Gênesis 31
Apanlli Kuku (CBUNT) vs NTLH
1 Labansha wip kamuz tputsee tsiyatarangu; Na Akop kurikpan taakiya. Maachiri zapanshita. Itaru, anoo ichingaru apapanandari maachirita, tát tát ashiranganaya.
1 Jacó ficou sabendo que os filhos de Labão andavam dizendo o seguinte: — Jacó está tirando tudo o que é do nosso pai. É às custas do nosso pai que ele está ficando rico.
2 Akopsha anoo mazinarangu, Nuwaa ngusiri nizikpaz ashkiya. Watam sirú nuwaa kapung chinatariya. Itaru, na ndusha ashiru chinakiya, tárangiya.
2 Jacó também notou que Labão já não se mostrava tão amigo como antes.
3 Apanllsha: Akopaa; Shaanpeetam tsapunish kanapungi yap shaana maachiritish taakana ambi. Nuw shiyaam kapung istachinllpa, Apanll tárangu, Akopsha; Ayu, tárangiya.
3 Então o Senhor Deus disse a Jacó: — Volte para a terra dos seus pais, onde estão os seus parentes. Eu estarei com você.
4 Akopsha wizanllee tsimbunarta kuruzurangiya, yapiri opeejarini ksutku taarangu ambirita.
4 Aí Jacó mandou chamar Raquel e Leia para que viessem ao campo, onde ele estava com as suas ovelhas e cabras.
5 Anushsha wizanll kusarangsin, wizanllee tsiyatarangu; Izanllee, aparish sirútama nuwaa kapung chinatariya. Itaru, na ndunsha chinakiya; napakshita. Ashkitaa aparish, itaru Apanllsha nuwaa urutamari ksutkiya.
5 Quando chegaram, ele disse: — Tenho reparado que o pai de vocês já não se mostra tão meu amigo como antes; mas o Deus do meu pai tem estado comigo.
6 Siy yasaksa yuwaa nuw aparshish tarawaztaki anootsi. Nda apareetsish kuk kapeetarangina. Mangi ksaptari tarawaztakina.
6 Vocês sabem muito bem que tenho me esforçado muito, trabalhando para o pai de vocês.
7 Ashkitaati anoo, aparshitish nuwaam xarashish wayakiya. Yuwaa tarawaztaki anoo mantsir tuwapamaam zandkiya.
7 Mas ele me tem enganado e já mudou o meu salário umas dez vezes. Porém Deus não deixou que ele me prejudicasse.
8 Aparish waana mangush chinarangu, Yuw chinuz yutaritarini tatsipkachu, yuw pur kantsirpamasheewa an shaama yamangcha yuwamand tarawaztakchish anumanda, tárangiya. Itaru, chinuzsha iparinaku, ichingaru pur kantsirpinand minllur tuwapinand iparnarangiya. Ashirucha, anootssha parangu, yusur nuwaa tsiyatarangiya: Na nimun yuwanandarisha pur isingukuru annandarisha ipuseerush shaama yamangcha yuwamand tarawaztakish anumanda, tárangu, yusur chinuz pur isingumanandsha iparinarangiya.
8 Quando ele dizia: “Os cabritos com manchas serão o seu salário”, aí as fêmeas tinham crias manchadas. E, quando ele dizia: “Os cabritos listados serão o seu salário”, aí as crias saíam todas listadas.
9 Apanll waana nuwaam kapung istaku ashirangiya. Apareetsis chinoo itutseeru, nuwaamsha chineemi zapan panarangiya.
9 Foi assim que Deus tirou os rebanhos do pai de vocês e os deu a mim.
10 Yuwapur chinuz sirútama ichingaru kuratarangu anpur pamasaranguri, kaapar upapchir wizaree yangaranganaya. Ichingaru wip isingumanandari, minllur tuwapinandari, kantsirpinandari ashiru tatsipurangiya.
10 — Um dia, quando os animais estavam no tempo do cruzamento, eu tive um sonho. Eu vi que os bodes que cobriam as fêmeas eram listados, malhados e manchados.
11 Anshuritam yuwash pamaski anush Apanllsha wasundurur nuwaa kuruzurangu, Akopaa, tárangu, nuwshat; ¿Maya? tárangina.
11 O Anjo de Deus me chamou pelo nome, e eu respondi: “Aqui estou.”
12 Uwshat; Akopaa, nuwaa kuki mazinangandama. Nuw shiyaa parangina yuwaa Laban shiyaa kiyung yachaku anootsi. Na nimun kaapar ichingaru isingumanand, kantsirpinand, minllur tuwapinand wizaree yangachinllinpa.
12 Então ele continuou: “Veja! Todos os bodes que estão cruzando são listados, malhados e manchados. Eu estou fazendo com que isso aconteça porque tenho visto o que Labão está fazendo com você.
13 Nuw Apanlltana. Zurampatari shiyaa atina. Nuw waatatana yuw shiyapa Betelash tsap tsiyatarangani antana; yuwapur shiy patumbchimun kzammashpa tapararangush, anush nuwapasha zurmaptari tsiyatarangani antana. Ashiriya, na nee tsap kasayarush, wapitam tsapunpitamtish kanapungi yapitam nllurtarangish ambitamta, nuwaa tárangiya. Ántar, Akoparini wizanllee kamanku ashirangiya.
13 Eu sou o Deus que apareceu a você em Betel, onde você me dedicou uma pedra, derramando azeite sobre ela, e onde você me fez uma promessa. Agora prepare-se, saia desta terra e volte para a terra onde você nasceu.”
14 Wizanllshitisin; Natunaa átish anoo mazinaktanicha. Watam na iyaam apap maacheetsi panamaam wanindshitaja. ¿Apapaam mayaamaja kutachini? Pzaya, átush waritacha.
14 Então Raquel e Leia responderam: — Não sobrou nada para herdarmos do nosso pai.
15 ¿Watam apap iyaa tunareepaz ashisha, arapeetarisha napkuwa? ¡Shiy iyaa yamarangus, apapsha iyaa maacheetsipaz ashiru tarawaz wamin tupaxanxarangiya! Itaru, iyamand kamini apapaam tuwapamaam tarawaztarangush, na tputseemsha chinoo tuchingarangiya.
15 Ele nos trata como se fôssemos estrangeiras. Ele até nos vendeu e depois gastou todo o dinheiro que recebeu como pagamento.
16 Itaru, iyaatssha Apanll ¿tamaranga? Kizpur wanasirimash iyaam istarangiya. Apapaa maachiri itutseeru shiyaam panarangiya. Ipareemtamani panarangitamta. Ashirupa, Apanll waana shiyaa parangu tsiyatarangiya, wizanll táranganaya.
16 Toda a riqueza que Deus tirou do nosso pai é nossa e dos nossos filhos. Portanto, faça tudo o que Deus mandou.
19 Itaru, anushsha zar Laban pangoo shitungeeranllu, chinuzipsha opeejaa pur kturkatu naatarangiya. Ashirucha, waanisha Rakel pangusish kurimunazish pshtuyaru, waparee apanllputsirini tinamaa payuku anoo shuchirangiya. Itaru, Akoparinsha anoo nda yasarangiya.
19 Labão, o pai de Raquel, havia ido para outro lugar a fim de cortar a lã das suas ovelhas; e, enquanto ele estava fora, Raquel roubou as imagens dos deuses da casa dele.
20 Naamaam yareersin, Akoparini ungsiree kukshari tsiyatsshari naataranganaya.
20 Foi assim que Jacó, sem avisar que ia embora, enganou Labão, o arameu,
21 Ashirucha, maachiritaa ashpari ichingeerandsin, apus kung sur Eufratis taaru anoo kiteerandsin, aranginasha naataranganaya, yap mach sur Galaad taarangu ambshita.
21 fugindo com tudo o que tinha. Atravessou o rio Eufrates e foi na direção da região montanhosa de Gileade.
22 Mang, tuchparinshini zar tushiyramchu anush Laban tsiyatssee mazinarangiya yuwaa ungsir Akop naayaranllu anootsi.
22 Três dias depois Labão ficou sabendo que Jacó havia fugido.
23 Ashiriya, uwshtisin káyarandsin, tachitaranganaya. Ichingaru tiptsirtam, maachiritam kutaranganaya. Sheerandsin, yap Akop naayaranllina amb tachitaranganaya. Apusari tsimbun matayaru zar maamatanusin, anush mach sur Galaadash kamataranganaya.
23 Ele reuniu os seus parentes e foi atrás de Jacó. Sete dias depois, Labão alcançou Jacó na região montanhosa de Gileade.
24 Ndatuma kamatchu, apus maarangu, anush Laban Apanllee pamasarangiya. Apanll waana tsiyatku, Labanaa, kaapa zapaninaa Akopaa nambinllpa, tárangiya.
24 Naquela noite Deus apareceu num sonho a Labão, o arameu, e disse: — Cuidado! Não faça nada a Jacó.
25 Ashiriya, ansha Akoparin ichingaru tiptsirpat, wachinllinutam ashparitssin apus machish Galaadash tsap kanuskamchusin, anush Labansha wasundurpatari kamataranganaya. Anushutam kanusaranganaya.
25 Labão alcançou Jacó na região montanhosa de Gileade, onde ele estava acampado. E Labão e os seus parentes acamparam no mesmo lugar.
26 Anshurisha shaniyeeramchusin, Labansha Akopaa tsiyatarangiya. Akopaa, ¿mayaamsha shiy nuwaa amb ashirangsha? Ngutish nuwaa tamapingarangish. Arangirisha nuwaa tsiyatsshari ipareetsi isuwambeeranllish. Tputs kpachamash ashiru ipareetsi putayaranllush isuwambeeranllish.
26 Aí Labão disse a Jacó: — Por que foi que você me enganou, levando as minhas filhas como se fossem prisioneiras de guerra?
27 Shiy nda nuwaa pakchiyam tsiyatarangsha. Waanari shiy nuwaa kamanirangush, nuw anuritam yasaranguri, maya, nuw shiyaam wanasir tsiyateeri kasamaam taariya. Shaniyeeruni, natum shiyapa michteenee, aturi, uru kapusis wayayaruni, shambateeni. Shambatkuni, tamburtataruni, tiruchiruchtaranguni, natunaa naangsi, táchima, táranguri, shiyshat arangiri suwarangsha.
27 Por que você me enganou, fugindo desse jeito, sem me dizer nada? Se você tivesse falado comigo, eu teria preparado uma festa alegre de despedida, com canções acompanhadas de pandeiros e de liras .
28 Ipareetstamti wanasir tsiyateeruri, ishambeeri, chinllineetstamti pachipeeruri, ishambeeruri, kasamaam taariya. Itaru, nuwshat ipareetsi, chinllineetstamti nda pakchiyam tsiyateeri, nda ishambaruri, ¿tamari kasachee? Tputs mang' ndunar tamaparee ashirangsha.
28 Você nem me deixou beijar os meus netos e as minhas filhas. O que você fez foi coisa de gente sem juízo.
29 Nuw siyaa waanari wanimaam zandkuri, ashparitaatsis nuw siyaa kamirana kiyung yachamaama. Itaru, nuwsha pamasaranguri, miranish Apanll nuwaa; Labanaa, k'keetsi mazinangcha. Kaapana kapung nambinllpa, tárangu, nuwsha anuritam payukina.
29 Eu poderia ter feito muito mal a vocês, mas na noite passada o Deus do seu pai me disse assim: “Cuidado! Não faça nada a Jacó.”
30 Itaru, shiysha Akopaa, mikeerus tsapuningazish zandarangush, kanapurangsha aparpish watsapuni. Itaru, amb ashkush, nuwaatssha apanllputsiri shuchirangsha, Laban tárangiya.
30 Eu sei que você foi embora porque tinha saudades de casa. Mas por que foi que você roubou as imagens dos deuses da minha casa?
31 — ausente —
31 Jacó respondeu: — Eu fiquei com medo, pois pensei que o senhor ia me tirar as suas filhas à força.
32 — ausente —
32 Mas, se o senhor achar as suas imagens com alguém aqui, essa pessoa será morta. Os nossos parentes são testemunhas: se o senhor encontrar aqui qualquer coisa que seja sua, pode levar. Acontece que Jacó não sabia que Raquel havia roubado as imagens.
33 Labansha; Ashiriya, nachungachima, tárangu, Akopash watambur pshtuyaru, nachungarangiya. Liyashsha watambur pshtuyaru, nachungarangitamta. Muchchurim tsimbun maachiru parangiya. Sheeru, naxpoorangu, yusur shitungeeru, Rakelapsha watambur pshturangiya.
33 Labão entrou na barraca de Jacó, depois na de Leia e depois na das duas escravas, porém não encontrou as suas imagens. Então foi para a barraca de Raquel.
34 Itaru, Rakelsha yuwaa apanllputsee shuchirangu anoo, chinush kameechush watsirar wantsush pishurangiya. Sheeru, anamun iwaz mang kuxinxinaw ashirangiya.
34 Aí ele procurou em toda parte, porém não achou nada, pois Raquel havia posto as imagens numa sela de camelo e estava sentada em cima.
35 Rakelsha mang waparee tárangiya; Apaa, nuwaatsina tsiyantariyshpa, apaa. Kizich tamatarpachi wanguytaranguri, nuwnaa chiyzamaam pinasakina; mang waparee tárangiya.
35 Ela disse ao pai: — O senhor não fique zangado comigo por eu não me levantar, mas é que estou menstruada. Foi assim que Labão procurou as suas imagens, sem as encontrar.
36 Akopsha kapung tsiyantarangiya. ¿Natuwa? Na ¿apanllputsireetsish yanpuyanllish? Natu nuwaam yámandanda. Watam shiy anungaz nuwaa tachitarangshawa.
36 Aí Jacó ficou zangado. Ele disse a Labão: — O que foi que eu fiz de errado? Qual foi a
37 Nuwash maachiriti nachungarangsha. Natu nee wayangi. Ichingarusin tputsirish pamaama. Nuwatam tputsiri ichingaritamsin yasamaama.
37 Agora que mexeu em todas as minhas coisas, será que encontrou alguns objetos que são seus? Pois ponha esses objetos aqui, na frente dos meus parentes e dos seus, para que eles julguem qual de nós dois está com a razão.
38 Nuw shiyash wanip masach tarawaztarangina. ¿Ndusha 20 masach tarawaztayaranllee? Nda minumtiyam opeej wipaa kapirangiya. ¿Antaati chineetsish minamtiyam katungarangeezi?
38 Durante os vinte anos que trabalhei para o senhor, as suas ovelhas e as suas cabras nunca tiveram abortos, e eu não comi um só carneiro do seu rebanho.
39 Manginshuch chineetsish zakchu, nuwaanaatsisha opeejari tuwanpurangurina. Chinish wipaw tsipakchu, shiyshat nuwaatsimarisha tapshiyarush nambtarsha. Natu tuwapanda, átarsha. Nuwshat anuritam; Ayu, aturi tuwapatarina. Shiy ichingaru nuwaa tuwapanda átarsha. Ambiri ashkuri, shiyash taarangina 20 masachi.
39 Nunca lhe trouxe os animais que as feras mataram, mas eu mesmo pagava o prejuízo. O senhor me cobrava qualquer animal que fosse roubado de dia ou de noite.
40 Wanip zar shiyaa chinish ksutkuri kiyung kachiyarangina. Psaantam ksutataw ashkuri, kachizamun tsipamaam pshatarangina. Maats ksata ksutataw ashtarina.
40 A minha vida era assim: de dia o calor me castigava, e de noite eu morria de frio. E quantas noites eu passei sem dormir!
41 Shiyaam tarawaz kapung m'chateeraana. Iparimandish wamin tsimbunari, washunand 14 masach tarawaztarangina. Chineemshitish ksutkuri minum matayaru masach tarawaztarangitamana. Ambtaa ashiranguri, shiyshat nuwaam mantsir tuwaparangsha.
41 Fiquei vinte anos na sua casa. Trabalhei catorze anos para conseguir as suas duas filhas e seis anos para conseguir os seus animais. E, ainda por cima, o senhor mudou o meu salário umas dez vezes.
42 Itaru, Aparich yuwarpich nuwaa pachiri Aprahamarinee kizpur chinataru, mishat apapaatstam Isaaka kizpur ksutaru anu nuwaa zanganirangu, uru nuwaa kapung ksutkitamta. Waana Apanll yuwaa tarawaztakuri, psaan kiyung kachiyki anoo paranguwa. Itaru, ambtaa ashiranguri, na mangutaritamti maachiriti ndunar kanapeeraana. Ashirucha, anoo Apanll parangu, na in psaan shiyaa waneerangiya, Akoparini tárangiya.
42 Se o Deus dos meus antepassados — o Deus de Abraão, o Deus a quem Isaque temia — não tivesse estado comigo, o senhor teria me mandado embora com as mãos vazias. Mas Deus viu o meu sofrimento e o trabalho que tive e ontem à noite ele resolveu a questão.
43 Labansha, Zuraksha. Izanllish tsimbunari nuwaanandari iparina; iparish nuwaanandaritam chinllinina. Chineemshitish nuwashtam yamarangsha. Ashirucha, nuw shiyaa kizpur wanimaam waritaktaati, ashiritaa chinllineetsi nayanikuri, nda ashkina.
43 Labão respondeu a Jacó assim: — Estas filhas são minhas, os netos são meus, estes animais são meus, e tudo o que você está vendo é meu. Agora, como não posso fazer nada para ficar com as minhas filhas e com os filhos que elas tiveram,
44 Ashirucha, nuw shiyaa, Akopaa, táshina; Nda nuwapa natsamaam wanasir tsiyatssis zurampatari, Apanllimun sur yareeni, nuw shiyaa atina, Laban tárangiya.
44 estou disposto a fazer um trato com você. Vamos fazer aqui um montão de pedras para que lembremos desse trato.
45 Ashiriya, Akoparinshitin anuritam, Ayu. Ashiri amb sheeni, tárangiya. Patumbchee yáyaru tunuxinarangiya.
45 Então Jacó pegou uma pedra e a pôs de pé como se fosse um pilar.
46 Tiptsireetssha kamachtarangiya; Natu, patumbich yáyarus xanatangints, tárangiya. Tiptsirsha anuritam, Ayu, tusin, patumbchee yáyarusin, wanasir taturpiyarusin, xanateersin, anumun katungaranganaya.
46 Depois disse aos seus parentes que ajuntassem e amontoassem pedras. Eles fizeram um montão de pedras e depois tomaram uma refeição ali do lado dele.
47 Labansha patumbchee taturpima sur waanshuchish kuk ísamarangiya Jegar-Sahadutá átu. Akopsha, uwshat wanshutam kuk Galaad átu ísamarangitamta.
47 Labão pôs naquele lugar o nome de Jegar-Saaduta , e Jacó o chamou de Galeede .
48 Wandaritam anoo tsap Galaad atanaya. Labansha, Ashiriya, watacha na patumbchimun xanateerni anamun shaniykuni, na ¿mayaamaja yutaritshishee chinachich? Wanasir tsiyatssis na yareeniya, táyaru,
48 Depois Labão disse: — Este montão de pedras servirá para que nós dois lembremos desse trato. Foi por isso que aquele lugar recebeu o nome de Galeede.
49 yusur Laban anootssha tsap sur Mispa átsha ísamarangiya. Watam táranguwa. Na arapeew kasambkachiniwa. Itaru, arapeewtaati kasakchuni, Apanll waana iyaa pariya.
49 E também teve o nome de Mispa porque Labão disse: — Que o
50 Ipareetsi kizaa tsimbunari wanasir ksutangcha. Ipareetsi natsariyshpa. Minootsshat kiz yamarinllpa. Mangishish chinangcha, watam Apanll waana iyaa paruwa. Nduntaati tputs nuwaa kamankusin, watam Apanllsha yuwaa ashkich anoo yasaruwa.
50 Se você maltratar as minhas filhas ou se você casar com outras mulheres, mesmo que eu não saiba o que está acontecendo, lembre que Deus está nos vigiando.
51 Mishat, Akopaa, ¿mayaama piy shimbayaruni, na wanasir patumbchimun kuxineeruni tsiyatkini? ¿Anoo mayaamaja mbizachinee?
51 Aqui estão as pedras e o pilar que coloquei entre nós dois.
52 Patumbchee xanateerni, anumandaritam arangiri shiy naatacha. Shiyshat mbizarinlltampa, nuwsha waatatamta nduntam mbizachima. Na nimunarishat nuw shiyaa tayutaritcheezi, shiysha nuwaa nduntam muntachsha.
52 O montão de pedras e o pilar são para lembrarmos desse trato. Eu nunca passarei para lá deste pilar para atacá-lo, e você não passará para cá deste montão de pedras e deste pilar para me atacar.
53 Watam yaanaa Apanllirini paruwa, yuwaa Apanll shiy pachirish Aprahamarini kizpur chinarangu, nuw pachirini Nahor kizpuritam chinarangu anu iyaa yasakiya, Labanarini tsiyatku ántar ashirangiya. Ashirucha, anuritam Akoparinsha, Zuraktishcha. Watam Apanll waana yuwaa apari Isaak chinaku an paru, zurampatari shiyapa wanasir tsiyataranganiwa, tárangiya.
53 O Deus de Abraão e o Deus de Naor será juiz entre nós. Então Jacó fez um juramento em nome do Deus a quem Isaque, o seu pai,
54 Táyaru, wanasir itsinsaru Apanllimun suru tsiyatarangiya. Sheeru, chinuzeetsshat pachayarusin, machip káreersin, ambiri ashparitssin katungaranganaya. Sheersin, anootsiri maaranganaya.
54 Ele ofereceu um animal em sacrifício ali na montanha e convidou os seus parentes para uma refeição. Naquela noite eles comeram e dormiram ali na montanha.
55 Maayarusin, putamshat wipaa pachipeeru, wachinllinootstam pachipeeru, ishambarangiya. Sheeranllu, waptam watsapuniptam kanapurangiya.
55 Na manhã seguinte Labão se levantou bem cedo, beijou as suas filhas e os seus netos e os abençoou. E depois foi embora, voltando para a sua terra.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 31, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.