Mateus 27
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Beli, kutim dane dim e, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin iso, Isalael kawtiw im kak yetebiliw kunum iso, alik alik i weng memen kesomi, Yesus elo “Aluwi, e kuanoka!”, angsiliw kale.
1 Maraumanika Firis ukwarih etei naatu regaregah ai’in bairi Jesu morob isan hio hiyabunai sawar.
2 Angesomeliwi, i elo sok nit net kelewsomi, debeleko, aneng beem kamok keko, yetebe kunum Failat em teing dim elo da kolewsiliw kale.
2 Basit uman hifatum hibai hitit Roman hai gawan Pilate umanamaim hiyai.
3 Beem ding dim bakate, Yesus elo maka im teing dim da kolewse kunum Sudas be Yesus em geelewbiliw be atemsomi, e ibolow tiaktiak keko, fukunete: “Ne sen so banim kunum beelo maka im teing dim da kolewi kai!”, angomi, dulewsiliw tum win on kisol 30 kel be kuluko, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Isalael im kak yetebiliw kunum iso, alik alik biim teing dim iti duyemeko,
3 Judas, yanuwayan Jesu kakafinamaim hiya’iyai i’itin ana veya dogoron rusib, kabay 30 bai matabir na Firis ukwarih naatu regaregah ai’in nahimaim tit, eo
4 bokoyemomele: “Ne sili sili kukuw kesomi, sak sen so banim kunum mak debeleko, maka yom teing dim da koyem kembi kasike.”, yangse kale. Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Numie sen so banim te. Be kukalem sakik ete te!”, dangsiliw kale.
4 “Ayu asinaf kakaf orot gewasin baban ao emomorob.” Hiya’afut hio, “Nati o a yababan, o akisimo ina’itin inayabunai.”
5 Dangiwi, Sudas e tum win on kisol be Sunbin-Got em am yol elo kuse kawtem dasomi, akalem akate uneko, nang wanse kale.
5 Judas kabay nati Tafaror Bar kabay teya’aya’amaim itaiy re naatu ihamiyih tit in sikan warasa yai morob. Judas kabay bai na rouw ere’er|alt="Judas throwing money down" src="cn01832b.tif" size="col" loc="Mat 27.5" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.5"
6 Beli, am yol em kunum ayem sel so, em angin iso, i tum win on kisol be kuluko, “Kawtiw aliw em yan kasike, am yol em on kisol so nam bongguluw te.”, angeko,
6 Firis ukwarih kabay hibai hio, “Iti i rara ana kabay, ata ofafar men ebibasit boro Tafaror Bar ana kabay ya’aya’amaim tanayai na’in.”
7 weng mak memen kesomi, bokolomeliw: “Nu tum win on kisol be de uneko, kawin ok sen kaibe kunum beem kawin beelo wenuma! Wenuw kano, kawin atuk be Isalael kawtiw num ibik biliw kawiw im fomkamin keboka!”, angsiliw kale.
7 Etei’imak hio hibibasit ufunamaim, kabay hibai noukwat bu’urayan ana kamar hitubun, saise nah touman sabuw hai rah ana efan namatar.
8 Kanesiliw kasike kame, kawin atuk beem wiin e “Kaim Yan Wesiliw Kawin” keko, alakabe te.
8 Ana’an nati isan kamar wabin “Rara ana Kamar” hibiwab in na iti boun ana veya tit.
9 Keko beli, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Selemaya em sua kel fut tem bose weng be dem gilase te. E bokolomele:
9 Naatu abistan dinab orot Jeremiah eo ina iturobe.
10 Kamok Fian em bokonemse weng kitil nam geleweko,
10 Noukwat bu’urayan ana kamar hitubun Regah ayu iu’uwu na’atube.”
11 Beli, i Yesus elo debeleko, aneng beem kamok Failat em kiin dim mo kolewsiliw kale. Mo kolewsomeliwi, e elo dakalalomele: “Kute fein Suda kawtiw im emisik kamok fian kebelew kunum kute ye?”, dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Kukalem ete kuw bokolew bakate”, dangse kale.
11 Jesu Roman gawan nanamaim bat, naatu gawan Jesu ibatiy, “O Jews sabuw hai aiwob?” Jesu iya’afut eo. “Nati kuo, ayu boro abi tur anao.”
12 Dangsomelei, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin iso, Isalael kawtiw im kak yetebiliw kunum iso, alik alik bi elo geelewomin weng bokolewsiliw kate, Yesus e ilo yan weng mak bokoyeminba kese kale.
12 Firis ukwarih naatu regaregah ai’in Jesu ubar hitin tur kakafin isan hio men kafa’imo iyafutimih.
13 Kesomelei, Failat e dakalalomele: “Wee kutaka! Ku im geekemiw weng be kililinba kebelew sako? Ku yan weng akal banim sako?”, dangeko, dakalase kate,
13 Basit Pilate Jesu iu, “Sabuw kakafih isan ubar hit teo’orereb kunonowar?”
14 Yesus e itel yan weng gel makso bokoyeminba kese kale. Kele angomi, aneng beem kamok e yol angeko, ibolow tem tem kese kale.
14 Baise Jesu men kafa’imo awanamaim tur ta tit, naatu Gawan orot ana kasiy ra’at ifofofor men kafaita.
15 Keko beli, aneng beem kamok kunum be akalem kukuw geleweko, Abanggayemse Ding kele ding dim bakate, kawtiw ka biliw im ibolow geleweko, sok am tem da kolewse kunum mak elo sak kut da kolewomin kese kale.
15 Tar Nowaten hiyuw ana veya, gawan hai binanakwar eo na’atube, mar etei dibur barane sabuw hai kok orot menatan tirurubin i ebobotait.
16 Beem ding dim bakate, kunum mak em wiin Balabas sok am tem alenale kale. Kawtiw alik alik i kukuw wa so kunum beelo kal kelewsiliw te.
16 Nati ana veya orot wabin gagamin Jesu Barabas dibur ma’am.
17 — ausente —
17 Naatu sabuw hiru’ay sawar, basit Pilate ibatiyih, “Orot menatan kwakokok diburune anabotait, Jesu Barabas o Jesu Keriso?”
18 — ausente —
18 Anayabin sabuw bobowenamaim Jesu hibai Pilate umanamaim hiya’iyai i so’ob.
19 Failat em Yesus elo diw atemeko, geelewomin kele ding dim bakate, akalem kalel u weng kal mak de telesomi, bokolewomelu: “Sin em kutiliw e, ne kiin dem mak seneko, atemite: ‘Kunum kale sen so banim kunum te!’, atemomi, ibolow ilum fian mak kulusi kasike, ku kame kunum beelo kolewewi, e sak unomeka!”, dangsu kale.
19 Pilate baibabatiyen ana efanamaim ma’am, aawan tur iyafar na eo, “Orot nati gewasin isan men abisa ta inasinaf, anayabin fai ayu mim fokarin maiyow isan amim au not ekakasiy”
20 Dangsu kate, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Isalael kawtiw im kak yetebiliw kunum iso, alik alik i kawtiw ka biliw biilo bokoyemomeliw: “Yu ‘Balabas ete kuw kut da koleweko, Yesus elo alewi, e kuanoka! Kuanoka!’, dangoliwka!”, ange ange keyemsiliw kale.
20 Baise firis ukwarih naatu regaregah ai’in sabuw tafah fair hiyai, Barabas botaitin naatu Jesu asabunin isan Pilate hiokikin.
21 Keyemsiliw kasike, Failat em ilo dakalasomi, “Kan ete kut daloki o?”, yangse ding dim kabalak e, i yan weng bokolewomeliw: “Balabas ete kut dala! Elo kuw kut dala!”, dangsiliw kale.
21 Pilate sabuw ibatiyih, “Orot i rou’ab, imih orot menatan kwakokok ana botait?” Etei’imak hiya’afut hio, “Barabas!”
22 Dangiwi, e dakalalomele: “Mesayas Yesus em dulum elote ne nono keloki a?”, yangei, i bokolewomeliw: “Yesus bete sil bikiko, ais dim alina! Alina!”, dangsiliw kale.
22 Pilate sabuw ibatiyih, “Bo Jesu wabin Keriso isan boro mi’itube anasinaf?” Etei’imak hiya’afut hio, “Ku’onaf!”
23 Dangiwi, e bokoyemomele: “Kate nimtew angom ete ye? E nimtew mamtel kese ya?”, yangse kate, i sakalaw fian keko, fian kuw gaanomeliw: “Babo! Yesus ete kuw ais dim sil bikisomi, alina! Alina!”, dangsiliw kale.
23 Pilate ibatiyih, “Abisa kakafin sinaf?” Baise sabuw hitar koukuw hio, “Ku’onaf!” Sabuw rou’ay gagamin nahimaim Pilate Jesu ibatiy|alt="Jesus placed before crowd" src="CN01822b.tif" size="col" loc="Mat 27.23" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.23"
24 Keko beli, Failat e yetemete: I ibolow kaisuw kesomi, ibolow alwol kelinba keko, ganomin ibolow kuw kebiliw kasike, e ilo bokoyemomele: “Yu sen so banim kunum kale aliwi, e kuanoke kate, be nem sen bate! Yukalem ete sen so keliw te.”, yangesomi, kiskiw kukuw mak keko, ok sen mak kuluko, kawtiw ka biliw im kiin dim e, akalem teing dim gingko, “Ne sen so banim te!”, angse kale.
24 Pilate naniyan bai men karam boro ef ta tasinaf, naatu sabuw auman kougeyagey hibusuruf, imih harew bai sabuw etei nahimaim uman sauwen eo, “Ayu iti orot namomorob isan men ana ubar anabaimih. Nati i kwa akis a ubar.”
25 Keko beli, kawtiw ka biliw kawtiw alik alik i bokolewomeliw: “Fein tako! Kunum aluw beem yan e nuso, num muluwel iso, alik alik nu diwkuw diwkuw kuluboluwka!”, dangsiliw kale.
25 Sabuw etei hiya’afut hio, “I namomorob ana ubar i aki anab naatu natunatu auman ana ubar hinab.”
26 Dangiwi, Failat e kawtiw im gaaneko, bokoliw weng be kiliko, fein geleweko, Balabas beelo sak kut da kolewse kate, e Yesus elo wonuk so kunum im teing dim da koleweko, bokoyemomele: “Yu elo sok mak bitit butut keleweko, an feiweko, ais dim sil biki kolewina!”, yangse kale.
26 Imaibo Pilate Barabas botait, naatu Jesu wabir ana baiyowayah iuwih, onafin isan hibai hin.
27 Yangei, aneng yetebe kunum beem wonuk so kunum i Yesus elo debeleko, ikalem kak kunum em wonuk so kunum im am ka kel kolewsiliw kale. Kolewsomeliwi, wonuk so kunum alik alik i ka kel wensansomi,
27 Imaibo Pilate ana baiyowayah Jesu hibai hin gawan ana bar hitit, nati’imaim baiyowayah etei hiru’ay hibebera’uh.
28 Yesus em ilim gululewsomi, elo desi kelewko, kak kunum atew kelewko, ilim olol nam mak minggilewsomi, weng milewsiliw kale.
28 Ana faifuw hi’oromen, faifuw namar hibai hi’us,
29 Weng milewsomeliwi, ningning so sok mak em kak dim falal falal kolewsomi, emisik kamok kunum em tokfol ayem emdiw mak kuluko, em teing yuk dulum elo dulewsomi, weng minin fian mak mileweko, bokolewomeliw: “Suda kawtiw im emisik kamok fian kutaka! Got alik i kulo bamki so kekemoliwka!”, dangsomi, em mit mewso kawin dim katin bukbuk angeko, gatak wakas kelewsiliw kale.
29 kokor hififin ukwarin ana raramamih hiyara’ah, uman ana asukwafune tu hitin, nanamaim suh hiyowen hi’i’iyab hio, “Jews hai aiwob tanabora’ara’ah.”
30 Kelewsomi, kasuk filat daleweko, tokfol ayem be Yesus em teing dim aluwbe be iti kuluko, koung beso em kak dim bitibiliw ki kesiliw kale.
30 Yumatan hikwaitututur, uman tu hibosair ukwarinamaim hiborabirab.
31 Kelewsomi, ilim olol nam be iti gululeweko, akalem ilim minggilewsomi, ais dim sil biki kolomin debele unsiliw kale.
31 Hibi’i’iyab ufunamaim, faifuw hi’us ma’am hibosair ana faifuw hibow hina hi’us, imaibo hibai hin onafin isan.
32 Im debele unbiliw ding dim bakate, wonuk so kunum bi Sailini abiw mutuk fian em kunum mak atemsiliw kale. Kunum beem wiin e Saimon ete kale. I Saimon elo kitil weng bokolewomeliw: “Ku Yesus beem ais kale daok keleweko, de una!”, angeko, kitil kelewsiliw kasike, e Yesus em ais be daoko, kingtei unse kale.
32 Hitit hinan efamaim Sairini orot wabin Simon bairi hitar naatu baiyowayah hi’ukikin Jesu ana onaf bai e’abar.
33 Keko beli, i uneko, aneng mak em wiin e Golgota kalo unsiliw kale. Wiin beem mongom ete “Kuansiliw Kunum em Kak Kun”.
33 Hina efan wabin Golgotha imaim hitit, nati efan hibiwab yabin efan ana itinin i orot ukwarin ana gifow na’atube.
34 Kalo unesomi, Yesus elo wain ok kuen atul ok so demeniwi, e wanin tew keko, kolewse kale.
34 Nati’imaim wine harew tenakuyakuy auman hisartabir Jesu tomanih hitin bai kakartubun ufunamaim kwahir.
35 Kolewei, i elo fein ais dim sil biki asiliw kale. Asomi, Yesus em ilim be fan bonge bonge kesomi, tum takak so kikinin mak kikinsomi, “Nimin kunum ete kitil kele tewe, e ilim be kuloka!”, angesomi, Yesus em ilim be amen amen kuw kesiliw kale.
35 Naatu hi’o’onaf ana veya arowamaim ana faifuw hikusib hifaram hibow.
36 — ausente —
36 Imaibo nati’imaim himarir Jesu hima’uh hima.
37 — ausente —
37 Naatu tafanamaim ubar hibitin ana tur hikirum hikubar, “ITI I JESU, JEW SABUW HAI AIWOB.”
38 Kanesiliw ding dim bakate, kunum mamtel kunum alew mak ikati ais dim sil biki yesiliw kale. I mak elo Yesus em yuk teing dulum elo kelewsomi, mak elo Yesus em awan teing dulum elo keleweko, koyemsiliw kale.
38 Naatu bainowan orot rou’ab Jesu bairi hi’onafih, ta ana beyawane ta ana asukwafune.
39 Koyemsomeliwi, mali kawtiw i teleko, Yesus atemeko, kak so bulu bulu angeko, tong milewsomi,
39 Sabuw nanane hinan ukwarih hita’asi’asiy ubar hitin tur kakafih maiyow Jesu hi’i’iyab hio,
40 bokolewomeliw: “Wee kutaka! Ku Sunbin-Got em Min tewe, kukalem dokokemoka! Sua e, kukalem ete bokolomelew: ‘Ne Sunbin-Got em am yol dakal dukusomelii, alemsal ding keko, iti geko, mo kolewoki te!’, yangselew kasike kame, ku ais el kolewko, kawin dim malak mit tala o!”, dangsiliw kale.
40 “Tafaror bar tarabounin veya tounu wanawananamaim wowabin sawaramih io! Bo o God Natun na’at kwiyawasi cross afe’enane kure’eban a’it?”
41 Dangiwi, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, Isalael kawtiw im kak yetebiliw kunum iso, alik alik bikati weng milewsomi,
41 Ef ta’imon firis ukwarih, Ofafar Bai’obaiyenayah naatu regaregah ai’in auman Jesu hi’i’iyab hio,
42 bokolewomeliw: “Kutaka! Ku mali kawtiw mak ilo dokoyemkabelew kate kame, kukalem akal dokokemoka! Ku Isalael kawtiw num emisik kamok fian kute sako? Kame fongate akate ais el koleweko, kawin dim malak mit tala! Mit telew kano, nu katemeko, ‘Fein!’, kangokoluw te!
42 “Sabuw afa iyawasih, baise i taiyuwin men karam boro niyawas, Israel sabuw hai aiwob! Bo cross afe’enane boun nare tana itin boro tanitumitum.
43 Ku Sunbin-Got elo ‘Fein!’, dangbiliw kunum kute kasike, Sunbin-Got e kom ibolow fukune tewe, e kame kulo dokokemoka! Nimtew angom? ‘Ne Sunbin-Got em Min nete te!’, yangbelew kasike!”, dangsiliw kale.
43 God i bitumitum, bo God boun iyawasiban ta’itin, anayabin i taiyuwin i God Natun rouw eo.”
44 Dangiwi, Yesus em yuk dulum bise kunum be so, em awan dulum bise kunum be so, mamtel kunum alew bikati weng milewsiliw kale.
44 Ef ta’imon bainowah orot rou’ab Jesu bairi hi’onafih hi’inu’in ubar hitin tur kakafih hi’u.
45 Keko beli, ataan mutuk doung ange ding dim bakate, aneng be mililiw mutuk fian mak kesomi, belei, ataan fuwkel ange ding dim e, iti felet angse kale.
45 Veya yen tafat yan tafaram etei gugum inu’in veya botabir re 3 korok bai.
46 Beem ding dim bakate, Yesus e weng kitil weng mak gaaneko, bokolomele: “Eli, Eli, alama sabaktani?”, angse kale. Weng beem mongom e kanekote: “Nem Sunbin-Got kutaka! Nimtew angom ete ku nelo ibik da konembelew a?”, angse kale.
46 Veya 3 korok na’atube, Jesu fanan aumetawat rerey eo, “Eloi, Eloi Lema Sabachthani?” Anayabin, “Au God, au God, aisim ihamiyu?”
47 Angei, mali kawtiw ka moko, atebiliw kawtiw i em weng gaanse weng be kiliko, bokolomeliw: “E Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Elia elo gaalewbe sako!”, ange ange kesiliw kale.
47 Sabuw afa nati’imaim hibatabat hinowar hio, “Elijah isan eafa’af kwanowar.”
48 Keliwi, mak e fongate akate uneko, yesum atew eiseng mak wain ok sen tem kabalak bubulow keleweko, ais kang dim wakalako, Yesus elo wain ok atul nam be demense kale.
48 Naatu orot ta nunuw in sawar ta biyan sou’usau bai, wine tenakuyakuy butu’ub, eot ra’ah Jesu awanamaim yai tomamih.
49 Demenei, mali kunum mak bokolewomeliw: “Kolewolewka! Nu Elaisa em toloke ding fenbuluw kasike! E teleko, dokolewoke yako, mani ba yake!”, dangeko, bokolewsiliw kale.
49 Baise sabuw afa hio, “Kubat, Elijah nan nabiyawas tana’itin!”
50 Dangbiliw ding dim bakate, Yesus e gaanin fian kuw mak kebe ki, atin kuw kuanse kale.
50 Jesu iban maiye fanan aumetawat rerey, naatu ayubin tabaratait.
51 Em kuanse ding dim bakate, Sunbin-Got em am yol em ilim ayem fian be kalat katiw une, kalak une dakaleko, amen amen kuw kese kale. Kelei, bim fian mak kawin filomelei, tum fian banban dakal dukuse kale. |alt="Torn veil in temple" src="HK076B.tif" size="col" ref="Matyu 27:51"
51 Faifuw Tafaror Bar wanawanan hita’iy re efan kakafiyin hirafut inu’in yate rusib re in uran tit rou’ab himatar, iriyoy tit kabay hitaseseb.
52 — ausente —
52 Rah awah hiha’e, sabuw kakafiyih moumurih na’in marasika himorob hi’inu’in etei hiyawas himisir.
53 — ausente —
53 Hai rah hitumaren hitit, Jesu morobone mimisir ufunamaim, murumurubih etei hitit hin Jerusalem hitit, sabuw moumurih na’in hi’itih.
54 Kaneko beli, wonuk so kunum im kak kunum so, eso biliw ais dim ka kel kuanse Yesus elo kutesiliw wonuk so kunum iso, alik alik bi bim be so, kanese eisneng alik alik be so, kili atemsomi, finganin fian mak keko, gaanomeliw: “Ibo! Kunum be fein Sunbin-Got em Min ete te!”, angsiliw kale.
54 Baiyowayah hai orot ukwarih naatu baiyowayah afa bairi nati’imaim Jesu hima’uh hima’am iriyoy hitatam, naatu abisa’awat himamatar hi’itah hai bir ra’at hio, “Turobe iti orot i anababatun God Natun!”
55 Kanese ding dim bakate, waneng banban mak singam tew moko, kanese eisneng alik alik be atemsiliw kale. Sua kel, i Yesus elo gelewsomi, Galili aneng fian koleweko, elo dakalewaliw wanggel kealenaliw ite kale.
55 Nati’imaim baibin moumurih na’in hina ef yokaika hibat abisa’awat himamatar hi’itah. Iti baibin i Galilee’ine Jesu hi’ufunun bairi hina hibibais.
56 Waneng min bi kanekote: Mak u Malia, Makdala abiw mutuk fian em alenalu waneng ute kale. Mak u Sekow so Yosew so, aso im auk Malia ute kale. Mak u Sebidi em muluwel alew im auk ute kale.
56 Baibin wanawanahimaim i Mary Magdalene, Mary, James, Joseph hairi hinah naatu Zebedee aawan.
57 Kaem ding dim bakate, emso kunum mak em wiin e Yosew alenale kale. E Alimatea abiw beem kunum keko, Yesus elo gelewkabe kunum te kale.
57 Birabirab auman orot sawar wairafin, wabin Joseph ana tafaram Arimathea’ane na tit. Iti orot i Jesu ana bai’ufununayan ta, baise wa’iwa’iramaim bi’ufununun. Tafaror bar wanawanan faifuw taseb ro’ab himatar|alt="temple veil being torn down" src="CN01843B.TIF" size="col" loc="Mat 27.57" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.57"
58 Yesus em kuanse ding dim bakate, e Failat em mit mewso uneko, dakalako, bokolewomele: “Ne ki keko, Yesus em fom be kuloki ye?”, dangse kale. Dangesomi, e wonuk so kunum ilo bokoyemei, i fein, Yesus em fom be kuluko, dulewsiliw kale.
58 Joseph na Pilate nanamaim tit, Jesu biyan bai na ya’in isan fefeyan, naatu Pilate ana baiyowayah uwih Jesu biyan hibai hitin.
59 Dulewiwi, e ilim fian kais nam mak kuluko, Yesus em fom be falal kelewsomi,
59 Joseph, Jesu biyan bai faifuw boubunamaim sum
60 fomkamin dim mak debeleko, tum tem kikis ka kel dukusomi, abisom dim elote tum sel mak bulbulun uneko, em abisom dim ka net kelewsomi, unse kale. Sua kel akate, Yosew e mali kawtiw mak bokoyemei, i uneko, akalem fom dukulokoliw tum tem be kilelsiliw kale.
60 bai in hub boubun i isan iti boro’omo to naiwanamaim bai inu’in, imaim Jesu yai naatu kabay ifururuw na sou hir naatu ana ubar in.
61 Yesus em fom dukusiliw ding dim bakate, Malia Makdala abiw mutuk em waneng so, nanew Malia uso, alew i ka mewso teinbomeliwi, kanese eisneng be kilele atemsiliw kale.
61 Mary Magdalene naatu Mary, James, Joseph hairi hinah i rah rewan rounane himare hima hi’itin.
62 Beli, finengdakamin ding Sabat em memen kemin ding dim banimei, Sabat ding dim bakate, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, mali Falisi kunum iso, alik alik bi Failat elo atebam unsiliw kale.
62 Mar natot i boro Sabbath ana veya, imih Firis ukwarih naatu Pharisee hina Pilate nanamaim hitit
63 Unesomi, elo bokolewomeliw: “Kamok kutaka! Kame kuw nu dasuw kunum beem sua bokose weng mak ibolow fukunuw te. E bokolomele: ‘Alemsal ding dim banimei, ne iti fomkamin dim elote teinoki te!’, yangse kasike kame,
63 hio, “Regah ni’i orot baifufuwenayan yawasin ma’am eo, ‘Ayu boro veya tounu ufunamaim morobone anamisir.’ Iti na’atube eo i aki anotanot.
64 ku kitil weng mak bokolew kano, alemsal ding banime ding dim bakate, fomkamin dim beem kutelokoliw kunum mali mak yemdalalolewka! Nimtew angom? Mesik esik akalem gelewkabiliw kunum i akalem fom be yakut keko, debele unesomi, bokolomeliw: ‘Yesus akati teinko, unembe te!’, angesomi, im dasuw weng be Yesus em emisik weng dasuw bokose weng beelo bakilewoke kasike.”, dangsiliw kale.
64 Isan imih akokok baiyowayah afa iniyafarih hinan rah hinama’uh hinama veya tounu, saise ana bai’ufununayah boro men hinan biyan hinabain hinabihir, naatu morobone misir maiye hinarouw hinao sabuw hinifuwihimih. Anayabin baifuwen iti boun natitit boro kakafin anababatun men wan anabifuwen na’atube’emih.”
65 Dangiwi, Failat e bokoyemomele: “Kenka! Yu wonuk so kunum mali mak kuluko, fomkamin beem kutebin kunum emdiw mololiwka! Mosomeliwi, yukalem ete yukalem kukuw geleweko, fomkamin beem abisom be atin kuw kilele net net kelewbina!”, yangse kale.
65 Pilate iyafutih eo, “Ma’utenayah orot kwa aso’obamaim kwanabuwih naatu kwana’uwih matah toniwa’an rah hinama’uh gewas hinama.”
66 Yangei, i uneko, bat eisneng emdiw mak tum tikin beem dim dukusiliw kasike, mali kawtiw i beelo atemeko, “Kanelom kalo unemokoluw te!”, angeko, kilele kal kelokoliw te.
66 Basit hitit hin rah ana etawan kabay tafanamaim kwah hiyai, naatu ma’utenayah orot nati’imaim rah hima’uh hima. Mautenayah rah awan hibat firis bairi teo|alt="soldiers guarding tomb" src="cn01849b.tif" size="col" loc="Mat 27.66" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.66"
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.