Lucas 11

bwd (BWD) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Tova seyana Yeisu giveoveola fafali seyana wagaine. Tova-nai giluyabu, yana tonogala seyana givonena, givona, “Kauveya, veoveola una vewalema anafaiweya Iyoni yana tonogalayavo givewaledi.”
1 Certo dia, Jesus estava orando em determinado lugar. Quando terminou, um de seus discípulos lhe disse: “Senhor, ensine-nos a orar, como João ensinou aos discípulos dele”.
2 Yeisu givona wagaidiya, givona, “Tova-nai wana veoveola, aga taidei anafaiweya wanavona,
2 Jesus disse: “Orem da seguinte forma: “Pai, Venha o teu reino.
3 Yadayada seyana seyana amaga uda velevelema.
3 Dá-nos hoje o pão para este dia,
4 Yama koyona uda venuwaegedi,
4 e perdoa nossos pecados, assim como perdoamos aqueles que pecam contra nós. E não nos deixes cair em tentação”.
5 — ausente —
5 E ele prosseguiu: “Suponha que você fosse à casa de um amigo à meia-noite para pedir três pães, dizendo:
6 — ausente —
6 ‘Um amigo meu acaba de chegar para me visitar e não tenho nada para lhe oferecer’,
7 “E ada vetawaneya kaliva-nai ginavona, ‘Keke una siveiveitaku. Bademowa wana falifalina ada natukuweyavo nodi adaudau iviya. Keke akufaiweya gana mididi gavana tamo gana veleni.’
7 e ele respondesse lá de dentro: ‘Não me perturbe. A porta já está trancada, e minha família e eu já estamos deitados. Não posso ajudá-lo’.
8 “Gavonemi velemoena, au keke-mowa gina mididi ke tamo gavana ginavele faina banae ani tubuiyana, keke. Aku bana kaliva-nai gikwageye giveola-vavagila faina, gina mididi ada gavana nuwanuwana ani gina velena.
8 Eu lhes digo que, embora ele não o faça por amizade, se você continuar a bater à porta, ele se levantará e lhe dará o que precisa por causa da sua insistência.
9 Ada Iya gana vonemi, wana veoveola Yaubada wagaine ada gina velemi. Wana lelele ada wana nuwagana. Ada wana lufifita ke wagaimiya Yaubada wana gina yavuna.
9 “Portanto eu lhes digo: peçam, e receberão. Procurem, e encontrarão. Batam, e a porta lhes será aberta.
10 Faina gavega ina veoveola, Yaubada gina veledi. Kaduwe gavega ina lelele, ina nuwagana. Ada badi gavega ina lufifita aga Yaubada wana gina yavuna faidiya.
10 Pois todos que pedem, recebem. Todos que procuram, encontram. E, para todos que batem, a porta é aberta.
11 “Gava tama wagaimiya kai natuna ginaela gina veola igana faina aga gavaiyamu, mota gina velena? Keke.
11 “Vocês que são pais, respondam: Se seu filho lhe pedir um peixe, você lhe dará uma cobra?
12 O kai gina veola fou faina, aga alagavigavi gina velena? Keke.
12 Ou, se lhe pedir um ovo, você lhe dará um escorpião?
13 Imi tokoyona aku nuwakabubu iwakana waveleveledi natumiyavo, aku velemoena Tamada gabameya ani Banae iwaka-moena. E ada kai badi gavega ina veoveolena Aluwaluwa Tabuna faina, aga Bana gina veledi.”
13 Portanto, se vocês que são pecadores sabem como dar bons presentes a seus filhos, quanto mais seu Pai no céu dará o Espírito Santo aos que lhe pedirem!”.
14 Tova seyana Yeisu aluwaluwa koyona giveyegemonina kaliva wagaine. Aluwaluwa-nai gaugauna. Ada aluwaluwa koyona kaliva gisegena wagaine, kaliva-nai gaugauna givebutu giifufu. Ada yoo meyadi gisidobodobona.
14 Certo dia, Jesus expulsou um demônio que deixava um homem mudo e, quando o demônio saiu, o homem começou a falar. A multidão ficou admirada,
15 Aku tufodi ivona, “Ina Biyelisibuli banae aluwaluwa koyodi aditoveimeya ani banae yana toyogina wagaine Yeisu aluwaluwa koyodi giveveyegemonidi.”
15 mas alguns disseram: “É pelo poder de Belzebu, o príncipe dos demônios, que ele expulsa os demônios”.
16 Kaduwe tufodi nuwanuwadi Yeisu ina galuvaluvana faina, iveolena ke gugai ebameyasidobodobo seyana Yaubada wagaine gida faisewana ke ida itana.
16 Outros exigiram que Jesus lhes desse um sinal do céu para provar sua autoridade.
17 Aku Yeisu yadi nuwanuwa gialamanena e ada givonedi, “Gava ebaveimeya seyana aku anayoo taudiyavo ina ludakadi e ada yoo tulina tulina nodi ina lulugaviya, aga ebaveimeya-nai ginabeu. Kaduwe gava unuma seyana aku anakalivayavo taudiyavo ina ludakadi ke nodi ina lulugaviya, aga unuma-nai ginabeu.
17 Jesus, conhecendo seus pensamentos, disse: “Todo reino dividido internamente está condenado à ruína. Uma família dividida contra si mesma se desintegrará.
18 Kaduwe anafaiweya, kai Seitani tauna yana yoo gina venibainena e ada yana ebaveimeya gina ludakana, aga gavaiyamu yana ebaveimeya gina mididi? Keke meyameyaganina. Taidei gavona faina imi wavona evona Biyelisibuli yana toyogineya aluwaluwa bwanebwanenedi gaveveyegemonidi.
18 Vocês dizem que eu expulso demônios pelo poder de Belzebu. Mas, se Satanás está dividido e luta contra si mesmo, como o seu reino sobreviverá?
19 Aku kai Iya Biyelisibuli yana toyogineya gaveveyegemonidi, aga gaito yami tomuliyayavo toyogina giveledi ayo aluwaluwa koyodi iveveyegemonidi? E ada taumiyavo yami tomuliyayavo inavona venuvenuwadadanemi vaita wavona sidamana.
19 E, se meu poder vem de Belzebu, o que dizer de seus discípulos? Eles também expulsam demônios, de modo que condenarão vocês pelo que acabaram de dizer.
20 Aku kai Yaubada yana toyogineya aluwaluwa bwanenedi gaveveyegemonidi, aga wada alamanena vaita Yaubada yana ebaveimeya bademowa giyegemona wagaimiya.
20 Se, contudo, expulso demônios pelo poder de Deus, então o reino de Deus já chegou a vocês.
21 Kai kaliva totoyogina yana ebalugaviya analokoloko gina kiveyabidi ada tauna yana manuwa gina miyababalina, aga yana giba moyaina inamiya iwakadi.
21 Pois, quando um homem forte está bem armado e guarda seu palácio, seus bens estão seguros,
22 Aku kai kaliva seyana toyogi-moena ginaela gina mununa ke gina toyogisegena, aga yana lokoloko gaviya givetumaganedi ani au ginavai gina nauwedi aku yana giba-dina givaidi ani gina vutugena.
22 até que alguém ainda mais forte o ataque e o vença, tire dele suas armas e leve embora seus pertences.
23 Banae gaito Iya keke nodi, ani banae givenibaineku. Kaduwe banae gaito keke kaliva gida vagavagauwidi ke Iya nodi ada gugai seyana, ina banae gidewadewa vaita kaliva gida wavidi e ada keke ina muliyeku.”
23 “Quem não está comigo opõe-se a mim, e quem não trabalha comigo trabalha contra mim.
24 Kaduwe Yeisu givona, “Tova-nai aluwaluwa bwanebwanenena kaliva gina miyasegena aga gina tauya ginanau fafali ayayana wagaidiya ebaveyawai gina lelena. Aku keke tamo gina nuwaga e ada gina vonaga, ‘Gana yewaku yaku ebamiya gasegena wagaine.’
24 “Quando um espírito impuro sai de uma pessoa, anda por lugares secos à procura de descanso. Mas, não o encontrando, diz: ‘Voltarei à casa da qual saí’.
25 Ada aluwaluwa-nai gina yewana yana ebamiya-nai gina itana au yegayegana, vaita tamo gaito gida sedewedewe.
25 Ele volta para sua antiga casa e a encontra vazia, varrida e arrumada.
26 E ada gina tauya ginanau kadu aluwaluwa bwanebwanenedi adiseveni gina vagauledi badi koyo-moedi ayo muliya tauna, ani inaelai ada matatabudi inaluku kaliva-nai wagaine inamiya. Ada nagona kaliva yana miya koyona, aku muliya aluwaluwa koyodi moyaidi iluku wagaine ada yana miya ani velemoena au gikoyo-mowa.”
26 Então o espírito busca outros sete espíritos, piores que ele, e todos entram na pessoa e passam a morar nela, e a pessoa fica pior que antes”.
27 Ada taidei gaitoma-dina Yeisu givonavonayedi e aku vavine seyana ivedou yoo negenidiya ivonaga, “Badi vavine-dina ivenatuneni ke ivesusuni ani Yaubada giawanuwakabubuyedi.”
27 Enquanto ele falava, uma mulher na multidão gritou: “Feliz é sua mãe, que o deu à luz e o amamentou!”.
28 Aku Yeisu gilufata, givona, “Aku anavelemoena ani badi gavega Yaubada bonana inogalina ke imatawalewaleyena, ani Banae giawanuwakabubuyedi.”
28 Jesus, porém, respondeu: “Ainda mais felizes são os que ouvem a palavra de Deus e a praticam”.
29 Yoo iveiveinala aku Yeisu givona wagaidiya, givona, “Tova malinai anayooyavo ani koyodiyavo. Nuwanuwadi iyaiyaya ebameyasidobodobo ina itana, aku keke tamo ina nuwaga, tainei-mowa iyaiyaya-nai giyegemona Iyona wagaine.
29 Enquanto a multidão se apertava contra Jesus, ele disse: “Esta geração perversa insiste que eu lhe mostre um sinal, mas o único sinal que lhes darei será o de Jonas.
30 Faina Iyona ani giveiyaiyaya meNinive wagaidiya, ada kaduwe anafaiweya Banae Kaliva Natuna gina veiyaiyaya badi tova malinai anayooyavo wagaidiya.
30 O que aconteceu com ele foi um sinal para o povo de Nínive. O que acontecer com o Filho do Homem será um sinal para esta geração.
31 Aimo vonayavuga anatoveya, wabolimaneya anakwini ina mididi imi malinai anakalivamomo nodi ada gavana iwakana igugai ani gina vewala vaita imi yami dewa ani koyo-moena, e ada amilauboda Yaubada yana matavuloga wana nuwagana. Faina badi fafali atuwada lakaina wagaine aku itauya ielai Kini Solomoni yana vewala nuwanuwauya ina nogala. Aku wana itana, tova malinai seyana gielai idedeku ani Banae gitubusegena Solomoni.
31 “A rainha de Sabá se levantará contra esta geração no dia do juízo e a condenará, pois veio de uma terra distante para ouvir a sabedoria de Salomão; e vocês têm à sua frente alguém maior que Salomão!
32 Kaduwe anafaiweya, aimo vonayavuga anatoveya meNinive ina mididi imi malinai anakalivamomo nodi ada gavana iwakana igugai ani gina vewala vaita imi yami dewa koyo-moena, e ada amilauboda Yaubada yana matavuloga wana nuwagana. Faina tuwaina badi meNinive bana Iyona yana laumamala inogalina ke inuwavilana. Aku wana itana, tova malinai idedeku seyana gielai ani Banae gitubusegena Iyona.”
32 Os habitantes de Nínive também se levantarão contra esta geração no dia do juízo e a condenarão, pois eles se arrependeram de seus pecados quando ouviram a mensagem anunciada por Jonas; e vocês têm à sua frente alguém maior que Jonas!”
33 Kaduwe Yeisu givona, “Keke tamo gaito mayale ginakabu ada nauwa dibune ginasei o kai gina sewavuye. Au gina selakaina anaebaibo wagaine e ada badi gavega ina lukuelai ani adifaiweya malina ina itana.
33 “Não faz sentido acender uma lâmpada e depois escondê-la ou colocá-la sob um cesto. Pelo contrário, ela é colocada num pedestal, de onde sua luz é vista por todos que entram na casa.
34 Matada vaita vovoda anamayale anafaiweya. Kai matada iwakana, aga vovoda kaduwe matatabuna mamalina. Aku kai matada ikoyo, aga vovoda kaduwe giyuyuvana velemoena.
34 “Seus olhos são como uma lâmpada que ilumina todo o corpo. Quando os olhos são bons, todo o corpo se enche de luz. Mas, quando são maus, o corpo se enche de escuridão.
35 Taidei faina wana itaveyabina ada malina wagaimiya ani keke yuyuvana.
35 Portanto, tomem cuidado para que sua luz não seja, na verdade, escuridão.
36 Tayuwe faina, kai vovomi matatabuna mamalina ada keke seyana gavaiyomi yuyuvanina, aga imi velemoena mamalimi matatabuna, vaita mayale yana malina gituimalimi anafaiweya.”
36 Se estiverem cheios de luz, sem nenhum canto escuro, sua vida inteira será radiante, como se uma lamparina os estivesse iluminando”.
37 Yeisu giifufu giavaina, ada Falisi seyana ginuwabiyena nodi inakani, e ada gina giluku gienokekela teibeli wagaine.
37 Quando Jesus terminou de falar, um dos fariseus o convidou para comer em sua casa. Ele foi e tomou lugar à mesa.
38 Ada gikanikani aku keke gidamadu venimaikola ani Falisi-nai giitana-yo yauna gisegena.
38 Seu anfitrião ficou surpreso por ele não realizar primeiro a cerimônia de lavar as mãos, como era costume entre os judeus.
39 Aku Kauveya bademowa gialamanena Falisi yana nuwanuwa ada givonena, givona, “Wana itana, imi Falisiyavo ani amivei ke nauwa domodi wakiveyegayeganedi aku negenidi keke wada ikolakola. Ada kadu anafaiweya imiyavo. Taumiyavo waseyegemonemi vaita imi vevetabumiyavo velemoena, aku nuwainagenimi ani amoumoula ke nuwanuwa koyo-moedi ivemagana.
39 Então o Senhor lhe disse: “Vocês, fariseus, têm o cuidado de limpar o exterior do copo e do prato, mas estão sujos por dentro, cheios de ganância e perversidade.
40 Imi kwavakwavamiyavo. Toibubuna keke vovomiga gidabubu aku nuwainagemi kaduwe gibubuna. Taidei faina ada iluwei wana kiveyegayeganedi, vovomi ada nuwainagenimi.
40 Tolos! Acaso Deus não fez tanto o interior como o exterior?
41 Aku gavana amivei ke aminauwa negenidiya ani fanifani wana veledi, ada gaitoma matatabuna gina yegayegana faimiya.
41 Portanto, limpem o interior dando ofertas aos necessitados e ficarão limpos por completo.
42 “Imi Falisiyavo, vita lakaina wana nuwagana! Faina veimeya lakai-moedi wavegaitoma-kavokavovoyedi. Veimeya-dina anafaiweya kaliva wa adivita ani wana veimeya tunutunugina faidiya, ada Yaubada wana nuwakabubuyena. E, taidei veimeya-dina wavegaitoma-kavokavovoyedi e aku veimeya kabisodi ani wamuliye-dewedewedi. Veimeya-dina kabisodi anafaiweya aa adikivemagamaga-dina yogiyogi tulina tulina magadi lakaina wagaidiya ani adibavagu wagaine wavutugedi adivutuga teni ada seyana wavutugena Yaubada wagaine. Taidei veimeya-dina gilubodami wada itaveyabidi aku giluboda-moemi veimeya-dina lakaidi wada vemoimoinedi.
42 “Que aflição os espera, fariseus! Vocês têm o cuidado de dar o dízimo da hortelã, da arruda e de todas as ervas, mas negligenciam a justiça e o amor de Deus. Sim, vocês deviam fazer essas coisas, mas sem descuidar das mais importantes.
43 Imi Falisiyavo, vita lakaina wana nuwagana! Faina manuwa ebavewala wagaidiya nuwanuwami lakaina wana vetoga ebavetoga-dina isedi kaliva wa adivemoimoina faidiya. Ada kaduwe maketi wagaidiya nuwanuwami kaliva wa yadi vemoimoina ina vesiuleyemi.
43 “Que aflição os espera, fariseus! Pois gostam de sentar-se nos lugares de honra nas sinagogas e de receber saudações respeitosas enquanto andam pelas praças.
44 Vita lakaina wana nuwagana! Faina imi vaita didikula keke wa ebaitana anafaiweya. Kaliva inuwanuwa vaita wada fafali iwakana e ada au ivagatagotago getane inaunau. Keke ida alamane vaita dibudiya vovo abudalidi imiyamiya.”
44 Sim, que aflição os espera! Pois são como túmulos escondidos: as pessoas passam por cima deles sem saber onde estão pisando”.
45 Aku veimeya anatonuwauya seyana givonena, givona, “Tovewala, Falisiyavo uifuifufuyedi aku ime kaduwe uawalavema.”
45 Então um especialista da lei disse: “Mestre, o senhor insultou também a nós com o que acabou de dizer”.
46 Yeisu gilufata, givona, “Kaduwe imi veimeya anatonuwauya, vita lakaina wana nuwagana! Faina yami veimeya tulina tulina vitadi wagaidiya kaliva waveakutagodi iobu, e ada ivita-mowa aku taumiyavo ani keke maita nimadidimi seyana wadatune ke wada lemedi.
46 Jesus respondeu: “Sim, que aflição também os espera, especialistas da lei! Pois oprimem as pessoas com exigências insuportáveis e não movem um dedo sequer para aliviar seus fardos.
47 Vita lakaina wana nuwagana! Faina imi tamamiyavo tuwaina ani falofitayavo iluvealikadi aku imiyavo ani adididikula wagaidiya adiiyaiyaya wabubudi adiebanuwaududu faina.
47 Que aflição os espera! Pois constroem monumentos para os profetas que seus próprios antepassados assassinaram.
48 E ada waawatalatalainena vaita gavana tamamiyavo igugai ani waawaveiwakanena, faina tamamiyavo ani falofitayavo iluvealikadi aku imiyavo adididikula wabubudi.
48 Com isso, porém, testemunham que concordam com o que seus antepassados fizeram. Eles mataram os profetas, e vocês cooperam com eles construindo os monumentos!
49 Taidei faina Yaubada yana nuwauya wagaine givona, ‘Falofitayavo ke afositoloyavo gana imilidi wagaidiya, aku tufodi ina luvealikadi ada tufodi ina kiveulolonidi.’
49 Foi a isto que Deus, em sua sabedoria, se referiu: ‘Eu lhes enviarei profetas e apóstolos, mas eles matarão alguns e perseguirão outros’.
50 Babi anaibubuna vaguvagu wagaine-deya ada gielai tova malinai, tamamiyavo nagona ani Yaubada yana falofita moyaidi iluvealikadi. Ada au imi tova malinai anayooyavo ani badi adimatavuloga ginaelai imi wagaimiya falofita-dina dayagidi gimadu faidiya.
50 “Portanto, esta geração será responsabilizada pelo assassinato de todos os profetas de Deus desde a criação do mundo,
51 Ivevuvu Ebeli dayagina wagaine ada gielai Sekalaiya dayagina wagaine, banae ebavebolavoi ke manuwa tabu adimwatuguya iluvealikana. Ika, gavonemi velemoena, kaliva-dina adiluvealika fatana ani imi tova malinai anayooyavo wana nuwagana.
51 desde o assassinato do justo Abel até o de Zacarias, morto entre o altar e o santuário. Sim, certamente esta geração será considerada responsável.
52 Imi veimeya anatonuwauya, vita lakaina wana nuwagana! Faina Yaubada anaalamana anawai keke wada kiyavu. Imi taumiyavo keke wadaluku ada kaduwe badi gavega nuwanuwadi inaluku ani faidiya wasebodana.”
52 “Que aflição os espera, especialistas da lei! Vocês se apossaram da chave do conhecimento e, além de não entrarem no reino, impedem que outros entrem”.
53 Yeisu Falisi yana manuwa wagaine giifufu giavaina ada giobu ginanau. Aku badi Falisiyavo ke veimeya anatovewalayavo iagouga ada ivebutu tolidadana vitadi wagaine Yeisu itolififina,
53 Quando Jesus se retirou dali, os mestres da lei e os fariseus ficaram extremamente irados e tentaram provocá-lo com muitas perguntas.
54 ada ibodabodana gavavona sidamana gina vonaye ada wagaine ina vebavuna.
54 Queriam apanhá-lo numa armadilha, levando-o a dizer algo que pudessem usar contra ele.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.