Mateus 8

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Beli, Yesus em kawin muk kang tikin be iti malak talse ding kabalak e, kunum waneng banban bi elo gelewsiliw kale.
1 Jesu oyaw wanane re nan ana veya’amaim, sabuw rou’ay gagamin na’in hi’ufunun bairi hin.
2 Keko beli, bulul abung fian so kunum mak teleko, Yesus em mit mewso katin bukbuk teinsomelei, elo bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ku auk so kunum kasike, ku kukalem ibolow kuw gelewewko, nelo ken kenemsomi, nelo Sunbin-Got em kiin dim e kais ati kuw kenemolewka!”, dangse kale.
2 Naatu orot ta biyan kokom ani’anin na Jesu nanamaim sun yowen eo, “Regah inakokok na’at basit biyou iniwa’an nigewasin.”
3 Dangei, Yesus e akalem teing deeko, kunum beem kal dim dukuko, bokolewomele: “Dokokemoki te! Kame kais ati kuw kela!”, dangei, fein, fongate kuw abung bulul fian kunum beem kal dim be atin kuw okmino kolei, banimse kale.
3 Jesu uman ru’atayan orot biyan butubun eo, “Ayu akokok, biya igewasin.” Mar ta’imonamo orot biyan kokom etei hihururuw hire orot biyan igewasin.
4 Keko beli, Yesus e beelo kitil weng mak bokolewomele: “Ku kanelom nem kanekemi sang be mali kawtiw ilo bokoyemokolew te! Komikel kuw Sunbin-Got em am yol kunum ayem beem afak kunum biim mit mewso uneko, kom iti kais kese kal be ilo kukuyemolewka! Kukuyemsomelewi, ku Moses em iti kal kais kemin em kukuyemse weng be gelewolewka! Kanelew tewe, i nem kal kais kekemse kitil be kilele atemsomeliwi, nem kitil fian be kilele kal kelokoliw kasike.”, dangse kale.
4 Naatu Jesu orot iu, “Men orot babin ta ana tur inaowenamih, baise mutufor kwen firis biya enutitiy naatu Moses ana obaiyunen tur eo na’atube, sibor inayai sabuw etei matahimaim hina’itin o biya igewasin.”
5 Dangeko, em Kafelneam abiw mutuk fian kalo unse ding dim kabalak e, Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum im kak kunum mak Yesus em mit mewso teleko, kitil kesomi, elo bokolewomele:
5 Nati ana veya’amaim Jesu na Capernaum titit, basit Roman baiyowayan hai orot ukwarin na baibais isan Jesu ifefeyan.
6 “Kamok Fian kutaka! Nem weng afak kunum mak e wakamin fian so, betbet fian so mak kuluko, yout nam kebomi, am kel kuw akalbe te.”, dangse kale.
6 “Regah, ayu au bowayan orot ta i sawow, an uman himorob, baremaim inu’in, misir isan men karam, biyan ebababan kwanekwan.”
7 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Ne teleko, elo kilelewii, e kenoke te.”, dangse kale.
7 Basit Jesu eo, “Boro anan a orot aniyawas.”
8 Dangei, e yan weng bokolewomele: “Kunum kamok fian kutaka! Ne kawin kaleem kukuw wa so kunum nete kuw te. Nimtew angom ete ku ‘Kom am toloki te!’, nangbelew a? Kanemok! Ku nem am nam telew te. Ku weng kuw bokolew kano, nem weng afak kunum beem wakamin be sak ken keloke te.
8 Baiyowayan orot ukwarin Jesu iya’afut eo, “Regah ayu men orot gewasu boro inan au bar wanawanan inarun, baise turawat kuo au bowayan orot eyawas.
9 Feinka! Nem kak kunum mak nelo kitil weng mak bokoneme tewe, ne em nange weng be fein kiliko, gelewoki te. Beemdiw, nem afak biliw wonuk so kunum ikati nem kitil weng kiliko, geleweko, nem afak kuw kekabiliw te. Kasike, ne wonuk so kunum mak ilo bokoyemomeli: ‘Yu yuk teing dulum mani awan teing dulum elo unina!’, yangi tewe, i nem yangbi weng be fein kiliko, kalo unokoliw te. Iti nem weng afak kunum mak elo bokolewomeli: ‘Ku teleko, nem aluwbamin mak aluwa!’, dangi tewe, e nem weng be fein kiliko, aluwboke te.”, dangse kale.
9 Anayabin ayu i roubabaruwen ana fair biyau’umaim ema’am, naatu baiyowayah etei ayu bab’umaim tema’am, imih baiyowayan orot ta isan anao, ‘Ni’imaim kwen,’ i boro nan, naatu orot ta isan anao, ‘Iti imaim kuna,’ i boro nan, naatu au bowayan orot ta isan anao, iti kusinaf, i boro nasinaf, imih turawat kuo au orot boro nayawas.”
10 Dangei, Yesus e em weng be kiliko, yol angeko, eso kakabiliw kunum waneng banso biilo bokoyemomele: “Feinka! Isalael kawtiw kunum waneng yom mutuk kale, ne nelo ‘Fein!’, nangakabe kunum makmak Ulom kunum beem kanele emdiw mak ateminbakabi te.
10 Jesu iti tur nonowar ifofofor men kafaita, naatu sabuw hi’ufunun bairi hinan tatabir isah eo, “Anababatun a tur ao’owen, Israel wanawanan men kafa’imo orot ta ana baitumatum gagamin iti na’atube bitumatum atita’urimih.
11 Yu kililina! Abiil tikin em gawman ding em kaim dim fitewoke ding dim kabalak e, yom ibik biliw kawtiw i ataan talbe dulum so, ataan unbe dulum so, alik alik aneng aneng angom be kolewko, teleko, yom awalik kumel Abalakam so, Aisak so, Sekow so, iso makuw wanin wanbokoliw te.
11 A tur ao’owen, sabuw moumurih boro veya yeninane naatu veya ra’iyinane hinan mar ana aiwobomaim hina run, gem sisibinamaim hai efan hinabow Abraham, Isaac, naatu Jacob bairi hiniyasisir.
12 Bókoliw kate, mali Isalael kawtiw yu kilelbi boliwka! Nimtew angom? Emisik ding dim bakate, Sunbin-Got e yulo em wiin so amko koyemeko, akalem angin keyemse kate kame, e yulo koyemoke kasike. Koyemei, i yulo yenbakalaliwi, mali biim biliw dim beem kut kel bokoliw te. Ka kel bomeliwi, amebomeliwi, yukalem kal dim teing feiwbomi, teing bulung gilkabomi, bókoliw te.”, yangse kale.
12 Baise sabuw iyab mar ana aiwobomaim hitarur i boro maramaim hinabow hinarauw hinare gugumin wanawanan hinarun. Nati’imaim hinama hinarerey wah hinanib kakikak hiniwa’an.”
13 Yangei, Yesus e wonuk so kunum im kak kunum beelo bokolewomele: “Kame ku iti am una! Kom nelo ‘Fein!’, nangew ibolow beem fukunin beemdiw nakati kom weng afak kunum beelo kilelewsi kasike.”, dangse kale. Dangei, beem ding dim bakate, weng afak kunum be atin kuw fein ken kese kale.
13 Imaibo Jesu baiyowayan orot ukwarin iu, “Aubar kwen, naatu abisa kubitumatum i boro namatar.” Naatu nati ana veya’amaim akir wairafin bar sawow inu’in yawas.
14 Beli, deiw mak ding mak, Yesus e Fita em am kalo unse kale. Unomete, e Fita em kalel um auk u kal mamin wakamin fian so abin kon tem akalbului, watemse kale.
14 Naatu Jesu na Peter ana bar titit, Peter rawan babin sawow biyan fora’ab inu’in itin.
15 Watemsomi, um teing woluei, wakamin be ulo koumei, u ken kesomi, baba teineko, wanin fulewsu kale.
15 Basit Jesu babin uman baib ana veya’amaim, ana sawow i en misir bay bogaigiwas.
16 Beli, ataan tem dokong ange dim e, kunum waneng i kawtiw aneng matil im dim biliw kawtiw banban yemde teliwi, e im dim teinbiliw aneng matil biilo “Takala koyemeko, unina!”, yangeko, wakamin kal wanin kawtiw banso akal okmino koyemse kale.
16 Birabirab sabuw wagabur kouh hiyen hima’am hibow hina Jesu biyan hitit, naatu awanawat eaf eo wagabur hibihir hititit, naatu sabuw afa hisawow hibow hinan auman etei iyawasih.
17 Kanese eisneng beem dulum elote sua kel akate, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Aisaya e weng be bokoko, fut bose weng be kame dem gilaleko, fein ki kelewse kasike. E Kulais em dulum elo bokoyemeko, bolomele:
17 Sawar iti himamatar i dinab orot Isaiah eo kikirum na iturobe,
18 Beli, Yesus em elo falal kolewbiliw kunum waneng banban yetemse ding dim kabalak e, e akalem gelewkabiliw kunum ilo bokoyemomele: “Nu okmun be dikeko, ok mail elo unuma!”, yangse kale.
18 Sabuw rou’ay gagamin maiyow hiruru’ay Jesu itih, basit ana bai’ufununayah iuwih eo, “Kwabobuna tarabon harew kukuf rewan rounane.”
19 Yangse ding dim bakate, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum mak teleko, bokolewomele: “Kom aneng aneng mak kakamokolew be, neso makuw kakamokoluw te.”, dangse kale.
19 Naatu ofafar bai’obaiyenayan orot ta na Jesu isan eo, “Bai’obaiyenayan, ayu o menamaim kwenan ayu boro imaim airit tanan.”
20 Dangei, Yesus e elo bokolewomele: “Kut mian i am e ais mit kel te. Awon ikati am so kesomi, aim tem akalkabiliw te. Kate, Kawtiw Aul nete kuw akalkemin am mak banim te. Kak dukuko, kilele akalomin dim akal banim te.”, dangse kale.
20 Jesu iya’afut eo, “Sigarafor i hai batar tema’am, naatu mamu hai batar tema’am imaim ti’inu’in, baise Orot Natun inure in biyan tubaiwa’an isan aurin efan en.”
21 Dangei, iti gelewkabe kunum mak Yesus elo bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ne uneko, aatim fom dawkusomelii, iti teleko, kulo kenggelewoki te!”, dangse kale.
21 Bai’ufununayah orot tabo na Jesu isan eo, “Regah karam wan itihamiyu atan tamai momorob atayai’ibo atan ati’uf nuni airit tanan?”
22 Dangei, Yesus e kunum beelo bokolewomele: “Kanemoka! Ibolow kuansiliw atew kebiliw kawtiw i ikalem akate ikalem ilo fom dukukemoliwka! Kate ku teleko, nelo nenggelemolewka!”, dangse kale.
22 Baise Jesu iya’afut eo, “Ayu kwi’ufnunu tan, iyab himomorob taiyuwih boro hinaya’ih.”
23 Dangei, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, i makuw kunuw dim kawtem uneko,
23 Naatu Jesu wa isra’at ana bai’ufununayah hiyen bairi hiboy hirabon.
24 okmun beem mutuk dim unsiliw kale. Unbiliw dim bakate, Yesus e akalse kale. Akal unbelei, fongate akate suuk inim inkal so mak teleko, ok fok fok matem alelem teleko, kunuw dim unbiliw dim ka talse kale.
24 Naniyan meyemeye yabat gagamin misir wan kikiy yen wa iwanasum. Baise Jesu wa uranane nuhin bur inu’in ufu’ufut.
25 Keko beli, Yesus em gelewkabiliw kunum i Yesus elo dawkalfoleko, weng fian kuw gaaneko, bokolewomeliw: “Kamok Fian a! Ku dokoyema! Ok tom yenei, alik kuanomin kis kemuwka o!”, gaaneko, olsiliw kale.
25 Bai’ufununayah hina Jesu hibunibun hio, “Regah, iniyawasi, wa iu’unun kafa’imo tana morob.”
26 Olemiwi, Yesus e ilo dakalalomele: “Yutaka! Nimtew angom ete yu finganbiliw a? Yom nelo “Fein!”, nangbiliw ibolow be sukum gel sako?”, yangse kale. Yangeko, baba teineko, suuk inim fian so okmun so biilo weng sakalal yangei, i sin tew kame tew kanebiliw be gato gato angeko, daking malmal banim kesiliw kale.
26 Jesu iyafutih eo, “Kwa aisim kwabirubir? A not men nakabom, ayu kwanitutumu boro men kwanamorobomih.” Imaibo misir kwarar yabat kotar eotanih mar ta’imon nuwarob eafuw.
27 Keliwi, i fein em kanele kitil be atemeko, yol angeko, ikalem akate bokolew bokolew kesomi, bokolomeliw: “Yakai! Kalakanebe kunum kale nomin kunum kate? Suuk inim so, okmun so, alik bi beem kitil weng be kiliko, fein gelewbiliw kasike!”, angsiliw kale.
27 Ana bai’ufununayah hifofor hio, “Iti orot i abi orot? Karam yabat naatu kotar boro fanan hinab hinanutanub.”
28 Angeko beli, Yesus eso, akalem gelewkabiliw kunum iso, i okmun be fokoko, mali Gadala abiw mutuk beem aneng kalo talsiliw kale. Teliwi, kunum aneng matil im dim teinbiliw kunum alew mak im mit mewso talsiliw kale. Aso i fomkamin dim kuw akal kebomi, alakabiliw kale. Biliwi, kawtiw aneng ka biliw kawtiw alik alik angom bi aso biim kitil so mamtel kebiliw ibolow beelo finganeko, deiw kalo uninba kemaliw kale. |alt="Men with evil spirits" src="LB00304B.tif" size="col" ref="Matyu 8:28"
28 Naatu hirabon hina harew kukuf rewan rounane tafaram wabin Gadara hititit ana veya, orot rou’ab marasika wagabur kouh hito hirun rah yanamaim hima’ama hitit, hai itinin i birubir naatu nati efanamaim men yait ta reremoramih, anayabin hibirubir orot rou’ab isah. Baise Jesu nati’imaim titit ana veya, hairi hina Jesu biyan hitit.
29 Keko beli, kame, aso i teleko, weng kitil weng mak gaanomeliw: “Sunbin-Got em Min kutaka! Ku nulo nono keyemomin talbelew a? Sunbin-Got em sua kel dukuse geeyemomin ding kamelo kebele akate, ku teleko, nulo kal betbet wa mak duyemomin telew a?”, dangsiliw kale.
29 Hiwow hio, “God Natun, aki isai mi’itube inasinafumih kunan? Aki baimakiy initi’imih, bo aki ai baimakiy ana veya binatit.”
30 — ausente —
30 Naatu nati’imaim for i men ef yok hima hi’u’ufar.
31 — ausente —
31 Imih wagabur Jesu hifefeyan hio, “Aki inanuni ana titit akokok iniyuni anan for wanawanah ana run.”
32 Dangiwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Kenka! Kaing mutuk tem unina!”, yangei, i kunum alew biim mutuk teinsiliw dim be koyemeko, fonsangin uneko, kaing kulin tem elo ba unsiliw kale. Uniwi, kaing banban bi sikal fokoko, genem fukuko, gulili yako uneko, fes dok dim mak bulbulun mit uneko, okmun tem keko, ok kunileko, alik alik i kuansiliw kale.
32 Jesu eo, “Kwatit kwan.” Hirouwatait hinunuw hin for wanawanah hirun, for himisir fan hinunuw hire hin harew kukuf yan hire hi’aa tomatom himorob.
33 Kaneliw ding bakate, kaing biim yetebiliw kawtiw i kanele eisneng be atemeko, yol angeko, fon uneko, abiw mutuk elo kunum aneng matil im dim teinbiliw kunum alew biim kanesiliw sang beso, kanese sang alik alik beso, bakamyem de unsiliw kale.
33 Orot nati for hima’uten hima’am himisir hibihir hin bar merar hitit, abisa’awat himamatar hai tur hi’owen naatu orot rou’ab isah abisa mamatar auman hai tur hi’owen.
34 De uniwi, abiw mutuk kayak i kaing yetebin kawtiw biim weng kal be kiliko, abiw mutuk koleweko, Yesus em fukun unesomi, elo kitil weng mak bokolewomeliw: “Ku num aneng kale koleweko, nanew aneng elo unolewka!”, dangsiliw kale.
34 Imaibo sabuw nati bar merar hima’am etei hitit hina Jesu bairi hitar naatu hi’i’itin ana veya hifefeyan hiu hai tafaram ihamiy tit.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.