Mateus 18
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVI
1 Beem ding dim bakate, Yesus em gelewkabiliw kunum i em mit mewso teleko, dakalalomeliw: “Nimin kunum mak emisik keko, abiil tikin em gawman ding dim kel num kak kunum keloke a?”, dangomi, bonge bonge keko, dakalasiliw kale.
1 Naquele momento os discípulos chegaram a Jesus e perguntaram: "Quem é o maior no Reino dos céus? "
2 Dakalaliwi, Yesus e aul gel mak debele teleko, akalem mit mewso mo kolewsomi, bokoyemomele:
2 Chamando uma criança, colocou-a no meio deles,
3 “Yusik kilele kililina! Mesik yom ibolow fukunin e aul gel beem ibolow fukunin emdiw keliw tewe, yu abiil tikin em gawman ding dim kalo nam uniw te.
3 e disse: "Eu lhes asseguro que, a não ser que vocês se convertam e se tornem como crianças, jamais entrarão no Reino dos céus.
4 Feinka! Aul gel wiin banim atew keliw kunum waneng ite kuw abiil tikin em gawman ding dim kel wiin fian so kunum waneng kebokoliw te.
4 Portanto, quem se faz humilde como esta criança, este é o maior no Reino dos céus.
5 Nimin kunum waneng ite mak nakalem ibolow fukunsomi, kawtiw aul gel keleemdiw em banim kebiliw kawtiw ilo kuluko, dokoyemiw tewe, im kaneyemsiliw bakate nakalem elo akal kenemsiliw te.”, yangse kale.
5 "Quem recebe uma destas crianças em meu nome, está me recebendo.
6 Yangeko, weng makso bokoyemomele: “Nimin kawtiw ite mak ibolow fein nangbiliw kunum waneng gel mak ilo wa eisneng mak im mutuk tem daliwi, i beem mongom ete kukuw wa keliw tewe, kaneliw kawtiw biim kal ilum e fian fian kuw keloke te. Mali kawtiw mak teleko, tum fian sel kuluko, kanesiliw kawtiw biim gatak dokong keyemeko, ilo kuse okmun diw sel da koyemiwi, i kuaniw tewe, i ilum fian mak kulokoliw kate, im kanesiliw beem kulokoliw yan beem ilum be atin kuw ilum fian keko, elo bakilewoke te.
6 Mas se alguém fizer tropeçar um destes pequeninos que crêem em mim, melhor lhe seria amarrar uma pedra de moinho no pescoço e se afogar nas profundezas do mar.
7 Kameem kawin dim alakabiliw ding dim kalakate, nem angin im fein ibolow de mit da koyem kemin eisneng fein toloke te. Kate, nimin kawtiw biim sen ete mali kunum waneng biim fein ibolow be de mit da koyemiwi, i sili sili kukuw keliw tewe, i ilum fian mak kulokoliw te.
7 "Ai do mundo, por causa das coisas que fazem tropeçar! É inevitável que tais coisas aconteçam, mas ai daquele por meio de quem elas acontecem!
8 Yu kililina! Yom yan o, teing o, be wa kukuw kemomin kuw keyembe tewe, yu kanele yan o, teing o, beelo goto kolew kemoliwka! Keko beli, yu teing makmak yan makmak kuw kesomi, finik so sunbin abiw kalo fein unokoliw kasike! Mesik esik yan alew teing alew biliwi, Sunbin-Got e yulo yemdeko, ais dong dim kalo da koyem keyemoke kasike.
8 Se a sua mão ou o seu pé o fizerem tropeçar, corte-os e jogue-os fora. É melhor entrar na vida mutilado ou aleijado do que, tendo as duas mãos ou os dois pés, ser lançado no fogo eterno.
9 Beemdiw yom kiin e wa kukuw kemomin kuw keyembe tewe, yu kanele kiin be wolok kolewko, kuse fomdololiwka! Keko beli, yu kiin makmak kuw kesomi, finik so sunbin abiw kalo unokoliw kasike! Mesik esik kiin alew so biliwi, Sunbin-Got e yulo yemdeko, ais dong dim da kalo koyemoke kasike.
9 E se o seu olho o fizer tropeçar, arranque-o e jogue-o fora. É melhor entrar na vida com um só olho do que, tendo os dois olhos, ser lançado no fogo do inferno".
10 — ausente —
10 "Cuidado para não desprezarem um só destes pequeninos! Pois eu lhes digo que os anjos deles nos céus estão sempre vendo a face de meu Pai celeste.
11 — ausente —
11 O Filho do homem veio para salvar o que se havia perdido.
12 Yangeko, kiskiw weng mak bokoyemomele: “Yu nimtew fukunbiliw a? Kunum mak siwsiw 100 kel kesomi, belei, deiw mak ding mak siwsiw makmak telinba kele tewe, siwsiw atebe kunum be nono keloke a? Feinka! E akalem wanin wanbiliw siwsiw 99 kel bi ka kel koyemsomi, telinba kele siwsiw makmak ‘Elo fenem uno!’, angeko, fein fenem unoke te.
12 "O que acham vocês? Se alguém possui cem ovelhas, e uma delas se perde, não deixará as noventa e nove nos montes, indo procurar a que se perdeu?
13 Fenem unesomi, elo atemoke ding kabalak e, kalfong fian mak keloke te. Feinka! Siwsiw makmak beem dulum keloke kalfong be mali siwsiw banban biim dulum kele kalfong be bakilewoke te.
13 E se conseguir encontrá-la, garanto-lhes que ele ficará mais contente com aquela ovelha do que com as noventa e nove que não se perderam.
14 Yu nem fein weng kale kililina! Siwsiw yetebe kunum beemdiw, nem abiil tikin kawtem alakabe Aatim e ‘Nem muluwel im mak be nam banime te!’, angakabe te.”, yangse kale.
14 Da mesma forma, o Pai de vocês, que está nos céus, não quer que nenhum destes pequeninos se perca".
15 Yangeko, iti bokoyemomele: “Kawkunum mak kulo kukuw wa mak kekeme tewe, kaso yukalem makuw uniwi, ku akalem ibolow sili sili nam be kilelewolewka! E kom weng be kiliko, falit ange tewe, ku kom kawkunum be iti kuluko, kaso ibolow makmak keko, bokoliw te.
15 "Se o seu irmão pecar contra você, vá e, a sós com ele, mostre-lhe o erro. Se ele o ouvir, você ganhou seu irmão.
16 Kate, kawkunum be kom bakalewbelew weng be kililinba kele tewe, ku makmak kunum akal ken, alew kunum akal ken, ilo kulu yemde tololewka! Kulu yemde teleko, alik alik yu kanese kawkunum beem mit mewso unoliwka! Nimtew angom? Sunbin-Got em fut tem e bokolomele:
16 Mas se ele não o ouvir, leve consigo mais um ou dois outros, de modo que ‘qualquer acusação seja confirmada pelo depoimento de duas ou três testemunhas’.
17 Keko beli, kawkunum be yom bakalewbiliw weng be kililinba kele tewe, ku elo debele uneko, sios kunum waneng im kiin dim kel mo kolewoliwka! Kolewiwi, e alik alik im weng bakati kililinba kele tewe, yu elo Sunbin-Got em angin im ibik biliw kawtiw so, kawtiw im teing dim tum win kulamin kunum wa kukuw so kawtiw iso, alik alik biimdiw atemoliwka!
17 Se ele se recusar a ouvi-los, conte à igreja; e se ele se recusar a ouvir também a igreja, trate-o como pagão ou publicano.
18 Yu kilele kililina! Yu kawin dim kale kel mali kawtiw im kukuw diwyemeko, im kukuw beelo ‘Ken te!’, angeko, mali im kukuw e ‘Wa te!’, angeko, dangiw tewe, abiil katem alakabe Sunbin-Got be yom bakayembiliw weng be fein kili atemeko, akati gelewoke te.
18 "Digo-lhes a verdade: Tudo o que vocês ligarem na terra terá sido ligado no céu, e tudo o que vocês desligarem na terra terá sido desligado no céu.
19 Kunum alew mak kawin dim ka kel bomeliwi, ibolow ki makmak keko, Sunbin-Got elo dakalomeliw: ‘Mesesem mak duyema!’, dangiw tewe, fein, nem Aatim e im gaanin be kiliko, fein duyemoke te.
19 "Também lhes digo que se dois de vocês concordarem na terra em qualquer assunto sobre o qual pedirem, isso lhes será feito por meu Pai que está nos céus.
20 Feinka! Kunum waneng alew akal, kunum waneng yemamas kel akal, i nem wiin dim kel wensanbiw tewe, nakati im kanebiliw mutuk ka kel iso makuw boki te.”, yangse kale.
20 Pois onde se reunirem dois ou três em meu nome, ali eu estou no meio deles".
21 Yangei, Fita e teleko, Yesus elo dakalalomele: “Kamok Fian kutaka! Nawkunum mak nelo kukuw wa mak keneme tewe, ne nomin kel ding ete em kukuw wa be kuluko, sak misim kuw kolewoki a? Ben kel ding ete ki keloke, bani?”, dangse kale.
21 Então Pedro aproximou-se de Jesus e perguntou: "Senhor, quantas vezes deverei perdoar a meu irmão quando ele pecar contra mim? Até sete vezes? "
22 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Ben kel ding ba kate, ku em kukuw wa be ben kel ding em 70 dim ete sak misim kuw kolewolewka!
22 Jesus respondeu: "Eu lhe digo: não até sete, mas até setenta vezes sete.
23 Alik yu fakam weng kale kilele kililina!
23 "Por isso, o Reino dos céus é como um rei que desejava acertar contas com seus servos.
24 Keko beli, on kisol iti fu iti fu banban kuw yan kunum mak debele talsiliw te.
24 Quando começou o acerto, foi trazido à sua presença um que lhe devia uma enorme quantidade de prata.
25 Debele talsiliw kate, e ki keko, em on kisol yan kese be atin kuw atin kuw nam yan dukuse kasike, kamokim be mali ilo bokoyemomele: ‘Yu kunum beso, akalem aul waneng iso, mesesem eisneng so, alik alik bi nanew kawtiw iso wensomi, em yan be dukulina!’, yangse te.
25 Como não tinha condições de pagar, o senhor ordenou que ele, sua mulher, seus filhos e tudo o que ele possuía fossem vendidos para pagar a dívida.
26 Yangei, yan kayak be em yange weng be kilisomi, kamok beem mit mewso katin bukbuk angeko, bokolewomele: ‘Kamok kutaka! Ku nelo kinkin kenemeko, ding fenselew kano, ne kom on kisol yan kesi be fen kemeko, kulo yan alik alik be dukukemoki te.’, dangse te.
26 "O servo prostrou-se diante dele e lhe implorou: ‘Tem paciência comigo, e eu te pagarei tudo’.
27 Dangei, kamokim be akalem weng afak kunum beelo kinkin kelewsomi, yan be sak misim keko, kolewse te.
27 O senhor daquele servo teve compaixão dele, cancelou a dívida e o deixou ir.
28 Keko beli, weng afak kunum be kut unesomi, akalem awkunum teingabi kel tum win yan kuluse kunum mak elo atemeko, elo gololo kelewsomi, guel takmel keleweko, bokolewomele: ‘Ku nem mesesem eisneng yan kenemselew eisneng beem yan fongate akate dukula!’, dangse te.
28 "Mas quando aquele servo saiu, encontrou um de seus conservos, que lhe devia cem denários. Agarrou-o e começou a sufocá-lo, dizendo: ‘Pague-me o que me deve! ’
29 Dangei, awkunum be yan weng bokolewomele: ‘Ku nelo kinkin kenemeko, ding fenselew kano, ne kom on kisol yan kesi be iti fen kemeko, kulo yan dukukemoki te.’, dangse te.
29 "Então o seu conservo caiu de joelhos e implorou-lhe: ‘Tenha paciência comigo, e eu lhe pagarei’.
30 Dangse kate, kunum be ‘Bayo!’, dangeko, kitil keko, elo sok am tem ka kel da koleweko, ‘Ku ka kel bomelewi, fe e, nem yan be dukunemokolewka!’, dangse te.
30 "Mas ele não quis. Antes, saiu e mandou lançá-lo na prisão, até que pagasse a dívida.
31 Dangei, mali awkunum i weng afak kunum beem kukuw wa be atemeko, ibolow banban kesomi, ikalem kamok elo kanese sang be bakalew unsiliw te.
31 Quando os outros servos, companheiros dele, viram o que havia acontecido, ficaram muito tristes e foram contar ao seu senhor tudo o que havia acontecido.
32 Bakalew uniwi, kamok be weng afak kunum beelo iti gaalewei, e telei, e elo bokolewomele: ‘Weng afak kunum wa sel kutaka! Kusik nelo katin bukbuk angeko, amemewi, ne kinkin kekemsomi, kom yan e sak misim kokemsi te.
32 "Então o senhor chamou o servo e disse: ‘Servo mau, cancelei toda a sua dívida porque você me implorou.
33 Ne kinkin kekemsi kate, ku nimtew angom ete kawkunum beelo kinkin kelinba kelewbelew a?’, dangse te.
33 Você não devia ter tido misericórdia do seu conservo como eu tive de você? ’
34 Dangeko, kaisuw fian kesomi, elo yen feiw koyemeko, betbet fian duyemkabiliw kunum im teing dim da koleweko, ‘Iti yan alik alik be dukulolewka!’, dangse te.
34 Irado, seu senhor entregou-o aos torturadores, até que pagasse tudo o que devia.
35 Yu kilele kililina! Kanelew emdiw, nem Aatim akati ikalem awkunum kumel im kukuw wa sak misim kulu koyeminba keliw kawtiw ilo kaneyemoke te.”, yangse kale.
35 "Assim também lhes fará meu Pai celestial, se cada um de vocês não perdoar de coração a seu irmão".
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.