Mateus 15

Chru (CJE) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Tŭ nư̆n, hũ du mơnih Pharisi sơ̆ng du mơnih gơnuăr-pơto pơnuaĭ adăt-adia mư̆ng plơi-prŏng Jerusalem truh sơ̆ng Yàng Jêsu, bloh đờm lài:
1 Então alguns fariseus e alguns mestres da Lei vieram de Jerusalém para falar com Jesus e lhe perguntaram:
2 “Kơđa hơgĕ du mơnih tui-mơgru Pô-Pơto ngă sŭng pơnuaĭ adăt-lơđăp mơnih yau c̆ĕ luơi? Kơyoa buơl guñu 'buh rào tơngàn dơlhơu tŭ 'bơ̆ng.”
2 — Por que é que os seus discípulos comem sem lavar as mãos, desobedecendo assim aos ensinamentos que recebemos dos antigos?
3 Pô đờm: “Nư̆n kơđa hơgĕ buơl guhã kŭng kơyoa pơnuaĭ adăt-lơđăp yau drơi bloh ngă sŭng pơnuaĭ adăt-pơđăr Yàng Pô Lơngì?
3 Jesus respondeu:
4 Kơyoa Yàng Pô Lơngì hũ đờm pơto: ‘Păl thơu-adăt bĕ tơ ame ama hã’ sơ̆ng ‘aràng sơi alĕ-aluah ame ama nư̆n păl kŏng pơmơtai!’
4 Pois Deus disse: “Respeite o seu pai e a sua mãe!” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
5 Bloh buơl guhã đờm lài: ‘Yah aràng sơi đờm sơ̆ng ame ama lài: Tơgrơ̆ pơnuaĭ hơgĕ anà hũ rơgơi dŏng ame ama, anà hũ pơyă tơ Yàng Pô Lơngì bơjơ,’ nư̆n mơnih nư̆n 'buh c̆àng păl thơu-adăt ame ama tra.
5 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, em sinal de respeito, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
6 Yơu nư̆n, kơyoa mư̆ng adăt-lơđăp yau drơi, buơl guhã hũ klà luơi pơnuaĭ Yàng Pô Lơngì.
6 então não precisa ajudar os seus pais. Assim vocês desprezam a mensagem de Deus para seguir os seus próprios ensinamentos.
7 Ơ du mơnih hơtai-hơtiàn mơthĭ-lơ̆r! Mơnih gơnuăr-hwơ̆r Êsai hũ đờm hwơ̆r mư̆ng buơl guhã la tơpă iơŭ biă, tŭ ñu đờm lài:
7 Hipócritas! Isaías estava certo quando disse a respeito de vocês o seguinte:
8 ‘Buơl làng mĭn păng-duh Kơu sơ̆ng kàng-bơbah;
8 “Deus disse:
9 Bruă guñu duh-dơlbăt Kơu la 'buh kwơ,
9 A adoração deste povo é inútil,
10 Hơdơi mư̆ng nư̆n, Pô iơu tơrpuơl buơl làng truh, bloh đờm lài: “Păng bĕ sơ̆ng wờng tô loh-làng:
10 Jesus chamou a multidão e disse:
11 'Buh iơŭ phơ̆n hơgĕ tơma lăm kàng ngă tơ anà mơnih tơbiă jiơ̆ng sơŭ-sơnoh; bloh pơnuaĭ hơgĕ mư̆ng kàng tơbiă, pơnuaĭ nư̆n ka ngă tơ anà mơnih tơbiă jiơ̆ng sơŭ-sơnoh.”
11 Não é o que entra pela boca que faz com que alguém fique
12 Du mơnih tui-mơgru Pô truh jĕ đờm sơ̆ng Pô: “Pô-Pơto hũ thơu lài du mơnih Pharisi anok hơtai biă tŭ mơhư̆ Pô-Pơto đờm yơu nư̆n ơu?”
12 Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Sabe que os
13 Pô đờm: “Kơyơu lơi Ama Kơu tơ ngŏ lơngì 'buh pla, nư̆n păl buĭ prah.
13 Jesus respondeu:
14 Kừ luơi mơti buơl guñu. Buơl guñu la du mơnih bồm dùi mơnih bồm. Yah mơnih bồm dùi mơnih bồm, nư̆n abih dua rơŭ lĕ lăm lơbàng.”
14 Não se preocupem com os fariseus. São guias cegos. E, quando um cego guia outro, os dois acabam caindo num buraco.
15 Pier đờm lài: “Yòng Pô-Pơto mơblàng tơbiă pơnuaĭ pơgăp-pơmơyơu nư̆n tơ buơl dơlhă.”
15 Então Pedro pediu: — Explique para nós aquilo que o senhor disse antes.
16 Yàng Jêsu tơnia: “Buơl guhã kŭng ka wờng ơu rơi?
16 Jesus disse:
17 Buơl guhã 'buh thơu lài phơ̆n hơgĕ tơma lăm kàng, rơŭ trŭn lăm tŭng, bloh nư̆n kŏng pơtơbiă tơ agàh ơu?
17 O que entra pela boca vai para o estômago e depois sai do corpo.
18 Bloh tơgrơ̆ pơnuaĭ hơgĕ mư̆ng kàng tơbiă, la tơbiă mư̆ng hơtai-hơtiàn, tơgrơ̆ pơnuaĭ nư̆n ka ngă sơŭ-sơnoh anà mơnih.
18 Mas o que sai da boca vem do coração. É isso que faz com que a pessoa fique impura.
19 Kơyoa mư̆ng dơrlăm hơtai-hơtiàn bloh tơbiă du pơnuaĭ sơnư̆ng jơhà, du glài pơmơtai mơnih, klĕ sơdiŭ-aràng pơsàng-gơŭ, dri-sơnoh bŭng-pơkăl, klĕ blơ̆, ngă grơh lơ̆r, sơ̆ng pơtăt-bơrlơi mơnih pơkơ̆n.
19 Porque é do coração que vêm os maus pensamentos, os crimes de morte, os adultérios, as imoralidades sexuais, os roubos, as mentiras e as calúnias.
20 Nư̆n ka la tơgrơ̆ pơnuaĭ ngă sơŭ-sơnoh anà mơnih; dò bruă 'bơ̆ng bloh 'buh rào tơngàn, 'buh ngă sơŭ-sơnoh anà mơnih ơu.”
20 São essas coisas que fazem com que alguém fique impuro. Mas comer sem lavar as mãos não torna ninguém impuro.
21 Mư̆ng nư̆n, Yàng Jêsu nau tơma lăm c̆àr-tơnah plơi-prŏng Tirơ sơ̆ng Siđôn.
21 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto das cidades de Tiro e de Sidom .
22 Dih, hũ sa aràng mơnih kơmơi Kanaan mư̆ng c̆àr nư̆n truh, sơ̆ng iơu yòng lài: “Khoai Yàng, Anà pơtau Đabit, yòng anĭt-anăr dơlhă, anà kơmơi dơlhă kơđòng kơmlài ngă, gleh-glăr biă.”
22 Certa mulher cananeia, que morava naquela terra, chegou perto dele e gritou: — Senhor,
23 Bloh Pô 'buh đờm sơđồ sa boh pơnuaĭ. Du mơnih tui-mơgru truh jĕ bloh đờm sơ̆ng Pô lài: “Yòng Pô-Pơto đờm sơ̆ng mơnih kơmơi nư̆n nau wơ̆ bĕ, kơyoa ñu kừ nau tui gah rŏng buơl gudrơi bloh lơkơu-yòng mĭt.”
23 Mas Jesus não respondeu nada. Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Mande essa mulher embora, pois ela está vindo atrás de nós, fazendo muito barulho!
24 Pô đờm: “Kơu hũ pơđăr truh, mĭn kơyoa du abo c̆ơrlah lơhiă sàng Israel soh.”
24 Jesus respondeu:
25 Bloh mơnih kơmơi nư̆n truh, c̆ĕ-khoai tơ anaŭ Pô sơ̆ng đờm: “Khoai Yàng, yòng Yàng anĭt-dŏng dơlhă!”
25 Então ela veio, ajoelhou-se aos pés dele e disse: — Senhor, me ajude!
26 Pô đờm: “Mă pah du anà bloh prah brơi tơ asơu 'bơ̆ng, la pơnuaĭ 'buh iơŭ adăt.”
26 Jesus disse:
27 Mơnih kơmơi đờm: “Khoai Yàng, iơŭ biă yơu nư̆n, bloh du asơu kŭng hũ 'bơ̆ng du pĕt pah mơrùi mư̆ng ngŏ c̆ơnừng mơnih pô hŏ trŭn tơ ala.”
27 — Sim, senhor, — respondeu a mulher — mas até mesmo os cachorrinhos comem as migalhas que caem debaixo da mesa dos seus donos.
28 Tŭ nư̆n Yàng Jêsu đờm: “Ơ mơnih kơmơi dih, hã hũ pơnuaĭ păng-tui prŏng! Bruă păl tơbiă truh tui yơu pơnuaĭ hã lơkơu-khiăng.” Kŭng lăm jơ nư̆n, anà kơmơi ñu hũ pơsồ-pơsaih.
28 — Mulher, você tem muita fé! — disse Jesus. — Que seja feito o que você quer! E naquele momento a filha dela ficou curada.
29 Yàng Jêsu mư̆ng anih nư̆n nau truh tơ gah ia-tơsì Galile; Pô đì tơ ngŏ c̆ơ̆ sơ̆ng dò guh tơ anih nư̆n.
29 Jesus saiu dali e foi até o lago da Galileia. Depois subiu um monte e sentou-se ali.
30 Tŭ nư̆n hũ tơrpuơl mơnih lô biă truh sơ̆ng Pô. Buơl guñu ba tui du mơnih kwĕt-kơlte, mơnih bồm, mơnih kơmlo, mơnih joh-je găm sơ̆ng lô mơnih lơ-ơ̆n lơngoh rơwă-sơkì pơkơ̆n. Buơl guñu daŭ du mơnih nư̆n tơ anih tơkai Pô, sơ̆ng Pô pơsồ-pơsaih tơ buơl guñu.
30 E foram até Jesus grandes multidões levando coxos, aleijados, cegos, mudos e muitos outros doentes, que eram colocados aos seus pés. E ele curou todos.
31 Buơl làng mă ngă c̆rih-takơtuă biă tŭ 'buh mơnih kơmlo đờm jiơ̆ng, mơnih joh-je hũ pơsồ-pơsaih, mơnih kwĕt-kơlte nau jiơ̆ng, mơnih bồm 'buh jiơ̆ng. Sơ̆ng buơl guñu mơyòm-pơglòng Yàng Pô Lơngì buơl làng Israel.
31 O povo ficou admirado quando viu que os mudos falavam, os aleijados estavam curados, os coxos andavam e os cegos enxergavam. E todo o povo louvou ao Deus de Israel.
32 Tŭ nư̆n, Yàng Jêsu iơu du mơnih tui-mơgru truh, sơ̆ng đờm lài: “Kơu anĭt-anăr buơl làng ni, kơyoa buơl guñu hũ dò sơ̆ng Kơu klơu hơrơi bơjơ, sơ̆ng 'buh hũ phơ̆n hơgĕ tô 'bơ̆ng. Kơu 'buh khiăng luơi buơl guñu tŭng lơpa bloh nau wơ̆, huơĭ lài buơl guñu rơŭ lơphuơi-gleh bloh lơbuh rò jơlàn.”
32 Jesus chamou os seus discípulos e disse:
33 Du mơnih tui-mơgru đờm: “Tơkrah anih 'blàng-jơhua ni, buơl gudrơi duah anih lơi tơ̆l pah tô brơi tơrpuơl buơl làng lô ni 'bơ̆ng?”
33 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
34 Pô tơnia du mơnih tui-mơgru: “Buơl guhã hũ hơdùm boh pah?” Buơl guñu đờm: “Hũ tơjuh boh pah sơ̆ng du drơi akàn tìt.”
34 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete pães e alguns peixinhos! — responderam eles.
35 Tŭ nư̆n, Pô đờm pơđăr tơrpuơl buơl làng dò guh tơ ala lơ̆n.
35 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão.
36 Pô mă tơjuh boh pah sơ̆ng du drơi akàn, ưnjơmừn, bloh nư̆n 'bĕt brơi tơ du mơnih tui-mơgru; du mơnih tui-mơgru pơrpha tơ tơrpuơl buơl làng.
36 Depois pegou os sete pães e os peixes e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
37 Abih tơgrơ̆ mơnih 'bơ̆ng trơi. Du pĕt pah dơlah, buơl guñu duơ̆n wơ̆ hũ tơjuh bài baŭ.
37 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
38 Khà mơnih 'bơ̆ng la pà rơbơu, 'buh kơrhia mơnih kơmơi sơ̆ng lơ-ơneh tìt.
38 Os que comeram foram quatro mil homens, sem contar as mulheres e as crianças.
39 Hơdơi tŭ brơi tơrpuơl buơl làng nau wơ̆, Pô trŭn lăm gơlài, tô nau tơ c̆àr Magadan.
39 Então Jesus mandou o povo embora, subiu no barco e foi para a região de Magadã .

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.