Mateus 26
bwd (BWD) vs VC
1 Ada Yeisu gaitoma taidei moyaina givewala giavaina, yana tonogalayavo wagaidiya givonaga,
1 — ausente —
2 “Waalamanena yadayada iluwei kana segedi aku Nugulina Abutuna gina yegemona, ada Banae Kaliva Natuna ina atuegena kaliva nimadiya ke ina kivebolagalagana.”
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 Aku veyavo anatovegugai lakaidiyavo kaduwe meIsileli yadi kaliva lakaidiyavo ani ivagauta veyavo anatovegugai aditonagona yana manuweya, banae anayegana Kaiyafasi.
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 Ada tonagona-dina iveimeya evona Yeisu ina kiveyabina ikavuya-deya ke ina luvealikana.
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 Aku ivona, “Keke Abutu anatova wagaine kana kiveyabi, faina kaliva ina nuwakoyoyeda ke gaviya ina silakaina.”
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
6 Ada Yeisu ginau Bedani melala wagaine gimiyamiya Saimoni yana manuweya. Banae tuwaina givelefelo aku bade giveiwaka, e aku aimo ivewagana Saimoni tolefelo.
6 — ausente —
7 Ada imiyamiya ani vavine seyana gielai Yeisu wagaine ada bunama magana iwaka-moena gialiyena, fatana lakaina. Anatuwava kabala anayegana alabasita. Ada Yeisu teibeli lilivane gienokekela gikanikani aku kuluwana wagaine vavine-nai bunama giiwana.
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 Aku yana tonogalayavo iitana ada inuwakoyo ivona, “Ee! Gavana faina taidei anafaiweya givenuwaegege?
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 Kai bunama taidei kada vekimonena aga mani lakaina kadavai tofanifani kada veledi.”
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 Aku Yeisu yadi nuwanuwa gialamanena e ada givonedi, givona, “Gavaiyamu-yo vita wavele vavine-nai? Gavana gigana wagaikuya ani iwakana velemoena.
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 Fanifani tova moyaina wagaimiya imiyamiya, aku Iyayeku ani aimo keke tova moyaina nodi kana miyamiya.
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 Bunama taidei giiwavekelolona vovokuya ke gikidewedewe-vagaiku akuibo didikuleya faina.
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 Gavonemi velemoena, gadedeku babi matatabuna wagaine valeya iwakana ina lumamalena, kaduwe vavine taidei yana gugai iwaka-vagaina wagaikuya ina ifufuyena anaebanuwaududu faina.”
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
14 E ayo tonogala adituwelo wagaidiya kaliva seyana anayegana Yudasa Isakaliyota. Ani banae ginau veyavo anatovegugai lakaidiyavo wagaidiya
14 — ausente —
15 gitolidadana givona, “Kai Yeisu ganasena nimamiya, aga gavana wada veleku?” Ada au mani siliva anayoo teti (30) ivelena.
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 Ada tayuwe tova-nai wagaine Yudasa givebutu gilelele tova iwakana ke Yeisu gina ivemogatalina meIsileli tonagonayavo wagaidiya.
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
17 Abutu-nai anayegana Beledi Keke wa anaYisti giyegemo, ada anayadayada nagona wagaine tonogalayavo ielai Yeisu wagaine, ivona, “Gadedeku nuwanuwa Nugulina aana ana kidewadewa ke kanakani?”
17 — ausente —
18 Givonedi, “Wananau Yelusalema ada kaliva seyana wana itana, ada wana vonena wanavona, ‘Tovewala givona, Yaku tova bademowa givelilivana. Iya nuwanuwaku ya manuweya yaku tonogalayavo nodi anaela Nugulina aana anakani.’”
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 Ada tonogalayavo Yeisu giveimeyedi anafaiweya inau ke Nugulina aana ikidewedewena.
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 Mala gibogi Yeisu yana tonogalayavo adituwelo nodi ienokekela inakani.
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 Ada ikanikani aku Yeisu givona, “Vona velemoena, gavona wagaimiya, kaliva seyana wagaimiya gina ivemogataliku nibaikuweyavo wagaidiya.”
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 Ada inuwavita lakaina ke seyana seyana itolidadanena, ivona, “Kauveya, kai Iyayeku?”
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 Yeisu givona, “Kaliva-nai Iya nodi nauwa wagaine beledi anaituvina, ani banae gina ivemogataliku nibaikuweyavo wagaidiya.
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 Banae Kaliva Natuna gina alika Yaubada yana vona vetovetokilumina givonayena anafaiweya, aku kaliva-nai gina ivemogatalina nibainavo wagaidiya, ani aimo vita lakai-moena gina nuwagana! Kai keke gida tubuga, ina iwaka-moena.”
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 Ada Yudasa banae gina ivemogatalina nibainavo wagaidiya givonaga, “Labai, kai Iyayeku?”
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
26 Ada ikanikani aku Yeisu beledi givaina ke Yaubada wagaine givona vesiule ada gikiinena ke yana tonogalayavo giveledi, givona, “Wanavai wana kanina. Taidei vovoku.”
26 — ausente —
27 Ada kaduwe waini wa veina givaina ke givona vesiule Yaubada wagaine ada giveledi, givona, “Moyaimi wanayuga wagaine,
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 faina taidei ani dayagiku, ida dayaga-nai Yaubada yana veyavo anawai faina. Gimadumadu tomiyababi moyaidi faidiya e ada yadi koyona Yaubada gina venuwaegedi.
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 Gavonemi, keke kaduwe waini ganayu-vagile analaba yadayada-nai wagaine Iya imi nodi waini evaguna kanayuna Kamaku yana ebaveimeya wagaine.”
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 Ada kweli davadava ikweliyena. Ada ikweli giavaina, ina ilaka Oya Olive wagaine.
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 Ada Yeisu givonedi, givona, “Bogibogi taidei moyaimi yami vetumagana wagaikuya gina kabekabebena ke wanaota-yabuyabuku. Faina Yaubada yana vona seyana ivetokilumina givona,
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 Aku ganayawa-vagila muline, wai gana nagona Galili, ada wadedeku-deya imi wanaela gana itami.”
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 Ada Pita gilufata, givonaga, “Kai badi moyaidi inaota-yabuyabuni aku Iya au keke-mowa!”
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 Yeisu givonaga, “Gavona velemoena wagainiya, bogibogi taidei kamukamu keke gina kwage aku nagona unamadu veweyeku tova toiye vaita keke uda alamaneku.”
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 Pita givona, “Kai O ina luvealikani aga Iya nodi ina luvealikada. Keke-mowa gana veweyeni!” Ada tonogalayavo moyaidi kaduwe ivona anafaiweya.
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 Ada Yeisu yana tonogalayavo nodi inau fafali seyana anayegana Gedesemani wagaine, ada givonedi, givona, “Idedeku wana vetoga aku gananau tayuwe gana veoveola.”
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 Ada Pita ke Sebedi natunavo adiselu givaidi nodi inau. Aku Yeisu givebutu giaseuloulolo ke ginuwavita lakaina,
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 ada givonedi, givona, “Nuwaku givita lakaina vaita yawaiku gida alagoloi. Idedeku wana miyamiya aku wana itaita.”
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 Ada ginau maita-moena ada wamagigine givetalatala babi wagaine ke giveoveola, givona, “O Kamaku, kai ya nuwanuwa anafaiweya, aga uloulolo anavei taidei uda vaiyegena wagaikuya. Aku keke yaku nuwanuwa, au Oyeni ya nuwanuwa anafaiweya una gugaiyena.”
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 Ada giyewana yana tonogalayavo aditoto giitadi idaudau, ada givona Pita wagaine, givonaga, “Gavaiyamu, keke amifaiweya kauwana anabai seya-moena wana atuvefaila ke wana itaita?
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Wana itaita ke wana veoveola e ada keke aladibidibi wagaine wanabe. Aluwaluwami nuwanuwana aku vovomi gikabekabebena.”
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Kaduwe tova anavelu ginau giveoveola-vagila, givona, “O Kamaku, kai keke analauboda taidei uloulolo anavei unamadu vaiyavule aku nagona gana yugena, aga ya nuwanuwa anafaiweya una gugaiyena.”
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 Giveoveola giavaina, kaduwe giyewana ani giitadi idaudau, faina badi matadi gikoyo-mowa.
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 Ada au gisegedi kaduwe ginau giveoveola tova anaveto bademowa giveola anafaiweya.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Ada kaduwe giyewana yana tonogalayavo wagaidiya givonedi, givona, “Gavaiyamu, aimo wadaudau ada waveyaveyawai? Wana itana, bademowa tova giyegemona ke Banae Kaliva Natuna ina atuegena tokoyona nimadiya.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Wana mididi kananau. Waitana, kaliva-nai ginaseku nibaikuweyavo nimadiya ani giyegemona bademowa!”
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Ada Yeisu aimo giifuifufu ani Yudasa giyegemona, banae tonogala seyana adituwelo wagaidiya. Ada kaduwe yoo lakaina nodi ielai ani wa yadi benisi ke feto, badi kaliva-dina ani veyavo anatovegugai lakaidiyavo ke meIsileli yadi kaliva lakaidiyavo iimilidi ielai.
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 Aku Yudasa bademowa yoo iyaiyaya seyana gimaduveledi, givona, “Banae gaito gana veyaugina ani kaliva-nai. Wana kiveyabina.”
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 E ada gielai ke tunutunugina ginau Yeisu wagaine ada givona, “Labai, siule!” Ada giveyaugina.
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 Yeisu givonena, givona, “Tubuiyaku, gavana ya nuwanuwa faina uelai ani una madugana.” Ada givonavona ani yoo ielai ikiveyabina.
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 Aku kaliva seyana Yeisu yana yoo wagaine ani yana benisi gisiwakana, ada veyavo anatovegugai aditonagona yana togugai gitalana ke tagana gitalayoe gibeu.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Aku Yeisu givonena, givona, “Ya benisi una seyewena anafoseya! Faina gavega ivemunumunuga ke kaliva imunumunudi ani vemunumunuga gina nuwagadi, e ada gina munudi ina alika.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 Gavaiyamu, kai keke wada alamane Iya akufata gana veola Kamaku wagaine, ada maduga-mowa aneloseyavo gavaiyei tausani gina imilidi ina lemeku?
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Aku kai tainei anafaiweya gada veola lema faina, aga gavaiyamu Yaubada yana vona guwana ginasei? Faina Buki Tabu wagaine gimaduvona anafaiweya, gilubodana gida yegemona velemoena wagaikuya.”
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 Ada tova-nai wagaine Yeisu yoo givonedi, givonaga, “Gavaiyamu, Iya vaita tobaninivula anafaiweya ada waelai wabenisimiyavo ke wafetomiyavo ada wana kiveyabiku? Yadayada seyana seyana manuwa tabu wagaine gavetovetoga ada gavevewala, aku keke wada kiveyabiku.
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Aku ida gaitoma moyaina giyegemona e ada gavaiyamu tuwai-moena falofitayavo ivetokilumina Buki Tabu wagaine, ani gina yegemona velemoena.” Taidei anafaiweya givona ada tonogalayavo moyaidi iota-yabuyabuna.
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 E au kaliva-dina Yeisu ikiveyabina ani inauwena Kaiyafasi yana manuweya. Bana Kaiyafasi ani veyavo anatovegugai aditonagona. Ada veimeya anatovewalayavo kaduwe kaliva lakaidiyavo bademowa yana manuweya ivagauta ada imiyamiya.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 Aku Pita bana atuwadeya Yeisu gimuliye gielai, ani veyavo anatovegugai aditonagona yana manuwa anaebaga wagaine giluku. Ada gina givetoga manuwa tabu anafilisimaniyavo nodi, ke gavana inagana Yeisu wagaine ani gina itana.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 Aku veyavo anatovegugai lakaidiyavo ke meIsileli yadi Kanisela anayoo matatabuna toveloi ileledi, e ada wagaidiya vaita Yeisu ina awavekoyoyena, ada yadi fwaya-nai wagaine vaita adifaiweya alika wagaine inasena.
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 Aku keke ida nuwaga. Toveloi moyaidi ilakaela iveloina, aku keke kaliva iluwei ida veaigaigabu yadi vona wagaidiya. Ada ilele ilele eee au kaliva adiselu imidiyegemona
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 ke ivona, “Kaliva taidei givona, ‘Iya akufaiweya Yaubada yana manuwa tabu gana yawelina ada yadayada toiye wagaine kaduwe gana vemididi-vagilena.’”
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 Ada veyavo anatovegugai aditonagona gimididi aku Yeisu gitolidadanena, givona, “Gavaiyamu, keke afaiweya una lufata? Gavana faina kaliva taidei yadi awavekoyo fainiya keke udafata?”
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Aku Yeisu giveyamata. Ada bana veyavo anatovegugai aditonagona Yeisu givonena, “Yaubada Tomiya-vagata anayeganeya gaveimeyeni, unavona velemoena wagaimeya. Gavaiyamu, velemoena Oyeni Mesaiya, Yaubada Natuna, o kai keke?”
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 Yeisu givona, “Au uvona anafaiweya. Aku moyaimi gana vonemi, aimo tova gielaelai Banae Kaliva Natuna ani wana itana, gina vetoga gina miyamiya Yaubada Totoyogi-vagaina aiyatagine. Ada wana itana gabama anabuibui tabodiya gina elaelai.”
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 Yeisu taidei anafaiweya givona, e ada veyavo anatovegugai aditonagona-nai ginuwakoyo lakaina ke tauna ananuya gikelilina aku givona, “Aaaa! Taidei vona awadamana Yaubada wagaine! Waitana! Gavana faina toitavedama kaduwe aimo kana lelele? Bademowa yana vona awadamana wanogalina.
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 Gavaiyamu wana veimeya?”
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 Ada Yeisu magigina ikiwalina ke itututuna. Ada tufodi itafina aku iawaveleigena, ivona,
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 “O Mesaiya, una falofisai wagaimeya gaito gilavuni!”
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 Aku Pita aimo givetovetoga wamelaleya, tayuwe ebaga-nai wagaine aku togugai vavine gielai wagaine, givona, “Oyeni kaduwe Yeisu kwana Galili nodi wamiyamiya.”
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Aku moyaidi matadiya givewa givonaga, “Iya keke gada alamane gavana uvonavonaye.”
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 Ada giyegemona ginau ebaga anaebaluku wagaine aku kadu togugai vavine seyana giitana, ada givona badi wadedeku wagaidiya, givona, “Kaliva taidei ani Yeisu kwana Nasaledi nodi imiyamiya.”
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 Kaduwe givewa-vagila givona, “Yaubada matane gavona velemoena, kaliva tainei ani Iya keke gada alamane.”
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 Ada tova kabisona tomididi-dina lilivane ielai Pita wagaine ivona, “Au velemoena oyeni seyana wagaidiya, faina bona-itu ananogala wagaine aalamanena.”
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 E au Pita givonaga, “Kai keke ganavona velemoena aga gilubodana Yaubada gina vematavulogiku. Aku ganavona velemoena, Bana Kaliva-nai ani keke gada alamane.”
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 Ada au nuwana giamutuna Yeisu yana vona, “Kamukamu keke gina madukwage aku nagona unavewa tova toiye vaita keke uda alamaneku.” Ada Pita yana vewa-nai nuwana giafolena, e ada manuwa anaebaga wagaine-deya giyegemona wamelaleya ada wa yana nuwavita lakaina gitagiya toyogina.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.