Lucas 20

bwd (BWD) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Tova seyana manuwa tabu wagaine Yeisu givewavewala ada valeya iwakana gilulumamalena kaliva wagaidiya, aku veyavo anatovegugai lakaidiyavo ada veimeya anatovewalayavo ke kaliva lakaidiyavo ielai Bana wagaine.
1 Certo dia, Jesus estava no pátio do Templo ensinando o povo e anunciando o evangelho . Então chegaram ali alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei, junto com alguns líderes do povo,
2 Ada ivonena, “Una vonema, gava veimeya wagaine gaitoma-dina taidei ugugaiyedi? Gaito veimeya taidei giveleni?”
2 e perguntaram: — Diga para nós: com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
3 Ada Banae gilufata, “Iya kaduwe gana tolidadanemi gaitoma seyana faine. Wana voneku,
3 Jesus respondeu:
4 Iyoni Tobabitaiso ani gaito veimeya givele ke kaliva gikivebabitaisodi? Yaubada o kaliva?”
4 Quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas?
5 Ada taudiyavo iveifuifufuyena, ivona, “Gavaiyamu kanavona? Kai kanavona, ‘Yaubada veimeya givelena,’ aga ginavona, ‘E ada gavana faina Iyoni yana vona keke wada vetumagane?’
5 Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — O que é que vamos dizer? Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
6 Aku kai kanavona, ‘Kaliva veimeya ivelena,’ aga kaliva moyaidi ina tutuvealikada kabala wagaidiya, faina badi inuwaveyalaina vaita Iyoni banae Yaubada yana falofita seyana.”
6 Mas, se dissermos que foram pessoas, esta multidão vai nos apedrejar, pois eles acham que João era profeta .
7 E ada badi ilufata, ivona, “Keke ada alamane gadedeku veimeya givai.”
7 Por isso responderam: — Nós não sabemos quem deu autoridade a João para batizar.
8 Bana givona, “E ada Iya kadu keke gana vonemi gaito yana veimeya wagaine ida gaitoma-dina gagugaiyedi.”
8 Jesus disse:
9 Ada Yeisu badi tonagona-dina nodi ivevonavona giavaina aku yoo wagaidiya ani givona matalivulivuna, givona, “Kaliva seyana yana babi wagaine gileifi bulavadi analoi gibakulina. Ada muliya kaliva tufodi nodi iveimeya ke bakula ina kidewedewena, ada ina itaveyabina aku ikolu anatoveya toni bakula-nai anavutuvutuga guwa ina velevelena. Aku tauna ani yana melala gisege ginau mali fafaliya gimiya tova manamanawena.
9 Depois Jesus contou esta parábola para o povo:
10 Ada imiyami aku gileifi anaikolu anatova giyegemona, ada tonibakula-nai yana togugai seyana giimilina ginanau bakula anatoitaveyabina wagaidiya vaita anavutuvutuga gileifi guwana ina velena, anafaiweya gavaiyamu yadi awaegena tova-nai veimeya ibubuna wagaine. Ada ginau wagaidiya aku toitaveyabina togugai ikiveyabi ilumalimaliwavuna, ada keke idavele aku makagekagena iimili giyewa.
10 Quando chegou o tempo da colheita, ele mandou um empregado para receber a sua parte. Mas os lavradores bateram nele e o mandaram de volta sem nada.
11 Ada kadu togugai seyana giimilina. Aku kaduwe banae ilumalimaliwavuna ke idewa koyo-moena wagaine ada ikivevovomumuna, ada au makagekagena iveyewana.
11 O dono mandou outro empregado, mas eles também bateram nele, depois o trataram de modo vergonhoso e o mandaram de volta sem nada.
12 Kaduwe togugai anaveto giimilina aku imunu iivekimana ada ibatuge giyegemona kali domone.
12 Então ele enviou um terceiro empregado, mas os lavradores também bateram nele e o expulsaram.
13 “E ayo tonibakula ginuwanuwa, givona, ‘Gavana ganagai? Tauku natuku gana imilina, banae natu aseaseku. Kai banae ina vemoimoinena.’
13 Aí o dono da plantação pensou: “O que vou fazer? Já sei: vou mandar o meu filho querido. Tenho certeza de que vão respeitá-lo.”
14 “Aku natuna ani tova-nai giyegemona ada toitaveyabina-dina iitana, taudiyavo iveifuifufu, ivona, ‘Ida tau-moena toni laova, ada aimo bakula taidei ginavai gina veimeyena. E ada wanaela kana luvealikana ada yana bakula kana vaina.’
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
15 Ada au itai iyegemonena gileifi anabakula wagaine ada iluvealikana.”
15 — Então eles jogaram o filho para fora da plantação e o mataram. Aí Jesus perguntou:
16 Ginaelai ada bakula toitaveyabina-dina gina luvealikadi aku gileifi anabakula-nai ani toitaveyabina evagudi nimadiya ginasena.”
16 Ele virá, matará aqueles homens e dará a plantação a outros lavradores. Então as pessoas que estavam ouvindo disseram: — Que Deus não permita que isso aconteça!
17 Ada Yeisu giita tunutunugina wagaidiya aku gitolidadana, givona, “Ada kai tainei anafaiweya, aga gavana vona-nai anaalamana ivetokilumina Buki Tabu wagaine, givonaga,
17 Mas Jesus olhou bem para eles e disse:
18 Moyaidi gavega inabeu ogola-nai wagaine ani ina bidobodobodi kabiso kabiso, aku badi gavega wagaidiya ogola-nai ginabeu gina lutagodi ani gina lufuwafuwadi vaita avu anafaiweya.” Taidei anafaiweya Yeisu givona.
18 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
19 Aku badi Mosese yana veimeya anatovewalayavo ke veyavo anatovegugai lakaidiyavo nuwadi gimalina vaita badi faidiya givona matalivulivuna. Tainei faina wai ilelena vaita maduga-mowa Yeisu ina kiveyabina, aku yoo imatausedi.
19 Os mestres da Lei e os chefes dos sacerdotes sabiam que era contra eles que Jesus havia contado essa parábola e queriam prendê-lo ali mesmo, porém tinham medo do povo.
20 Ada taidei faina Yeisu iitaita venanauna, e ayo toitavagivagiya tufodi iimilidi, badi kaliva-dina ani inadewa vaita kaliva velemoena iwakadiyavo. Badi inuwanuwa evona gavana tamo Yeisu ginavona sidamane, e ada wagaine ina kiveyabina ke kabemali toveimeya nimane inasena yana veimeya toyogina nafone.
20 Então começaram a vigiar Jesus. Pagaram alguns homens para fazerem perguntas a ele. Eles deviam fingir que eram sinceros e procurar conseguir alguma prova contra Jesus. Assim os mestres da Lei e os chefes dos sacerdotes teriam uma desculpa para o prender e entregar nas mãos do Governador romano.
21 Ada badi toitavagivagiya ielai Yeisu wagaine itolidadanena, ivona, “Tovewala, ime aalamanena gavana uifuifufuyedi ada uvevewala ani velemoena tunutunugina. Ada kai kaliva anayegana lakaina o kai keke, Oye ani keke uda nuwanuwa faine aku au Yaubada yana wai faina uvevewala tunutunugina.
21 Esses homens perguntaram: — Mestre, sabemos que aquilo que o senhor diz e ensina é certo. Sabemos também que o senhor não julga pela aparência e ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige.
22 E ada gavaiyamu, ide meIsileli adaveimeya Mosese wagaine ani giawaegeda ada Sisa wagaine takesi kana lufata o kai keke?”
22 Diga: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
23 Aku Yeisu giitaluku ke yadi nuwanuwakavu giitana ada givona,
23 Mas Jesus percebeu a má intenção deles e disse:
24 “Wana vewaleku mani siliva.” Ada mani-moena ialiye ivelena. Ada gitolidadanedi, givona, “Gaito taidei anununa? Ada gaito anayegana ivetokilumi dobone?”
24 — Tragam aqui uma moeda. De quem são o nome e a cara que estão gravados nela? — São do Imperador! — responderam eles.
25 Badi ilufata, ivona, “Sisa.”
25 Então Jesus disse:
26 E ada badi keke adifaiweya Yeisu ina vebavu gavavona tamo koyona gina vonaye yoo matadiya. Au yana laufata wagaine meyadi gisidobodobona ada gikulu-moedi.
26 Eles não puderam conseguir nenhuma prova contra Jesus diante do povo. Por isso ficaram calados, admirados com a resposta dele.
27 E ada Sadusi tufodi ielai Yeisu wagaine, badi ivetumagana evona kaliva yadi alika muline keke inayawa-vagila. Ada biyavo-dina itolidadanena, ivona,
27 Alguns saduceus , os quais afirmam que ninguém ressuscita, chegaram perto de Jesus
28 “Tovewala, Mosese veimeya seyana givetokilumina faideya, givona, ‘Kai kaliva seyana vavinena gina alikalovena aku keke natunavo, aga gilubodana kaliva-nai anatubuluga sikwana gina nagina e ada tubuiyana fatana faina natunavo gina vetubudi. Taidei wagaine ada toalika yana tubudelideli ina miyamiya.’”
28 e disseram: — Mestre, Moisés escreveu para nós a seguinte
29 Ada ebaita ivelena, ivona, “Seyana kaliva anatubulugayavo nodi adiseveni. Ada tomoinagona ginagi ada natunavo keke aku gialika.
29 Acontece que havia sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos.
30 Ada sikwana ani taina anavelu ginagina ada gialika, keke natunavo.
30 Então o segundo casou com a viúva,
31 Ada anafaiweya taina anaveto, ginagina vavine-nai, natunavo keke aku gialika. Ada dewa-nai seyana kaliva-dina adiseveni wagaidiya, natudiyavo keke aku ialika.
31 e depois, o terceiro. E assim a mesma coisa aconteceu com os sete irmãos, isto é, todos morreram sem deixar filhos.
32 Muline-mwane vavine kaduwe gialika.
32 Depois a mulher também morreu.
33 E ada, yawa-vagila anatoveya ani gavakaliva vavinena? Faina adiseveni-dina vavine-nai inagina.”
33 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
34 Yeisu gilufata, givona, “Badi kaliva ke vevine tova malinai babiya imiyamiya ani inaginagi ada isisivenagi.
34 Jesus respondeu:
35 Aku aimo keke anafaiweya yawa-vagila anatoveya. Tova tayuwe wagaine badi gavega Yaubada giawaveiwakanedi ke ginuwenuwedi vaita adilauboda inayawa-vagila alikeya ke Banae nodi inamiya, ani keke ina naginagi kadu keke ina vevenagi.
35 Mas as pessoas que merecem alcançar a ressurreição e a vida futura não vão casar lá,
36 Ada keke aimo ina alialika, faina badi yadi miya vaita Yaubada yana aneloseyavo anafaiweya. Ada kaduwe biyavo-dina ani Yaubada natunavo, faina gina siveyawadi alikeya.
36 pois serão como os anjos e não poderão morrer. Serão filhos de Deus porque ressuscitaram.
37 Aku toalika inayawa-vagila faina, kana itana ai kabisona giyabeyabela ifufuna wagaine. Mosese Yaubada givewagana ani ‘Ebelaamo yana Yaubada, Aisake yana Yaubada, ke Iyakobo yana Yaubada.’
37 E Moisés mostra claramente que os mortos serão ressuscitados. Quando fala do espinheiro que estava em fogo, ele escreve que o Senhor é “o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.”
38 Yaubada ani keke kaliva alialikadiyavo yadi Yaubada, aku velemoena Banae ani kaliva wayawaidi yadi Yaubada. Faina kai kaliva wayawaidi o kai bademowa ialika, e aku Yaubada matane ani moyaidi wayawaidiyavo.”
38 Isso mostra que Deus é Deus dos vivos e não dos mortos, pois para ele todos estão vivos.
39 Ada Mosese yana veimeya anatovewalayavo tufodi ilufata, ivona, “Tovewala, ulufata iwakana.”
39 Aí alguns mestres da Lei disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Ada tayuwe yadayada-nai wagaine-deya, keke tamo gaito kaduwe gida asevatu ke Bana gida tolidadane. Au iilovau.
40 E não tinham coragem de lhe fazer mais perguntas.
41 Ada Yeisu givona wagaidiya, givona, “Gavaiyamu-yo ivona evona Banae Mesaiya ani Deivida yana tubudelideli seyana?
41 Em seguida Jesus perguntou a eles:
42 Faina Deivida tauna giawatalatalaina Buki Same wagaine, givona,
42 Pois o próprio Davi diz assim no livro de Salmos:
43 analaba nibaimomo gana seobuyedi
43 até que eu ponha os seus inimigos
44 Au taidei anafaiweya Deivida ani Mesaiya givewagana ‘yaku Kauveya’, aku gavaiyamu-yo Mesaiya aimo gitubuga Deivida yana tubudelideli seyana?”
44 Se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
45 Ada kaliva moyaidi aimo ivanevanenega yana tolidadana-nai faina, aku Yeisu givona yana tonogalayavo wagaidiya, givona,
45 O povo todo estava escutando, e Jesus disse aos discípulos:
46 “Wana itaveyabimi Mosese yana veimeya anatovewalayavo yadi dewa wagaine. Badi nuwanuwadi adinuya manamanawedi ina osedi aku ina nunudadana, ada nuwanuwadi kaliva wa yadi vemoimoina ina vesiuleyedi maketi wagaine. Kaduwe nuwanuwadi manuwa ebavewala wagaidiya ina vetovetoga fafali-dina kaikaiwabudi wagaidiya, ada kaduwe kanibutu lakaidi aditoveya ani nuwanuwadi ina vetovetoga ebavetoga-dina isedi kaliva wa adivemoimoina faidiya.
46 — Cuidado com os
47 Badiyavo tova ke tova kaliva matadiya iveoveola-faila e ada kaliva ina veitadi ke ina kaiyedi, aku kaduwe sikwasikwa ifwayafwayadi e ada yadi manuwa ke yadi giba ilemalemadi. Biyavo-dina taidei adimatavuloga vitana velemoena ina nuwagana.”
47 Exploram as viúvas e roubam os seus bens; e, para disfarçar, fazem orações compridas. Portanto, o castigo que eles vão sofrer será pior ainda!

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.