Mateus 6

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yangeko, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Mali yu ibolow fukuniwete: ‘Nu kunum waneng im kiin dim e kukuw ken so kunum waneng kebuluw kasike, i nulo yetemeko, nulo yamsulbomi, num wiin kuw daoyemboliwka!’, angbiliw kate, yu kilelbi boliwka! Yu beemdiw angbiw tewe, yom abiil tikin katem alakabe Kalew be iti yan ken makso mak nam duyemoke te.
1 — Tenham o cuidado de não praticarem os seus deveres religiosos em público a fim de serem vistos pelos outros. Se vocês agirem assim, não receberão nenhuma recompensa do Pai de vocês, que está no céu.
2 Yu ibolow fukuneko, mesesem eisneng sukum kebiliw kawtiw ilo ‘Mesesem mak duyemum o!’, angiw tewe, yu kanelom kawtiw alik alik im kiin dim kel mesesem mak dukayembokoliw te! Kate, yu awkol awkol okiw dako, tal kel dukayemboliwka! Nimtew angom? Fimdi famde kekabiliw kawtiw ite kuw kawtiw im wensankabiliw am dim so, deiwkim mutuk kel so, ka kel mali ilo dukuyemeko, ibolow fukunomeliw: ‘Kame mesesem eisneng mak dukayemuw tewe, alik alik i num kanekabuluw be atemeko, num wiin daoyem kemoliwka!’, angbiliw kawtiw ite te. Kate, yu kililina! Fimdi famde kawtiw bi ikalem yan kulusiliw kasike, Sunbin-Got e ilo yan mak so nam duyemoke te.
2 — Quando você der alguma coisa a uma pessoa necessitada, não fique contando o que fez, como os hipócritas fazem nas
3 Yu ibolow fukuneko, mesesem eisneng mak sukum kebiliw kawtiw ilo yemeniw tewe, yu awkol teing tem okiw dako, ilo dukayemboliwka!
3 Mas você, quando ajudar alguma pessoa necessitada, faça isso de tal modo que nem mesmo o seu amigo mais íntimo fique sabendo do que você fez.
4 Dukayemiwi, yom abiil tikin katem alakabe Kalew bete kuw yom ibolow folok kukuw be atemeko, fein kal kebe kasike, e yulo akati ibolow folok keyemeko, yan ken mak duyemoke te.”, yangse kale.
4 Isso deve ficar em segredo; e o seu Pai, que vê o que você faz em segredo, lhe dará a recompensa.
5 Yangeko, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Yom Sunbin-Got eso weng bakameliw ding dim e, yu kanelom fimdi famde kemin kukuw gelewbokoliw te! Fimdi famde kawtiw i kunum waneng im wensankabiliw am dim so, deiw gen gen dim so, ka kel moko, kunum waneng alik alik im kiin dim e Sunbin-Got eso weng bakabiliw kaiske, kawtiw bi kanekabiliw kawtiw biim wiin daokabiliw kasike. Kate, yu kililina! Fimdi famde kawtiw bi ikalem yan kulusiliw kasike, Sunbin-Got e ilo yan mak so nam duyemoke te.
5 — Quando vocês orarem, não sejam como os hipócritas. Eles gostam de orar de pé nas
6 Kaneko kasike, yu ibolow fukuneko, ‘Sunbin-Got eso weng bokoluma!’, angiw tewe, yu uneko, kawtiw banim dim kel yomikel kuw kesomi, abiil tikin alakabe yukalem kiin so nam atemiw Kalew eso weng bakamoliwka! Kaneliw tewe, okmobe eisneng alik kilele kal kebe Kalew be yom dakalakabiliw beem yan e fein dukayemboke te.
6 Mas você, quando orar, vá para o seu quarto, feche a porta e ore ao seu Pai, que não pode ser visto. E o seu Pai, que vê o que você faz em segredo, lhe dará a recompensa.
7 Yukalem Sunbin-Got eso weng bakabiliw ding dim e, yu kanelom sak weng tiaktiak bingbom bakamokoliw te! Nimtew angom? Sunbin-Got elo kal kelinba kawtiw ite kuw weng tiaktiak bakabiliw kasike. I fukunomeliw: ‘Nu weng tiaktiak bingom bakaluw tewe, e nulo kiliyemoke sako!’, angenkabiliw kate,
7 — Nas suas orações, não fiquem repetindo o que vocês já disseram, como fazem os pagãos. Eles pensam que Deus os ouvirá porque fazem orações compridas.
8 yukati kanelom im kukuw be gelewemokoliw te! Nimtew angom? Yom sukum kebiliw beem dulum elote elo dakalalinba kebiliw ding dim kabalak e, esik yom sukum biliw eisneng be kilele kal kebe kasike.
8 Não sejam como eles, pois, antes de vocês pedirem, o Pai de vocês já sabe o que vocês precisam.
9 Feinka! Yu Sunbin-Got eso weng kaleemdiw bokolewomeliw:
9 Portanto, orem assim:
10 Kom gawman ding dim be fongate akate kaim dim fitewoke te!
10 Venha o teu
11 Kaleem ding kale, num ki keyemoke wanin nulo dukayembolewka!
11 Dá-nos hoje o alimento que precisamos.
12 Num mali kawtiw im nulo sili sili keyemsiliw kukuw be sak misim kuw kulu koyemkabuluw atew
12 Perdoa as nossas ofensas
13 Ku kanelom nulo kak koyemomin em deiw kalo mo koyemokolew te!
13 E não deixes que sejamos tentados,
14 Yu kililina! Yusik mali kawtiw im yulo sili sili kukuw keyemsiliw kukuw be sak misim kuw kulu koyemiw tewe, yom abiil katem alakabe Kalew akati yom sili sili ibolow be sak misim kuw kulu koyemoke te.
14 — Porque, se vocês perdoarem as pessoas que ofenderem vocês, o Pai de vocês, que está no céu, também perdoará vocês.
15 Koyemoke kate, yu mali kawtiw im sili sili kukuyemsiliw kukuw be sak misim kuw kulu koyeminba keliw tewe, yom Kalew akati yom sili sili ibolow be nam sak misim kuw kulu koyemoke te.”, yangse kale.
15 Mas, se não perdoarem essas pessoas, o Pai de vocês também não perdoará as ofensas de vocês.
16 Yangeko, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Nimin kunum waneng ite mak ibolow fukuneko, ‘Sunbin-Got eso weng bakam unumo!’, angiw tewe, i kanelom fimdi famde kawtiw imdiw kemokoliw te! Nimtew angom? I wanin tokoko, kiinguen amu angeko, bokolomeliw: ‘Kiw tabil mutum fasu keluw tewe, mali kawtiw i nulo yetemeko, kal keliwete: ‘Kiol kunum kai!’, yangboliwka!’, angbomi, kanekabiliw kasike. Kate yu kilele kililina! Fimdi famde kawtiw bi ikalem yan kulusiliw kasike, Sunbin-Got e ilo yan mak so nam duyemoke te.
16 — Quando vocês jejuarem, não façam uma cara triste como fazem os hipócritas, pois eles fazem isso para todos saberem que eles estão jejuando. Eu afirmo a vocês que isto é verdade: eles já receberam a sua recompensa.
17 Kasike, nimin kunum waneng ite mak ibolow fukuneko, ‘Sunbin-Got eso Weng bakamumo!’, angeko, wanin tokoko, koliw tewe, mali kunum waneng bi kiinguen katket filat angeko, kak kon fiteloliwka!
17 Mas você, quando jejuar, lave o rosto e penteie o cabelo
18 Keko beli, mali kawtiw i yom wanin tokoko, Sunbin-Got eso weng bokoliw kukuw be kal kelinba kelokoliw te. Kate, yukalem okmobin dim alakabe Kalew be yom okiw dako, kanelokoliw kukuw be kilele kal kebe kasike, e yulo kanelokoliw beem yan ken be fein duyemoke te.”, yangse kale.
18 para os outros não saberem que você está jejuando. E somente o seu Pai, que não pode ser visto, saberá que você está jejuando. E o seu Pai, que vê o que você faz em segredo, lhe dará a recompensa.
19 Yangeko, Yesus e iti bokoyemomele: “Yu kanelom kawin kaleem on kisol eisneng kubul aluw kemokoliw te! Nimtew angom? Yu kaneliw tewe, kawin dim kaleem yakut kunum i yom am dakalko, on kisol ken beem anung mak kuluyemiwi, mali beem anung be musmus kubuli, mali e sisil kow tabilei, alik banimokoliw kasike.
19 — Não ajuntem riquezas aqui na terra, onde as traças e a ferrugem destroem, e onde os ladrões arrombam e roubam.
20 Kate abiil tikin em ken kuw sunsun boke on kisol be nam kiloneko, sisil kow kubulei, banime kasike, yu abiil tikin beem on kisol be dubuluw memen keko, bonggu duku kemoliwka!
20 Pelo contrário, ajuntem riquezas no céu, onde as traças e a ferrugem não podem destruí-las, e os ladrões não podem arrombar e roubá-las.
21 Yu kilele kililina! Yukalem dukubiliw on kisol be katiw kel be tewe, yukalem ibolow fukunin akati katiw elo kuw fewtokoko, boke te. Kate, yukalem on kisol be kawin dim kale kel be tewe, yukalem ibolow fukunin akati kawin dim kale kuw fewtokoko, boke te.”, yangse kale.
21 Pois onde estiverem as suas riquezas, aí estará o coração de vocês.
22 Yangeko, Yesus e bisil ibolow em fakam weng mak bokoyemomele: “Ibolow mutuk em kiin e yongom dong emdiw aileko, be tewe, kal so dem so alik alik bakati ken kuw boke te.
22 — Os olhos são como uma luz para o corpo: quando os olhos de vocês são bons, todo o seu corpo fica cheio de luz.
23 Kate, kiin e ailinba kebomi, wa keko, mililiw kuw ange tewe, kal so dem so bakati mililiw mutuk keko, wa keboke te.
23 Porém, se os seus olhos forem maus, o seu corpo ficará cheio de escuridão. Assim, se a luz que está em você virar escuridão, como será terrível essa escuridão!
24 Yangeko, bokoyemomele: “Yu kilele ibolow fukunina! Sak weng afak kunum waneng i kamok alew keko, alew biim sak aulyembamin kunum keyembokoliw a? Babo! Nimtew angom? I kak kunum alew im afak keliw tewe, i mak kamok beelo ibolow kelinba keleweko, em weng sakalaw keko, weng bo bo kelokoliw kate, mali kamok beelo ibolow fian keleweko, akalem weng ete kuw gelewemokoliw kasike. Yu kanelom ki keko, Sunbin-Got so on kisol em mamow so aso makuw biim sak weng afak kunum waneng keyemokoliw te!
24 — Um escravo não pode servir a dois donos ao mesmo tempo, pois vai rejeitar um e preferir o outro; ou será fiel a um e desprezará o outro. Vocês não podem servir a Deus e também servir ao dinheiro.
25 Yu kilele kililina! Yu kanelom kal dim em wanbin eisneng so, ilim minggilomin eisneng so, mesesem eisneng beem dulum elote ibolow tiaktiak kemokoliw te! Nimtew angom? Wanbin eisneng so, minggilomin eisneng beso, kal dim em mesesem be finik so bin em afak kuw kebe kasike.
25 — Por isso eu digo a vocês: não se preocupem com a comida e com a bebida que precisam para viver nem com a roupa que precisam para se vestir. Afinal, será que a vida não é mais importante do que a comida? E será que o corpo não é mais importante do que as roupas?
26 Yu awon im kukuw be diw atemoliwka! I wanin musun kailinba kesomi, wanin kulu duku kemin am bakal gelinba kekabiliw kate, yom abiil tikin alakabe Kalew be bikati wanin yemenkabe te. Yu kilele ibolow fukunemoliwka! Kalew beem kiin dim e kunum waneng yom yan e awon im yan e bakilewkabe kasike.
26 Vejam os passarinhos que voam pelo céu: eles não semeiam, não colhem, nem guardam comida em depósitos. No entanto, o Pai de vocês, que está no céu, dá de comer a eles. Será que vocês não valem muito mais do que os passarinhos?
27 Feinka! Yom ibolow fukunin tiaktiak beem mongom ete yu ki keko, yukalem kawin dim kale kakabiliw ding beem dulum elote fong gel ding makso mak nam duliw te.
27 E nenhum de vocês pode encompridar a sua vida, por mais que se preocupe com isso.
28 Nimtew angom ete yu kal dim em minggimin eisneng beelo ibolow fukunin tiaktiak kekabiliw a? Yu kut em ais bokbok weit atite ati atemeko, ibolow fukunemoliwka! I bukeko, sok wilinba kekabiliw kate,
28 — E por que vocês se preocupam com roupas? Vejam como crescem as flores do campo: elas não trabalham, nem fazem roupas para si mesmas.
29 yu nem weng kale kiliko, kal keloliwka! Kalew em ais bokbok biilo duyemse kait be emisk kamok fian Solomon em kait atite be atin kuw bakilewkabe te.
29 Mas eu afirmo a vocês que nem mesmo Salomão, sendo tão rico, usava roupas tão bonitas como essas flores.
30 Fein ibolow fong gel so kunum waneng yu sang gel kale diw atebamoliwka! Sunbin-Got e sukum ding kuw alakabe musun beem balasal be kait ken so minggikabe kate, kawtiw i balasal be sak goto kelewko, ais dakabiliw te. Feinka! Sunbin-Got e balasal beelo kilele atebe kasike, e kunum waneng yulo atin kuw fein kuw yetemoke te!
30 É Deus quem veste a erva do campo, que hoje dá flor e amanhã desaparece, queimada no forno. Então é claro que ele vestirá também vocês, que têm uma fé tão pequena!
31 Keko kasike, yu kanelom bokolomeliw: ‘Ibo! Num wanin e nu nal kel kulamokoluw a? Ok e, nu nal kel kuluko, wanbokoluw a? Kal musun beem ilim e nal kel de telesomi, num kal kasi kolew kemokoluw a?’, angeko, sakik kemokoliw te!
31 Portanto, não fiquem preocupados, perguntando: “Onde é que vamos arranjar comida?” ou “Onde é que vamos arranjar bebida?” ou “Onde é que vamos arranjar roupas?”
32 Nimtew angom? Kawin dim kaleem kunum waneng i beem eisneng elo ibolow tiaktiak kekabiliw kate, yom abiil tikin alakabe Kalew be yom sukumeko, kulomin ibolow eisneng beelo kilele kal kekabe kasike.
32 Pois os pagãos é que estão sempre procurando essas coisas. O Pai de vocês, que está no céu, sabe que vocês precisam de tudo isso.
33 Yu kitil keko, abiil tikin em gawman ding dim em mesesem eisneng beelo fenbomi, akalem ibolow fukunin kiol kuw bete kuw gelewbiliw tewe, e kawin dim kaleem sukum kebiliw eisneng be yulo akati sak misim kuw dukayemboke te.
33 Portanto, ponham em primeiro lugar na sua vida o
34 Dukayemboke kasike, yu kanelom sow kutim em mesesem eisneng beem ibolow elo ibolow fukunin tiaktiak kemokoliw te! Babo! Kate mak ding mak em sakik ilum be bakalem ding kuw kasike, yu kanelom sow kutim em kulomin em sakik beelo kame ibolow tiaktiak kemokoliw te!”, yangse kale.
34 Por isso, não fiquem preocupados com o dia de amanhã, pois o dia de amanhã trará as suas próprias preocupações. Para cada dia bastam as suas próprias dificuldades.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.