Romanos 11

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kaneko beli, kame nu nimtew angokoluw a? Sunbin-Got e akalem Isalael angin ilo ibolow gal keyemeko, koyemse sako? Itel bate! Yu nelo netemina! Nakati Isalael kunum nete te! Abalakam e nem fein abiok kelei, nem angin kunum mongom e Benyamin ete te.
1 Ayu kwa abibatiyi: Kwanotanot Israel sabuw God kwahirih? Aiyabin! Ayu i Israel orot, Abraham ana rara’ane atufuw naatu au durun i Benjamin.
2 Feinka! Sua kel akate, Sunbin-Got e akalem Isalael angin nulo kilele kal keyemse kate, e nulo akalem wiin so amkose kasike kame, e nulo nam koyeme te. Yu Sunbin-Got em fut ayem tem beem weng kilele fukunemoliwka! Isalael kawtiw i Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Elaisa elo ilum fian mak dulewsiliw kasike, e Sunbin-Got elo dakalamin weng mak bokolewomele:
2 God ana sabuw marasika nowanamih rurubinih men kwahirihimih. Buk wanawanan efan ta’amaim Elijah Israel sabuw isah gam God iu kwanotanot?
3 “Kamok Fian kutaka! Isalael kawtiw i kom aik ayem alik alik em tum dakal koyemsomi, kom bontem bakamin kunum alik alik ilo yeniwi, i kuansiliw te. I nelo akal nenomin kis kebiliw kate, ne bi kale te!”,
3 “Regah ifefeyan eo, “Regah a dinab orot etei hirouw himorob sawar, naatu a sibor hai gemogem i etei hikwayam hihururuw hire, ayu akisu’umo kutatabuw ama’am. Naatu boun i tesisinaftobon ayu hinarabu ana morobomih.”
4 Dangei, e nono yan weng mak dangse ye? E bokolewomele:
4 Baise God Elijah iya’afut eo, “Ayu au bai’ufununayah sabuw etei seven thousand iyab Baal men hikwakwafir i tema’am.”
5 Beemdiw, kaem ding dim bakate, Sunbin-Got e Isalael kawtiw im anung fong gel kuw bakolu kuluko, ilo ibolow folok so kukuyemsomi,
5 Ef i nati ta’imon boun emamatar. Sabuw matanta’amo iyab God ana manaw ana kabeberamaim rurubinih i tema’am.
6 ilo akalem kiin dim kel kiol kuw sen so banim kunum waneng keyemkabe kate, im bukeko, sawa weng afak kakabiliw beem aluwbamin be e ateminba tew kekabe te. Nimtew angom? E im bukeko, aluwbameliw be atemeko, beem yan ete duyeme tewe, em ilo kukuyemkabe kukuw be ibolow folok so kukuw kelinba tew kekabe kasike.
6 I ana roubinen i manaw kabeber tafanamaim bat esisinaf. Men sabuw hai bowabowamaim. Anayabin God ana roubinen sabuw hai bowabowamaim na’itin narurubiniyih na’at, nati manaw kabeber i yabin en.
7 Kaneko beli, Isalael kawtiw i kun kuluko, kitil aluweko, “Sunbin-Got em kiin dim e kiol kuw sen so banim kunum waneng kebuma!”, angakabiliw kate, i ki keko, beem deiw ete akalem wiin so amkoko, em kiin dim e kiol kuw sen so banim kunum waneng kelinba kekabiliw te. Sunbin-Got e Isalael kawtiw im anung fong gel ite kuw akalem wiin so galmose kate, e mali Isalael kawtiw banban biim ibolow fukunin be beneyemse te.
7 Ana itinin nati isan, Israel sabuw abisa isan hinot hinunuwet men hitita’urimih, baise sabuw matan ta God rurubinihiwat hinunuwih hitita’ur. Sabuw turin God ea’afih tainih gogor naatu dogoroh fokar.
8 Yu Sunbin-Got em fut ayem em angse weng be ibolow fukunemoliwka! Weng be kanekote:
8 Buk Atamaninamaim eo na’atube,
9 Angei, suaem emisik kamok Debit e im dulum elote yakok weng mak keyemeko, bokolomele:
9 Naatu David eo na’atube,
10 Kamok Fian kutaka! Ku im ibolow tem em kiin be mililiw keyemewi, i kom yangakabelew weng be kilele dolon kelinba keloliwka!
10 Matah kubofafar, saise men hinanuw,
11 Beli, ne yulo iti dakalomeli: “Sawa be tum emdiw Isalael kawtiw ilo tung keyemei, i mitsiliw kate, Sunbin-Got e ilo iti mo koyemeko, nam dokoyemoke sako?”, yangeko, dakalali te. A, e ilo fein dokoyemoke te! Kate im sili sili nam kukuw beem sen e Sunbin-Got e ilo ibik da koyemeko, im ibik biliw kawtiw ilo akalem sunsun finik so kulomin deiw be kukuyemse te. Nimtew angom? Sunbin-Got e bokolomele: “Nem Isalael kawtiw i nem mali kawtiw ilo dokoyemkabi be atemeko, on kesomi, ikati sunsun finik so kulomin deiw ka kel kakamoliwka!”, angse kasike.
11 Abibatiy maiye. Israel sabuw ah rusukun hire’er boro na’atuka hina’in? En anababatun! Baise boro hinamisir maiye. Anayabin i hai ra’iyemaim ef botawiy yawas gewasin na Ufun Sabuw hibai, isan imih Israel sabuw isah tibibobowen.
12 Yu ibolow fukuneko, diwemoliwka! Tum be Isalael kawtiw nulo tung keyemei, nu mitsuluw kasike, Sunbin-Got e num ibik biliw kawtiw banban yulo bamki so keyemse te. Kate, Sunbin-Got e Isalael kawtiw num mitsuluw beem dulum elote yulo bamki so keyeme tewe, sow em Isalael kawtiw num elo “Fein!”, dangokoluw ding dim bakate, alik alik nukalem makuw kulokoluw bamki be em yulo sua kel duyemse bamki be bakileweko, atin kuw katiw elo uneko, tulun kuw fok fok angoke te.
12 Jew sabuw hai kakafihimaim baigegewasin gagamin tit tafaram etei ebaib. Naatu i ayubih ana kasiyomaim Ufun Sabuw baigegewasin gagamin na’in suware tebaib. Imih Israel sabuw moumurih na’in hinarur ana veya baigegewasin i boro gagamin na’in hinab.
13 Kame, ne Isalael kawtiw num ibik biliw kawtiw yulo weng kale bakayembi te. Sunbin-Got e nelo nemdeko, nelo yom kalan kunum kenemse kasike, ne kalfong so keko, yom aneng aneng angom kalo bakayem tem bakayem tem unika telika kebi te.
13 Boun i kwa Ufun Sabuw isa ao. Ayu iti na’atube kwa Ufun Sabuw a tur abarayan ana ma’am, ayu iti bowabow wanawananamaim boro anasinaftobon anabow gewas.
14 Nimtew angom? Beem deiw ete ne Isalael kawtiw im ibolow silikmoyemii, i Sunbin-Got em yom dim ka kel kelewe eisneng be atemeko, ibolow on keyemeko, mali ikati Sunbin-Got em sunsun finik so kulomin deiw ka kel kakamokoliw kasike.
14 Saise imaim anotanot au sabuw Jew hita’it ra’ahu hinanugigir ibo hinan yawas hinab.
15 Num Sunbin-Got em Isalael kawtiw nulo ibik da koyemse ding dim bakate, Isalael kawtiw nu nukalem ibik biliw kawtiw yom deiw be busuyemsiliw kasike, mali num ibik biliw kawtiw yukati Sunbin-Got em fein angin kesiliw te. Kate kame, yu ibolow fukunina! Kuansiliw emdiw kebiliw Isalael kawtiw num iti finik so keko, Sunbin-Got elo “Fein!”, dangokoluw ding dim kabalak e, kaneloke ding be kawtiw kuaneko, yemkalfoloke ding keloke te.
15 Anayabin Jew sabuw kouh God hibitinimaim, tafaram wanawanan sabuw God ana rakit hima’am botabirih hina bairi hitounuw. Imih God sabuw bairi tibitounuw ana veya, ana itinin i sabuw murumurubih bow na yawas ebitih maiye na’atube.
16 Kame, yu nem fakam weng kale kilele kililoliwka! Mali yom yongiw wanin elo “Ayem!”, angeko, Sunbin-Got elo dulewiw ding dim bakate, musun alik alik be Sunbin-Got akalem wiin dim elo kuw dukalewkabiliw te. Beemdiw, ais mak em kimkim ete kuw Sunbin-Got em wiin so amkoliw tewe, ais be kon so dem so alik alik atin kuw Sunbin-Got akalem wiin dim elo kuw dukalewkabiliw te.
16 Rafiy kafuf imasib reban sibor kuyayara’ah, kafuf tutufin etei i kakafiyin matar, naatu ai wairoron turin God ana sibor inabitin na’at, famefamen auman i nowan himatar.
17 Kaneko beli, Oliw ais ken e Isalael kawtiw num kiskiw kate, kut gen oliw ais e Isalael kawtiw num ibik biliw kawtiw yom kiskiw ete te. Keko beli, ais ken beem sen kayak e Sunbin-Got ete te. Kame, Oliw ais ken beem sen kayak be akalem ibolow kuw geleweko, ais beem teing mali mak okileweko, kolewsomi, mali kut gen oliw ais beem teing akal okilewko, kuluko, oliw ais ken beem okilewse teing dim ka kel amkoko, fewtokoko, fatmo koyemse te. Kanelewsomelei, ais ken beem em teing so, kikis ding dukuse teing beso, alik alik i makuw ais beem gom be wanbiliwi, gom be alik alik ilo yemkitilmokabe te.
17 Kwa Ufun Sabuw a’itinin i kutor olive famefamen na’atube. Baise hi’afuw umatanum olive famenamaim hituwituw hikuboubunih hiyen, imih boun kwa i Jew sabuw hai yasisir turin kwabai kwabiyasisir.
18 Kaneko kate, kikis ding dukuse teing yu kanelom yukalem wiin daoko, teing mali biim wiin be mit da koyem kemokoliw te! Itel bate! Nimtew angom? Yu kilele ibolow fukunina! Kikis ais teing yu ais elo kitil dulinba kekabiliw kate, ais beem kimkim ete kuw ais elo kitil duleweko, dawkitil moko, dulewkabe kasike.
18 Isan imih sabuw nati ai famehibe hi’afuw hire’ere men kwananuw furuwih kwani’o’orotomih. Anayabin kwa i ai famefamen, naatu ai famen ana fair i ai anane ana fair ebaib.
19 Kaneko beli, yu bokolomeliw: “Kate, Sunbin-Got e oliw ais ken beem mali teing okileweko, kolewsomi, kut gen oliw ais teing mali nulo im dim amkoko, koyemse kai!”, angiw tewe,
19 Kwa boro iti na’atube kwanao, “Ai famen hi’afuw hisaroun, imih ayu boro i ana efanin anab hinitutuwu.”
20 yu kilele ibolow fukuneko, wangweng keko, kilelbiko, boliwka! Nimtew angom? Sunbin-Got e mali akalem wiin so amkose Isalael kawtiw im elo “Fein!”, danginba kekabiliw beem mongom ete sak okileweko, kolewsomi, mali elo “Fein!”, dangbiliw kunum waneng yulo kuluko, mali biim abin ka kel fewtokoko, fatmo koyemse kasike. Fatmo koyemei, kame yu kanelom yukalem wiin daoko, mali ilo yemkatiko, koyemokoliw te! Kate, yu Sunbin-Got em awan finganemoliwka! Mesik esik mali biim dim kaneyemse eisneng be yom dim akati toloke kasike!
20 Nati i turobe. Nati sabuw ai famehibe hi’afuw hibisaroun, anayabin men hitumatum, kwa i kwaitumatum imih kwana hai efan kwabai. Baise nati isan men kwanio’oro’ot.
21 Feinka! Sua kel akate, Sunbin-Got e oliw ais ken beem fein teing bakati goto kolewse kasike, e ki keko, yom sakalaw keko, weng bo bo keliw kukuw beem dulum elote yulo akati wokolu koyemoke kasike.
21 Anayabin Jew sabuw i ai famen anababatun men yawananih, baise e’afuw isaroun, imih kwa auman boro men nayawanan nihamiy kwanama’amih.
22 Kaneko kasike, yu Sunbin-Got em ibolow folok so, ibolow digaka so, kaneko kukuw alew be kilele diweko, ibolow fukunemoliwka! E mali elo sakalaw keko, weng bo bo keleweko, ibiku kolewkabiliw kawtiw ilo digaka keyemeko, oliw ais beem teing emdiw okilew kolewoke te. Kate, e akalem ibolow folok beem afak kakamiw kunum waneng ilo fein ibolow folok kukuw kuw kukuyemkabe te.
22 Imih God ana kabeber naatu ana yaso’ar hairi kwana’itin. Sabuw iyab kakafin sinafuyah God nati sabuw isah i yan esoso’ar, baise kwa isa i ekakabeber. Naatu i ana kabeberamaim kwanama’am na’at i mar etei ana gewasin kwanama. Baise men imaim kwanama’am kwa i boro na’afuw nabosairi kwanatit.
23 Kaneko kasike, e ki keko, mali sakalaw keko, weng bo bo kelewsiliw kate, ibolow famdeko, elo “Fein!”, dangokoliw Isalael kawtiw ikati iti kuluko, oliw ais ken beem dim ka kel iti amkoko, fewtokoko, fatmo koyemoke te.
23 Sabuw nati hinamatabir maiye hinabusuruf God hinabitumitum, boro nabow hai efanamaim naya. Anayabin God ana fair ema’am karam boro nasinaf.
24 Feinka! Sua kel akate, yu kut em oliw ais mak em wei teing akatetew keko, alenaliw kate, Sunbin-Got em kitil e kut teing yulo kuluko, am em oliw ais ken beem dim ka kel beso fatmo koyemse te. Koyemse kasike, e ki keko, fong gel eisneng atew akati keko, ken ais beem sua kel okilew koyemse teing be iti kuluko, kolewsiliw ais beso iti amol ta kolewoke te.
24 Kwa Ufun Sabuw, kwa i kaiyar olive famen na’atube kwama’am hi’afuw kwana umatanum olive famenamih hitutuwi. Naatu Jew sabuw i umatanum olive na’atube. Isan imih God karam ai famefamen anababatun hitagagagir ti’inu’in boro nabow nitutuwen maiye.
25 Nakunum kumel kunum waneng yutaka! Mesik esik yom fukunin e teifuluko, kou angebe tewe, yu nem yangoki ibolow win sang kale kilele kiliko, kal keloliwka! Kameem ding dim bakate, Sunbin-Got e mali akalem wiin so amkose Isalael kawtiw num ibik biliw kawtiw im dulum elote fukuneko, alik alik biim akalem mit mewso tokoliw em ding fenalakabe kasike, e mali Isalael kawtiw num ibolow fukunin be beneyemeko, ibolow kou keyemkabe te.
25 Ayu akokok iti tur ana kirikirifot i kwanaso’ob gewas, saise men kwa akis not wairafih kwanarouw kwana’omih. Israel sabuw afa dogoroh i fokar, imih boro nati na’atube hinama nanan Ufun Sabuw runamih hio ana fofonin hinan hinarun.
26 Kate, Isalael kawtiw num ibik biliw kawtiw biim dim ete kaneyemoke ding dim bakate, Isalael kawtiw alik alik makuw kuankemin em deiw koleweko, Sunbin-Got em sunsun finik so bin kulomin deiw be atemeko, ka kel kakamoliw te. Kaneloke beem dulum elote Sunbin-Got em fut ayem be bokolomele:
26 Ef iti na’atube namatar saise Israel sabuw etei boro niyawasih, Buk Atamaninamaim iti na’atube eo.
27 Keko beli, e kitakamin weng mak iso amkoko, bokolomele:
27 “Naatu
28 Feinka! Kame Isalael kawtiw i Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati beem maka kawtiw kebiliw kasike, num ibik biliw kawtiw yom dim ete dem ken mak gilalei, yu dem ken mak kulokoliw te. Kate, Sunbin-Got e Isalael kawtiw num awalik kumel ilo ibolow fian duyemeko, fawtuk ayem weng mak bokoyemse kasike kame, e kunum biim muluwel dow nukati ibolow fian duyembomi, nulo fein dokoyemoke te.
28 Israel sabuw hina God ana rakit na’atube himatar, saise Tur Gewasin kwa Ufun Sabuw isa tan. Baise Israel i God ana rourubinen sabuw, imih God ebiyabuwih anayabin uwahinah oro’orot wabih gagamin.
29 Nimtew angom? Sunbin-Got em ibolow fukunin e alwol kelinba kekabe kasike. E akalem wiin so amkose kunum waneng ilo koyemeko, ilo duyemkabe ibolow folok bakati nam kole te.
29 God men kafa’imo siwar bitih umahimaim bosair naatu ana sabuw rurubinih isah nuhin burumih.
30 Sua kel akate, Isalael kawtiw num ibik biliw kawtiw yu Sunbin-Got em kukuyemin sawa weng beelo sakalaw keko, weng bo bo kelewkabiliw kate kame, yu Sunbin-Got em folok so ibolow be fein kulukabiliw te. Nimtew angom? Isalael kawtiw nu Sunbin-Got em kukuyemin sawa weng be sakalaw keko, weng bo bo kelewkabuluw kasike.
30 Baise kwa Ufun Sabuw marasika God fanan kwasair, baise boun ana kabeber i’obaiyi kwa’i’itin, anayabin Israel sabuw fanan hisair.
31 Kaneko kasike kame, Isalael kawtiw nu yom suaem kanekabiliw kukuw beemdiw Sunbin-Got elo sakalaw keko, weng bo bo kelewkabuluw kate, ibik ete alik alik nu yomdiw Sunbin-Got em folok so ibolow akati kulokoluw te.
31 Naatu ef i ta’imon, kabeber nati kwakwabaib i boun Jews sabuw auman God i’obaiyih ti’i’itin.
32 Feinka! Kawin dim kaleem kawtiw alik alik nu Sunbin-Got em kukuyemin sawa weng beelo sakalaw keko, weng bo bo kekabuluw kasike, Sunbin-Got em sawa weng be alik alik nulo sok so ge koyemin tew kese te. Kaneyemse kasike kame, Sunbin-Got e ki keko, alik alik nulo akati “Ibolow folok so kukuw kukuyemo yo!”, yangeko, nulo fein dokoyemkabe te.
32 Anayabin sabuw etei hibifanasair isan God ibasit hifanasair, saise hai fanasairane etei’imak takabibirih.
33 Yake! Ibo! Sunbin-Got em kal ibolow fukunin e atin kuw katiw une kalak une kaneng ka une ka uneko, alik alik mesesem mesesem be kasiko, bakilewkabe kasike, akalem geeyemin weng so, akalem “Kaneloki te”, angse weng beso, alik alik be nu kilele dolon kelinba kekabuluw te.
33 Yowe! abifofofor men kafaita,
34 Beem dulum elote Sunbin-Got em fut ayem tem be bokolomele:
34 O yait Regah ana not iso’ob?
35 Kante ki keko, Sunbin-Got elo bil keleweko, ‘Kame, yan dunema!’, dangoke ye?
35 O yait God a sawar itin,
36 Nimtew angom? Mesesem mesesem angom alik alik be akalem ete kuw kilkeko, talfut kelewsomi, akalem teing so aluweko, atemeko, akalem dulum elote alakabe kasike. Akalem wiin fian e diwkuw diwkuw daolewbuma! Feinka.
36 Anayabin sawar tutufin etei hai an i God,

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.