Mateus 27

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Beli, kutim dane dim e, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin iso, Isalael kawtiw im kak yetebiliw kunum iso, alik alik i weng memen kesomi, Yesus elo “Aluwi, e kuanoka!”, angsiliw kale.
1 De manhã cedo, os principais sacerdotes e líderes do povo se reuniram outra vez para planejar uma maneira de levar Jesus à morte.
2 Angesomeliwi, i elo sok nit net kelewsomi, debeleko, aneng beem kamok keko, yetebe kunum Failat em teing dim elo da kolewsiliw kale.
2 Então o amarraram, o levaram e o entregaram a Pilatos, o governador romano.
3 Beem ding dim bakate, Yesus elo maka im teing dim da kolewse kunum Sudas be Yesus em geelewbiliw be atemsomi, e ibolow tiaktiak keko, fukunete: “Ne sen so banim kunum beelo maka im teing dim da kolewi kai!”, angomi, dulewsiliw tum win on kisol 30 kel be kuluko, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Isalael im kak yetebiliw kunum iso, alik alik biim teing dim iti duyemeko,
3 Quando Judas, que o havia traído, viu que Jesus tinha sido condenado à morte, encheu-se de remorso e devolveu as trinta moedas de prata aos principais sacerdotes e líderes do povo,
4 bokoyemomele: “Ne sili sili kukuw kesomi, sak sen so banim kunum mak debeleko, maka yom teing dim da koyem kembi kasike.”, yangse kale. Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Numie sen so banim te. Be kukalem sakik ete te!”, dangsiliw kale.
4 dizendo: “Pequei, pois traí um homem inocente”. “Que nos importa?”, retrucaram eles. “Isso é problema seu.”
5 Dangiwi, Sudas e tum win on kisol be Sunbin-Got em am yol elo kuse kawtem dasomi, akalem akate uneko, nang wanse kale.
5 Então Judas jogou as moedas de prata no templo, saiu e se enforcou.
6 Beli, am yol em kunum ayem sel so, em angin iso, i tum win on kisol be kuluko, “Kawtiw aliw em yan kasike, am yol em on kisol so nam bongguluw te.”, angeko,
6 Os principais sacerdotes juntaram as moedas e disseram: “Não seria certo colocar este dinheiro no tesouro do templo, pois é dinheiro manchado de sangue”.
7 weng mak memen kesomi, bokolomeliw: “Nu tum win on kisol be de uneko, kawin ok sen kaibe kunum beem kawin beelo wenuma! Wenuw kano, kawin atuk be Isalael kawtiw num ibik biliw kawiw im fomkamin keboka!”, angsiliw kale.
7 Então resolveram comprar o campo do oleiro e transformá-lo num cemitério para estrangeiros.
8 Kanesiliw kasike kame, kawin atuk beem wiin e “Kaim Yan Wesiliw Kawin” keko, alakabe te.
8 Por isso, até hoje ele se chama Campo de Sangue.
9 Keko beli, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Selemaya em sua kel fut tem bose weng be dem gilase te. E bokolomele:
9 Cumpriu-se, assim, a profecia de Jeremias que diz: “Tomaram as trinta peças de prata, preço pelo qual ele foi avaliado pelo povo de Israel,
10 Kamok Fian em bokonemse weng kitil nam geleweko,
10 e compraram o campo do oleiro, conforme o Senhor ordenou”.
11 Beli, i Yesus elo debeleko, aneng beem kamok Failat em kiin dim mo kolewsiliw kale. Mo kolewsomeliwi, e elo dakalalomele: “Kute fein Suda kawtiw im emisik kamok fian kebelew kunum kute ye?”, dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Kukalem ete kuw bokolew bakate”, dangse kale.
11 Agora Jesus estava diante de Pilatos, o governador romano, que lhe perguntou: “Você é o rei dos judeus?”. Jesus respondeu: “É como você diz”.
12 Dangsomelei, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin iso, Isalael kawtiw im kak yetebiliw kunum iso, alik alik bi elo geelewomin weng bokolewsiliw kate, Yesus e ilo yan weng mak bokoyeminba kese kale.
12 No entanto, quando os principais sacerdotes e os líderes do povo fizeram acusações contra ele, Jesus permaneceu calado.
13 Kesomelei, Failat e dakalalomele: “Wee kutaka! Ku im geekemiw weng be kililinba kebelew sako? Ku yan weng akal banim sako?”, dangeko, dakalase kate,
13 Então Pilatos perguntou: “Você não ouve essas acusações que fazem contra você?”.
14 Yesus e itel yan weng gel makso bokoyeminba kese kale. Kele angomi, aneng beem kamok e yol angeko, ibolow tem tem kese kale.
14 Mas, para surpresa do governador, Jesus nada disse.
15 Keko beli, aneng beem kamok kunum be akalem kukuw geleweko, Abanggayemse Ding kele ding dim bakate, kawtiw ka biliw im ibolow geleweko, sok am tem da kolewse kunum mak elo sak kut da kolewomin kese kale.
15 A cada ano, durante a festa da Páscoa, era costume do governador libertar um prisioneiro, qualquer um que a multidão escolhesse.
16 Beem ding dim bakate, kunum mak em wiin Balabas sok am tem alenale kale. Kawtiw alik alik i kukuw wa so kunum beelo kal kelewsiliw te.
16 Nesse ano, havia um prisioneiro, famoso por sua maldade, chamado Barrabás.
17 — ausente —
17 Quando a multidão se reuniu diante de Pilatos naquela manhã, ele perguntou: “Quem vocês querem que eu solte: Barrabás ou Jesus, chamado Cristo?”.
18 — ausente —
18 Pois ele sabia muito bem que os líderes religiosos judeus tinham prendido Jesus por inveja.
19 Failat em Yesus elo diw atemeko, geelewomin kele ding dim bakate, akalem kalel u weng kal mak de telesomi, bokolewomelu: “Sin em kutiliw e, ne kiin dem mak seneko, atemite: ‘Kunum kale sen so banim kunum te!’, atemomi, ibolow ilum fian mak kulusi kasike, ku kame kunum beelo kolewewi, e sak unomeka!”, dangsu kale.
19 Nesse momento, enquanto Pilatos estava sentado no tribunal, sua esposa lhe mandou o seguinte recado: “Deixe esse homem inocente em paz. Na noite passada, tive um sonho a respeito dele e fiquei muito perturbada”.
20 Dangsu kate, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Isalael kawtiw im kak yetebiliw kunum iso, alik alik i kawtiw ka biliw biilo bokoyemomeliw: “Yu ‘Balabas ete kuw kut da koleweko, Yesus elo alewi, e kuanoka! Kuanoka!’, dangoliwka!”, ange ange keyemsiliw kale.
20 Enquanto isso, os principais sacerdotes e os líderes do povo convenceram a multidão a pedir que Barrabás fosse solto e Jesus executado.
21 Keyemsiliw kasike, Failat em ilo dakalasomi, “Kan ete kut daloki o?”, yangse ding dim kabalak e, i yan weng bokolewomeliw: “Balabas ete kut dala! Elo kuw kut dala!”, dangsiliw kale.
21 Então o governador perguntou outra vez: “Qual dos dois vocês querem que eu lhes solte?”. A multidão gritou em resposta: “Barrabás!”.
22 Dangiwi, e dakalalomele: “Mesayas Yesus em dulum elote ne nono keloki a?”, yangei, i bokolewomeliw: “Yesus bete sil bikiko, ais dim alina! Alina!”, dangsiliw kale.
22 Pilatos perguntou: “E o que farei com Jesus, chamado Cristo?”. “Crucifique-o!”, gritou a multidão.
23 Dangiwi, e bokoyemomele: “Kate nimtew angom ete ye? E nimtew mamtel kese ya?”, yangse kate, i sakalaw fian keko, fian kuw gaanomeliw: “Babo! Yesus ete kuw ais dim sil bikisomi, alina! Alina!”, dangsiliw kale.
23 “Por quê?”, quis saber Pilatos. “Que crime ele cometeu?” Mas a multidão gritou ainda mais alto: “Crucifique-o!”.
24 Keko beli, Failat e yetemete: I ibolow kaisuw kesomi, ibolow alwol kelinba keko, ganomin ibolow kuw kebiliw kasike, e ilo bokoyemomele: “Yu sen so banim kunum kale aliwi, e kuanoke kate, be nem sen bate! Yukalem ete sen so keliw te.”, yangesomi, kiskiw kukuw mak keko, ok sen mak kuluko, kawtiw ka biliw im kiin dim e, akalem teing dim gingko, “Ne sen so banim te!”, angse kale.
24 Pilatos viu que de nada adiantava insistir e que um tumulto se iniciava. Assim, mandou buscar uma bacia com água, lavou as mãos diante da multidão e disse: “Estou inocente do sangue deste homem. A responsabilidade é de vocês”.
25 Keko beli, kawtiw ka biliw kawtiw alik alik i bokolewomeliw: “Fein tako! Kunum aluw beem yan e nuso, num muluwel iso, alik alik nu diwkuw diwkuw kuluboluwka!”, dangsiliw kale.
25 Todo o povo gritou em resposta: “Que nós e nossos descendentes sejamos responsabilizados pela morte dele!”.
26 Dangiwi, Failat e kawtiw im gaaneko, bokoliw weng be kiliko, fein geleweko, Balabas beelo sak kut da kolewse kate, e Yesus elo wonuk so kunum im teing dim da koleweko, bokoyemomele: “Yu elo sok mak bitit butut keleweko, an feiweko, ais dim sil biki kolewina!”, yangse kale.
26 Então Pilatos lhes soltou Barrabás. E, depois de mandar açoitar Jesus, entregou-o para ser crucificado.
27 Yangei, aneng yetebe kunum beem wonuk so kunum i Yesus elo debeleko, ikalem kak kunum em wonuk so kunum im am ka kel kolewsiliw kale. Kolewsomeliwi, wonuk so kunum alik alik i ka kel wensansomi,
27 Alguns dos soldados do governador levaram Jesus ao quartel e chamaram todo o regimento.
28 Yesus em ilim gululewsomi, elo desi kelewko, kak kunum atew kelewko, ilim olol nam mak minggilewsomi, weng milewsiliw kale.
28 Tiraram as roupas de Jesus e puseram nele um manto vermelho.
29 Weng milewsomeliwi, ningning so sok mak em kak dim falal falal kolewsomi, emisik kamok kunum em tokfol ayem emdiw mak kuluko, em teing yuk dulum elo dulewsomi, weng minin fian mak mileweko, bokolewomeliw: “Suda kawtiw im emisik kamok fian kutaka! Got alik i kulo bamki so kekemoliwka!”, dangsomi, em mit mewso kawin dim katin bukbuk angeko, gatak wakas kelewsiliw kale.
29 Teceram uma coroa de espinhos e a colocaram em sua cabeça. Em sua mão direita, puseram um caniço, como se fosse um cetro. Ajoelhavam-se diante dele e zombavam: “Salve, rei dos judeus!”.
30 Kelewsomi, kasuk filat daleweko, tokfol ayem be Yesus em teing dim aluwbe be iti kuluko, koung beso em kak dim bitibiliw ki kesiliw kale.
30 Cuspiam nele, tomavam-lhe o caniço da mão e com ele batiam em sua cabeça.
31 Kelewsomi, ilim olol nam be iti gululeweko, akalem ilim minggilewsomi, ais dim sil biki kolomin debele unsiliw kale.
31 Quando se cansaram de zombar dele, tiraram o manto e o vestiram novamente com suas roupas. Então o levaram para ser crucificado.
32 Im debele unbiliw ding dim bakate, wonuk so kunum bi Sailini abiw mutuk fian em kunum mak atemsiliw kale. Kunum beem wiin e Saimon ete kale. I Saimon elo kitil weng bokolewomeliw: “Ku Yesus beem ais kale daok keleweko, de una!”, angeko, kitil kelewsiliw kasike, e Yesus em ais be daoko, kingtei unse kale.
32 No caminho, encontraram um homem chamado Simão, de Cirene, e os soldados o obrigaram a carregar a cruz.
33 Keko beli, i uneko, aneng mak em wiin e Golgota kalo unsiliw kale. Wiin beem mongom ete “Kuansiliw Kunum em Kak Kun”.
33 Então saíram para um lugar chamado Gólgota (que quer dizer “Lugar da Caveira”).
34 Kalo unesomi, Yesus elo wain ok kuen atul ok so demeniwi, e wanin tew keko, kolewse kale.
34 Os soldados lhe deram para beber vinho misturado com fel, mas, quando Jesus o provou, recusou-se a beber.
35 Kolewei, i elo fein ais dim sil biki asiliw kale. Asomi, Yesus em ilim be fan bonge bonge kesomi, tum takak so kikinin mak kikinsomi, “Nimin kunum ete kitil kele tewe, e ilim be kuloka!”, angesomi, Yesus em ilim be amen amen kuw kesiliw kale.
35 Depois de pregá-lo na cruz, os soldados tiraram sortes para dividir suas roupas.
36 — ausente —
36 Então, sentaram-se em redor e montaram guarda.
37 — ausente —
37 Acima de sua cabeça estava presa uma tabuleta com a acusação feita contra ele: “Este é Jesus, o Rei dos judeus”.
38 Kanesiliw ding dim bakate, kunum mamtel kunum alew mak ikati ais dim sil biki yesiliw kale. I mak elo Yesus em yuk teing dulum elo kelewsomi, mak elo Yesus em awan teing dulum elo keleweko, koyemsiliw kale.
38 Dois criminosos foram crucificados com ele, um à sua direita e outro à sua esquerda.
39 Koyemsomeliwi, mali kawtiw i teleko, Yesus atemeko, kak so bulu bulu angeko, tong milewsomi,
39 O povo que passava por ali gritava insultos e sacudia a cabeça, em zombaria:
40 bokolewomeliw: “Wee kutaka! Ku Sunbin-Got em Min tewe, kukalem dokokemoka! Sua e, kukalem ete bokolomelew: ‘Ne Sunbin-Got em am yol dakal dukusomelii, alemsal ding keko, iti geko, mo kolewoki te!’, yangselew kasike kame, ku ais el kolewko, kawin dim malak mit tala o!”, dangsiliw kale.
40 “Você disse que destruiria o templo e o reconstruiria em três dias. Pois bem, se é o Filho de Deus, salve a si mesmo e desça da cruz!”.
41 Dangiwi, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, Isalael kawtiw im kak yetebiliw kunum iso, alik alik bikati weng milewsomi,
41 Os principais sacerdotes, os mestres da lei e os líderes do povo também zombavam de Jesus.
42 bokolewomeliw: “Kutaka! Ku mali kawtiw mak ilo dokoyemkabelew kate kame, kukalem akal dokokemoka! Ku Isalael kawtiw num emisik kamok fian kute sako? Kame fongate akate ais el koleweko, kawin dim malak mit tala! Mit telew kano, nu katemeko, ‘Fein!’, kangokoluw te!
42 “Salvou os outros, mas não pode salvar a si mesmo!”, diziam. “Quer dizer que ele é o rei de Israel? Que desça da cruz agora mesmo e creremos nele!
43 Ku Sunbin-Got elo ‘Fein!’, dangbiliw kunum kute kasike, Sunbin-Got e kom ibolow fukune tewe, e kame kulo dokokemoka! Nimtew angom? ‘Ne Sunbin-Got em Min nete te!’, yangbelew kasike!”, dangsiliw kale.
43 Ele confiou em Deus, então que Deus o salve agora, se quiser. Pois ele disse: ‘Eu sou o Filho de Deus’.”
44 Dangiwi, Yesus em yuk dulum bise kunum be so, em awan dulum bise kunum be so, mamtel kunum alew bikati weng milewsiliw kale.
44 Até os criminosos que tinham sido crucificados com ele o insultavam da mesma forma.
45 Keko beli, ataan mutuk doung ange ding dim bakate, aneng be mililiw mutuk fian mak kesomi, belei, ataan fuwkel ange ding dim e, iti felet angse kale.
45 Ao meio-dia, desceu sobre toda a terra uma escuridão que durou três horas.
46 Beem ding dim bakate, Yesus e weng kitil weng mak gaaneko, bokolomele: “Eli, Eli, alama sabaktani?”, angse kale. Weng beem mongom e kanekote: “Nem Sunbin-Got kutaka! Nimtew angom ete ku nelo ibik da konembelew a?”, angse kale.
46 Por volta das três da tarde, Jesus clamou em alta voz: “ Eli, Eli, lamá sabactâni ?”, que quer dizer: “Meu Deus, meu Deus, por que me abandonaste?”.
47 Angei, mali kawtiw ka moko, atebiliw kawtiw i em weng gaanse weng be kiliko, bokolomeliw: “E Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Elia elo gaalewbe sako!”, ange ange kesiliw kale.
47 Alguns dos que estavam ali pensaram que ele chamava o profeta Elias.
48 Keliwi, mak e fongate akate uneko, yesum atew eiseng mak wain ok sen tem kabalak bubulow keleweko, ais kang dim wakalako, Yesus elo wain ok atul nam be demense kale.
48 Um deles correu, ensopou uma esponja com vinagre e a ergueu num caniço para que ele bebesse.
49 Demenei, mali kunum mak bokolewomeliw: “Kolewolewka! Nu Elaisa em toloke ding fenbuluw kasike! E teleko, dokolewoke yako, mani ba yake!”, dangeko, bokolewsiliw kale.
49 Os outros, porém, disseram: “Esperem! Vamos ver se Elias vem salvá-lo”.
50 Dangbiliw ding dim bakate, Yesus e gaanin fian kuw mak kebe ki, atin kuw kuanse kale.
50 Então Jesus clamou em alta voz novamente e entregou seu espírito.
51 Em kuanse ding dim bakate, Sunbin-Got em am yol em ilim ayem fian be kalat katiw une, kalak une dakaleko, amen amen kuw kese kale. Kelei, bim fian mak kawin filomelei, tum fian banban dakal dukuse kale. |alt="Torn veil in temple" src="HK076B.tif" size="col" ref="Matyu 27:51"
51 Naquele momento, a cortina do santuário do templo se rasgou em duas partes, de cima até embaixo. A terra estremeceu, rochas se partiram
52 — ausente —
52 e sepulturas se abriram. Muitos do povo santo que haviam morrido ressuscitaram.
53 — ausente —
53 Saíram do cemitério depois da ressurreição de Jesus, entraram na cidade santa de Jerusalém e apareceram a muita gente.
54 Kaneko beli, wonuk so kunum im kak kunum so, eso biliw ais dim ka kel kuanse Yesus elo kutesiliw wonuk so kunum iso, alik alik bi bim be so, kanese eisneng alik alik be so, kili atemsomi, finganin fian mak keko, gaanomeliw: “Ibo! Kunum be fein Sunbin-Got em Min ete te!”, angsiliw kale.
54 O oficial romano e os outros soldados que vigiavam Jesus ficaram aterrorizados com o terremoto e com tudo que havia acontecido, e disseram: “Este homem era verdadeiramente o Filho de Deus!”.
55 Kanese ding dim bakate, waneng banban mak singam tew moko, kanese eisneng alik alik be atemsiliw kale. Sua kel, i Yesus elo gelewsomi, Galili aneng fian koleweko, elo dakalewaliw wanggel kealenaliw ite kale.
55 Muitas mulheres que tinham vindo da Galileia com Jesus para servi-lo olhavam de longe.
56 Waneng min bi kanekote: Mak u Malia, Makdala abiw mutuk fian em alenalu waneng ute kale. Mak u Sekow so Yosew so, aso im auk Malia ute kale. Mak u Sebidi em muluwel alew im auk ute kale.
56 Entre elas estavam Maria Madalena, Maria, mãe de Tiago e José, e a mãe dos filhos de Zebedeu.
57 Kaem ding dim bakate, emso kunum mak em wiin e Yosew alenale kale. E Alimatea abiw beem kunum keko, Yesus elo gelewkabe kunum te kale.
57 Ao entardecer, José, um homem rico de Arimateia que tinha se tornado seguidor de Jesus,
58 Yesus em kuanse ding dim bakate, e Failat em mit mewso uneko, dakalako, bokolewomele: “Ne ki keko, Yesus em fom be kuloki ye?”, dangse kale. Dangesomi, e wonuk so kunum ilo bokoyemei, i fein, Yesus em fom be kuluko, dulewsiliw kale.
58 foi a Pilatos e pediu o corpo de Jesus. Pilatos ordenou que lhe entregassem o corpo.
59 Dulewiwi, e ilim fian kais nam mak kuluko, Yesus em fom be falal kelewsomi,
59 José tomou o corpo e o envolveu num lençol limpo, feito de linho,
60 fomkamin dim mak debeleko, tum tem kikis ka kel dukusomi, abisom dim elote tum sel mak bulbulun uneko, em abisom dim ka net kelewsomi, unse kale. Sua kel akate, Yosew e mali kawtiw mak bokoyemei, i uneko, akalem fom dukulokoliw tum tem be kilelsiliw kale.
60 e o colocou num túmulo novo, de sua propriedade, escavado na rocha. Então rolou uma grande pedra na entrada do túmulo e foi embora.
61 Yesus em fom dukusiliw ding dim bakate, Malia Makdala abiw mutuk em waneng so, nanew Malia uso, alew i ka mewso teinbomeliwi, kanese eisneng be kilele atemsiliw kale.
61 Maria Madalena e a outra Maria estavam ali, sentadas em frente ao túmulo.
62 Beli, finengdakamin ding Sabat em memen kemin ding dim banimei, Sabat ding dim bakate, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, mali Falisi kunum iso, alik alik bi Failat elo atebam unsiliw kale.
62 No dia seguinte, no sábado, os principais sacerdotes e os fariseus foram a Pilatos
63 Unesomi, elo bokolewomeliw: “Kamok kutaka! Kame kuw nu dasuw kunum beem sua bokose weng mak ibolow fukunuw te. E bokolomele: ‘Alemsal ding dim banimei, ne iti fomkamin dim elote teinoki te!’, yangse kasike kame,
63 e disseram: “Senhor, lembramos que, quando ainda vivia, aquele mentiroso disse: ‘Depois de três dias ressuscitarei’.
64 ku kitil weng mak bokolew kano, alemsal ding banime ding dim bakate, fomkamin dim beem kutelokoliw kunum mali mak yemdalalolewka! Nimtew angom? Mesik esik akalem gelewkabiliw kunum i akalem fom be yakut keko, debele unesomi, bokolomeliw: ‘Yesus akati teinko, unembe te!’, angesomi, im dasuw weng be Yesus em emisik weng dasuw bokose weng beelo bakilewoke kasike.”, dangsiliw kale.
64 Por isso, pedimos que lacre o túmulo até o terceiro dia. Isso impedirá que seus discípulos roubem o corpo e depois digam a todos que ele ressuscitou. Se isso acontecer, estaremos em pior situação que antes”.
65 Dangiwi, Failat e bokoyemomele: “Kenka! Yu wonuk so kunum mali mak kuluko, fomkamin beem kutebin kunum emdiw mololiwka! Mosomeliwi, yukalem ete yukalem kukuw geleweko, fomkamin beem abisom be atin kuw kilele net net kelewbina!”, yangse kale.
65 Pilatos respondeu: “Levem soldados e guardem o túmulo como acharem melhor”.
66 Yangei, i uneko, bat eisneng emdiw mak tum tikin beem dim dukusiliw kasike, mali kawtiw i beelo atemeko, “Kanelom kalo unemokoluw te!”, angeko, kilele kal kelokoliw te.
66 Então eles lacraram o túmulo e puseram guardas para protegê-lo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.