Mateus 22
bwd (BWD) vs ARC
1 Yeisu kaduwe givona matalivulivuna wagaidiya, givona,
1 Então, Jesus, tomando a palavra, tornou a falar-lhes em parábolas, dizendo:
2 “Yaubada yana ebaveimeya anafaiweya kini seyana natuna kaliva yana nagi anakani vemwamwala gikidewedewena.
2 O Reino dos céus é semelhante a um certo rei que celebrou as bodas de seu filho.
3 Ada yana togugaiyavo giimilidi inau ada badi gavega ginuwabiyedi ani ina matawedi inaelai. Aku idibusoyoga.
3 E enviou os seus servos a chamar os convidados para as bodas; e estes não quiseram vir.
4 “Kaduwe yana togugaiyavo tufona giimilidi ada givonedi, ‘Badi gavega nuwabi inuwagana ani wana vonedi, “Yaku aa bademowa gakidewadewa, ada yaku bulumakau lakaidi ke natudiyavo yafayafadi imunudi ke ilutalatalaidi. Gaitoma matatabuna gakidewadewa gibodaboda. Wanaelai nagi anakani vemwamwala wagaine.”;
4 Depois, enviou outros servos, dizendo: Dizei aos convidados: Eis que tenho o meu jantar preparado, os meus bois e cevados
5 “Taidei anafaiweya imatawedi aku kini yana nuwabi ivegaitoma-kavokavovoyena, ada au yadi faiseweya iabinaunau. Kaliva seyana ginau yana bakula wagaine, seyana ginau yana sitoweya,
5 Porém eles, não fazendo caso, foram, um para o seu campo, e outro para o seu negócio;
6 aku tufodi ani yana togugaiyavo ikiveyabidi ada ikivekoyodi velemoena ada iluvealikadi.
6 e, os outros, apoderando-se dos servos, os ultrajaram e mataram.
7 Kini valeyadi ginogalina wagaine ginuwakoyo lakai-moena, ada yana tolugaviya giimilidi ke toluvealika-dina ani iluvealikadi ada yadi melala lakaina ikabuna.
7 E o rei, tendo notícias e, enviando os seus exércitos, destruiu aqueles homicidas, e incendiou a sua cidade.
8 “Aku kini kaduwe yana togugaiyavo gidouwedi ielai ada givonedi, givona, ‘Nagi anakani vemwamwala bademowa gakidewedewena aku badi ganuwabiyedi ani ganuwenuwedi vaita badi kaliva iwakadiyavo, aku keke anafaiweya. E ada keke adilauboda inaela.
8 Então, disse aos servos: As bodas, na verdade, estão preparadas, mas os convidados não eram dignos.
9 Tainei faina wananau melala anawai lakaidi wagaidiya ke gavega wana nuwagadi aga wana nuwabiyedi inaelai nagi anakani vemwamwala wagaine.’
9 Ide, pois, às saídas dos caminhos e convidai para as bodas a todos os que encontrardes.
10 Ada togugaiyavo iyegemona inau wai wagaidiya kaliva moyaidi ivagauledi, badi iwakadiyavo kadu koyodiyavo. E ada kani vemwamwala anamanuwa ebavagauta ivemagana.
10 E os servos, saindo pelos caminhos, ajuntaram todos quantos encontraram, tanto maus como bons; e a festa nupcial ficou cheia de convidados.
11 “E aku kini nuwanuwana wakawaka-dina gina itadi, e ada giluku ginau ani giitana kaliva seyana keke nagi ananuya gidaose.
11 E o rei, entrando para ver os convidados, viu ali um homem
12 Ada gitolidadanena, ‘Tubuiyaku, gavaiyamu-yo nagi ananuya keke udaose aku ulukuela yaku kanibutu wagaine?’ Ada kaliva awana giyagona, keke gida lufata.
12 E disse-lhe: Amigo, como entraste aqui, não tendo veste nupcial? E ele emudeceu.
13 “Au kini yana togugaiyavo givonedi, ‘Nimana, agena wana yogodi ada wana nauwe yuyuvaneya wana batuge gina yegemona. Ada wadedeku-deya gina tagitagiya ke nigona gina vekudaligoligota uloulolo wagaine.’”
13 Disse, então, o rei aos servos: Amarrai-o de pés e mãos, levai-o e lançai-
14 Yeisu yana vona giluyabuna givonaga, “Faina kaliva moyaidi adiyowana inuwagana, aku adigavaiyei gaga venuwadadana inuwagana.”
14 Porque muitos são chamados, mas poucos, escolhidos.
15 Aku Falisiyavo Yeisu yana ifufu inogalina ada itauya ina iveimeya ke seba inasena tolidadana wagaine, aku Yeisu ina vebavuna ke vona gina sidamanena.
15 Então, retirando-se os fariseus, consultaram entre si como o surpreenderiam em alguma palavra.
16 E ada yadi tonogalayavo tufodi ke kaduwe Elodi yana kalivayavo tufodi nodi iimilidi ielai Yeisu wagaine ivonena, ivonaga, “Tovewala, ime aalamanena Oye uvonavona velemoena, keke uda vefwayafwaya. Yaubada yana wai faina uvevewala tunutunugina. Ada kai kaliva anayegana lakaina o kai keke, Oye ani keke uda nuwanuwa faine e ada keke uda venuwana gavaiyamu ina nuwanuwa.
16 E enviaram-lhe os seus discípulos, com os herodianos, dizendo: Mestre, bem sabemos que és verdadeiro e ensinas o caminho de Deus, segundo a verdade, sem te importares com quem quer que seja, porque não olhas à aparência dos homens.
17 E ada uda vonema gavaiyamu ya nuwanuwa. Ide meIsileli adaveimeya Mosese wagaine ani giawaegeda ada Sisa wagaine takesi kana lufata o kai keke?”
17 Dize-nos, pois, que te parece: é lícito pagar o tributo a César ou não?
18 Aku Yeisu bade gialamanena inuwainage gavaiyamu tauna ina kivekoyo, ada givonedi, givona, “Imi meyalugaluga! Gavana faina wagaluvaluvaku?
18 Jesus, porém, conhecendo a sua malícia, disse: Por que me experimentais, hipócritas?
19 Wana vewaleku gana itana mani-nai takesi faina.” Ada mani-moena ialiye ivelena.
19 Mostrai-me a moeda do tributo. E eles lhe apresentaram um dinheiro.
20 Ada gitolidadanedi, givona, “Gaito taidei anununa? Ada gaito taidei anayegana ivetokilumi?”
20 E ele disse-lhes: De quem é esta efígie e
21 Badi ilufata ivona, “Sisa.”
21 Disseram-lhe eles: De César. Então, ele lhes disse: Dai, pois, a César o que
22 Ada badi yana laufata inogalina wagaine meyadi gisidobodobona, e ada isegena aku itauya inau.
22 E eles, ouvindo isso, maravilharam-se e, deixando-o, se retiraram.
23 Aku yadayada-nai wagaine Sadusi tufodi ielai Yeisu wagaine, badi ivetumagana evona kaliva yadi alika muline keke inayawa-vagila.
23 No mesmo dia, chegaram junto dele os saduceus, que dizem não haver ressurreição, e o interrogaram,
24 Ada biyavo-dina itolidadanena, ivona, “Tovewala, Mosese veimeya seyana givetokilumina, givona, ‘Kai kaliva seyana vavinena gina alikalovena aku keke natunavo, aga gilubodana anatubuluga sikwana gina nagina, ada tubuiyana fatana faina natunavo gina vetubudi. E ada taidei wagaine ada toalika yana tubudelideli ina miyamiya.’”
24 dizendo: Mestre, Moisés disse: Se morrer alguém, não tendo filhos, casará o seu irmão com a mulher dele e suscitará descendência a seu irmão.
25 Ada ebaita ivelena, ivona, “Seyana kaliva anatubulugayavo nodi adiseveni ime wagaimeya imiyamiya. Ada tomoinagona ginagi ada natunavo keke aku gialika. Ada sikwana ani taina anavelu ginagina
25 Ora, houve entre nós sete irmãos; o primeiro, tendo casado, morreu e, não tendo descendência, deixou sua mulher a seu irmão.
26 aku dewa-nai anafaiweya giyegemona ani, natuna keke aku gialika. Ada anafaiweya taina anaveto wagaine, ada anafaiweya kaduwe dewa-nai giyegemona matatabudi adiseveni wagaidiya.
26 Da mesma sorte, o segundo, e o terceiro, até ao sétimo;
27 Muline-mwane vavine gialika.
27 por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
28 E ada, yawa-vagila anatoveya ani gavakaliva vavinena? Faina adiseveni-dina vavine-nai inagina.”
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete será a mulher, visto que todos a possuíram?
29 Aku Yeisu gilufata wagaidiya, givona, “Taidei yami sidamana, faina Buki Tabu keke wada alamane ada kaduwe Yaubada yana toyogina keke wada alamane.
29 Jesus, porém, respondendo, disse-lhes: Errais, não conhecendo as Escrituras, nem o poder de Deus.
30 Faina tova-nai toalika inayawa-vagila, keke ina naginagi kadu keke ina vevenagi, aku au yadi miya vaita Yaubada yana aneloseyavo gabameya anafaiweya.
30 Porque, na ressurreição, nem casam, nem são dados em casamento; mas serão como os anjos no céu.
31 Aku toalika yadi yawa-vagila faina, maita waveyawana gavana Yaubada givona wagaimiya o kai keke? Tova tuwai-moena tova-nai Ebelaamo, Aisake ke Iyakobo ialika muline, Yaubada givona Mosese wagaine,
31 E, acerca da ressurreição dos mortos, não tendes lido o que Deus vos declarou, dizendo:
32 givonaga, ‘Iya Ebelaamo yana Yaubada, Aisake yana Yaubada, ke Iyakobo yana Yaubada.’ Ada Yaubada ani keke kaliva alialikadiyavo yadi Yaubada, aku velemoena Banae ani kaliva wayawaidi yadi Yaubada.”
32 Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó? Ora, Deus não é Deus dos mortos, mas dos vivos.
33 Ada yoo inogalina ani meyadi gisidobodobona yana vewala wagaine.
33 E, as turbas, ouvindo isso, ficaram maravilhadas da sua doutrina.
34 Ada Yeisu yana laufata wagaine badi Sadusiyavo yadi vona givetufagoloina, e aku badi Falisiyavo anavaleya inogalina ada au ivagauta seyana.
34 E os fariseus, ouvindo que ele fizera emudecer os saduceus, reuniram-se no mesmo lugar.
35 Ada wagaidiya-deya, seyana banae Mosese yana veimeya anatonuwauya velemoena, ani banae gitolidadanena Yeisu vaita gina veonana,
35 E um deles, doutor da lei, interrogou-o para o experimentar, dizendo:
36 givona, “Tovewala, veimeya moyaina Yaubada Mosese givelena wagaidiya ani gava veimeya lakai-moena?”
36 Mestre, qual é o grande mandamento da lei?
37 Yeisu givona, “KAUVEYA Banae ya Yaubada una nuwakabubuyena asease matatabuna wagaine, ke aluwaluwa matatabuna wagaine, ada nuwa matatabuna wagaine.
37 E Jesus disse-lhe: Amarás o Senhor, teu Deus, de todo o teu coração, e de toda a tua alma, e de todo o teu pensamento.
38 Veimeya taidei wai ginagona ada lakai-moena.
38 Este é o primeiro e grande mandamento.
39 Kaduwe veimeya lakaina anavelu ani veimeya nagona ananuwanuwa anafaiweya. Taidei anafaiweya givona, ‘Kaliva una nuwakabubuyedi o tauni unuwakabubuyeni anafaiweya.’
39 E o segundo, semelhante a este, Amarás o teu próximo como a ti mesmo.
40 Taidei veimeya-dina ani lakaidi, e ada Mosese yana veimeya matatabuna ke falofitayavo yadi vewala, ani ikwaiyoyo taidei veimeya-dina iluwei wagaidiya.”
40 Desses dois mandamentos dependem toda a lei e os profetas.
41 Ada Falisiyavo aimo ebaga-nai wagaine aku Yeisu gitolidadanedi, givona,
41 E, estando reunidos os fariseus, interrogou-os Jesus,
42 “Gavaiyamu yami nuwanuwa Banae Mesaiya faina? Banae gaito yana tubudelideli?”
42 dizendo: Que pensais vós do Cristo? De quem é filho? Eles disseram-lhe: De Davi.
43 Yeisu givona wagaidiya, “Ada Deivida yana tubudelideli, aku gavaiyamu ayo tuwaina Deivida Mesaiya giawavekauveyaye, tova-nai Aluwaluwa Tabuna yana kivetuvetunu wagaine Deivida givona,
43 Disse-lhes ele: Como é, então, que Davi, em espírito, lhe chama Senhor, dizendo:
44 ‘Banae KAUVEYA Yaubada ani Iya yaku
44 Disse o Senhor ao meu Senhor: Assenta-te à minha direita, até que eu ponha os teus inimigos por escabelo de teus pés.
45 “Kai taidei anafaiweya Deivida ani Mesaiya givewagana ‘yaku Kauveya’, aku gavaiyamu-yo Mesaiya aimo gitubuga Deivida yana tubudelideli seyana?”
45 Se Davi, pois, lhe chama Senhor, como é seu filho?
46 Taidei anafaiweya Yeisu gitolidadanedi, aku keke tamo gaito anafaiweya ginafata, au iveyamata. Ada tayuwe yadayada-nai wagaine-deya, keke seyana gaito kaduwe gida asevatu ke Bana gida tolidadane. Au iilovau.
46 E ninguém podia responder-lhe uma palavra, nem, desde aquele dia, ousou mais alguém interrogá-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.