uhuke na gwenio ubhii jhe. Nambo Mapwalichayo ujheketela mambu matato ghano.
8 {Pois os saduceus afirmam não haver ressurreição, nem anjos, nem espíritos, mas os fariseus admitem uma e outra coisa.}
9 Bhahe, njobhelo ijhakuchocha, na bhabhola bha Malaghalikilo bhubhakibha mukibhogha cha Mapwalichayo bhajhakujhema na kutaungana hake, bhajhakulonge, “Tukibhona ndeka kibhoho kwa mundo hojho. Pange uhuke amu ntumiche jwa kunane kwa Chapanga alongi nako!”
9 Originou-se, então, grande vozearia. Levantaram-se alguns escribas dos fariseus e contestaram ruidosamente: Não achamos mal algum neste homem. {Quem sabe} se não lhe falou algum espírito ou um anjo...
10 Bhulo pujhonjekika kujhenela, nkolongwa jwa akakomana ngondo ajhakujhoghopa akamanyite bhando bhala chibhahanjana Pauli imbembela. Peniya ajhakwalobholela akakomana ngondo bhajhende pakate jha lilongo na kumwoha Pauli kwa likakala na kumpeleka nkate jha nyumba jha akakomana ngondo.
10 A discussão fazia-se sempre mais violenta. O tribuno temeu que Paulo fosse despedaçado por eles e mandou aos soldados que descessem, o tirassem do meio deles e o levassem para a cidadela.
11 Na kilo jhela, Bhambo ajhakujhema pahina na Pauli, ajhakwalobholela, “Kangamala! mwakalangiye bhando bha ku Yeluchalemo panane jhango, helahela mwakalangiye bhando bha ku Loma.”
11 Na noite seguinte, apareceu-lhe o Senhor e lhe disse: Coragem! Deste testemunho de mim em Jerusalém, assim importa também que o dês em Roma.
12 Kilabho jhake puhikita, Akayahude bhajhakutama pa Bwalo kwa chile, bhajhakulapilana chibhalye ndeka hilu kunywegha ade tunkome Pauli.
12 Quando amanheceu, coligaram-se alguns judeus e juraram com imprecações não comer nem beber nada, enquanto não matassem Paulo.
13 Bhando bhakatamite pa Bwalo jwenio bhakahikile bhando makome ncheche.
13 Eram mais de quarenta as pessoas que fizeram essa conjuração.
14 Bhahe, bhajhakujhenda kwabhona akapiya Matambiko bhakolongwa na akanahota, na kwalobholela, “Twenga tukilapanikiye, natulya jhe kilebhe chochoha ade tunkome Pauli.
14 Foram apresentar-se aos sumos sacerdotes e aos cidadãos, dizendo: Juramos solenemente nada comer enquanto não matarmos Paulo.
15 Bhahe, mangota pamonga na Bwalo Nkolongwa ntume lilobhe kwa nkolongwa jwa akakomana ngondo anete Pauli kwino, mukikokeya naha mipala kunyokanikiya malobhe mbone panane jhake. Na twenga natunkomela undela nakubhandiki jhe.”
15 Vós, pois, ide com o conselho requerer do tribuno que o conduza à vossa presença, como se houvésseis de investigar com mais precisão a sua causa; e nós estamos prontos para matá-lo durante o trajeto.
16 Nambo nnjomba mundo Pauli ajhakupata malobhe ghala. Peniya ajhakujhenda nkate jha chumbi cha akakomana ngondo na kunnobholela Pauli malobhe ghala.
16 Mas um filho da irmã de Paulo, inteirado da cilada, dirigiu-se à cidadela e o comunicou a Paulo.
17 Bhahe, Pauli ajhakunkema jhumo jwa akakomana ngondo na kunnobholela, “Mupeleke kangombo jhojho kwa mwanahota jwa akakomana ngondo nkolongwa nhwalo abhii na kilebhe cha kunnobholela.”
17 Este chamou a si um dos centuriões e disse-lhe: Leva este moço ao tribuno, porque tem alguma coisa a lhe transmitir.
18 Jwenio nkolo jwa ngondo jhola ajhakujhenda pamonga na kangombo kwa nkolongwa jwa akakomana ngondo na kunnobholela, “Jwatabhite jhola Pauli angemite na kunyopa ninete kangombo jhojho kwino nhwalo abhii na lilobhe lya kunnobholela.”
18 Ele o introduziu à presença do tribuno e lhe disse: O preso Paulo rogou-me que trouxesse este moço à tua presença, porque tem alguma coisa a dizer-te.
19 Nkolongwa jwa akakomana ngondo ajhakunkamula lubhoko kangombo jwenio, ajhakujhenda na jwenio pakiyepela, na kunkonya, “Kilebhe ghane chimipala kunnobholela?”
19 O tribuno, tomando-o pela mão, retirou-se com ele à parte e perguntou: Que tens a dizer-me?
20 Kangombo jhola ajhakulonge, “Akayahude bhapatine kunyopa muhikiche Pauli pa Bwalo Nkolongwa. Na bhene nabhakikopokeya bhakolongwa bha pa Bwalo bhapala bhapele malobhe gha mbone panane jhake.
20 Respondeu-lhe ele: Os judeus têm combinado rogar-te amanhã que apresentes Paulo ao Grande Conselho, como se houvessem de inquirir dele alguma coisa com mais precisão.
21 Nambo mwenga nkotoka kujheketela, nhwalo bhabhii bhando makome ncheche bhanyobhile na kunnendelela bhankome. Bhando abha bhalongile nabhalye jhe hilu kunywegha ade bhankome Pauli, ngohe bhalendelela luhadabulo lwino tugha.”
21 Mas tu não creias, porque mais de quarenta homens dentre eles lhe armam traição. Juraram solenemente nada comer, nem beber, enquanto não o matarem. Eles já estão preparados e só esperam a tua permissão.
22 Nkolongwa jwa akakomana ngondo jhola ajhakuneka ajhende kangombo kongo anobholila nkotoka kunnobholela mundo malobhe gheniya. Peniya bhajhakulaghana na jwenio.
22 Então o tribuno despediu o moço, ordenando-lhe que a ninguém dissesse que o havia avisado.
23 Peniya nkolongwa jwa akakomana ngondo ajhakwakema akakomana ngondo bhabhele na kwalobholela, “Mwalenganikiye akakomana ngondo mamiya mabhele, akakomana ngondo bhubhahobhokila mu falache makome chaba, na akakomana ngondo kwa mikoha mamiya mabhele, kujhenda ku Kaisaliya uhiko gwa deleno chaa tato.
23 Depois disso, chamou ele dois centuriões e disse-lhes: Preparai duzentos soldados, setenta cavaleiros e duzentos lanceiros para irem a Cesaréia à terceira hora da noite.
24 Helahela munenganikiye liponda lya kunghegha Pauli, na mukahikiche kwa Feliki abhii njelembo, kwa nduna jwa liboma.”
24 Aprontai também cavalgaduras para Paulo, que tendes de levar com toda a segurança ao governador Félix.
25 Na nkolongwa jwenio panyandikila baluwa Feliki.
25 E ele escreveu uma carta nestes termos:
26 “Nenga Kilaudiyo Lusiya, ninyandikila mwenga nduna Feliki, ninyambucha ajhango.
26 Cláudio Lísias ao excelentíssimo governador Félix, saúde!
27 Akayahude bhakankamwile mundo jhonjo na kupala kunkoma. Nambo nenga pujhohina mundo jhonjo ndi mu Loma, nyakujhenda na lilongo lya akakomana ngondo na kukombola.
27 Esse homem foi preso pelos judeus e estava a ponto de ser morto por eles, quando eu, sobrevindo com a tropa, o livrei, ao saber que era romano.
28 Nhwalo nipala kumanya nhwalo gwa nike Akayahude bhapala kuntakalila, peniya nyakumpeleka palonge jha Bwalo jhabhe Nkolongwa.
28 Então, querendo saber a causa por que o acusavam, levei-o ao Grande Conselho.
29 Nikahumbwii chibhantakalile nhwalo gwa mataungano gwabhe panane jha lilaghalikilo lyabhe, nambo akatehi ndeka yangana ndela yoyoha ade bhankome amu bhapunge mukipungo.
29 Soube que era acusado sobre questões da lei deles, sem haver nele delito algum que merecesse morte ou prisão.
30 Na pumanyita malobhe gha Akayahude bhatehi mipangu jha kunkoma, papa na nenga nyakuneta kwino mwenga, na nenga nyakwalobholela bhubhantakalile bhalete matakalilo ghabhe palonge jhino mwenga.”
30 Mas, como tivesse chegado a mim a notícia das traições que maquinavam contra ele, envio-o com urgência a ti, intimando também aos acusadores que recorram a ti. Adeus.
31 Bhahe, akakomana ngondo bhajhakunghegha Pauli ngita chibhalobholilwe, bhajhakupeleka uhiko ghoghola ghola ade ku Antipatile.
31 Os soldados, conforme lhes fora ordenado, tomaram Paulo e o levaram de noite a Antipátride.
32 Kilabho jhake akakomana ngondo bhubhatyangita kwa magholo bhajhakubhujha kunyumba jhabhe. Bhajhakwaleka akakomana ngondo bha liponda bhajhendelila mwanja na Pauli.
32 No dia seguinte, voltaram para a guarnição, deixando que os soldados da cavalaria o escoltassem.
33 Na bhene pubhahikita ku Kaisaliya, bhajhakupekeya nduna jwa boma baluwa jhela na kummeka Pauli pahe jwa ukindendeke gwake.
33 À sua chegada a Cesaréia, entregaram ao governador a carta e apresentaram-lhe também Paulo.
34 Nduna Feliki paichomita baluwa jhela ajhakunkonya Pauli, mwenga uhumii kuboma ghane? Pamanyita jwenio ahumii ku Kilikiya,
34 Ele, depois de lê-la e perguntar de que província ele era, sabendo que era da Cilícia, disse:
35 ajhakunobholela, “Nanyokanikiya mihalo jhino pubhapala kuhika bhala bhubhantakalile mwenga.” Peniya ajhakunaghalikiya Pauli abhehe pahe jha ulonda mwatama munahota nkolongwa Helode.
35 Ouvir-te-ei quando chegarem teus acusadores. Mandou, então, que Paulo fosse guardado no pretório de Herodes.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.