Romanos 2
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NTLH
1 Beli, yu kilelbiko, boliwka! Nimin kawtiw ite mak mali im kukuw wa be atemeko, geeyemiw tewe, imikel akate geeyemkabiliw te. Nimtew angom? Geeyembiliw kawtiw bikati mali imdiw kesomi, wa kebiliw kukuw bakati kekabiliw kasike.
1 Meu amigo, não importa quem você seja, você não tem desculpa quando julga os outros. Pois, quando você os julga, mas faz as mesmas coisas que eles fazem, você está condenando a você mesmo.
2 Alik nu kal keluwete: Sunbin-Got e num gelewkabuluw kukuw wa be diwyemeko, beem yan wa be nulo fein duyemoke kasike, em nulo geeyemin weng be kiol ati kuw keloke te.
2 Nós sabemos que Deus é justo quando condena os que fazem essas coisas.
3 Yu kilele ibolow fukunina! Nimin kawtiw ite mak mali im kukuw wa be atemeko, geeyembiliw kate, ikalem ete mali imdiw kukuw wa be kebiliw tewe, Sunbin-Got e im gelewkabiliw kukuw bakati diwyemeko, fein geeyemoke te.
3 Mas você, que faz as mesmas coisas que condena nos outros, será que você pensa que escapará do julgamento de Deus?
4 Geeyemoke kate, Sunbin-Got e nulo ibolow folok fian keyembomi, ibolow duyemeko, num ibolow famdelin angom ding fenbe kasike, e num kukuw wa beem yan e fongate akate duyeminba kekabe te. Fongate akate duyeminba kekabe kate, nu kanelom em nulo kukuyemkabe ibolow menew beelo soson keleweko, mali kawtiw ilo geeyemokoluw te! Babo!
4 Ou será que você despreza a grande bondade, a tolerância e a paciência de Deus? Você sabe muito bem que ele é bom e que quer fazer com que você mude de vida.
5 Kate yu kilele kililoliwka! Yom ibolow be net kau angei, yu kewkew weng be kililinba keko, Sunbin-Got em sunsun finik so bin kulomin deiw ka kel kakaminba kekabiliw tewe, em kawtiw alik alik ilo geeyemoke ding dim kabalak e, em kaisuw ibolow fian be yom dulum elote tutkuneko, fitewoke te.
5 Mas o seu coração é duro e teimoso. Por isso você está aumentando ainda mais o castigo que vai sofrer no dia em que forem revelados a ira e os julgamentos justos de Deus,
6 Fitewsomelei, e kawtiw alik alik im kanekabiliw kukuw beem yan be fein duyemoke te.
6 pois ele recompensará cada um de acordo com o que fez.
7 Nimin kunum waneng ite mak bokolomeliw: “Nu Sunbin-Got em auk so kitil so dim ka kel bomi, akalem kiin dim e wiin so kunum waneng keko, akalem sunsun finik so bin kulomin deiw ka kel kakamuma!”, angeko, kun kuluko, ken kukuw kuw gelewbiw tewe, Sunbin-Got e ilo fein sunsun finik so bin duyemoke te.
7 Deus dará a vida eterna às pessoas que perseveram em fazer o bem e buscam a glória , a honra e a vida imortal .
8 Duyemoke kate, nimin kawtiw ite mak ibolow sili sili nam so, dasuw so, kukuw kebomi, wa kukuw kuw gelewembiw tewe, Sunbin-Got e kawtiw biilo kaisuw fian keyemeko, ilo kal ilum fian mak duyemoke te.
8 Mas fará cair a sua ira e o seu castigo sobre os egoístas e sobre os que rejeitam o que é justo a fim de seguir o que é mau.
9 Feinka! Suda kunum waneng ikal, Suda kawtiw num ibik biliw kawtiw ikal, nimin kawtiw angom ite mak Sunbin-Got elo sakalaw keko, weng bo bo keko, wa keliw tewe, Sunbin-Got e ilo yan wa mak duyemei, i sakik kal anggil ilum fian mak kulokoliw te.
9 Haverá sofrimentos e aflições para todos os que fazem o mal, primeiro para os judeus e também para os não judeus.
10 Kulokoliw kate, Suda kunum waneng ikal, Suda kawtiw num ibik biliw kawtiw ikal, nimin kunum waneng ite mak ken kukuw kuw gelewemiw tewe, i Sunbin-Got em auk so kitil so dim ka kel bomeliwi, Sunbin-Got e ilo akalem kiin dim e wiin so kawtiw keyemeko, menew ibolow kuw duyemoke te.
10 Mas Deus dará glória, honra e paz a todos os que fazem o bem, primeiro aos judeus e também aos não judeus.
11 Nimtew angom? E kawtiw im kal dim ete kuw ateminba kekabe kate, Suda kawtiw iso, Suda kawtiw num ibik biliw kawtiw iso, kawtiw alik alik bongguko, im ibolow mutuk yak so be yetemeko, diwyemeko, geeyemkabe kasike.
11 Pois ele trata a todos com igualdade.
12 Yu kilele kililina! Suda kawtiw num ibik biliw kawtiw i Sunbin-Got em Moses elo dangse kukuyemse sawa weng be kulinba kekabiliw kate, i kukuw wa kuw gelewemiw tewe, Sunbin-Got e akalem Moses elo dangse kukuyemse sawa weng be ateminba tew kebomi, im kanekabiliw kukuw wa be diwyemeko, ilo geeyemoke te. Geeyemoke kate, Suda kawtiw nu Sunbin-Got em Moses elo dangse kukuyemse sawa weng be fein kulusuluw kate, nu kukuyemse weng beelo sakalaw keko, weng bo bo kelewuw tewe, Sunbin-Got e akalem kukuyemse sawa weng be geleweko, nulo akati diwyemeko, geeyemoke te.
12 Todos aqueles que pecam sem conhecer a lei de Deus se perderão sem essa lei; mas todos aqueles que pecam conhecendo a lei serão julgados por ela.
13 Yu kilele ibolow fukunina! Kante Sunbin-Got em kiin dim e sen so banim kunum waneng kebokoliw e? Em kukuyemse weng be kilisiliw kate, sakalaw keko, weng bo bo keko, elo gelewinba kekabiliw kawtiw ite sako? Babo! Kate, em kukuyemse weng be kiliko, fein aluweko, elo gelewkabiliw kunum waneng ite kuw em kiin dim e sen so banim kunum waneng kebiliw te.
13 Porque as pessoas que Deus aceita não são aquelas que somente ouvem a lei, mas aquelas que fazem o que a lei manda.
14 — ausente —
14 Os não judeus não têm a lei. Mas, quando fazem pela sua própria vontade o que a lei manda, eles são a sua própria lei, embora não tenham a lei.
15 — ausente —
15 Eles mostram, pela sua maneira de agir, que têm a lei escrita no seu coração. A própria consciência deles mostra que isso é verdade, e os seus pensamentos, que às vezes os acusam e às vezes os defendem, também mostram isso.
16 Yu kilelbiko, boliwka! Nem aneng aneng angom kalo uneko, Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati be kawtiw alik alik ilo bakayem tem bakayem tem unemkabi ding dim bakate, ne diwkuw diwkuw weng kale kel bokoyemomeli: “Deiw mak ding mak kabalak e, Sunbin-Got e Kulais Yesus elo dabalalei, e kawtiw alik alik num ibolow tem beem okmobin eisneng be fein diwyemoke te.”, yangakakabi te.
16 E, de acordo com o evangelho que eu anuncio, assim será naquele dia em que Deus, por meio de Cristo Jesus, julgará os pensamentos secretos de todas as pessoas.
17 Suda kawtiw yukalem ibolow tem ka kel bokolomeliw: “Sunbin-Got e akalem wiin e Suda kawtiw nuso kuw amkoko, koyemse kasike, nu em fein angin kebuluw te!”, angenkakawkabiliw kasike, yu bokolomeliw: “Sunbin-Got em Moses elo dangse kukuyemin weng be num askom so, nam so, beemdiw keko, nulo kasi koyemkabe kasike, Sunbin-Got em kawtiw ilo diwyemeko, geeyemoke ding dim kabalak e, e nulo bakiyemeko, mali kawtiw ite kuw geeyemoke te. Nimtew angom? Nukalem ete akalem angin kasike!”, angeko, yukalem wiin be daokabiliw te.
17 O que dizer de você? Você diz que é judeu, confia na lei e se orgulha do Deus que você adora.
18 Daokabomeliwi, yom kukuyemkabiliw kunum i yulo kilele kaleyemkabiliw kasike, yu Sunbin-Got em ibolow fukunin be kilele kal kebomi, ken so wa so kukuw be kilele mongom dak so kal kekabiliw te.
18 Você sabe o que Deus quer que você faça e aprende na lei a escolher o que é certo.
19 Kilele kal kekabiliw kasike, yukalem ibolow kuw fukunomeliw: “Nu mali kawtiw kiin sukul so kawtiw im deiw kukuyemkabuluw kunum waneng nute te! Keko, nu mali mililiw dim kakabiliw kawtiw biim deiw be ailbin dong so emdiw fung angeko, numisik keko, im deiw kukuyemkabuluw te!
19 Você tem a certeza de que é guia dos cegos, luz para os que estão na escuridão,
20 Kukuyembomi, nu mali ibolow kau angeko, alakabiliw kawtiw ilo akati dokoyemkabuluw te. Keko beli, mali Suda kawtiw num ibik biliw kawtiw i nulo bokoyemomeliw: ‘Nukati Suda kawtiw yom kukuw bete kuw kuluko, gelewuma!’, yangbiliw kawtiw ilo aul gelgel emdiw tata keko, kalyemkabuluw te.”, angko, bokoyemkabiliw te. Nimtew angom? Sunbin-Got em Moses elo dulewse kukuyemin weng be “Suda kawtiw num dim kuw awet keko, nute kuw duyemse kai!”, angeko, aluwkabiliw kasike.
20 orientador dos que não têm instrução e professor dos jovens. Você está certo de que encontra na lei a apresentação completa do conhecimento e da verdade.
21 Aluwbomi, yu mali kawtiw ilo kaleyemkabiliw kate, yukalem ete kilele kukuyeminba kekabiliw te. Feinka! Yu kitil weng mak bokoyemomeliw: “Yu kanelom yakut kemokoliw te!”, yangeko, bokoyemkabiliw kate, yukalem esik yakut kekabiliw te!
21 Você, que ensina os outros, por que é que não ensina a você mesmo? Se afirma que não se deve roubar, por que é que você mesmo rouba?
22 Yu diwkuw diwkuw bokolomeliw: “Kais yamkalel ikal kanelom osow kemokoliw te!”, yangakabiliw kate, yu famdes angeko, yukalem dulum elote yukalem esik osow kukuw kekabiliw te. Keko beli, yu kitil kuw keko, bokolomeliw: “Yu kanelom dasuw-got im mit mewso uneko, bokoliw te!”, angakabiliw kate, yu mali kawtiw im am yol beem on kisol so eisneng be kuluko, yakut de unakabiliw kawtiw yute te.
22 Se você diz que não se deve cometer adultério, por que é que você mesmo comete adultério? Você odeia os ídolos, mas rouba as coisas dos templos.
23 Yu weng nong kuw keko, bokolomeliw: “Sunbin-Got e akalem kukuyemse weng be num dim kuw dukuse kai!”, angakabiliw kate, yukalem ete kukuyemin weng beelo sakalaw keko, weng bo bo keleweko, Sunbin-Got em wiin fian de mit da kolewkabiliw kawtiw yute te.
23 Você se orgulha de ter a lei de Deus, mas você é uma vergonha para Deus porque desobedece à sua lei.
24 Feinka! Sua kel akate, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Aisaya e yom dulum elote fut tem boko, bokolomele:
24 Pois as Escrituras Sagradas dizem: “Os não judeus falam mal de Deus por causa de vocês, os judeus.”
25 Suda kunum yutaka! Yom kal okilewsiliw be bat kang dukukemin emdiw kelei, yu fein Sunbin-Got em angin kekabiliw kate, yu em kukuyemse weng akati aluweko, diwkuw diwkuw gelewemoliwka! Kate, yu kukuyemin weng beem afak keko, gelewinba keliw tewe, yu Sunbin-Got em kiin dim e kal okilinba kunum atew keko, Suda kawtiw num ibik biliw kawtiw imdiw kekabiliw te.
25 A circuncisão tem valor se você, que é judeu, obedecer à lei; porém, se não obedecer, é como se você não tivesse sido circuncidado.
26 Beemdiw, mali Suda kawtiw num ibik biliw kawtiw ite mak Sunbin-Got em kukuyemse weng be gelewemiw tewe, i Sunbin-Got em kiin dim e kal okileweko, bat kang dukukebiliw kunum emdiw kebiliw te.
26 E, se um homem que não foi circuncidado obedecer aos mandamentos da lei, Deus o tratará como se ele fosse circuncidado.
27 Yu kilelbiko, boliwka! Kawtiw kal okilinba kebiliw kate, Sunbin-Got em kukuyemse weng be gelewkabiliw kunum waneng i “Nu Sunbin-Got em bat kang dukuse kunum waneng kebuluw kai!”, angakabiliw kate, em sawa weng sakalaw keko, weng bo bo kekabiliw kawtiw yulo fein geeyembokoliw te.
27 Assim vocês, judeus, serão condenados pelos não judeus, pois vocês desobedecem à lei apesar de terem essa lei escrita e de serem circuncidados, enquanto que os não judeus obedecem à lei, embora não sejam circuncidados.
28 Kaneko beli, yu kilele fukuneko, diw atemoliwka! Suda kawtiw im muluwel dow kebin beem mongom so, kal okiyemsiliw kukuw gelewsiliw beem mongom so, mongom alew beem dulum elote Sunbin-Got e mali yulo nam “Yu Suda kawtiw yute te!”, yange te.
28 Portanto, eu pergunto: quem é judeu de fato e circuncidado de verdade? É claro que não é aquele que é judeu somente por fora e circuncidado só no corpo.
29 Kate, nimin kunum waneng ite mak Sunbin-Got em kukuyemin weng beem kal dim kuw gelewinba kebiliw kate, ikalem ibolow tem kawyak kel kukuyemin sawa weng beem fein mongom be gelewiw tewe, kunum waneng biim ibolow kal e Sunbin-Finik e okiyemin emdiw kelei, i fein Suda kawtiw kebiliw te. Kunum waneng biim wiin e kawtiw im kiin dim e wiin banim keko, fong gel kebe kate, Sunbin-Got em kiin dim e i wiin fian so kunum waneng kebiliw te.
29 Pelo contrário, o verdadeiro judeu é aquele que é judeu por dentro, aquele que tem o coração circuncidado; e isso é uma coisa que o Espírito de Deus faz e que a lei escrita não pode fazer. E o louvor que essa pessoa recebe não vem de seres humanos, mas vem de Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.