Hebreus 12
Dios Chʉ'o Kʉaphʉro (COE) vs AAI
1 Jã'ajekʉna cʉnaʉmʉ pa'ina rʉa jainʉko ñajʉna Dios chiiche re'oja'che jo'kasoma'ñe cho'ojʉ pañu mai. Vʉ'vʉna na'a na'mi vʉ'vʉñu chini repana cãjiñe ũha vʉ'vʉsome. Mai ũcuaja'che maire cho'oʉachechi'a cho'ojʉna maini Dios chiiche'te cho'ovesato na'mi vʉ'vʉna cho'ocheja'che maire cho'oʉache ũhasoñu, Dios chiiche'te cho'oñu chini. Ũcuachi'a vʉ'vʉjʉ cãve tãima'ñe vʉ'vʉñu chini sẽ'sevʉ ju'ikãña tĩ'te jo'ka vʉ'sajana vʉ'vʉcheja'che maire cu'ache cho'oʉache'te jo'kaso re'oja'che cho'oche kokana pañu mai.
1 Isan imih it i sabuw maramaim kau’ay gagamin na’in sisibit roun roun hi’ar bebera’uh hibat hi’itit tanununuw. Imih sawar kakafih erorowen tanit tanisrouwen naatu bowabow kakafihine fatumit tama’am tanarufamit tanatit, nunuwamih hi’u’uwit saise tanitarfofor tananunuw gewas.
2 Jesuni masi cuasajʉ pañu mai, cho'okaaʉ. Ũcuaʉji cho'okaiʉna Dios chʉ'o asa chẽa jovosinaa'me mai Repaʉ'te. Ũcuachi'a Repaʉji cho'okaiʉna ũcua cuasajʉ si'arʉmʉ na'a re'oja'che pa'inaa'me mai. Repaʉ Jesús na'a pa'isirʉmʉ pojokʉ pa'ijachere cuasakʉ, “Pãi cu'ache cho'ojʉ chuenisoche vajʉchʉache'me jã'a”, chini cuasa, cuhema'ñe cu'ache cho'ocojñokʉ kurususẽ'verona chueniso jũni vajʉraisi'kʉjekʉ cʉnaʉmʉna mʉni Dios ñu'isaivʉ ʉjajʉ̃tʉ cakã'kona kueñe pʉʉasomʉ.
2 Matat etei Jesu tana’itin, ata baitumatum an naatu yomanin, sabuw hibai onaf afe’en hi’onaf hibi’i’iyab, men biyan eohow. Anayabin yasisir nanamaim ma’am i so’ob, imih wainab in yomaninamaim yen God ana asukwafune mare bonamanamarinamaim ema’am.
3 Jã'ajekʉna Repaʉ pa'iche'te cuasajʉ che'chejʉ pa'ijʉ̃'ʉ. Pãi cu'ache pa'inare, “Joreʉ'mʉ ikʉ”, chiicojñokʉ rʉa cu'ache i'kacojñokʉta'ni sãiñe i'kamaneasomʉ Repaʉ. Jã'ajekʉna pãipi mʉsanʉkonani jã'aja'ñe i'kato sʉmava'na pa'ijʉ, “Pani tĩ'añe cuasoma'mʉ ie”, chiima'ñe cuasajʉ pa'ijʉ̃'ʉ Repaʉ'te.
3 Sabuw kakafih wanawanahimaim wawainab i kwananot, isan imih kwa men kwanahahar naatu gubam nahuriramih.
4 Repaʉ'te cuasache'te ũhasoa'jʉ chini pãi cu'ache cho'ocojñonata'ni chuta'a chuenisoma'me mʉsanʉkona.
4 Anayabin bowabow kakafih bairi kwabiyow ana veya kwa men yait hi’asbuni imorobomih.
5 Jã'ata'ni Dios mʉsanʉkonare Repaʉ neenajejʉna chʉ'vache ie Repaʉ chʉ'o pa'ikorovʉna kʉajʉ tocha jo'kasi'e asa cavesʉsosinaa'me mʉsanʉkona:
5 Buk Atamaninamaim God kwa i natunatun rouw koufair tur bit kwanotanot? Iti na’atube eo,
6 Dios Repaʉ oinare kʉkokʉ che'chokʉ'mʉ.
6 Anayabin Regah orot babin iyab isah ebiyabow boro baikwatutunen nitih, naatu orot babin iyab i natunatunamih ebowabow boro baimakiy nitih.”
7 Mʉsanʉkonani te'eñoã pa'icu'ache ti'jñeto, “Dios maire kʉkokʉ che'chokʉ'mʉ”, chini cuasa cuhemanejʉ̃'ʉ, jã'aja'ñe Repaʉ neenare kʉkokʉ che'chokʉ'te. Ʉmʉpãi chĩi paana ũcuaja'che repana chĩi kʉkojʉ che'chome.
7 Biyababan fokarih wanawanan kwana fair nawainabi nati i kwa a baikwatutunen na’atube, anayabin kwa i natunatun imih ebi’obaiyi. It tamatanah baikwatutunen titit tibi’obaiyit i kwaso’ob.
8 Dios Repaʉ neenare ũcuanʉkore kʉkokʉ che'chomʉ. Repaʉji mʉsanʉkonani jã'aja'ñe kʉkokʉ che'choma'to Repaʉ mamachĩi peonajejʉ ja'kʉ peonaja'ñe pa'ira'ame mʉsanʉkona.
8 God natunatun etei baikwatutunen ebitih, naatu o baikwatutunen men inabaib na’at, nati ana itinin o i men natun anababatun. O i tamat en, ometakek.
9 Mai chĩiva'na pa'irʉmʉ mai ja'kʉpãipi cheja pa'inapi maini kʉkojʉ che'chojʉna ña kʉkʉjʉ pa'isinaa'me repanare. Jã'ajekʉna mai Ja'kʉre Diore Cʉnaʉmʉ Pa'ikʉ'te na'a rʉa Masikʉji maire kʉkokʉ che'chokʉ'te na'a rʉa vajʉchʉjʉ Repaʉna'me si'arʉmʉ re'oja'che pañu mai.
9 Kek ana veya, tamatanah baikwatutunen hibitit i taso’ob, naatu takakafiyih. Imih Tamat maramaim baikwatutunen nabitit ana maramaim tanakakafiy gewas, saise boro ma’ama wanatowanamaim tanama.
10 Mai icheja jmamakarʉ pa'irʉmʉ mai ja'kʉpãipi repanare re'oja'che cho'ore'oche cuasoche'te cuasajʉ kʉkojʉ che'chome. Diota'ni maire oiʉ re'oja'chere che'chokʉ'mʉ maipi Repaʉ pa'icheja'che si'arʉmʉ na'a rʉa re'oja'che paapʉ chini.
10 Tamatanah baikwatutunen titit tibi’obaiyit, nati i it ata ma gewasin isan. Baise God baikwatutunen ebitit i turobe naatu gewasin, anayabin i ekokok, i ana kakafiyin bairi tanafaram.
11 Maipi kʉkʉ re'oja'che che'chea'jʉ chini Diopi cu'ache ti'jñeñe jo'kato repa cu'ache ti'jñerʉmʉ pojomanaa'me mai. Rupʉ oinaa'me. Jã'ata'ni maipi kʉkʉ re'oja'chere che'cheni na'a pa'isirʉmʉna pa'ijʉ etajani re'oja'che pojojʉ pa'ijanaa'me.
11 Baikwatutunen tabaib ana veya’amaim biyat i ebababan tarererey naatu men tabiyasisir. Baise biyababan ufunamaim sabuw iyab baikwatutunen hibai hibi’akir hai yawas boro namutufor yasisiramaim hinama gewas.
12 Jã'ajekʉna pãi vʉ'vʉjʉ ca'naso repana jʉ̃jñana'me ñukasĩ'ka koka peokʉna jo'e na'a rʉa vʉ'vʉñu chini cho'ocheja'che cho'ojʉ Dios chiiche'te peore cho'ore'ochetʉ'ka koka paajʉ cho'ojʉ pa'ijʉ̃'ʉ.
12 Isan imih kwanunuw uma tehahahar kwana’awanfairen, naatu a hiririm ra’iyemih kwabiwa’an kwanabat gewas.
13 Ũcuachi'a vʉ'vʉma'a re'ojama'a ro'onarejẽ'e vʉ'vʉre'oma'a care'vacheja'che re'oja'chechi'a cho'ojʉ cu'ache cho'omairo pa'ijʉ̃'ʉ, mʉsanʉkonare ja'me pa'inapi Jesure cuasanata'ni re'oja'che pa'ivesʉnapi ña chẽa ũcuaja'che re'oja'che paapʉ chini.
13 A i namutufor efatut kwanan, saise sabuw afa ah umah ririmih naatu kiyatabirih kwa hi’ufnuni tenan boro men hinawasdidir hinare, baise kwane i boro hai fair hinab maiye hini’ufnuni.
14 Ũcuanʉko mʉsanʉkona rekoñoã re'oja'che pa'ijʉ Dios chiiche'te re'oja'chere cho'ojʉ pa'ijʉ̃'ʉ, Dios neena pa'iche pa'ijʉ. Jã'aja'ñe pa'imaneni Repaʉ'te sani ñamanejanaa'me.
14 Kwanasinaftobon taituwa bairi tufuwamaim kwanama, naatu kwanayasairi kakafiyinamaim kwanama. Anayabin orot yait ana yawas men ya’asair kakafiyinamaim ema’am Regah ana yumat boro men na’itin.
15 Sãiñechi'a kuirajʉ pa'ijʉ̃'ʉ, cu'ache cuasokʉna te'eʉjẽ'e Dios oiʉ cho'okaisi'ere cuhejʉ chekʉnani eo ãuñeja'ñe cu'ache cho'ojʉ cacʉ'omaneñu chini.
15 Mata toniwa’an gewas, men yait ta God ana manaw ana kabeberane namatabiramih. Kwana’itin gewas men yait ta kwa wanawanamaim ihitutu na’atube ub nakufaifaiy, naatu ana fafa’amaim sawar etei hinakokoramih.
16 Mʉsanʉkona ʉmʉpãi te'eʉjẽ'e mʉrʉ̃jo peoko'te romineejʉ pa'imanejʉ̃'ʉ. Romi ũcuachi'a mʉʉ̃jʉ peokʉ'te ʉmʉneejʉ pa'imanejʉ̃'ʉ. Ũcuachi'a Dios jo'kache te'eʉjẽ'e cuhemanejʉ̃'ʉ. Jã'aja'ñe cho'oasomʉ Esaú. Ãiñechi'a cuasakʉ Dios jo'kasi'ere pʉka'kʉ charo cakʉjekʉna repaʉ'te ĩsijache cuasasi'e jo'kasoasomʉ.
16 Kwana’itin gewas men yait ta na’in nisesebar kwanekwanemih, o Esau sisinaf na’atube nasinaf koun God nitinimih. Anayabin Esau bay tew ta’imonamaim kek ai’in hai onowaten sawar tutufin etei bora’ah tain itin.
17 Mʉsanʉkona repaʉ cho'osi'e masime. Na'a pa'isirʉmʉ pʉka'kʉ jũnisopi'rakʉ repaʉ'te Dios re'oja'che cho'okaijachere ũcuaʉji kʉakʉna asara chiitota'ni kʉacuheasomʉ. Asaneekʉ rʉa oikʉ'teta'ni care'vachejẽ'e peoasomʉ repaʉ'te, ũcuare Dios jo'kasi'e cuasache jo'kasosi'kʉjekʉna.
17 Naatu sawar abisa uf himamatar i kwaso’ob, Esau tamah ana baigegewasin isan erererey auman bifefeyan tamah rutawiy. Anayabin abisa marasika sisinaf men dogor baikitabir bai.
18 Aperʉmʉ pa'isina Israelpãi cho'ocojñoñeja'ñe cho'ocojño cuasajʉ Diore jovomanesinaa'me mai, Jesucristo'te cuasajʉ jovosina. Moiseni Repaʉ chʉ̃'ʉñe'te jo'karʉmʉ Diopi aikũtire pa'iʉ toapi uukʉ chija'chena'me fe'neñena'me oko rʉa rache paniasomʉ.
18 Kwa i men kwana oyaw an kwatit Israel sabuw sawar hi’i’itin na’atube kwa’itinimih. Anayabin Israel sabuw hina oyaw Sinai anamaim hititit ana veya wairaf in bitakir hi’itin, gugumin kakafin anababatun hi’itin, wowog gagamin maiyow re’er hi’itin. Naatu nidun hinonowar i
19 Jã'aja'ñe cho'orʉmʉ trompetavʉ asochena'me Dios i'kacheji rʉarepa asokʉ vajʉchʉache asokʉna, asa kʉkʉso, “Jo'e i'kamanea'kʉ Repaʉ”, chiniasome repana pãi.
19 tour nidun hinowar, naatu orot fanan hinonowar ana veya yah birubir fafar Moses hi’u, “Orot ku’otan aki men akokok tur ta nao maiye ananowar.”
20 Reparʉmʉ pãi Diopi jã'aja'ñe rʉa ʉjachʉ'opi i'kakʉ ija'che chʉ̃'ʉ jo'kasi'ere asa kʉkʉso repakũti kueñe pa'icuheasome: “Mʉsanʉkona neenapi ũcuaʉakʉji chekʉrʉmʉ cu'ava'ʉpi aikũtina ve'ejaitojẽ'e catapi su'a vẽasojʉ̃'ʉ repava'ʉre. Jã'apãani cʉnarʉji vanisojʉ̃'ʉ”, chiisi'ere asani.
20 Anayabin God ana ofafar tur fokarin iti na’atube eo isan i hibir, “Bobaituw ta nan iti oyaw sisibinamaim natit nabubutubun na’at kabayamaim kwanarab namorob.”
21 Repakũti rʉa vajʉchʉache ñoasomʉ. Vajʉchʉakʉna Moisejatʉ'ka ña, “Kʉkʉcajejani kurukurumʉ chʉ'ʉ”, chiniasomʉ.
21 Abisa matahimaim hi’i’itin i hai bir ra’at, Moses auman ana bir ra’at eo, “Ayu iti sawar aitin abir au umau teo’oror.”
22 Maita'ni Repaʉ'te Diore Si'arʉmʉ Pa'ikʉ'te cuasajʉ jovosinajejʉ cʉnaʉmʉ pa'ijoopo Sión aikũti pa'ijoopo mama vʉ'ejoopo Jerusalén vajʉchʉma'ñe sani pa'ijanaa'me. Angeles rʉa jainʉko kuẽkuecu'anʉko Diore pojojʉ chi'isina pa'ichejana saijanaa'me mai.
22 Baise boun kwa i kwana oyaw wabin Zion imaim kwatit, God wanatowan ma’ama’anin ana bar ana merar, mar ana Jerusalem, tounamatar kou’ay gagamin na’in dones na’atube tibiyasisir wanawanah kwarun bairi kwabiyasisir.
23 Ũcuachi'a Dios neekuanupʉ'me mai, cʉnaʉmʉ pa'iphʉro charo mami tochacojñosina. Diore pãi ũcuanʉkore repana cho'osi'e peore ro'iche Chʉ̃'ʉkʉni jovosinaa'me mai. Repaʉ'te cuasanajejʉ Ũcuaʉji cho'okakʉna re'ojarekoñoã paajʉ jũnisosirʉmʉ cʉnaʉmʉna sani re'ona carũhisina pa'ijanaa'me.
23 Kwa i kwana God natunatun ai’in hai yasisir wanawanan kwarun, natunatun wabih maramaim hikikirum, kwa i kwana sabuw etei hai baibatiyenayan ana God biyan kwanatit. Naatu sabuw gewasih ayubih kouksouwen hibaika tema’am biyah kwatit.
24 Dios mamare, “Ija'che cho'oñu”, chiisi'e Cho'okaisi'kʉre Jesure jovosinaa'me mai, Repaʉ chiepi rao mai cu'a jũni Ro'ikaisi'kʉre. Ro'ikaisi'ejekʉna Dios Repaʉ'te chie rao Jũnisosi'kʉni ña, maire oiʉ, “Ro'iche peomʉ inare”, chiniasomʉ. Jã'ata'ni Abelre chie rao jũnisosi'kʉre ña, “Ro'iche pa'imʉ ikʉre Cainre, repaʉ'te vanisosi'kʉre”, chiniasomʉ Dios. Maita'ni Jesupi chie rao jũni ro'ikakʉna Diore re'oja'che ja'me pa'ime chura.
24 Kwana Jesu obaibasit boubun ana foun batayan biyan kwatit naatu rara boubun suware’er i igewasin kwanekwan men Abel ana rara na’atube.
25 Jã'ajekʉna cuasarepajʉ pa'ijʉ Dios maire i'kache asa jachajʉ cuhema'ñe pa'ijʉ̃'ʉ. Aperʉmʉ pa'isinare Israelpãi Dios icheja chejare pa'iʉ i'kache asa jachajʉna rʉa cu'ache ti'jñeasomʉ. Jã'ata'ni irʉmʉ Repaʉ chʉ'o cʉnaʉmʉ i'kache'te maipi asa jachato na'a cu'ache ti'jñeja'mʉ maire.
25 Kwana’itin gewas God abisa boun eo kwananowar, men kwanakwahir. Anayabin sabuw iyab marasika oyaw anamaim Moses eo hinowar fanan hisasair i baimakiy men kafa’imo hihaiwimih. Naatu boun God fanan i mutufor marane re eo tanonowar, baise kwanitafasar fanan kwanasasair na’at, kwa i kwamorob sawar. Baimakiy kakafin anababatun boro men karam kwanahaiw!
26 Moiseni Repaʉ chʉ̃'ʉñe jo'karʉmʉ Diopi rʉarepa asoche i'kakʉna cheja ñʉ'kueasomʉ. Na'a pa'isirʉmʉ ũcuaja'che cho'ojachere kʉakʉ ija'che i'kaasomʉ Repaʉ: “Jo'e te'echo ñʉ'kueche cho'oja'mʉ chʉ'ʉ. Jã'ata'ni chejachi'a te'echeja ñʉ'kueche cho'oma'ñe cʉnaʉmʉ peore ñʉ'kueche cho'oja'mʉ chʉ'ʉ”, chiniasomʉ Repaʉ.
26 Oyaw Sinai anamaim i fananawat eo, me etei i’uruyuy, baise boun it ata veya’amaim ana omatanen hikirum inu’in na’atube boro namatar, “Veya ta boro men me akisin aniyuwiyuw, baise mar tafaram etei boro aniyuwiyuw.”
27 “Jo'e te'echo cho'oja'mʉ”, chiiche ija'che i'kamʉ: Diopi cho'oʉna cu'amajñarʉã Repaʉ cho'osimajñarʉã peore si'asoja'mʉ. Jã'aja'ñe cho'osirʉmʉ Repaʉ pa'ichejaqueechi'a pa'ija'mʉ.
27 Tur mar ta’imon i bebeyan i’obaiyit taitin, God umanamaim abisa eo himatar tema’am boro etei niyuwiyuw hai efan hinasa’iren. Baise sawar abisa wanatowan ma’amih bimataren boro hai efanika hinama.
28 — ausente —
28 Imih God ana merar tanay anayabin, it i God ana aiwobomaim tarun, nati efan God boro men niyuwiyuw. Imih God tanifai tanabora’ara’ah ata not tutufin etei kakaf bir auman.
29 — ausente —
29 Anayabin ata God i turobe tafaram gurusenayan ana wairaf.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.