Romanos 1
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Kulais Yesus em angin Ulom abiw mutuk fian biliw kunum waneng yutaka! Yu biliw yako!
1 Ayu Paul, Jesu Keriso ana akir wairafin, tur abarin isan rubinu, naatu Tur Gewasin binan isan God eafu atit.
2 Sua e, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum i Sunbin-Got em Yesus Kulais dabalaloke weng fawtuk ayem weng be fut ayem tem kel boko, dukusiliw kale.
2 Iti Tur Gewasin i marasika God ana dinab hai veya’amaim eomatanih, dinab oro’orot Buk Kakafiyinamaim hikirum.
3 Dukusiliw weng be nu teing bokoko, atemsuluw te. Nem bakayem tem bakayem tem de kakabi weng be kanekote: Sunbin-Got em Min e kal so kun so kunum aul nukatetew keko, emisik kamokim Debit em mulkis kese kate,
3 Iti tur ana an gagamin i Natun it ata Regah Jesu Keriso isan. Biyanane ana tufuw i David ana rara’ane tufuw.
4 Sunbin-Finik e kunum waneng alik alik nulo fein kukuyemomele: “Kunum be sak kunum nukatetew bate! Yesus Kulais e Sunbin-Got em Min nukalem Kamokim Fian kekakabe kunum ete te!”, angeko, elo fomkamin dim elote dawkalfolei, e baba teinse te.
4 Baise i Ayubin ana kakafiyinamaim morobone mimisir ana veya, bebeyan ebi’obaiyit turobe i, i God Natun fairin.
5 — ausente —
5 I wanawananamaim naatu i wabin isan ayu manaw kabeber itu ana tur abarayan amatar, saise tafaram wanawanan Ufun Sabuw anabuwih hinan tur hinitumatum naatu hinabosiyasiyar.
6 — ausente —
6 Naatu kwa auman i nati sabuw wanawanahimaim Jesu Keriso nowan matar isan God eafi.
7 Alik alik Ulom abiw mutuk fian ka biliw sios kunum waneng yutaka! Sunbin-Got e yulo ibolow mutuk fian duyemeko, akalem wiin so amkoko, akalem galmose kunum waneng keyemse te. Keyeme kasike, ne Sunbin-Got elo weng bakalewomeli: “Num Aatim Sunbin-Got so, Kamok Fian Yesus Kulais so, yelim yu Ulom kawtiw ilo ibolow folok keyemeko, ibolow menew kuw kukuyemoliwka!”, dangenkabi te.
7 Naatu Rome wanawanan kwa iyab God iyabuwi naatu rubini i ana sabuwamih kwamatar kwama’am etei, isa ayoyoyoban manaw kabeber, tufuw Tamat Godane naatu ata Regah Jesu Keriso’one mar etei kwa isa nama.
8 Emisik e, nem weng bokoloki weng kale yu kame kiliko, kal keloliwka! Kawin fe abiil fe aneng aneng angom kasel alik alik i yom kitil nam fein ibolow beem dim kakabiliw em sang bokolew bokolew kekabiliw kasike, nem Yesus em Sunbin-Got eso weng bakamin kilelyemse deiw be unemkabi ding dim bakate, ne Sunbin-Got em dim mewso kesomi, elo yom dulum elote “Weso! Seyo!”, dangakabi te.
8 Wantoro’ot Jesu Keriso wabinamaim ayu au God ana merar ayiy kwa etei isa, anayabin kwa a baitumatum i tuw ra’at tafaram wanawanan sabuw etei tenonowar.
9 Feinka! Sunbin-Got e akalem aluwbamin be nelo dunemse kasike, ne kun kuluko, akalem Min em Weng Kal Ken Ati be bakayemkabi te. Sunbin-Got be kilele kal kebete: Eso weng bakakabi ding dim bakate, ne diwkuw diwkuw yom ibolow akokow kelinba keko, yom abin kuluko, eso weng bakabi kunum kebi te.
9 God isan dogorou tutufin etei abow i Natun ana tur gewasin abibinan, i so’ob, ayu mar etei kwa anunuhi.
10 Keko beli, ne Sunbin-Got elo dakalalomeli: “Kukalem ibolow ete kuw geleweko, Ulom kunum waneng ilo yetebam unomin deiw mak dolon kenemew tewe, ne uneko, ilo yetemo ya!”, dangakabi te.
10 Matanfufur isa ayoyoyoban, naatu au yoyobanamaim God abifefeyan nakokok na’at boun ana veya ef nabotawiy isou naham anan kwa aninanawani.
11 Nimtew angom? Ne yulo ibolow keyemeko, kakil keyemkabi kasike. Ne teleko, Sunbin-Finik em finik so deiw kukunemse em sang akal yulo kukuyemii, yu kal keko, bamki so kuluko, yom fein ibolow e einging keko, kitil kuw keyemoke kasike.
11 Au kok gagamin i mi’itube kwa ayumat ata itin, saise ayubit ana usar kwa atit imaim a fair kwatab.
12 Keyemei, ne yom dim kanele bamki so be atemeko, beem dulum elote nakati bamki so kuluko, nem fein ibolow akal, yom fein ibolow akal, alik alik be makuw bongguko, kitil kebokoluw te.
12 Iti tur i men ayu akisu kwa fair bait isan ao’omih, baise kwa auman ayu koufair kwanitu bairi tanibaibaisbonen ata baitumatum nakwat isan ao’o.
13 Nakunum kumel kunum waneng yutaka! Nem ibolow fian e kanekote: Mali aneng aneng angom em aluwbabi aluwbamin beemdiw, ne Ulom abiw mutuk fian ka akati Sunbin-Got em aluwbamin be keloki kasike, mali kunum waneng banso mak ikati Yesus elo “Fein!”, dangeko, em angin kelokoliw te. Kaneko kasike, ne weng be iti boko iti boko kelomeli: “Ne Ulom abiw mutuk fian biliw kunum waneng yom fukun tolo yo!”, angbi te. Kate, diwkuw diwkuw mesesem mesesem eisneng mak nem unomin deiw be okinemeko, net kenemkabe te.
13 Taitu tuwa’inah ayu akokok tain anayai kwanaso’ob, mar moumurih na’in abogaigiwas atan kwa ata’iti, saise kwa wanawanamaim Ufun Sabuw afa atabow hitan baitumatum wanawanan hitarun, nati’imaim abow hina baitumatum wanawanan hirur na’atube. Baise sawar moumurih maiyow ayu au ef hirufutifut tama tanan iti boun tatit.
14 Yu kililina! Sunbin-Got e nelo bokonemomele: “Ku uneko, kunum waneng alik alik ilo nem Weng Kal Ken Ati be bakayem tem bakayem tem de kakamolewka!”, nangse kasike, ne em nangse weng be fein geleweko, unbomi, wiin so kawtiw so, baluw keko, wiin banim kawtiw iso, kal fian kawtiw iso, kal banim kawtiw iso, alik alik kawtiw biim biliw dim kalo uneko, Weng Kal Ken Ati be bakayemkakawkabi te.
14 Ayu i sabuw etei’imak isah bai’akiramih atit, Greek sabuw naatu sabuw iyab men Greek, na’atube sabuw so’ob wairafih naatu men so’ob wairafih etei’imak isah anabow anibaisih.
15 Bakayemkakawkabi kasike, nem ibolow so fulut fulut angeko, Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati weng be yom Ulom abiw mutuk fian biliw dim kalo akati “Bakayem tolo yo!”, angekabi te.
15 Ana’an nati isan ayu akokok kwanekwan tur gewasin kwa iyab nati Rome kwama’ama auman isa anabinan.
16 Ne Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati be nam inkal keko, nam wokiw dali te. Nimtew angom? Weng kal ken be, auk so kitil so weng kebe kasike. Sunbin-Got e kawtiw akalem weng kal be kiliko, “Fein te!”, dangiw kawtiw ilo dokoyemeko, im kuankemin kakabiliw deiw be okiyemeko, ilo sunsun finik so kulomin deiw ka kel mo koyemkabe kasike. Suda kunum waneng numisik keyemeko, Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati be kilisuluw kate, Isalael kawtiw num ibik biliw kawtiw yukati Weng Kal Ken Ati be kame kilikabiliw te.
16 Ayu Tur Gewasin ao’orereb isan men biyou eo’ohow, anayabin God ana fair i ef iti’imaim tit sabuw iyab tibitumatum ebiyawasih. Iti yawas i wantoro’ot Jew sabuw isah, baise Ufun Sabuw auman.
17 Feinka! Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati be nulo kukuyemomele: Deiw makmak kuw be te. Kulais elo “Fein!”, dangenkabiliw kawtiw ite kuw Sunbin-Got em kiin dim e, kiol kuw kunum waneng kelokoliw te. Nanew deiw akal bate. Kulais elo “Fein!”, dangiw deiw bete kuw te. Beemdiw sua e, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Abakuk e fut tem boko, bokolomele:
17 Anayabin yawas mutufurin Godane i tur gewasinamaim orot babin eyayamutufurih, baitumatumamaim ebubusuruf naatu boro baitumatumamaim nasawar. Buk Atamaninamaim hikikirum iti na’atube eo,
18 Yu kilbiko, kililoliwka! Sunbin-Got abiil tikin elote kawtiw im sili sili kukuw kebiliw kukuw be atemeko, em kaisuw ibolow fian e im dulum elo dabalako, kaim dim dase te. Nimtew angom? Kawtiw i kiol kuw kukuw kelinba kebomi, ikalem wa kukuw kekabiliw kukuw beso mali ibolow fein dangbiliw im deiw be okiyemkabiliw kasike.
18 Sabuw bowabow kakafih sinafuyah naatu sabuw tafa’asarih, i hai kakafinamaim turobe ana gewasin esumisum, imih maramaim God ana ya so’ar tit ibirerereb nati sabuw isah.
19 Kate, Sunbin-Got e akalem kitil so auk so kukuw be alik alik ilo kilele kukuyembelei, i fein atemeko, kal kekabiliw te.
19 Sawar tutufin etei i rereb yah hi’itah tesoso’ob, anayabin God etei bebeyanamaim sinaf tibirerereb.
20 Nimtew angom? I Sunbin-Got elo kiin so ateminba kebiliw kate, em mesesem mesesem talfut kelewse eisneng alik alik be fein atebomi, “Feinka! Kitil so auk so sunsun kilkemin got mak kawin kaleem mesesem mesesem eisneng alik alik be kaise kai!”, angeko, fein atemeko, kal kebiliw te. Kebiliw kasike, i ki keko, kanelom bokolomeliw: “Ibo! Nu Sunbin-Got kulo kal kelinba kebuluw kasike kame, kom kiin dim kel sen so kawtiw kebuluw kai!”, ange ange keko, bokolewokoliw te!
20 Anamaim God tafaram sinaf mamatar ana veya, God ana yawas wa’iwa’irin, ana fair wanatowanin naatu i ana itinin etei i sawar sinaf himamataramaim bebeyah hi’itan hiso’ob, imih boro men yait ta God su’ubina’e nao nifufuwenamih.
21 Fein te! Kawtiw i Sunbin-Got em yan mose abin emdiw be atin kuw kal kebiliw kate, em wiin fian daoko, elo “Weso! Seyo!”, danginba kekabiliw kasike, i ibolow kau kawtiw keko, bomeliwi, im ibolow fukunin be dolon kelinba kebomi, soson kuw keko, kutiliw emdiw kekabe te.
21 Nati sabuw i God hisu’ub, baise men kafa’imo God hirouw tebora’ara’ah, o merarayow tibitinimih. Nati efanin i hai not bonawiyih kwarikwarisen wanawanan hirun dogoroh eowarar naatu gugumafut.
22 Keko beli, i bokolomeliw: “Nu kiol kuw ibolow fukunin kawtiw nute te.”, angekabiliw kate, im ibolow kau be atin kuw fian kebe te.
22 Basit i not wairafih hirouw teo, baise hai not botabir hina koko’aw na’atube himatar,
23 Keko beli, i kiloninba keko, auk so kitil so diwkuw diwkuw sunsun alakabe Sunbin-Got beem wiin fian be daolinba kebiliw kate, i alwol keko, kilonkabe takak kawtiw numdiw so, awon emdiw so, samal emdiw so, sokyan so atim so beemdiw so, alik alik beemdiw dukubiliw takak mak kaiko, beem wiin ete kuw daolewkabiliw te. |alt="idols" src="idol.tif" size="col" ref="Ulom 1:23"
23 God morob atin bonamanamarin kwafirina’e i hitatabir orot hai yumatabe o mamu, o harufor, uma’ar, kok, i hai yumatabe hitar hima tekwakwafirih.
24 Keko beli, Sunbin-Got e elo “Fein!”, danginba kawtiw ilo “Kanemina!”, yangei, i ikalem ibolow sili sili nam beem fukunin kuw gelewsomi, osow kukuw keko, kukuw beem dulum elote inkal kulomin deiwkim ka kel kuw kakabiliw te.
24 Isan imih God nati sabuw ihamiyih hitit bowabow kakafih ta ta wanawanan hirun. Dogoroh ana kok na’atube tisisinaf, orot baibin hai faifuw hikwahir naatu baibin ibo orot hai ar hikwahir taiyuwih hi’in hisesebar biyah tebobokarikarit.
25 Kakabomi, kilkemin Sunbin-Got em yan mose abin atew be fein atebiliw kate, i alwol keko, dasuw ibolow fukunin kuw geleweko, akalem kilkemin eisneng kuw beem mit mewso keko, beem wiin daokabiliw te. Daokabiliw kate, Sunbin-Got em wiin ete kuw diwkuw diwkuw fian katiw elote ke alakabe kasike!
25 Turobe God nowan i hibotabir efanin baifuwen hiyari’iy, naatu God Sawar Sinafuyan kwafirina’e, hitatabir sawar i sinaf himamatar hai fair babahimaim hirun hikwafirih isah tebowabow. Baise ana gewasin sabuw i God akisinamo hitakwafir hitabora’ara’ah wanatowan, wanatowan, Amen.
26 Keko beli, Sunbin-Got e kawtiw biilo “Kanemina!”, yangei, i ikalem osow kemin kukuw beem dulum elote kuw ibolow fukuneko, osow inkal kulomin deiw ka kel kuw kakabiliw te. Kakabomeliwi, waneng i kunum iso akalkemin deiw be koleweko, waneng ikalem so akalkabiliw te.
26 Ana an iti isan God ihamiyih insesebar naniyan kakafin anababatun hibai tisisinaf. Baibin oro’orot hai ar hikwahir, i taiyuwih hi’in tibisesebar kwanekwan.
27 Beemdiw, kunum ikati, osow waneng biimdiw kanekabiliw te. Im kanemomin ibolow be fian keko, weing emdiw kainbelei, i osow kukuw inkal so kukuw be gelewkabiliw kasike, Sunbin-Got e im kanekabiliw beem yan wa be ilo fein duyemkabe te.
27 Ef nati ta’imon oro’orot auman baibin hai faifuw hikwahir i taiyuwih baisesebar isan tibifi’afi. Naatu oro’orot taiyuwih hi’in tibisesebar kwanekwan. Ana an nati isan i taiyuwih hai kakafinamaim baimakiy tebaib.
28 Keko beli, kawtiw bi kilkemin Sunbin-Got em yan mose abin atew be fein atemkabiliw kate, “Be soson wasan so eisneng kuw ete te!”, angeko, beem ibolow fukuninba kebiliw kasike, e ilo “Kanemina!”, yangei, i ikalem ibolow soson nam beem fukunin kuw geleweko, wa kukuw kuw kelewkabiliw te.
28 Anayabin sabuw God ana so’ob anababatun bain isan hai not kowarar naatu hirutawiy, imih God ihamiyih hitit not kwarikwarisen hibai hima kakafih men hitasisinaf i hima tisisinaf.
29 Im gelewkabiliw wa kukuw be kanekote:
29 Dogoroh wanawanan bowabow kakafih ta ta etei awan karatan: not kakafih, kabat, tafa’asar, bobowen, sabuw rouw morob; baiyow, baifufuwen, nuw okwanekwan, yanuw,
30 mali im wiin de mit dakamin kukuw so,
30 koutabitabir, God baifa’ifa’in, kakaf en, nuw furuwen, ora’ara’at, naatu bowabow kakafih sinaf isan hai ef boubuh tibimamataren. Naatu hinah tamah fanah tibifanasair.
31 ibolow kau kemin kukuw so,
31 Nati sabuw i hai naniyan en, aurih bosunusunub en, yabow, baiwan babanen en.
32 Feinka! Sunbin-Got em sawa weng e bokolomele: “Kaneko kukuw be aluwkabiliw kawtiw i im kanekabiliw kukuw beem yan wa be fein kulokoliw te. Sunbin-Got e ilo yenei, i atin kuw kuanoliwka!”, angakabe te. Kawtiw alik alik i sawa weng be kilele kal kekabiliw kate, ikalem ete kaneko kukuw wa be diwkuw diwkuw gelewbomi, bakiyemeko, mali beemdiw kanekabiliw kawtiw biilo kalfongyemkabiliw te.
32 Naatu God ana ofafaramaim sabuw iti na’atube hinasisinaf isan hinamomorob i hiso’ob, baise i hima kakafin tisisinaf. Naatu sabuw afa bowabow iti na’atube tisisinaf auman isah i baibasit hitih hima tisisinaf.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.