Mateus 22

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Beli, Yesus e iti fakam weng makso bokoyemomele:
1 Naatu Jesu iban maiye oroubon tabo sabuw hai tur eowen eo,
2 “Abiil tikin em gawman keloke ding dim e fakam weng kaleem bakatetew keloke te.”, yangse kale.
2 “Mar ana Aiwob ana itinin i boro iti na’atube. Ana veya ta aiwob orot natun tabin isan ana hiyuw bogaigiwas.
3 Sua kel akate, alew be mali kunum waneng ilo bokoyemomele: ‘Min em waneng kulomin ding kame mewso tele kasike, yu memen keko, wanin dawol fian wanomin tololiwka!’, yangse te. Yangei, kame beem ding mewso kese ding kabalak e, e akalem weng afak kebiliw kunum ilo yemdalei, i uneko, mali kunum waneng biilo bokoyemomeliw: ‘Kame yu wanin dawol fian be wanen telina!’, yangsiliw kate, mali kunum waneng bi yangbiliw weng be kiliko, ‘Bayo! Kame nam tuluw o!’, yangsiliw te.
3 Naatu ana akir wairafih iyunih kob hin sabuw iyabowat hiyuw aamih hibowabow isah, baise etei’imak hikwahir hima.
4 Yangiwi, weng afak biliw kunum bi iti am uneko, ikalem kamok elo kawtiw biim yan weng bokoyemsiliw weng be dangsiliw te. Dangiwi, e weng afak kunum makso makso yemdalei, i fein uneko, iti kawtiw biilo bokoyemomeliw: ‘Wee! Yu telina! Nukalem kamok em bulmakao tugul fian so banban asomeliwi, wanin dawol fian mak memen keliw kasike, yu fongate akate kame telina!’, yangsiliw te.
4 “Imih aiwob orot iban maiye ana akir wairafih afa’abo iyunih eo, ‘Kwanan sabuw iyabowat na hiyuw aamih au’uwih hai tur kwana’owen, masanuw etei arauw hitab, naatu hiyuw etei abogaigiwas sawar, imih kwanan tabin ana hiyuw tanaa.’
5 Yangsiliw kate, i im yangsiliw weng be gelewinba kesiliw te. Mali kawtiw i ikalem musun elo aluwbam unsomeliwi, mali kawtiw i abiw mutuk fian elo tum win kulamin em deiw elo aluwbamsomeliwi,
5 “Baise hin hi’o, sabuw hiyuw aayah tur men hinowar, hai kokomaim hire nanabin hin. Orot ta au masaw in, orot ta re ana sitow bowamih in.
6 iti mali kawtiw mak i sak kaisuw kesomi, weng afak kunum biilo yeluwsomi, yeniwi, i kuansiliw te.
6 Naatu sabuw afa akir wairafih hibow hirouw, afa hi’asbunubunuw himorob.
7 Keko beli, kamok fian be kaneliw eisneng be kiliko, kaisuw fian mak kesomi, akalem wonuk so kunum ilo yemdalei, i uneko, akalem weng afak biliw kunum ilo yensiliw kawtiw biilo alik alik yeneko, ikalem abiw mutuk angom alik alik bi weing so kainsiliw te.
7 Aiwob orot anababatun yan so’ar, basit ana baiyowayah iyafarih hin sabuw ana akir wairafih hi’asbunubunuw etei hibow hirouw himorob naatu hai bar etei hi’afusar.
8 Kainiwi, kamok fian be akalem weng afak kunum ilo bokoyemomele: ‘Wanin dawol fian be memen keli kate, beem dulum elote memen keyembi kawtiw bi wa kukuw kuw kebiliw kasike, itel fein kalo nam teliw te!
8 “Imaibo aiwob orot ana akir wairafih afa’abo eaf hina iuwih eo, ‘Tabin ana hiyuw i abogaigiwas sawar, baise sabuw au’uwih men yait ta namih.
9 Kame yu uneko, deiw beleng beleng angom ka uneko, ka biliw kawtiw alik alik ilo gaayemoliwka!’, yangse te.
9 Imih kwanatit kwanan ef gagamih yahimaim sabuw kwana’i’itih etei kwana’uwih hinan tabin ana hiyuwamaim hinarun.’
10 Yangei, i akalem weng be geleweko, deiwkim deiwkim angom be ken kebiliw kawtiw so, wa kebiliw kawtiw so, alik alik ilo gaayem unesomeliwi, kunum waneng banban kamok fian beem am beelo uneko, am be gekiwi, abin banim kese te.
10 Basit akir wairafih hitit hin ef gagamih yahimaim orot babin hi’itih etei hibow, kakafin, gewasin etei hiteten hinatabin ana efanamaim hitit.
11 Keko beli, kamok fian beem teleko, ‘Ne kunum waneng ka kel wensanbiliw biilo yetemo yo!’, angse ding dim bakate, e atemete: Ilim ken minggilinba kunum mak atemeko, elo bokolewomele:
11 “Aiwob orot na nanawan hai merar yi ibabatiyih inan, basit orot ta tabin ana faifuw usina’e na ma’am itin.
12 ‘Wee kutaka! Ku ilim ken mak minggilinba kebelew kasike, ku nono kesomi, am matem kale telew a?’, dangse te. Dangei, e weng banim kuw kese te.
12 Naatu ibatiy eo, ‘Au begon, o mi’itube’emih tabin ana faifuw usina’e ina irun kuma’am, etawan menane irun?’ Baise orot men tur ta eo.
13 Keko beli, kamok fian be akalem weng afak biliw kunum mali ilo bokoyemomele: ‘Yu kame ilim ken minggilinba kele kunum mew beem teing so yan so sok nit net keleweko, elo kut kalo kuse fomdo kolina! Koleweko, ka kel bomi, amebomi, akalem kal dim teing feiwbomi, teing bulung gilkabomi, boke te.’, yangse te.
13 “Basit aiwob orot ana akir wairafih iuwih eo, ‘Orot an uman kwafatum kwabai kwan ufun kwaisaroun ere gugumin wanawanan nama, narerey wan nitarfofor naso’ob.’”
14 Yu kilelbi boliwka! Sunbin-Got e kunum waneng banso banso gaayembe kate, kawtiw makmak makmak bite kuw akalem wiin so galmose kasike.”, yangse kale.
14 Naatu Jesu ana tur yomaninamaim eo, “Sabuw moumurih na’in God ea’afih, baise matan ta’amo boro narubinih.”
15 Beem ding dim bakate, Falisi kunum i wensaneko, ikalem dim bokolew bokolew kesomi, bokolomeliw: “Nu nono keko, Yesus em nulo bokoyemoke yan weng beem dulum elote nu elo geelewokoluw a!”, ange ange kesiliw kale.
15 Basit Ofafar Bai’obaiyenayah afa hin sa’ab akisihimo hiku’ay Jesu baikubibiruwin isan hiyakitifuw.
16 Kesomi, i ikalem yenggelewkabiliw kunum mali so, emisik kamokim Kelot em ken kunum mali iso, alik alik biilo yemdaliwi, i Yesus em mit mewso unsiliw kale. Uneko, elo bokolewomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Nu kal keluwete: Ku kunum waneng ilo fein weng kuw kukuyemsomi, bakayembelew kunum kute te! Ku kawtiw wiin banim ikal, wiin so kawtiw ikal, alik alik ilo diwkuw diwkuw fein weng kuw bakayembomi, Sunbin-Got em fein deiw kukuyemkabelew kunum kute te.
16 Imaibo hai bai’ufununayah afa naatu Herod ana kou’ay sabuw afa hin Jesu biyan hitit hio, “Bai’obaiyenayan, aki aso’ob. O i anababatun turamaim kuo, God ana sabuw isah abisa ekokokomaim kubi’obaiyih, abisa sabuw tenotanot isan men kubiyababan, anayabin o men orot babin ufuhine ku’i’itin.
17 Kasike kame, ku kom ibolow fukunin be nulo bokoyema! Nu Ulom em emisik kamok fian em sawa weng geleweko, elo kisol anung mak dukalewbokoluw, beni ba?’, kangeko, dakalaluw te.”, dangsiliw kale.
17 Imih kuo anowar. Caesar isan kabay tanabibaiyan boro ata ofafar tana’astu’ub, ai en? O mi’itube kunotanot?”
18 Dangiwi, Yesus e ikalem ibolow fukunin wa wa be atemeko, kal kelete: ‘I funum funum kenembiliw kai!’, angse kasike, e ilo bokoyemomele: “Fimdi famde kunum yutaka! Nimtew angom ete yu nelo dasuw kenemeko, kiskis konem kebiliw a?
18 Jesu mar ta’imon hio hai tur naniyan bai uwih eo, “Kwa i wanawan rerekabih! Aisim ayu kwabikubibiruwu?
19 Yu uneko, tum win on kisol mak de teleko, kalenemina!”, yangse kale. Yangei, i uneko, fein, tum win mak de talsiliw kale.
19 Kabay kwabai kwana kwai’obaiyu aitin.” Naatu kabay hibai hina hitin.
20 De teliwi, Yesus e ilo dakalalomele: “Yu tum win dim beem dukusiliw kiskiw be atemeko, kanem kiskiw so, wiin so be nangeko, bokonemina!”, yangse kale.
20 Itin sawar imaibo eo, “Iti kabayamaim i yait ayubin naatu wabin tema’am?”
21 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Ulom em emisik kamok fian eteka!”, dangsiliw kale. Dangiwi, e ilo bokoyemomele: “Kasike, yu Ulom em emisik kamok fian kebe beem eisneng dukalewbokoliw kate, Sunbin-Got ete kuw akalem eisneng beelo dukalewboliwka!”, yangse kale.
21 Hiya’afut hio, “Caesar.” Basit Jesu iuwih eo, “Abisa Caesar nowan Caesar kwanitin, naatu abisa God nowan God kwanitin.”
22 Yangei, i em yan weng beem dulum elote yol yol angesomeliwi, sak kolewsiliw kale.
22 Iti na’at eo hinonowar ana maramaim hifofor men kafaita. Naatu hihamiy himatabir maiye hin.
23 Beem ding dim bakate, mali Satyusi kawtiw mak teleko, Yesus elo funum weng mak bokolewsiliw kale. Satyusi kawtiw biim ibolow fukunin e kanekote: Mali kuansiliw kawtiw i finik so keko, nam iti baba teinokoliw te!’, angakabiliw kawtiw ite te.
23 Nati veya ta’imon kau’ay ta wabin Sadducee hai sabuw afa hina Jesu biyan hitit hio, “Sabuw morobone boro men hinayawas maiye.”
24 Kame, i elo funum dakalamin mak bokolewomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Moses e nulo kukuyemin weng mak dukuko, bokoyemomele: ‘Kunum mak aul banim keko, kuanei, kuanse kunum beem awkunum be awkunum beem kalun kayak kasike, e kalun waneng buulo kuluumoka! Kuluumei, yemkal i aul mak dukuliw tewe, aul be kuanse awkunum beem aul keloke te.’, yangse kale.
24 Naatu hio maiye, “Bai’obaiyenayan Moses eo tautabin orot ain natun en namomorob tain boro tuwah ana kwafur ni’aawan, saise hairi hina’in kek hinatufuw tuwah efanin.
25 Kame, ku num mutuk dim kanese sang be kilila! Kunum ben kel yangmel i bisiliw te. Emisik e waneng mak kuluse kate, aul banim keko, kuanse te. Kuanei, auk teben awkunum be kalun bu kuluko,
25 Imih marasika orot, ain uf nah etei seven hima’am, basit orot ain tabin naatu kek en morob. Ana kwafur tain i’aawan.
26 aul banim keko, akati kuanse te. Kuanei, yemamas kel awkunum akati kalun buulo kuluumeko, aul banim keko, kuanse te. Alik alik ben kel awkunum bi waneng buulo kulusiliw kate, aul mak dukulinba kesomi, dow so banim keko, kuansiliw te.
26 I auman kek en morob. Naatu tain ta bo kwafur i’aawan maiye. Kek en morob ef ta’imon na’atube hisinaf re in yomanin hi’asa’ub.
27 Kuaniwi, fe e, waneng kalun bukati kuansu te.
27 Uf toro’ot, babin morob.
28 Kame, kuankemin kawtiw im iti yemkalfolokoliw ding dim kabalak e, waneng bu kanem kalel keloku ye? Nimtew angom? Kunum yangmel ben kel alik alik bi ulo kulusiliw kasike.”, dangeko, funum weng be Yesus elo dangsiliw kale.
28 Orot etei i babin ta’imon hi’aawan, imih ana maramaim morobone hinamimisir maiye, babin i boro menatan ni’aawan?”
29 Dangiwi, Yesus e ilo yan weng bokoyemomele: “Ibolow so benesiliw kunum yutaka! Yu Sunbin-Got em fut tem kayak bose weng so, Sunbin-Got em kitil so, alik alik be atin kuw akokow kebiliw te!
29 Jesu iyafutih eo, “Kwa i a not hikwaris. Anayabin Buk Atamanin men kwaso’ob, naatu God ana fair auman men kwaso’ob.
30 Sunbin-Got em kawtiw ilo yemkalfoloke ding dim e, kawtiw i nam kunum waneng kulew kulew kemokoliw te. Nimtew angom? I Sunbin-Got akalem yemdakamin finik imdiw kelokoliw kasike.
30 Anayabin morobone hinamimisir ana veya tounamatar maramaim tabina’e tema’am na’atube bairi boro hinama.
31 Kate, yu kilele ibolow fukunina! Yu Sunbin-Got em bokoyemeko, akalem fut tem bose weng be teing bokolinba kebiliw a? E yukalem sua sua kel alenaliw aliwol kumel im dulum elote bokoyemomele:
31 Naatu morobone hinamisir maiye isan God eo Buk Atamaninamaim hikirum inu’in kwaiyab kwa’itin ei en? God iti na’atube eo,
32 ‘Ne Abalakam so, Aisak so, Sekow so, yelimel biim Sunbin-Got nete te!’, dangse kale. Dangse kate, Sunbin-Got e kuansiliw kawtiw im Sunbin-Got bate! E finik so biliw kunum waneng im Sunbin-Got ete te!”, yangse kale.
32 ‘Ayu i Abraham ana God, Isaac ana God, naatu Jacob ana God.’ Nati God i sabuw yawasih hai God men sabuw murubih hai Godamih.”
33 Yangei, kawtiw ka biliw kawtiw alik alik i em kukuyemse weng be kiliko, yol yol angsiliw kale.
33 Sabuw rou’ay gagamin iti tur hinonowar, hifofor men kafaita, anayabin abisa bi’obaiyih i tur anababatun.
34 Beli, Yesus e Satyusi kunum biilo yan weng ken ati kuw bokoyemei, i weng banim keko, bontem net keyemsiliw kasike, mali ka biliw Falisi kunum i bongguko, Yesus em mit mewso talsiliw kale.
34 Jesu tur eo Sadducee sabuw hai tur etei rabirab ana maramaim Pharisee sabuw hi’itin. Basit etei hina hita’imon.
35 Telesomeliwi, im mutuk ka be Sunbin-Got em kukuyemin sawa weng em kak kunum mak moko, Yesus elo kiskis weng mak dakalako, bokolewomele:
35 Wanawanahimaim ofafar so’obayan orot ta na Jesu ikubibiruw eo,
36 “Kukuyemin kunum kutaka! Nalem Sunbin-Got em sawa weng e mali ilo bakileweko, emisik sawa be ya?”, dangse kale.
36 “Bai’obaiyenayan, obaiyunen tur menatan i gagamin ofafar etei wanawanahimaim?”
37 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Ku kukalem Sunbin-Got Kamok Fian elo ibolow mutuk fian dulewolewka! Kukalem finik so, ibolow so, fukunin so, alik alik be bongguko, Sunbin-Got em dim kuw fewtoko, kolew bolewka!
37 Jesu iya’afut eo, “Regah, a God isan dogor tutufin etei, a not tutufin etei, naatu biya tutufin etei iniyabuw.
38 Be emisik fian sawa angse weng bete te.
38 Iti ofafar i gagamin naatu ofafar ana ukwarin.
39 Kate, mali sawa mak beemdiw atin kuw fian ete te. Kukalem ibolow mutuk fian e kukalem dim bikembe beemdiw, yom mewso biliw kawtiw mali ilo ikati ibolow mutuk fian kukuyem kemolewka!
39 Naatu ofafar bairou’abin i iti. ‘Taituwa isah iniyabow o taiyuw isa kubiyabow na’atube.’
40 Sawa weng alew kale kilele aluwbew tewe, sawa weng biso, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum im bakabiliw sawa weng biso, alik alik sawa bi bongguko, bikati aluweko, fein gelewbelew te!”, dangse kale.
40 Moses ana ofafar tutufin etei naatu God ana dinab oro’orot hai bai’obaiyen etei i iti ofafar rou’ab tebi’ukwarih.”
41 Falisi kunum biim bonggusiliw ding bakate, Yesus e ilo dakalalomele:
41 Pharisee sabuw hiru’ay hita’imon, basit Jesu ibatiyih
42 “Yu nimtew ibolow fukuniwete: ‘Sunbin-Got em Mesaya e kante a? E kanem mulkis ete?’, angeko, ibolow fukunbiliw a?”, yangeko dakalase kale. Dakalalei, i yan weng bokolewomeliw: “Emisik kamok fian Debit e Mesaya em kunum mongom keloke te.”, dangsiliw kale.
42 eo, “Kwa a notamaim Keriso isan mi’itube kwanotanot? I boro orot yait natun?” Naatu i hiya’afut hio, “Keriso i boro David ana agirane nan.”
43 Dangiwi, e bokoyemomele: “Kate, nimtew angom ete emisik kamok Debit be Sunbin-Finik so gekeko, Mesaya beelo bokolewomele: ‘Nem kamok fian kutaka!’, dangse a? Nimtew angom ete e Mesaya beem dulum elote bokolomele:
43 Naatu Jesu ibatiyih eo, “Bo aisim Anun Kakafiyin ana fairamaim David iwanasum, Regah isan eo,
44 ‘Sunbin-Got Kamok Fian e nem Kamok Fian elo bokolewomele:
44 ‘Regah au Regah isan eo, Umau au asukwafune kumare inama’am. Ana maramaim ayu boro anatit a kamabiy sabuw anabow babamaim anaya.’
45 Yu kilele ibolow fukunina! Sim Fut kale kel, Debit e Mesaya elo ‘Nem Kamok Fian’, dangse kasike, Mesaya esik nimtew angom ete ‘Debit em mulkis te!’, dangbiliw a?”, yangse kale.
45 “David Roubininenayan orot isan i ana Regah rauw eo, imih men karam Roubininenayan orot i David ana agir narauw nao.”
46 Yangei, i ki keko, weng yan weng mak bokolinba kesiliw kale.
46 Men yait ta Jesu ana tur wan yimih. Nati ana veya’amaim men yait ta baibat afa bow na Jesu ibatiyimih.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.