Mateus 22

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Beli, Yesus e iti fakam weng makso bokoyemomele:
1 De novo Jesus usou parábolas para falar ao povo. Ele disse:
2 “Abiil tikin em gawman keloke ding dim e fakam weng kaleem bakatetew keloke te.”, yangse kale.
2 — O
3 Sua kel akate, alew be mali kunum waneng ilo bokoyemomele: ‘Min em waneng kulomin ding kame mewso tele kasike, yu memen keko, wanin dawol fian wanomin tololiwka!’, yangse te. Yangei, kame beem ding mewso kese ding kabalak e, e akalem weng afak kebiliw kunum ilo yemdalei, i uneko, mali kunum waneng biilo bokoyemomeliw: ‘Kame yu wanin dawol fian be wanen telina!’, yangsiliw kate, mali kunum waneng bi yangbiliw weng be kiliko, ‘Bayo! Kame nam tuluw o!’, yangsiliw te.
3 Depois mandou os empregados chamarem os convidados, mas eles não quiseram vir.
4 Yangiwi, weng afak biliw kunum bi iti am uneko, ikalem kamok elo kawtiw biim yan weng bokoyemsiliw weng be dangsiliw te. Dangiwi, e weng afak kunum makso makso yemdalei, i fein uneko, iti kawtiw biilo bokoyemomeliw: ‘Wee! Yu telina! Nukalem kamok em bulmakao tugul fian so banban asomeliwi, wanin dawol fian mak memen keliw kasike, yu fongate akate kame telina!’, yangsiliw te.
4 Então mandou outros empregados com o seguinte recado: “Digam aos convidados que tudo está preparado para a festa. Já matei os bezerros e os bois gordos, e tudo está pronto. Que venham à festa!”
5 Yangsiliw kate, i im yangsiliw weng be gelewinba kesiliw te. Mali kawtiw i ikalem musun elo aluwbam unsomeliwi, mali kawtiw i abiw mutuk fian elo tum win kulamin em deiw elo aluwbamsomeliwi,
5 — Mas os convidados não se importaram com o convite e foram tratar dos seus negócios: um foi para a sua fazenda, e outro, para o seu armazém.
6 iti mali kawtiw mak i sak kaisuw kesomi, weng afak kunum biilo yeluwsomi, yeniwi, i kuansiliw te.
6 Outros agarraram os empregados, bateram neles e os mataram.
7 Keko beli, kamok fian be kaneliw eisneng be kiliko, kaisuw fian mak kesomi, akalem wonuk so kunum ilo yemdalei, i uneko, akalem weng afak biliw kunum ilo yensiliw kawtiw biilo alik alik yeneko, ikalem abiw mutuk angom alik alik bi weing so kainsiliw te.
7 O rei ficou com tanta raiva, que mandou matar aqueles assassinos e queimar a cidade deles.
8 Kainiwi, kamok fian be akalem weng afak kunum ilo bokoyemomele: ‘Wanin dawol fian be memen keli kate, beem dulum elote memen keyembi kawtiw bi wa kukuw kuw kebiliw kasike, itel fein kalo nam teliw te!
8 Depois chamou os seus empregados e disse: “A minha festa de casamento está pronta, mas os convidados não a mereciam.
9 Kame yu uneko, deiw beleng beleng angom ka uneko, ka biliw kawtiw alik alik ilo gaayemoliwka!’, yangse te.
9 Agora vão pelas ruas e convidem todas as pessoas que vocês encontrarem.”
10 Yangei, i akalem weng be geleweko, deiwkim deiwkim angom be ken kebiliw kawtiw so, wa kebiliw kawtiw so, alik alik ilo gaayem unesomeliwi, kunum waneng banban kamok fian beem am beelo uneko, am be gekiwi, abin banim kese te.
10 — Então os empregados saíram pelas ruas e reuniram todos os que puderam encontrar, tanto bons como maus. E o salão de festas ficou cheio de gente.
11 Keko beli, kamok fian beem teleko, ‘Ne kunum waneng ka kel wensanbiliw biilo yetemo yo!’, angse ding dim bakate, e atemete: Ilim ken minggilinba kunum mak atemeko, elo bokolewomele:
11 Quando o rei entrou para ver os convidados, notou um homem que não estava usando roupas de festa
12 ‘Wee kutaka! Ku ilim ken mak minggilinba kebelew kasike, ku nono kesomi, am matem kale telew a?’, dangse te. Dangei, e weng banim kuw kese te.
12 e perguntou: “Amigo, como é que você entrou aqui sem roupas de festa?”
13 Keko beli, kamok fian be akalem weng afak biliw kunum mali ilo bokoyemomele: ‘Yu kame ilim ken minggilinba kele kunum mew beem teing so yan so sok nit net keleweko, elo kut kalo kuse fomdo kolina! Koleweko, ka kel bomi, amebomi, akalem kal dim teing feiwbomi, teing bulung gilkabomi, boke te.’, yangse te.
13 Então o rei disse aos empregados: “Amarrem os pés e as mãos deste homem e o joguem fora, na escuridão. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.”
14 Yu kilelbi boliwka! Sunbin-Got e kunum waneng banso banso gaayembe kate, kawtiw makmak makmak bite kuw akalem wiin so galmose kasike.”, yangse kale.
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Beem ding dim bakate, Falisi kunum i wensaneko, ikalem dim bokolew bokolew kesomi, bokolomeliw: “Nu nono keko, Yesus em nulo bokoyemoke yan weng beem dulum elote nu elo geelewokoluw a!”, ange ange kesiliw kale.
15 Os fariseus saíram e fizeram um plano para conseguir alguma prova contra Jesus.
16 Kesomi, i ikalem yenggelewkabiliw kunum mali so, emisik kamokim Kelot em ken kunum mali iso, alik alik biilo yemdaliwi, i Yesus em mit mewso unsiliw kale. Uneko, elo bokolewomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Nu kal keluwete: Ku kunum waneng ilo fein weng kuw kukuyemsomi, bakayembelew kunum kute te! Ku kawtiw wiin banim ikal, wiin so kawtiw ikal, alik alik ilo diwkuw diwkuw fein weng kuw bakayembomi, Sunbin-Got em fein deiw kukuyemkabelew kunum kute te.
16 Então mandaram que alguns dos seus seguidores e alguns membros do partido de Herodes fossem dizer a Jesus: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto, ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige e não se importa com a opinião dos outros, nem julga pela aparência.
17 Kasike kame, ku kom ibolow fukunin be nulo bokoyema! Nu Ulom em emisik kamok fian em sawa weng geleweko, elo kisol anung mak dukalewbokoluw, beni ba?’, kangeko, dakalaluw te.”, dangsiliw kale.
17 Então o que o senhor acha: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
18 Dangiwi, Yesus e ikalem ibolow fukunin wa wa be atemeko, kal kelete: ‘I funum funum kenembiliw kai!’, angse kasike, e ilo bokoyemomele: “Fimdi famde kunum yutaka! Nimtew angom ete yu nelo dasuw kenemeko, kiskis konem kebiliw a?
18 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
19 Yu uneko, tum win on kisol mak de teleko, kalenemina!”, yangse kale. Yangei, i uneko, fein, tum win mak de talsiliw kale.
19 Tragam a moeda com que se paga o imposto! Trouxeram a moeda,
20 De teliwi, Yesus e ilo dakalalomele: “Yu tum win dim beem dukusiliw kiskiw be atemeko, kanem kiskiw so, wiin so be nangeko, bokonemina!”, yangse kale.
20 e ele perguntou:
21 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Ulom em emisik kamok fian eteka!”, dangsiliw kale. Dangiwi, e ilo bokoyemomele: “Kasike, yu Ulom em emisik kamok fian kebe beem eisneng dukalewbokoliw kate, Sunbin-Got ete kuw akalem eisneng beelo dukalewboliwka!”, yangse kale.
21 Eles responderam: — São do Imperador. Então Jesus disse:
22 Yangei, i em yan weng beem dulum elote yol yol angesomeliwi, sak kolewsiliw kale.
22 Eles ficaram admirados quando ouviram isso. Então deixaram Jesus e foram embora.
23 Beem ding dim bakate, mali Satyusi kawtiw mak teleko, Yesus elo funum weng mak bokolewsiliw kale. Satyusi kawtiw biim ibolow fukunin e kanekote: Mali kuansiliw kawtiw i finik so keko, nam iti baba teinokoliw te!’, angakabiliw kawtiw ite te.
23 Naquele mesmo dia chegaram perto de Jesus alguns saduceus , afirmando que ninguém ressuscita.
24 Kame, i elo funum dakalamin mak bokolewomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Moses e nulo kukuyemin weng mak dukuko, bokoyemomele: ‘Kunum mak aul banim keko, kuanei, kuanse kunum beem awkunum be awkunum beem kalun kayak kasike, e kalun waneng buulo kuluumoka! Kuluumei, yemkal i aul mak dukuliw tewe, aul be kuanse awkunum beem aul keloke te.’, yangse kale.
24 Eles disseram a Jesus: — Mestre, Moisés ensinou assim: “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
25 Kame, ku num mutuk dim kanese sang be kilila! Kunum ben kel yangmel i bisiliw te. Emisik e waneng mak kuluse kate, aul banim keko, kuanse te. Kuanei, auk teben awkunum be kalun bu kuluko,
25 Acontece que havia entre nós sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos. Assim, ele deixou a viúva para o segundo irmão.
26 aul banim keko, akati kuanse te. Kuanei, yemamas kel awkunum akati kalun buulo kuluumeko, aul banim keko, kuanse te. Alik alik ben kel awkunum bi waneng buulo kulusiliw kate, aul mak dukulinba kesomi, dow so banim keko, kuansiliw te.
26 A mesma coisa aconteceu com este, e também com o terceiro, e, finalmente, com todos os sete.
27 Kuaniwi, fe e, waneng kalun bukati kuansu te.
27 Depois de todos eles, a mulher também morreu.
28 Kame, kuankemin kawtiw im iti yemkalfolokoliw ding dim kabalak e, waneng bu kanem kalel keloku ye? Nimtew angom? Kunum yangmel ben kel alik alik bi ulo kulusiliw kasike.”, dangeko, funum weng be Yesus elo dangsiliw kale.
28 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
29 Dangiwi, Yesus e ilo yan weng bokoyemomele: “Ibolow so benesiliw kunum yutaka! Yu Sunbin-Got em fut tem kayak bose weng so, Sunbin-Got em kitil so, alik alik be atin kuw akokow kebiliw te!
29 Jesus respondeu:
30 Sunbin-Got em kawtiw ilo yemkalfoloke ding dim e, kawtiw i nam kunum waneng kulew kulew kemokoliw te. Nimtew angom? I Sunbin-Got akalem yemdakamin finik imdiw kelokoliw kasike.
30 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
31 Kate, yu kilele ibolow fukunina! Yu Sunbin-Got em bokoyemeko, akalem fut tem bose weng be teing bokolinba kebiliw a? E yukalem sua sua kel alenaliw aliwol kumel im dulum elote bokoyemomele:
31 E, quanto à ressurreição dos mortos, será que vocês nunca leram o que Deus disse? Ele afirmou:
32 ‘Ne Abalakam so, Aisak so, Sekow so, yelimel biim Sunbin-Got nete te!’, dangse kale. Dangse kate, Sunbin-Got e kuansiliw kawtiw im Sunbin-Got bate! E finik so biliw kunum waneng im Sunbin-Got ete te!”, yangse kale.
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.” E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos.
33 Yangei, kawtiw ka biliw kawtiw alik alik i em kukuyemse weng be kiliko, yol yol angsiliw kale.
33 Quando a multidão ouviu isso, ficou admirada com o ensinamento dele.
34 Beli, Yesus e Satyusi kunum biilo yan weng ken ati kuw bokoyemei, i weng banim keko, bontem net keyemsiliw kasike, mali ka biliw Falisi kunum i bongguko, Yesus em mit mewso talsiliw kale.
34 Os fariseus se reuniram quando souberam que Jesus tinha feito os saduceus calarem a boca.
35 Telesomeliwi, im mutuk ka be Sunbin-Got em kukuyemin sawa weng em kak kunum mak moko, Yesus elo kiskis weng mak dakalako, bokolewomele:
35 E um deles, que era mestre da Lei , querendo conseguir alguma prova contra Jesus, perguntou:
36 “Kukuyemin kunum kutaka! Nalem Sunbin-Got em sawa weng e mali ilo bakileweko, emisik sawa be ya?”, dangse kale.
36 — Mestre, qual é o mais importante de todos os mandamentos da Lei ?
37 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Ku kukalem Sunbin-Got Kamok Fian elo ibolow mutuk fian dulewolewka! Kukalem finik so, ibolow so, fukunin so, alik alik be bongguko, Sunbin-Got em dim kuw fewtoko, kolew bolewka!
37 Jesus respondeu:
38 Be emisik fian sawa angse weng bete te.
38 Este é o maior mandamento e o mais importante.
39 Kate, mali sawa mak beemdiw atin kuw fian ete te. Kukalem ibolow mutuk fian e kukalem dim bikembe beemdiw, yom mewso biliw kawtiw mali ilo ikati ibolow mutuk fian kukuyem kemolewka!
39 E o segundo mais importante é parecido com o primeiro: “Ame os outros como você ama a você mesmo.”
40 Sawa weng alew kale kilele aluwbew tewe, sawa weng biso, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum im bakabiliw sawa weng biso, alik alik sawa bi bongguko, bikati aluweko, fein gelewbelew te!”, dangse kale.
40 Toda a Lei de Moisés e os ensinamentos dos
41 Falisi kunum biim bonggusiliw ding bakate, Yesus e ilo dakalalomele:
41 Quando os fariseus estavam reunidos, Jesus perguntou a eles:
42 “Yu nimtew ibolow fukuniwete: ‘Sunbin-Got em Mesaya e kante a? E kanem mulkis ete?’, angeko, ibolow fukunbiliw a?”, yangeko dakalase kale. Dakalalei, i yan weng bokolewomeliw: “Emisik kamok fian Debit e Mesaya em kunum mongom keloke te.”, dangsiliw kale.
42 — O que vocês pensam sobre o — De Davi! — responderam eles.
43 Dangiwi, e bokoyemomele: “Kate, nimtew angom ete emisik kamok Debit be Sunbin-Finik so gekeko, Mesaya beelo bokolewomele: ‘Nem kamok fian kutaka!’, dangse a? Nimtew angom ete e Mesaya beem dulum elote bokolomele:
43 Jesus tornou a perguntar:
44 ‘Sunbin-Got Kamok Fian e nem Kamok Fian elo bokolewomele:
44 “O Senhor Deus disse ao meu Senhor:
45 Yu kilele ibolow fukunina! Sim Fut kale kel, Debit e Mesaya elo ‘Nem Kamok Fian’, dangse kasike, Mesaya esik nimtew angom ete ‘Debit em mulkis te!’, dangbiliw a?”, yangse kale.
45 Portanto, se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
46 Yangei, i ki keko, weng yan weng mak bokolinba kesiliw kale.
46 Ninguém podia responder mais nada, e daquele dia em diante não tiveram coragem de lhe fazer mais perguntas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.