Romanos 9
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Nakunum kumel kunum waneng yutaka! Ne Kulais em kiin dim kel yulo fein weng kale bokoyemoki kasike, yu kilele kililoliwka! Nakalem ibolow tem beem fukunin so, Sunbin-Finik eso, aso nu bongguko, atemuwete: Nem yangoki weng kale atin kuw fein weng, yu kililina!
1 Ayu i Keriso wabinamaim tur anababatun ao, men abifufuwenamih. Anayabin dogorou naniyan atatatam Anun Kakafiyin ebibasit ayu abisa ao.
2 Ne Isalael kawtiw im dulum elote atin kuw ibolow fukunin tiaktiak keko, sakik ilum fian aluwkabi te.
2 Ayu dogorou wanawanan yababan awan karatan, naatu baiyufarir isan abiwa’an men ekakaram.
3 Nimtew angom? Ne nakalem nakunum kumel Isalael kawtiw alik alik im ibolow kuw fukuneko, “Ibo! Banban i Kulais elo ‘Fein!’, danginba keko, kakabiliw kawtiw kebiliw kai!”, ange ange kebi kasike. Angeko, ibolow fukuneko, bokolomeli: “Isalael kawtiw ilo dokoyemomin beem mongom ete nakalem ete Kulais em angin kelinba keko, ais dong tem elo uno yo! Uni tew tewe, Isalael kawtiw bi nem abin kulusomeliwi, Sunbin-Got e im kakabiliw kuankemin deiw be bul gewsi okileweko, ilo akalem sunsun finik so kulomin deiw ka kel koyemoka!”, ange ange keko, ibolow fukunkabi kate, beem kelomin deiw be banim te.
3 Anayabin ayu au sabuw, biyau finimu turin naatu au rara anababatun, i wabihimaim mi’itube God tao rarafu. Naatu Keriso’one hita’afuru’umu atatit nabin,
4 Feinka! Sua kel akate, Sunbin-Got e Isalael kawtiw
4 saise Israel sabuw yawas hitab, God natunatunamih hitamatar: ana marakaw, ana obaibasit, ana obaiyunen tur hitab, kwafiren anababatun, naatu ana omatanen isah tirerereb.
5 Keyemsomelei, Isalael kawtiw biim awalik abiok kumel im mining dow im muluw Kulais akalem ete kaim dim kel fitewse te. Kulais be alik alik eisneng angom em Sunbin-Got kamokim fian kebe kasike, diwkuw diwkuw nu em wiin fian daolew kemoluwka! Feinka!
5 Nati sabuw hai a’agir kwafe’en i Hebrew big ana kik owe’owen, imaim gin tanay boro tanan Keriso ana tufuw ana’an tanatit. God akisinamo sawar etei ana bonawiyenayan tanabora’ara’ah wanatowan wanatowan. Amen.
6 Kame yu kilele ibolow fukunemoliwka! Isalael kawtiw demdem i Kulais elo “Fein!”, danginba kebiliw kate, beem mongom ete mali kawtiw i kanelom bokolomeliw: “Sunbin-Got e akalem ilo duyemse kitakamin weng be alwol keleweko, kolewse kai!”, angokoliw te! Babo! Nimtew angom? Isalael kawtiw im kunum mongom Sekow em muluwel dow bikati alik alik i Sunbin-Got em angin binba kebiliw kate, mali Isalael kawtiw ite kuw fein Sunbin-Got em angin ke alakabiliw kasike.
6 Baise God ana omatanen i men ta baifuwenamih, mar etei i yabih temamatar. Iti ao anayabin Israel sabuw etei hai tufuw ana’an i Israelane hitufuw, baise etei’imak boro men hinan Israel sabuw hinamataramih.
7 Beemdiw, Abalakam em muluwel dow ikati alik alik i em fein angin kelinba kebiliw kate, Sunbin-Got e Abalakam elo fawtuk ayem weng mak bokolewomele:
7 Na’atube Abraham ana rara’ane hitutufuw men etei Abraham natunatunamih. Bukamaim God iti na’atube eo hikirum inu’in kwaso’ob. “O natu Isaac ana rara’ane iti omatanen abit boro i hinab.”
8 Weng beem mongom ete kanekote: Abalakam em aul banso banso biim mining dow so dow so bite alik alik i Sunbin-Got em angin kelinba kebiliw kate, Aisak em muluwel dow keko, Sunbin-Got akalem fawtuk ayem weng keyemeko, “Iteka!”, yangse kunum waneng bite kuw fein Abalakam em angin kebiliw te.
8 Tur iti na’atube ana kubuna kwananowar, God natunatun i men Abraham ana rara’amaim hitutufuw akisih ebowabowamih. Baise sabuw iyab omatanenane hitutufuw God natunatun i nati sabuw.
9 Yu ibolow fukunina! Auk um Aisak elo dukulinba kesu ding dim bakate, Sunbin-Got e em dulum elote Abalakam elo fawtuk ayem weng mak bokolewomele:
9 Anayabin God Abraham iti na’atube eomatan, Veya ayai’iya’imaim boro ana matabir naatu Sarah boro nataub kek orot nayai.
10 Um dukusu aul Aisak be nukalem kunum mongom kelei, em kalel Elebeka u aul kumun so keko, awang men mak dukusu kale.
10 Men nati akisin baise kwana’itin, Rebecca auman toub kek kikif ya, tamah ta’imon ata’agir Isaac.
11 Kate, aul biim auk kumuniw ka kel bisiliw ding dim bakate, aso i kukuw ken so wa so be akokow keleweko, kal kelinba kesiliw kate, beem ding dim bakate, Sunbin-Got e “Ne kaneloki!”, angeko, akalem ibolow kuw geleweko, aso ilo yetemeko, makmak elo “Aul be nem angin keloke kai!”, dangeko, ete kuw akalem wiin so galmose kale.
11 Anakubuna gewas kwananowar, kek kikif wanawanahimaim kek ta bai ana kok abisa yayakitifuw isan, naatu Rebecca iu, “Kek ain boro tain isan nabow.” Kek i men hitufuw,
12 Fein! Sunbin-Got e awang aul biim kukuw ateminba kese kate, akalem ibolow kuw geleweko, makmak ete akalem wiin so galmoko, auk ulo bokoumomele:
12 naatu men sawar ta gewasin o kakafin hisinafumih, baise i ana yayakitifuwen tafanamaim bat ta rubin. Men i hai bowabowamaim ta rubinimih, en.
13 Sunbin-Got em fut ayem be kaneko beem dulum elote bokolomele:
13 Bukamaim hikirum inu’in kwaso’ob, “Jacob i ayu abiyabuw, baise Esau i ayu abifa’ifai.”
14 Kasike kame, nu nomin weng mak bokoluw e? Sunbin-Got e kiol kuw kukuw gelewinba kebe sako? Itel bate!
14 God isan boro mi’itube tanao? I bowabow kakafin orot? Aiyabin anababatun!
15 Kate yu kilele ibolow fukunemoliwka! Sunbin-Got e Moses elo bokolewomele:
15 Anayabin Moses isan eo, “Ayu orot babin yait ta anarurubin i boro anakabibir.”
16 Kaneko kasike nu kilele atemuwete: Kawtiw num ibolow danong danong keko, bukeko, kun kuluko, aluwbamin kokonin kekabuluw beem mongom ete Sunbin-Got e nulo “Yu nem angin te!”, nam yangoke te. Kate, e akalem kinkin ibolow kuw fukuneko, nulo akalem wiin so galmokabe kasike.
16 Isan imih sawar etei i men it sabuw takokok o tabowabowamaim emamatar, baise sabuw iyab God ana kokomaim ekakabibirih.
17 Yu Sunbin-Got em weng Isiw aneng fian em emisik kamok fian elo bokolewse weng be ibolow fukunemoliwka! Akalem fut ayem tem be bokolomele:
17 Anayabin Buk Atamaninamaim hikirum inu’in, Moses Egypt hai aiwob orot isan eo, “Anayabin iti isan ayu abora’ahi efan yatetoro’ot ayara’ahi. Saise ayu au fair wanawanamaim anayai nabow naatu ayu wabu nara’at tafaram tutufin etei hinanowar.”
18 Keko beli, Sunbin-Got e mali kawtiw ilo “Kinkin ibolow kukuyemo yo!”, yange tewe, e fein ilo kinkin ibolow kukuyemoke kate, e mali kawtiw ilo “Ibolow kau keyemo yo!”, yange tewe, bakati fein kaneyemoke te.
18 Isan imih, God ebiyasisir sabuw iyab baibais tekokok boro nibaisih, baise sabuw iyab dogoroh efofokar boro niwa’an hinafokar.
19 Beli, mali kunum waneng mak nelo bokonemomeliw: “Sunbin-Got e akalem ibolow fukunin kuw geleweko, mali kawtiw ite kuw akalem wiin so galmo koyeme tewe, kawtiw alik alik nu sen so banim kebuluw te! Nimtew angom? Nu ki keko, Sunbin-Got em fukunin be nam alwol kelewkabuluw kasike!”, nangbiliw te.
19 Kwa orot ta ayu isau boro iti na’atube inao, “Aisimamih God aki ebi’ubari? Yait boro ana kok nakwahir?”
20 Kate, yu kilele ibolow fukunemoliwka! Kawin dim kaleem kunum waneng nu auk so keko, wiin fian so kebuluw kasike, nu ki keko, Sunbin-Got em fukunin elo diwemeko, geemokoluw sako? Itel bate!
20 O i yait, orot maiyow aisim God awan kuyayafutifut? Noukwat men karam boro ana bu’urayan isan nao, ‘Aisim iti na’atube ibu’uru?’
21 Feinka! On kailoke kunum be akalem ibolow kuw geleweko, on o, geim o, kanat o, galia o, ete kuw kailoke te.
21 Orot noukwat bu’irayan i akisin ana kokomaim me ta’imonamaim noukwat boro rou’ab nabu’ir, ta hiyuw ana noukwat, ta veya maiyow baitab isan ana noukwat.
22 Beemdiw, Sunbin-Got akati ki keko, akalem ibolow kuw gelewkabe te. E bokolomele: “Ne mali kawtiw biilo nem auk so kitil so be kukuyemo yo!”, ange tewe, akalem kaisuw e fongate akate kawtiw biim dulum elo fein kaim dim kuw fitewoke te. Kate, e ding feneko, tiak ding kuw kaneyeminba kesomi, “Nem kaisuw e sow ete kuw kukuyemoki te!”, ange tewe, akalem ibolow kuw gelewkabe te.
22 God ana yaso’ar i kok kwanekwan boro sabuw ti’obaiyih. Iyab hisisinaf kakaf isan tagurusih, saise ana fair imaim hita’itin, baise nati efanin i yatenub wainab bairi hima.
23 Gelewsomi, sua kel akate memen keyemeko, ibolow folok kukuyemeko, akalem wiin so amkoko, galmose kunum waneng ilo yetemeko, bokolomele: “Kame ne ilo bamki so keyemo yo!”, ange tewe, akati akalem ibolow fukunin kuw gelewoke te.
23 Iti na’atube sinaf, saise i ana marakaw bonamanamarin ti’obaiyit tata’itin naatu ana sabuw iyab kabibirih bairi ana marakaw faram isan rurubinih auman tataso’ob.
24 Kate, ibolow folok kukuyemeko, akalem wiin so galmose kunum waneng bi kante ye? Feinka! E mali Suda kawtiw ikal, mali Suda kawtiw num ibik biliw kawtiw ikal, alik alik nulo bongguko, akalem wiin so amkoko, koyemse te.
24 Anayabin it sabuw i God ea’afit, men Jew sabuw akisih, baise Ufun Sabuw auman ea’afih.
25 Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Osea beem dulum elote bokolomele:
25 God ana tur iti na’atube eo Hosea ana Bukamaim kirum.
26 Sua e, ne kawtiw aneng aneng angom kasel ilo bokoyemomeli: ‘Yu nem angin bate!’, yangsi kate kame, mali kawtiw mak yulo ‘Yu finik so Sunbin-Got em fein muluwel yute te!’, yangoki te.”,
26 Nati efamaim God eo, “Kwa i men ayu au sabuw.” Baise i boro nao, “Kwa i God ma’ama wanatowanin natunatun.”
27 Angei, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Aisaya akal Isalael kawtiw im dulum elote gaaneko, bokolomele:
27 Isaiah Israel sabuw isah tur rererebamaim eo, “Kwa Israel sabuw i tor ana dones na’atube, God boro matan ta’amo niyawasih.
28 Nimtew angom? Sunbin-Got Kamok Fian em geeyemse weng e fongate akate kawin dim kale kel fiteweko, dem gilaloke kasike.”,
28 Anayabin, Regah i saise’ewat esisinaf sabuw tafaramamaim tema’am etei boro marta’imon baimakiy nitih nasawar.”
29 Angeko, nanew dim ka kel fut tem kel bolomele:
29 Marasika iti tur Isaiah eo, “Regah Fairin men agir hai durun ta ebihamiy i, it boro tatan bar merar Sodom naatu Gomorah hairi bi’afiyih na’atube ti’afiyit.”
30 Beli, nu kame nimtew weng angokoluw e? Isalael kawtiw num ibik biliw kawtiw i kilele kun kuluko, “Nu Sunbin-Got em kiin dim e kiol kuw sen so banim kawtiw keluma!”, anginba kekabliw kate, i Kulais elo “Fein!”, dangsiliw kasike, i Sunbin-Got em kiin dim e kiol kuw sen so banim kunum waneng kebiliw te.
30 Tur yomanin boro iti na’atube tanao, Ufun Sabuw i men ofafar hinuwih hibai imaim God hai ef mutufurin rouw eorerebamih, baise abisa Keriso isah sisinaf hitumatum imih God hai ef mutufurin rouw eorereb.”
31 Keko beli, Isalael kawtiw i kun kuluko, bukeko, Moses em kukuyemse sawa weng beem afak kuw kakabiliw kate, i ki keko, kukuyemin sawa weng beem deiw kilele gelewinba kekabiliw kasike, i Sunbin-Got em kiin dim e kiol kuw sen so banim kawtiw kelinba kekabiliw te.
31 Baise Israel sabuw ofafar hinuwih hinotanot hai ef i mutufor hirouw hio, baise en, anayabin i ofafar eo’omaim hisisinaf.
32 Nimtew angom? I Sunbin-Got elo kilele “Fein!”, danginba kebomi, ikalem kitil ete kuw kukuyemse sawa weng be “Nu fein gelewuma!”, angeko, beem deiw kuw gelekabiliw kate, i ki keko, sawa weng be kilele gelewinba kekabiliw kasike. Feinka! I ibolow fukunomeliw: “Nu kun kuluko, Sunbin-Got em kiin dim e kiol kuw sen so banim kawtiw kebuluw kai!”, angakabiliw kate, im sawa geleweko, kakakabiliw deiw ka kel tum mak deiwkim dim kulfili belei, i elo kilele ateminba keleweko, unbomi, beem dim kel yan go keleweko, mit kuminkabiliw te. Yu kililina! Tum ateminba biliw tum be Kulais ete te.
32 Ana’an aisim? Ana’an i men baitumatumamaim hibat, baise abisa i hisisinafumaim hibat. Imih a rousukusukunen ana kabayamaim ah rusukun hire.
33 Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Aisaya e beem dulum elote fakam weng mak bokoko, fut tem ayem ka kel bolomele:
33 Bukamaim hikikirum na’atube,
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.