Colossenses 3
Diosa' kiika; Génesis, Éxodo y El Nuevo Testamento (CBINTPO) vs NAA
1 Tsa' mitya ñulla Cristoba bulu mangujtaiñu deimiya, selusha Diosa' chunu urandyasha chumu Cristonaa tengaya judei.
1 Portanto, se vocês foram ressuscitados juntamente com Cristo, busquem as coisas lá do alto, onde Cristo vive, assentado à direita de Deus.
2 Tsaju' kai'sha chumu tyee kesa tyañuba juntsaaya kiiken chunu aa pensa deju', entsa tusha tyee kataamuñuba juntsaaya kenu aa pensanguen chutyudei,
2 Pensem nas coisas lá do alto, e não nas que são aqui da terra.
3 matyu ñullaya juntsaa kiikenuya peyaañuuya deju', Cristoba bulu chunu, Dioschi vela' kayaaya deju' mitya.
3 Porque vocês morreram, e a vida de vocês está oculta juntamente com Cristo, em Deus.
4 Tsaju' Cristoren ñullanu uwain chuwaanu tiremu juuve, tsejtu ya naa-uwanu mangatawañuba ñui bain yaba buluren ya tsamantsaa juñu juntsaba mangatawanu dejuve.
4 Quando Cristo, que é a vida de vocês, se manifestar, então vocês também serão manifestados com ele, em glória.
5 Tiba ujcha kiikenu juulaya ñulla jaiba tsanguityui tiyadei: mu bain na'baasa tsa tsa-in dechutyusa, naa Dioschi firu' kurainuu bain dekityusa, naa na'baasa firu' pensa juu bain dekityusa, tsenmin kayu lushi tadichi tya' esmu dejutyusa, matyu juntsaa jutu chi dyusnu aawa kure' keewaakeñuuve.
5 Portanto, façam morrer tudo o que pertence à natureza terrena: imoralidade sexual, impureza, paixões, maus desejos e a avareza, que é idolatria;
6 Tsaju' kumuinchi juntsaa kiikeñu jumula' mityaa, Dios ajaatya' taaju de-iware' puitemu juve meenguityulanuya,
6 por causa destas coisas é que vem a ira de Deus sobre os filhos da desobediência.
7 naa ñui bain kaspeleya juntsaaya ken chumuwa deeve.
7 Vocês também andaram nessas mesmas coisas, no passado, quando viviam nelas.
8 Tsaaren challaya kumuinchi entsaa jumula mantyu tiyadei: naa ajara pensa bain, naa firu' mannu pensa bain, naa kentsure' firu' panu palaa bain, tsenmin mayujpeyaa pai'nuu palaa jumula bain.
8 Agora, porém, abandonem igualmente todas estas coisas: ira, indignação, maldade, blasfêmia, linguagem obscena no falar.
9 Tsenmin ñuitala veta' veta' anbutin chutyudei, ñullaya kaspele naaken chumuwa deju'ba challaya tsa manguen chutyu chachi detiya' jintsu',
9 Não mintam uns aos outros, uma vez que vocês se despiram da velha natureza com as suas práticas
10 kasa chachi juu detiyamiya, ñullanu ke' kujtemu Dios naajuñuba juntsaaya tiya' jijiintsumiya, ya naajuñuba kayu narai keemijandetsuve.
10 e se revestiram da nova natureza que se renova para o pleno conhecimento, segundo a imagem daquele que a criou.
11 Tsaju' challaya naa griego chachi juñu bain, naa judío chachi juñu bain, naa Dioschi señas juñu bain, naa señas jutyuñu bain, naa vee tusha chumu juñu bain, naa vee palaachi pamu chachi kerandyatyuu kuramu juñu bain, naa manda-i' taawasha kemu juñu bain, naa nejuu maali chumu chachi juñu bain, juntsaya tiba jutyuve, matyu Cristaa tinuba depullaa ju', naajulaba yanu keenguemulanuya chuñu' mitya.
11 Aqui não pode haver mais grego e judeu, circuncisão e incircuncisão, bárbaro, cita, escravo, livre, mas Cristo é tudo e está em todos.
12 Dios ñullanu estyamu ju' mi'ke' ka', yachin juu chachi jumulaba buunanu tiwaañu' mitya, yuj tenbipu chachi juu bain, aa ura chachi juu bain, daj pensajtu chachi juu bain, naa veela ti meneste deeñuba tsa tsanguemishtimu bain, tsenmin jei tiba kidandai paijtyu chachi juu bain tiyadei.
12 Portanto, como eleitos de Deus, santos e amados, revistam-se de profunda compaixão, de bondade, de humildade, de mansidão, de paciência.
13 Naa firu' dekiñuba tsanguive tyatyuuñuu ju' veta' veta' ura' chudei, tsejtu main mulaanu kuipa pukenuu ju' bain juntsa' mitya kuipa faawaan jutyu tiya tiyaidei, tsaju' Bale Ruku naake' ñulla' ujcha manbitsale' tiba jutyu tireñuba ñui bain veelanu tsanguen chudei.
13 Suportem-se uns aos outros e perdoem-se mutuamente, caso alguém tenha motivo de queixa contra outra pessoa. Assim como o Senhor perdoou vocês, perdoem também uns aos outros.
14 Tsejtu kayu veta' veta' mika estyan chunuuya tiyadei, tsanguen dechushu juntsaa kumuinchi ma bulu juu tirekaamu juñu' mitya.
14 Acima de tudo isto, porém, esteja o amor, que é o vínculo da perfeição.
15 Tsenmala Cristochi tiba bulla jutyu chukaanu pensa bain ñulla' tenbukasha chusa urake pensanguikaanutsu, matyu Diosya ñullanu tiba bulla jutyu ma bulu juu chukaanaa tsangue' mikañu' mitya. Tsejtu Diosnu yuj urave tin chudei.
15 Que a paz de Cristo seja o árbitro no coração de vocês, pois foi para essa paz que vocês foram chamados em um só corpo. E sejam agradecidos.
16 Naa-uwanuba ñulla' pensasha Cristo' kuinda naaju tsamantsa uukera ju'ba tsanasa, tsejtu veta' veta' mijakaren dechu', uumi'ten chudei naajuñuba aseetaju' kiikendu. Tsenmin ñulla' tenbuka yuj ura' kive tya' mika sunden pensa juuya Diosnu salmu beesa juu bain, naa Diosnu kenu beesa juula bain, naa Espíritu Santo tsandikaañu beesa juula bain kiikidei.
16 Que a palavra de Cristo habite ricamente em vocês. Instruam e aconselhem-se mutuamente em toda a sabedoria, louvando a Deus com salmos, hinos e cânticos espirituais, com gratidão no coração.
17 Tsenmin ti kike' bain, ti pati' bain uwain Bale Ruku Jesús' chachilla ju' tsa tsanguidei, ya' mityaa Apa Diosnu yuj ura' kive tiitindu.
17 E tudo o que fizerem, seja em palavra, seja em ação, façam em nome do Senhor Jesus, dando por ele graças a Deus Pai.
18 Supulaya ya' rukulanu meenguen chudei, matyu Bale Rukunu keenguemuya juntsaaya junuuñu' mitya.
18 Esposas, que cada uma de vocês se sujeite a seu próprio marido, como convém no Senhor.
19 Tsenmala unbee rukulaya ñulla' shinbulanu estyadei; na'baasa firu' kiiken chutyudei.
19 Maridos, que cada um de vocês ame a sua esposa e não a trate com amargura.
20 Nalaya, ñulla' apala tyee depañuba tinu bain meenguidei, tsa deenmalaya Bale Ruku uutyamu juñu' mitya.
20 Filhos, em tudo obedeçam a seus pais, pois fazer isso é agradável diante do Senhor.
21 Tsenmala apalaya, ñulla' nalanu firu' uudenguemu jutyudei, sunden jutyuu tiyai'nudetsu.
21 Pais, não irritem os seus filhos, para que eles não fiquem desanimados.
22 Manda-i' taawasha kemu chachillaya, ñullanu entsa tusha uudenguen chumu chachilla naadetiñuba meenguidei, tsejtu ne yala dekeenañaa meengue' yaichi ura' katawanu tya' kityumujchi, uwain ñulla' pensachiren tsangue meenguenuu juve tenñaa tsanguidei, Bale Rukunu balengure' jeetya' keewaatu.
22 Servos, obedeçam em tudo a seus senhores aqui na terra, não servindo apenas quando estão sendo vigiados, visando somente agradar pessoas, mas com sinceridade de coração, temendo o Senhor.
23 Tsejtu ti kike' bain mika ajchundya' sunden kiideke', Bale Rukuchee tsangue taawasha kendetsuyu tya', chachillachee tsanguendetsuyu tyatyudei.
23 Tudo o que fizerem, façam de todo o coração, como para o Senhor e não para as pessoas,
24 Matyu ñullaya mideeve tsanguen chun mitya bene Bale Rukuren yachi tiba jumula kuwanu pañu bain juntsaa kanu deju'ba, ñullaya Bale Ruku Cristochee taawasha kendetsu' mitya.
24 sabendo que receberão do Senhor a recompensa da herança. É a Cristo, o Senhor, que vocês estão servindo.
25 Tsaaren mun naa naake firu' ken chumu ju' bain, juntsan mitya tsa tsai taaju i' puinu juve, matyu Diosya mainnuren ura' kiikemu ju', kamainnuya firu' kiikemu jutyuñu' mitya.
25 E quem fizer injustiça receberá em troca a injustiça feita. E nisto ninguém será tratado com parcialidade.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Colossenses 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.