Atos 13

bwd (BWD) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Aku Anitiyoki wagaine tovetumagana adiyoo wagaidiya Yaubada bonana anafalofita kaduwe tovewalayavo imiyamiya, badiyavo Banabasi, ke Simiyoni kaduwe ivewagana Kadibowa, ada Luisiyasi banae kwana Sailini, ada kaduwe Maneyeni banae Elodi Galili anatoveimeya nodi ivetubutubulakata, ada kadu Saulo.
1 Havia na igreja de Antioquia profetas e mestres: Barnabé, Simeão, por sobrenome Níger, Lúcio de Cirene, Manaém, colaço de Herodes, o tetrarca, e Saulo.
2 Tova seyana Kauveya wagaine ioduodu kaduwe kani iloilovau aku Aluwaluwa Tabuna givonedi, “Gugai seyana faina Banabasi ke Saulo gavenuwadadanedi, e ada Iya faikuya adiselu wana seliyedi.”
2 E, servindo eles ao Senhor e jejuando, disse o Espírito Santo: Separai-me, agora, Barnabé e Saulo para a obra a que os tenho chamado.
3 Ada kani anailova ke veoveola giavaina, nimadi isedi wagaidiya ke iimilidi.
3 Então, jejuando, e orando, e impondo sobre eles as mãos, os despediram.
4 Ada Aluwaluwa Tabuna Banabasi ke Saulo giimilidi ada itauya, melala anayegana Selusiya wagaine iobu, ada waka wagaine iyage inau imula seyana anayegana Saifilasi wagaine.
4 Enviados, pois, pelo Espírito Santo, desceram a Selêucia e dali navegaram para Chipre.
5 Ada iyegemona melala anayegana Salamisi wagaine, wadedeku meIsileli yadi manuwa ebavewala wagaidiya Yaubada yana vona ilumamalena. Iyoni Malika banae nodi ielai aditoleme faina.
5 Chegados a Salamina, anunciavam a palavra de Deus nas sinagogas judaicas; tinham também João como auxiliar.
6 Ada imula anaebavevuvu wagaine itauya, ada inau imula anamelala lakaidi moyaidi wagaidiya ke iyegemona melala lakaina Pafosi wagaine. Wadedeku-deya tokwelikweli seyana gimiyamiya ani inuwagana, banae anayegana Ba-Yeisu, kwana Isileli. Ani givona vaita banae Yaubada yana falofita aku givefwayafwaya.
6 Havendo atravessado toda a ilha até Pafos, encontraram certo judeu, mágico, falso profeta, de nome Barjesus,
7 Ada banae ani imula-nai anatoveimeya tubuiyana seyana, bana anayegana Sediyasi Paulosi, banae alaalamanina. Ani toveimeya-nai Banabasi ke Saulo gidouwedi, faina nuwanuwana Yaubada yana vona gina nogalina.
7 o qual estava com o procônsul Sérgio Paulo, que era homem inteligente. Este, tendo chamado Barnabé e Saulo, diligenciava para ouvir a palavra de Deus.
8 Aku Ba-Yeisu, anayegana anavelu Elimasi, anakivila vona Giliki wagaine ‘tokwelikweli’, ani banae Banabasi ke Saulo givenibainedi, faina keke nuwanuwana toveimeya-nai Yeisu gina vetumagane.
8 Mas opunha-se-lhes Elimas, o mágico (porque assim se interpreta o seu nome), procurando afastar da fé o procônsul.
9 Taidei anafaiweya gidewa e ada Saulo, kaduwe anayegana anavelu Paulo, banae Aluwaluwa Tabuna wagaine gimaga ayo tokwelikweli-nai giitaitadonena
9 Todavia, Saulo, também chamado Paulo, cheio do Espírito Santo, fixando nele os olhos, disse:
10 ada givona, “Oye Seitani natuna. Dewa moyaina yegayegadi Yaubada matane ani o uvenibainedi! Oyeni ani tovefwayafwaya kaduwe kaliva koyo. Tova moyaina Kauveya yana wai tunutunugina ani ukikivebalana.
10 Ó filho do diabo, cheio de todo o engano e de toda a malícia, inimigo de toda a justiça, não cessarás de perverter os retos caminhos do Senhor?
11 E ada una nogalina. Kauveya bademowa nimana gisena wagainiya, ada o una vematakoyo ke kauwana yana malina keke unaita. Tova maufona wagaine taidei anafaiweya una miyamiya.”
11 Pois, agora, eis aí está sobre ti a mão do Senhor, e ficarás cego, não vendo o sol por algum tempo. No mesmo instante, caiu sobre ele névoa e escuridade, e, andando à roda, procurava quem o guiasse pela mão.
12 Ada toveimeya giitana gavana giyegemona, ada Kauveya Yeisu givetumaganena. Faina yana vewala Paulo ke Banabasi ivewavewalena ani bademowa ginoganogalina wagaine, meyana gisidobodobona.
12 Então, o procônsul, vendo o que sucedera, creu, maravilhado com a doutrina do Senhor.
13 Aku Paulo tubuiyanavo nodi Pafosi-deya waka wagaine iyage ada inau melala Pega, tainei Pamifiliya anafafali wagaine. Ada wadedeku Iyoni Malika gimadusegedi ke giyewana Yelusalema. Paulo ada Banabasi adiselu waka wagaine iyage.|alt="Paul and Barnabas get on a ship" src="C099psgr.tif" size="col" loc="13:13" copy="NTM" ref="13:13"
13 E, navegando de Pafos, Paulo e seus companheiros dirigiram-se a Perge da Panfília. João, porém, apartando-se deles, voltou para Jerusalém.
14 Ada Pega isegena aku inau Anitiyoki wagaine, melala-nai Pisidiya anafafali wagaine. Ada Sabate wagaine iluku manuwa ebavewala wagaine ivetoga.
14 Mas eles, atravessando de Perge para a Antioquia da Pisídia, indo num sábado à sinagoga, assentaram-se.
15 Ada manuwa ebavewala anatonagonayavo Mosese yana veimeya ke kaduwe falofita yadi vetokiluma wagaidiya iveyawadi. Ada muline matawa iimilina Paulo ke Banabasi wagaidiya, ivona, “Tubuiyameyavo, kai tamo vona asevatu wagaimiya kaliva faidiya aga wana ifufuyena.”
15 Depois da leitura da lei e dos profetas, os chefes da sinagoga mandaram dizer-lhes: Irmãos, se tendes alguma palavra de exortação para o povo, dizei-a.
16 Ada Paulo gimididi nimane giluawatadi ada givona, “Tubuiyakuweyavo imi meIsileli kaduwe imi keke meIsileli aku wa yami matauta Yaubada wavemoimoinena, ani yaku ifufu wana nogalina.
16 Paulo, levantando-se e fazendo com a mão sinal de silêncio, disse: Varões israelitas e vós outros que também temeis a Deus, ouvi.
17 Ide meIsileli yada Yaubada ani tamadeyavo nagona givenuwadadanedi ada adiyoo gikiveinalina tova-nai iveawawala Itipita wagaine. Muliya Yaubada yana toyogina lakaina wagaine givagauledi ada fafali-nai wagaine giyegemonedi.
17 O Deus deste povo de Israel escolheu nossos pais e exaltou o povo durante sua peregrinação na terra do Egito, donde os tirou com braço poderoso;
18 Ada fafali kavovona wagaine giwaliwaliyedi ada yadi vologilogi malamala foti (40) wagaidiya giatuvefailedi.
18 e suportou-lhes os maus costumes por cerca de quarenta anos no deserto;
19 Muliya ielai Kenani wagaine ada Yaubada fafali lakaidi adiyoo seveni giluveyawaliyedi aku babi-dina giveledi yana kalivayavo yadi babi.
19 e, havendo destruído sete nações na terra de Canaã, deu-lhes essa terra por herança,
20 Ada taidei gaitoma-dina matatabuna iyegemona malamala fowa analedi fifiti (450) wagaidiya. Muliya Yaubada aditoveimeya gisedi analaba Samuwela falofita yana toveya.
20 vencidos cerca de quatrocentos e cinquenta anos. Depois disto, lhes deu juízes, até o profeta Samuel.
21 “Tayuwe tova-nai wagaine iveola kini faine, e ada Yaubada Saulo giveledi yadi kini. Banae Kisa natuna, Beniyamina unumina anakaliva. Ada malamala foti wagaine giveimeyedi.
21 Então, eles pediram um rei, e Deus lhes deparou Saul, filho de Quis, da tribo de Benjamim, e isto pelo espaço de quarenta anos.
22 Aku muliya Yaubada Saulo yana ebaveimeya givaiyavulena aku Deivida gisena yadi kini. Ada taidei anafaiweya Yaubada givona banae faine, givona, ‘Gaitanuwagana Deivida Iyese natuna ani banae yana dewa yaku nuwanuwa anafaiweya, e ada nuwaku giabina. Gavana Iya nuwanuwaku gina gugai ani mamauwe gina gugaiyena.’ Taidei anafaiweya Yaubada givona.
22 E, tendo tirado a este, levantou-lhes o rei Davi, do qual também, dando testemunho, disse: Achei Davi, filho de Jessé, homem segundo o meu coração, que fará toda a minha vontade.
23 “Ada tuwai-moena Yaubada givonadabadaba vaita Deivida yana tubudelideli wagaine-deya aimo Tokibababala gina aliyena Isileli wagaine. E ada giyegemona anafaiweya, Banae Yeisu.
23 Da descendência deste, conforme a promessa, trouxe Deus a Israel o Salvador, que é Jesus,
24 Ada Yeisu aimo yana gugai keke gida vevuvu wagaine, Iyoni meIsileli moyaidi wagaidiya gimadu lumamala vaita yadi gugai koyodi wagaidiya ina nuwavilana ke ina babitaiso.
24 havendo João, primeiro, pregado a todo o povo de Israel, antes da manifestação dele, batismo de arrependimento.
25 Ada Iyoni yana gugai gida luyabuna ani kaliva givonedi, givona, ‘Imi wanuwanuwa Iya vaita gaito? Iya keke kaliva-nai wabodabodana, keke. Aku kaliva seyana mulikuya gielaelai ani Banae lakai-moena aku Iyayeku kwamana kabisoku. E ada keke akulauboda Bana wagaine gana vetogugai ke anaageyafayafa anabulava gana kiyavu.’
25 Mas, ao completar João a sua carreira, dizia: Não sou quem supondes; mas após mim vem aquele de cujos pés não sou digno de desatar as sandálias.
26 “Tubuiyakuweyavo, imi Ebelaamo yana tubudelideli, kaduwe imi keke meIsileli aku wa yami matauta Yaubada wavemoimoinena, ani wana nogalina. Ide wagaideya valeya taidei Yaubada yana kibababala faina bademowa giimilina.
26 Irmãos, descendência de Abraão e vós outros os que temeis a Deus, a nós nos foi enviada a palavra desta salvação.
27 Aku meYelusalema aditoveimeyayavo nodi Yeisu ibavuyena. Keke ida alamane vaita Banae adiTokibababala, kaduwe falofita yadi vona ani keke ananuwanuwa ida alamane, vona-nai Sabate seyana seyana iveyaveyawana kaliva wagaidiya. Taidei faina Yeisu iawavekoyoyena. E ada falofita-dina yadi vona badi ibavuyena ani velemoena badi yadi dewa faina iluveyegemonina.
27 Pois os que habitavam em Jerusalém e as suas autoridades, não conhecendo Jesus nem os ensinos dos profetas que se leem todos os sábados, quando o condenaram, cumpriram as profecias;
28 Ada keke tamo yana koyona ida nuwaga ke ida luvealika faina, aku Pailato iveolena ke banae gina veimeye ina luvealikana.
28 e, embora não achassem nenhuma causa de morte, pediram a Pilatos que ele fosse morto.
29 Ada Yaubada yana vona tuwaina-moena Yeisu faine Buki Tabu wagaine ivetokilumina anafaiweya, badi meIsileli bademowa igugaiye-yabuna, ada muliya anatomuliya vovona kelose wagaine ikakilina ada didikula wagaine isena.
29 Depois de cumprirem tudo o que a respeito dele estava escrito, tirando-o do madeiro, puseram-no em um túmulo.
30 Aku Yaubada alikeya gisiveyawana,
30 Mas Deus o ressuscitou dentre os mortos;
31 ada yadayada moyaina wagaidiya giyegeyegemona badi gavega ikwayabuna Galili wagaine inaunau Yelusalema. Badiyavo tova taidei yana toawatalatalaina meIsileli wagaimeya.
31 e foi visto muitos dias pelos que, com ele, subiram da Galileia para Jerusalém, os quais são agora as suas testemunhas perante o povo.
32 “Aku ime idedeku aelai ke imi wagaimiya valeya iwakana ana awatalatalainena. Tainei valeya-nai ani tuwaina Yaubada gavaiyamu tamadeyavo nagona wagaidiya givonadabadaba anafaiweya,
32 Nós vos anunciamos o evangelho da promessa feita a nossos pais,
33 malinai giyegemona velemoena ide meIsileli tubudelideli faideya. Faina Yaubada Yeisu alikeya gisiveyawana, ada taidei anafaiweya yana vonadabadaba giyegemona velemoena. Anafaiweya Same daba tu wagaine ivetokilumina, givona,
33 como Deus a cumpriu plenamente a nós, seus filhos, ressuscitando a Jesus, como também está escrito no Salmo segundo: Tu és meu Filho, eu, hoje, te gerei.
34 Yaubada Yeisu alikeya gisiveyawana ada keke gina alika-vagila ayo vovona gina abudali, anafaiweya Yaubada givona,
34 E, que Deus o ressuscitou dentre os mortos para que jamais voltasse à corrupção, desta maneira o disse: E cumprirei a vosso favor as santas e fiéis promessas feitas a Davi.
35 Kaduwe Deivida givona Yaubada wagaine Same anadaba tulina wagaine, givona,
35 Por isso, também diz em outro Salmo: Não permitirás que o teu Santo veja corrupção.
36 Taidei vona-nai ani keke Deivida faine gidavona, faina bana wayawaina anatoveya ani gavaiyamu Yaubada giveimeya anafaiweya, au gigugaiyena. Ada muliya gialika ada tamanavo lilivadiya itavuna ke vovona giabudalina.
36 Porque, na verdade, tendo Davi servido à sua própria geração, conforme o desígnio de Deus, adormeceu, foi para junto de seus pais e viu corrupção.
37 Aku Banae-nai Yaubada alikeya gisiveyawana, ani keke gida alika-vagila-yo vovona gida abudali.
37 Porém aquele a quem Deus ressuscitou não viu corrupção.
38 “E ada tubuiyakuweyavo, nuwanuwaku wana alamane-dewedewena vaita Banae Yeisu wagaine yami koyona adivenuwaega wana vaina. Taidei aawatalatalainena wagaimiya.
38 Tomai, pois, irmãos, conhecimento de que se vos anuncia remissão de pecados por intermédio deste;
39 Bana Yeisu wagaine, badi gavega ina vetumaganena ani yadi koyona matatabuna Yaubada gina venuwaegena ke ginasedi yegayegadi Banae matane. Aku Mosese yana veimeya wagaine, keke amifaiweya yami yegayegana Yaubada matane wana nuwaga.
39 e, por meio dele, todo o que crê é justificado de todas as coisas das quais vós não pudestes ser justificados pela lei de Moisés.
40 Taidei faina wana itaveyabimi aenanai gavana falofita tuwaina ivonayena ani imi wagaimiya gina yegemona.
40 Notai, pois, que não vos sobrevenha o que está dito nos profetas:
41 Vona-nai givona,
41 Vede, ó desprezadores, maravilhai-vos e desvanecei, porque eu realizo, em vossos dias, obra tal que não crereis se alguém vo-la contar.
42 Tova-nai Paulo gilumamala giavaina, Banabasi nodi iyegeyegemona manuwa ebavewala wagaine, ani kaliva iveoledi toyogina vaita Sabate gielaelai kaduwe inayewa-vagila ke vewala taidei kaduwe ina ifufuyena.
42 Ao saírem eles, rogaram-lhes que, no sábado seguinte, lhes falassem estas mesmas palavras.
43 Ada kaliva moyaidi manuwa ebavewala wagaine bademowa iyegemona-yabu, ada meIsileli tufona moyaidi ke kaduwe badi keke meIsileli aku meIsileli yadi tafalolo wagaine iawaegedi ke Yaubada wagaine ioduodu, ani badi nodi Paulo ke Banabasi imuliyedi. Ada Paulo ke Banabasi nodi iifufu ada ivona asevatudi ke Yaubada yana lemeya ke yana nuwadogeya ina tunutunuvala wagaine.
43 Despedida a sinagoga, muitos dos judeus e dos prosélitos piedosos seguiram Paulo e Barnabé, e estes, falando-lhes, os persuadiam a perseverar na graça de Deus.
44 Ada Sabate anavelu wagaine melala-nai anatomiya moyai-moedi ivagauta ke Kauveya yana vona ina nogala.
44 No sábado seguinte, afluiu quase toda a cidade para ouvir a palavra de Deus.
45 Aku meIsileli kaliva lakaidiyavo iitadi yoo lakaina ani keke badi wagaidiya ida nauna aku aiyada inaunau Paulo ke Banabasi ivanevanenegedi, e ada iveumagigi lakai-moena. Ada Paulo yana vona iawavefwayafwayayena ada ivona awadamanena.
45 Mas os judeus, vendo as multidões, tomaram-se de inveja e, blasfemando, contradiziam o que Paulo falava.
46 Aku Paulo ke Banabasi wa yadi asevatu ivonedi, “Gilubodana Yaubada yana vona anamadu awatalatalainena imi meIsileli wagaimiya. Aku vona-nai ani wadibusoyogena, ada taidei wagaine taumiyavo waseyegemonemi vaita keke amilauboda ke yawai-vagata wana nuwaga. Taidei faina ani au imiyavo wana miyamiya aku ime ananau badi keke meIsileli wagaidiya ana lumamala.
46 Então, Paulo e Barnabé, falando ousadamente, disseram: Cumpria que a vós outros, em primeiro lugar, fosse pregada a palavra de Deus; mas, posto que a rejeitais e a vós mesmos vos julgais indignos da vida eterna, eis aí que nos volvemos para os gentios.
47 Ananau wagaidiya faina Kauveya veimeya givelema, givona,
47 Porque o Senhor assim no-lo determinou: Eu te constituí para luz dos gentios, a fim de que sejas para salvação até aos confins da terra.
48 Aku badi keke meIsileli yadi vona inogalina ada ivemwamwala-mowa, ivonavona, “Kauveya yana vona iwaka-vagaina.” Ada badi gavega Yaubada givenuwadadanedi ke yawai-vagata ina nuwagana ani ivetumaganena.
48 Os gentios, ouvindo isto, regozijavam-se e glorificavam a palavra do Senhor, e creram todos os que haviam sido destinados para a vida eterna.
49 Ada tayuwe fafali-nai matatabuna wagaine Kauveya yana vona iifufuyedadanena ada kaliva moyaidi inogalina.
49 E divulgava-se a palavra do Senhor por toda aquela região.
50 Aku meIsileli imididi ke badi melala-nai anatonagonayavo kadu vevine adiyegana lakaidi badi Yaubada anatooduoduyavo, ani isibaledi ke iivenuwanuwadi toyogina. E ada Paulo ke Banabasi ivenibainedi ada yadi fafali wagaine ivenegadi.
50 Mas os judeus instigaram as mulheres piedosas de alta posição e os principais da cidade e levantaram perseguição contra Paulo e Barnabé, expulsando-os do seu território.
51 Aku Paulo ke Banabasi melala-nai anasivu agediya ivatuegegena, wada iyaiyaya seyana aimo Yaubada yana matavuloga wagaidiya faina. E au inau Ikoniyamu wagaine.
51 E estes, sacudindo contra aqueles o pó dos pés, partiram para Icônio.
52 Aku tonogalayavo Anitiyoki wagaine Aluwaluwa Tabuna wagaine imaga ada ivemwamwala lakaina.
52 Os discípulos, porém, transbordavam de alegria e do Espírito Santo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.