Atos 15

bwd (BWD) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Imiyamiya aku tova seyana kaliva tufodi Yudiya wagaine-deya iobuelai Anitiyoki, ada ivebutu tovetumagana badi keke meIsileli ani ivewavewaledi, ivonavona, “Kai keke Yaubada yana iyaiyaya vovomi bubuna wana tomogoloi Mosese tuwaina giveimeya anafaiweya, keke amifaiweya kibababala wana nuwaga.”
1 Chegaram a Antioquia alguns homens da Judeia e começaram a ensinar aos irmãos: “A menos que sejam circuncidados, conforme exige a lei de Moisés, vocês não poderão ser salvos”.
2 Ada Paulo ke Banabasi kaliva-dina nodi ivevonavona toyogina yadi vewala faina. Taidei faina tovetumagana Anitiyoki wagaine Paulo ke Banabasi ada kaduwe kaliva tufodi ivenuwadadanedi ke inanau Yelusalema, e ada wadedeku-deya nuwanuwa taidei faine ina veimeya, afositolo ke tovetumagana aditonagonayavo nodi.
2 Paulo e Barnabé discordaram deles e discutiram energicamente. Por fim, a igreja decidiu enviar Paulo e Barnabé a Jerusalém, acompanhados de alguns irmãos de Antioquia, para tratar dessa questão com os apóstolos e presbíteros.
3 E ada tovetumagana adiyoo ivagatunedi, ada Fonisiya ke Sameliya adifafali wagaidiya igolota inaunau aku tovetumagana fafali-dina wagaine imatamatawedi vaita badi keke meIsileli ani bademowa Kauveya wagaine inuwavilana ke ivetumagana. Ada meFonisiya ke meSameliya tovetumagana taidei valeya-nai inogalina ada ivemwamwala lakaina.
3 A igreja, portanto, enviou seus representantes a Jerusalém. No caminho, eles pararam na Fenícia e em Samaria para visitar os irmãos e contaram que os gentios também estavam sendo convertidos, o que muito alegrou a todos.
4 Tova-nai iyegemona Yelusalema wagaine, tovetumagana adiyoo ada afositoloyavo ke aditonagonayavo nodi isivaivaidi, ada gavana Yaubada yadi gugai wagaine gigugaiyena ani matatabuna iawatalatalainena wagaidiya.
4 Quando chegaram a Jerusalém, foram bem recebidos pela igreja, pelos apóstolos e presbíteros, e relataram tudo que Deus havia feito por meio deles.
5 Aku tovetumagana tufodi, badiyavo Falisi adiyoo, ani imididi ivona, “Gilubodana badi keke meIsileli ani wana vonedi ke iyaiyaya vovodi bubuna ina tomogoloina, kaduwe wana veimeyedi ke Mosese yana veimeya matatabuna ina itaveyabina.”
5 Contudo, alguns dos irmãos que pertenciam à seita dos fariseus se levantaram e disseram: “É necessário que os convertidos gentios sejam circuncidados e guardem a lei de Moisés”.
6 E ada afositoloyavo ke tovetumagana aditonagonayavo imiyavagauta ke nuwanuwa taidei faine ina veifuifufuyena.
6 Os apóstolos e presbíteros se reuniram para decidir a questão.
7 Ada nodi iveifuifufu tova manamanawena ani Pita gimididi givonedi, givona, “Tubuiyakuweyavo, imi waalamanena tuwaina Yaubada ide wagaideya-deya Iya givenuwadadaneku ke valeya iwakana gana lumamalena badi keke meIsileli wagaidiya, e ada ina nogalina ke Kauveya ina vetumaganena.
7 Depois de uma longa discussão, Pedro se levantou e se dirigiu a eles, dizendo: “Irmãos, vocês sabem que, há muito tempo, Deus me escolheu dentre vocês para falar aos gentios a fim de que eles pudessem ouvir as boas-novas e crer.
8 Ada Yaubada Banae gavana kaliva yada nuwanuwa aseasedeya gialamanena, ani Aluwaluwa Tabuna giveledi badi keke meIsileli anafaiweya ide giveleda, ada ida yana awaega wagaine Banae yana nuwanuwa iwakana badi keke meIsileli wagaidiya gikiveyegemonina.
8 Deus conhece o coração humano e confirmou que aceita os gentios ao lhes dar o Espírito Santo, como o deu a nós.
9 Ideyavo ke badiyavo Yaubada matane ani keke tamo ludaka gida miyami faina, badi Yeisu ivetumaganena ke aseasedi gikiveyegayeganena.
9 Não fez distinção alguma entre nós e eles, pois purificou o coração deles por meio da fé.
10 E ada gavaiyamu-yo Yaubada wagaluvaluva ke meyameyaganina gina nuwakoyo? Ani taidei anafaiweya, nuwanuwami Mosese yana veimeya matatabuna wana veledi tonogala badi keke meIsileli ina itaveyabina, aku veimeya-dina ani tamadeyavo nagona ke ide malinai keke adafata kada mulimuliyedi. Ina vaita ewa vita-moena wasesena badi avaladiya.
10 Então por que agora vocês provocam a Deus, sobrecarregando os discípulos gentios com um jugo que nem nós nem nossos antepassados conseguimos suportar?
11 Keke anafaiweya! Faina taidei anafaiweya kavetumagana: Ida Kauveya Yeisu yana nuwadoga wagaine adakibababala kanuwagana. Ada badi mamauwe kaduwe, Kauveya Yeisu yana nuwadoga wagaine adikibababala inuwagana.”
11 Cremos que todos, nós e eles, somos salvos da mesma forma, pela graça do Senhor Jesus”.
12 Aku Pita yana vona wagaidiya yoo matatabudi amumu gikuluna, e ada Banabasi ke Paulo iifuifufu ani badi ivanenegedi. Iawatalatalainedi gavaiyamu Yaubada toyogina giveledi ke gugai lakaidi kadu ebameyasidobodobo igugaiyedi badi keke meIsileli adimwatuguya.
12 Todos ouviram em silêncio enquanto Barnabé e Paulo lhes relatavam os sinais e maravilhas que Deus havia realizado por meio deles entre os gentios.
13 Badi iifufu giavaina, bana Iyemesa gimididi givona, “Tubuiyakuweyavo, yaku vona wana nogalina.
13 Quando terminaram de falar, Tiago se levantou e disse: “Irmãos, ouçam-me!
14 Banae Saimoni bademowa giifufu wagaideya gavaiyamu nagona Yaubada badi keke meIsileli giitanuwakalikaliyedi ada tufodi givenuwadadanedi Tauna faine.
14 Pedro lhes falou sobre como Deus visitou primeiramente os gentios para separar dentre eles um povo para si.
15 Ada tainei anafaiweya tuwai-moena Buki Tabu wagaine falofita imaduawatalatalainena, ivona,
15 E isso está em pleno acordo com o que disseram os profetas. Como está escrito:
16 ‘Taidei gaitoma-dina muline Iya Yaubada gana yewaku, ada Deivida anamanuwa sinininila bade gibeu ani ganayogo-vagilena. Manuwa-nai anagaitoma-dina iyawelidi ani ganayogo-vagiledi.
16 ‘Depois disso voltarei e restaurarei a tenda caída de Davi. Reconstruirei suas ruínas e a restaurarei,
17 E ada yoo anatufo, tainei badi keke meIsileli wagaidiya gavega gavenuwadadanedi Tauku faikuya, ani kaduwe ina leleku. Taidei anafaiweya Iya KAUVEYA gavona, Iyaye-kuna taidei gaitoma-dina gana gugaiyedi.
17 para que o restante da humanidade busque o Senhor, incluindo os gentios, todos os que chamei para serem meus. O Senhor falou,
18 Bademowa tova tuwai-moena gaitoma-dina gamaduvonayedi.’”
18 aquele que tornou essas coisas conhecidas desde a eternidade’.
19 Kaduwe Iyemesa givona, “Taidei faina yaku nuwanuwa taidei anafaiweya. Badi keke meIsileli Yaubada wagaine imiyaviladi ani keke veimeya moyaidi vitadi kada veledi.
19 “Portanto, considero que não devemos criar dificuldades para os gentios que se convertem a Deus.
20 Aku au yadi leta kada vetokilumina, ada kada vonedi vaita kevakeva mali kaliva inauwedi ivebolavoiyedi yaubada fwayafwaya adikilumina wagaidiya ani keke inakani, tayuwe kevakeva-dina keke yegayegadi Yaubada matane. Kaduwe kaliva keke mali vavine nodi ina dauda, anafaiweya vevine keke mali kaliva nodi ina dauda. Au moganena ke vavinena nodi gaga inadau. Kaduwe kevakeva agodi sisifuwadi, dayagidi keke gidamadu ani keke inakani, ada kaduwe dayaga keke inayui.
20 Ao contrário, devemos escrever a eles dizendo-lhes que se abstenham de alimentos oferecidos a ídolos, da imoralidade sexual, da carne de animais estrangulados e do sangue.
21 Taidei anafaiweya kana vonedi, faina Mosese yana veimeya kaliva moyaidi bademowa ialamanena. Faina tuwai-moena gielai malinai, melala moyaina wagaidiya kaliva moyaidi gavana Mosese yana veimeya anafaiweya iveyaveyawa Sabate seyana seyana manuwa ebavewala wagaidiya.” Taidei anafaiweya Iyemesa yana vona.
21 Pois essas leis de Moisés são pregadas todos os sábados nas sinagogas judaicas em todas as cidades há muitas gerações”.
22 E au afositolo ada tovetumagana aditonagonayavo, kaduwe tovetumagana adiyoo matatabudi yadi veifuifufu giavaina, muline iveimeya aigaigabu ke kaliva tufodi yadi yoo wagaine-deya ina venuwadadanedi ke ina imilidi melala Anitiyoki Paulo ada Banabasi nodi. Ada kaliva adiselu ivenuwadadanedi, badiyavo Yudasa kadu anayegana Basabasi, ada Sailasi. Badi adiselu ani wa adivemoimoina tovetumagana adimwatuguya.
22 Então os apóstolos e presbíteros e toda a igreja em Jerusalém escolheram representantes e os enviaram a Antioquia da Síria, com Paulo e Barnabé, para informar sobre essa decisão. Os homens escolhidos eram dois líderes entre os irmãos: Judas, também chamado Barsabás, e Silas.
23 Ada leta iveledi ina nauwena. Leta-nai taidei anafaiweya ivetokilumina, ivona,
23 Esta foi a carta que levaram: “Nós, os apóstolos e presbíteros, e seus irmãos em Jerusalém, escrevemos esta carta aos irmãos gentios em Antioquia, Síria e Cilícia. Saudações.
24 Ime akaiyanogala vaita kaliva tufodi yama yoo wagaimeya-deya iela wagaimiya ke yadi vona wagaidiya ikiveaseuloulolomi ada nuwami ikivevitana. Aku keke yama veimeya wagaine idaela.
24 “Soubemos que alguns homens, que daqui saíram sem nossa autorização, têm perturbado e inquietado vocês com seu ensino.
25 Taidei faina moyaima yama nuwanuwa seyana wagaine aveimeya ke yama kaliva tufodi avenuwadadanedi ada wagaimiya aimilidi. Badi tubuiya aseasemeyavo Banabasi ke Paulo ani nodi inaelai.
25 Portanto, depois de chegarmos a um consenso, resolvemos enviar-lhes alguns representantes com nossos amados irmãos Barnabé e Paulo,
26 Badi adiselu bademowa ialamanena vaita yada Kauveya Yeisu Keliso anayegana faina meyameyaganina gilagi ina nuwagana, aku au taudiyavo iawaegedi yana gugai wagaine.
26 que têm arriscado a vida pelo nome de nosso Senhor Jesus Cristo.
27 Tainei faina yama kalivayavo adiselu Yudasa ke Sailasi aimilidi e ada awadiya ina talakakila anafaiweya gavana leta taidei wagaine avetokilumina.
27 Estamos enviando Judas e Silas para confirmarem pessoalmente o que aqui escrevemos.
28 Au Aluwaluwa Tabuna matane ada kaduwe ime matameya gilubodana ani keke veimeya moyaina wagaimiya anasei, aku taidei veimeya lakainaga anasena.
28 “Pois pareceu bem ao Espírito Santo e a nós não impor a vocês nenhum peso maior que estes poucos requisitos:
29 Veimeya-dina ani taidei anafaiweya. Kevakeva kaliva inauwedi ivebolavoiyedi yaubada fwayafwaya adikilumina wagaidiya ani keke wana kanikani. Kaduwe keke dayaga wana yuyui, ada kevakeva agodi sisifuwadi dayagidi keke gidamadu ani keke wana kanikani. Kaduwe keke vovomi wana awaawaege-kavokavovodi. Kai taidei awata-dina wana itaveyabi-dewedewedi, aga wanamiya iwakana.
29 abstenham-se de comer alimentos oferecidos a ídolos, de consumir o sangue ou a carne de animais estrangulados, e de praticar a imoralidade sexual. Farão muito bem se evitarem essas coisas. “Que tudo lhes vá bem.”
30 Ada kaliva iimilidi Yelusalema-deya ke inau Anitiyoki, wadedeku tovetumagana adiyoo moyaidi idouwevagauwidi ada leta-nai iveledi.
30 Os mensageiros partiram de imediato para Antioquia, onde reuniram os irmãos e entregaram a carta.
31 Tova-nai leta iveyawana ada ivemwamwala lakaina, faina adimatawa iwakana gikiveasevatudi.
31 Houve grande alegria em toda a igreja no dia em que leram essa mensagem animadora.
32 Ada Yudasa ke Sailasi badiyavo falofita ani vona moyaina wagaidiya tovetumagana ikiveasevatudi ke ikivetoyogidi.
32 Então Judas e Silas, ambos profetas, encorajaram e fortaleceram os irmãos com muitas palavras.
33 Ada wadedeku-deya imiyamiya maita tova manamanawena, ada ikidewadewa inayewa-vagiledi. Ada badi tovetumaganayavo ivonedi, “Nuwaniwalova wagaine wananau,” ke iimilidi iyewadi badi aditoimila wagaidiya. [
33 Permaneceram ali algum tempo, e depois os irmãos os enviaram em paz de volta à igreja de Jerusalém.
34 Aku bana Sailasi nuwanuwana ginamiya wadedeku faina keke gidana.]
34 Silas, porém, resolveu permanecer ali.
35 Aku Paulo ke Banabasi nodi imiya tova manamanawena Anitiyoki wagaine, ada badiyavo ke kaduwe kaliva tufodi nodi ivewavewala ada Kauveya yana vona ilulumamalena.
35 Paulo e Barnabé ficaram em Antioquia. Eles e muitos outros ensinavam e pregavam a palavra do Senhor naquela cidade.
36 Imiyamiya aku yadayada tufona giavaidi, Paulo Banabasi givonena, givona, “Kanayewa-vagileda melala moyaina wagaidiya taine gadedeku Kauveya yana vona kalumamalena. Kanana tubuiyadeyavo tovetumagana kana madubodadi, ke kana itadi gavaiyamu imiyamiya yadi vetumagana evaguna wagaine.”
36 Algum tempo depois, Paulo disse a Barnabé: “Voltemos para visitar cada uma das cidades onde pregamos a palavra do Senhor, para ver como os irmãos estão indo”.
37 Banae Banabasi ani nuwanuwana Iyoni Malika gina vagaule nodi kaduwe inanau.
37 Barnabé queria levar João Marcos,
38 Aku Banabasi yana nuwanuwa Paulo matane ani keke iwakana, faina nagona Pamifiliya wagaine Iyoni Malika ginuyabuyabudi ke giyewana. Keke gida atuvefaila nodi yadi faisewa wagaine.
38 mas Paulo se opôs, pois João Marcos tinha se separado deles na Panfília, não prosseguindo com eles no trabalho.
39 Ada Paulo ke Banabasi nodi igavekwavekwageya, e ada ivetutudaka. Banabasi Iyoni Malika givagaule ginauwe waka wagaine iyage ke inau Saifilasi imula wagaine.
39 O desentendimento entre eles foi tão grave que os dois se separaram. Barnabé levou João Marcos e navegou para Chipre.
40 Aku bana Paulo ani Sailasi givenuwadadanena ke givagaulena nodi inanau. Ada badi tovetumagana iveoveola adiselu faidiya, ada Kauveya nimane isedi ke yana nuwadogeya gina lemedi. E ada Paulo ke Sailasi nodi itauya,
40 Paulo escolheu Silas e partiu, e os irmãos o entregaram ao cuidado gracioso do Senhor.
41 ada ibalawalilivuga Siliya ke Silisiya adifafaliya ke tovetumagana adiyoo ikikivetoyogidi.
41 Então ele viajou por toda a Síria e Cilícia, fortalecendo as igrejas de lá.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.