Mateus 13
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs VC
1 Beem ding dim bakate, Yesus e am be koleweko, Galili okmun benggew dim kel teinse kale.
1 Naquele dia, saiu Jesus e sentou-se à beira do lago.
2 Teinei, kunum waneng banban mak Yesus em fukun talsiliw kasike, e kawtiw biilo benggew dim ka kel koyemeko, kunuw dim mak teineko, ilo kukuyemse kale.
2 Acercou-se dele, porém, uma tal multidão, que precisou entrar numa barca. Nela se assentou, enquanto a multidão ficava à margem.
3 Kukuyemsomi, mesesem mesesem eisneng banso be fakam weng kuw bokoyemse kale.
3 E seus discursos foram uma série de parábolas.
4 akalem musun fukalale tewe, mali dem be deiwkim dim kuminokoliw kasike, awon i teleko, elo wanokoliw te.
4 Disse ele: Um semeador saiu a semear. E, semeando, parte da semente caiu ao longo do caminho; os pássaros vieram e a comeram.
5 Keko beli, wit dem mali be kawin fong gel tum dim kuminokoliw kaiske, e fongate akate diwing tebeloke kate,
5 Outra parte caiu em solo pedregoso, onde não havia muita terra, e nasceu logo, porque a terra era pouco profunda.
6 beem kimkim e dabala tum dim kelokoliw kasike, ataan kitil nam tele ding dim e, ais meneng kale fongate akate geetoke te.
6 Logo, porém, que o sol nasceu, queimou-se, por falta de raízes.
7 Iti wit dem mali mak wolu dim kuminei, itel ningning so kasi kolewoke kasike, e kot nam keko, tebelinba keloke te.
7 Outras sementes caíram entre os espinhos: os espinhos cresceram e as sufocaram.
8 Kate, wit dem mali mak kawin ken ok so deeng dim mitsomi, tebeko, mali e dem fufu 100 gilaloke te. Gilako, mali em fu akal 60 kel gilalei, iti mali em fu e 30 kel gilaloke te.
8 Outras, enfim, caíram em terra boa: deram frutos, cem por um, sessenta por um, trinta por um.
9 Ibolow tem fukalel biliw kawtiw yutaka! Yu weng kale kilele kililoliwka!”, yangse kale.
9 Aquele que tem ouvidos, ouça.
10 Yangei, akalem gelewkabiliw kunum i Yesus em mit mewso teleko, elo dakalalomeliw: “Nimtew angom ete ku kunum waneng biilo fakam weng kuw bakayemkabelew a?”, dangeko, dakalasiliw kale.
10 Os discípulos aproximaram-se dele, então, para dizer-lhe: Por que lhes falas em parábolas?
11 Dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele: “Sunbin-Got e yukalem ete akalem gawman ding em ibolow win sang kaleem mongom kaleyemkabe te. Kate, e beem mongom ete mali kawtiw biilo kukuyeminba kekabe kasike, i nam kal keliw te.
11 Respondeu Jesus: Porque a vós é dado compreender os mistérios do Reino dos céus, mas a eles não.
12 Yu weng kale kilele kiliko, aluwboliwka! Mali kawtiw mak i weng kale kilele kiliko, gelewemiw tewe, Sunbin-Got e im fukunin ken ati be makso bamki keyemeko, fasu kemoke te. Kate mali kawtiw mak i weng kale kilele gelewinba keliw tewe, Sunbin-Got e biim fong gel kulusiliw atuk bakati fein kulu koyemoke te.
12 Ao que tem, se lhe dará e terá em abundância, mas ao que não tem será tirado até mesmo o que tem.
13 Kaneloke kasike, mali kawtiw bi nem kiskiw weng alik bete kuw kilikabiliw kasike,
13 Eis por que lhes falo em parábolas: para que, vendo, não vejam e, ouvindo, não ouçam nem compreendam.
14 Aisaya em angse weng kale kame fein dem gilakabe te. E weng be fut tem boko, bokolomele:
14 Assim se cumpre para eles o que foi dito pelo profeta Isaías: Ouvireis com vossos ouvidos e não entendereis, olhareis com vossos olhos e não vereis,
15 Nimtew angom? Kawtiw biim ibolow fukunin e atin kuw kou keyembe kasike.
15 porque o coração deste povo se endureceu: taparam os seus ouvidos e fecharam os seus olhos, para que seus olhos não vejam e seus ouvidos não ouçam, nem seu coração compreenda; para que não se convertam e eu os sare {Is 6,9s}.
16 Kate, yukalem ete kalfongeko, kakatemoliwka! Nimtew angom? Yu kiin ken so atemeko, kentem ken so weng kale kilibiliw kasike.
16 Mas, quanto a vós, bem-aventurados os vossos olhos, porque vêem! Ditosos os vossos ouvidos, porque ouvem!
17 Kame nem weng kale kililoliwka! Sua kel akate, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum banban so, Sunbin-Got em kiin dim kiol kuw kekabiliw kawtiw banban iso, alik alik i yom kame kililko, atemiw eisneng kale akati “Nu kiliko, atemumo!”, angsiliw kate, i kili ateminba kesiliw kale.”, yangse kale.
17 Eu vos declaro, em verdade: muitos profetas e justos desejaram ver o que vedes e não o viram, ouvir o que ouvis e não ouviram.
18 Yangeko, iti weng mak bokoyemomele: “Yu kame wit dem fukulabe kunum em fakam weng beem mongom e kililina!
18 Ouvi, pois, o sentido da parábola do semeador:
19 Wit dem mali mak deiwkim dim kumin mitkabe ais dem beem mongom e kanekote: Kunum waneng i abiil tikin em gawman ding em sang be kilikabiliw kate, i beem mongom e dolon kelinba kebiliw kasike, Seten-Ataanim e teleko, biim ibolow tem kel dukukabiliw atuk weng bakati kulu kolewsomi, banim kelewoke te.
19 quando um homem ouve a palavra do Reino e não a entende, o Maligno vem e arranca o que foi semeado no seu coração. Este é aquele que recebeu a semente à beira do caminho.
20 Wit dem mali mak tum dim mitkabe ais dem beem mongom e kanekote: Kunum waneng i Sunbin-Got em weng kiliko, fongate akate kalfong fian kelewokoliw kate,
20 O solo pedregoso em que ela caiu é aquele que acolhe com alegria a palavra ouvida,
21 i weng be bikalem ibolow mutuk tem kel kilele dukulinba kesiliw kasike, i weng beem dulum elote sakik ilum kulusomi, mali kawtiw mak ilo yenomin ibolow keliw tewe, i fongate akate weng be iti kolewokoliw te.
21 mas não tem raízes, é inconstante: sobrevindo uma tribulação ou uma perseguição por causa da palavra, logo encontra uma ocasião de queda.
22 Wit dem mali mak wolu dim aim tem kuminoke ais dem beem mongom e kanekote: Kunum waneng mali mak i Sunbin-Got em weng fongate kuw kiliko, aluwokoliw kate, i on kisol elo ibolow kuw kelewsomi, beem dulum elote ibolow tiaktiak kelewokoliw kasike, i Sunbin-Got em weng be dawkatikoko, kolewsomi, em weng be im dim kel dem mak gilalinba keloke te.
22 O terreno que recebeu a semente entre os espinhos representa aquele que ouviu bem a palavra, mas nele os cuidados do mundo e a sedução das riquezas a sufocam e a tornam infrutuosa.
23 Kate, wit dem mali mak kawin ken ok so deeng dim kumineko, dem ken gilakabe ais dem beem mongom e kanekote: Mali kunum waneng bi Sunbin-Got em weng be kiliko, ken dolon so ibolow aluwokoliw kawtiw ite te. Kawtiw dem so keko, banban gilalokoliw te. Mali im dem e fufu 100 kel kelei, mali im fu e 60 kel kelei, iti mali mak im fu e 30 kel keloke te.”,
23 A terra boa semeada é aquele que ouve a palavra e a compreende, e produz fruto: cem por um, sessenta por um, trinta por um.
24 Keko beli, Yesus e iti fakam sang mak kawtiw alik alik ilo bokoyemomele: “Yu abiil tikin em gawman ding dim beem sang mak kililina! Kunum mak yongiw musun dim kel wanin dem ken ati kuw fukalako,
24 Jesus propôs-lhes outra parábola: O Reino dos céus é semelhante a um homem que tinha semeado boa semente em seu campo.
25 am unse te. Unei, mililiw dim bakate, akalem maka kunum teleko, wanin dem ken beem mutuk kel ais dem kimon kelewin ais dem akati fukalako, iti unse te.
25 Na hora, porém, em que os homens repousavam, veio o seu inimigo, semeou joio no meio do trigo e partiu.
26 Kaneko beli, yongiw beem ais dem ken tebeko, dem gilale ding dim kabalak e, ais dem wa bakati fitewse te.
26 O trigo cresceu e deu fruto, mas apareceu também o joio.
27 Fitewei, musun kayak beem weng afak kunum i musun wanin be atemeko, ikalem kamok elo dakalalomeliw: ‘Kamokim kutaka! Ku ais dem ken so wa so fukalaselew sako?’, dangeko, dakalasiliw te.
27 Os servidores do pai de família vieram e disseram-lhe: - Senhor, não semeaste bom trigo em teu campo? Donde vem, pois, o joio?
28 Dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele: ‘Babo! Nem maka kunum teleko, ais dem wa be fukulase te.’, yangei, i bokolewomeliw: ‘Nu uneko, elo fitulu fomdolokoluw te.’, dangsiliw kate,
28 Disse-lhes ele: - Foi um inimigo que fez isto! Replicaram-lhe: - Queres que vamos e o arranquemos?
29 e ilo bokoyemomele: ‘Babo! Yu kanelom fitulokoliw te! Nimtew angom? Wa sen be fituliw tewe, wa so ken so sen makuw fitulokoliw kasike.
29 - Não, disse ele; arrancando o joio, arriscais a tirar também o trigo.
30 Ais ken so wa so be makuw kolewbina! Sow em wanin kulomin ding keloke ding dim e, ne wanin kulomin kunum ilo bokoyemomeli: ‘Kame yu kanelina! Emisik e itel wa besik kuluko, kubuleko, ais daloliwka! Kesomi, wanin ken akal kuluko, kubuleko, nem wanin dukukabiliw am kalo dukulina!’, yangoki te.”, yangse kale.
30 Deixai-os crescer juntos até a colheita. No tempo da colheita, direi aos ceifadores: arrancai primeiro o joio e atai-o em feixes para o queimar. Recolhei depois o trigo no meu celeiro.
31 Yangeko, iti fakam weng mak bokoyemomele: “Abiil tikin em gawman dim em kanekabe sang e ais dem fong gelgel emdiw te. Kunum mak ais dem gelgel be kuluko, akalem yongiw kel kailoke te.
31 Em seguida, propôs-lhes outra parábola: O Reino dos céus é comparado a um grão de mostarda que um homem toma e semeia em seu campo.
32 Ais dem be atin kuw fong gel kebe kate, beem tebeko, fian kese ding dim bakate, e sen fian kuw kesomi, mali ka biliw ais alik alik biilo bakiyemei, awon i em teing dim kel teineko, aim gelokoliw te.
32 É esta a menor de todas as sementes, mas, quando cresce, torna-se um arbusto maior que todas as hortaliças, de sorte que os pássaros vêm aninhar-se em seus ramos.
33 Beemdiw, abiil tikin em gawman dim em kanekabe sang e belet wanin fasu kolew kemin eisneng is emdiw te. Waneng mak fasu kolew kemin eisneng fong gel be kuluko, falaua banban so fangsingelu tewe, alik alik falaua be makuw fasuko, fian sel keloke te.”, yangse kale.
33 Disse-lhes, por fim, esta outra parábola. O Reino dos céus é comparado ao fermento que uma mulher toma e mistura em três medidas de farinha e que faz fermentar toda a massa.
34 Beem ding dim bakate, Yesus e kawtiw ka biliw biilo kiskiw weng kuw bokoyemse kate, kaim dim weng mak ilo bokoyeminba kese kale.
34 Tudo isto disse Jesus à multidão em forma de parábola. De outro modo não lhe falava,
35 Kanese beem dulum elote Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak em sua kel bokose weng be kame ki kelewse kasike. E bokoyemeko, fut tem bolomele:
35 para que se cumprisse a profecia: Abrirei a boca para ensinar em parábolas; revelarei coisas ocultas desde a criação {Sl 77,2}.
36 Beli, Yesus e kunum waneng banban bi koyemeko, am unse kale. Unei, akalem gelewkabiliw kunum i em mit mewso teleko, bokolewomeliw: “Kamokim kutaka! Ku wa itel wanin musun tebekabe em fakam sang beem mongom be nulo kilele bokoyema!”, dangeko, dakalasiliw kale.
36 Então despediu a multidão. Em seguida, entrou de novo na casa e seus discípulos agruparam-se ao redor dele para perguntar-lhe: Explica-nos a parábola do joio no campo.
37 Dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele:
37 Jesus respondeu: O que semeia a boa semente é o Filho do Homem.
38 Wanin musun be kawin kale te.
38 O campo é o mundo. A boa semente são os filhos do Reino. O joio são os filhos do Maligno.
39 Nem maka kunum teleko, ais dem wa fukalabe kunum be Seten-Ataanim ete te.
39 O inimigo, que o semeia, é o demônio. A colheita é o fim do mundo. Os ceifadores são os anjos.
40 Wanin dem beem kulomin ding em weng afak kunum i itel wa kuluko, kubuleko, ais dalokoliw kiskiw beem mongom e kanekote: Fefe ding em kaneloke eisneng bakate.
40 E assim como se recolhe o joio para jogá-lo no fogo, assim será no fim do mundo.
41 Kawtiw Aul ne nakalem yemdakamin finik ilo yemdalii, i nakalem yetebi aneng beem itel wa atew kebiliw kawtiw ilo fitulokoliw te. Wa kawtiw bi mali kunum waneng ilo mit da koyemomin keyemsomi, sakalaw keko, weng bo bo kenemsiliw kawtiw ite te. Yemdakamin finik i kawtiw biilo kubuleko,
41 O Filho do Homem enviará seus anjos, que retirarão de seu Reino todos os escândalos e todos os que fazem o mal
42 weing dong tem da koyemokoliw te. Koyemiwi, i ka kel bomi, amebomeliwi, ikalem kal dim teing feiwbomi, teing bulung gilkabomi, bokoliw te.
42 e os lançarão na fornalha ardente, onde haverá choro e ranger de dentes.
43 Bomeliwi, Sunbin-Got em kiin dim kel kiol kekabiliw kawtiw i ataan emdiw ikalem Aatim em gawman dim ka kel ailko, bokoliw te.
43 Então, no Reino de seu Pai, os justos resplandecerão como o sol. Aquele que tem ouvidos, ouça.
44 Yangeko, Yesus e iti fakam weng mak bokoyemomele: “Abiil tikin em gawman dim e sak fong gel eisneng bate. E on kisol fian mak aneng mak kel okmobe eisneng emdiw te. Deiw mak ding mak kunum mak mali kawtiw im musun kalo uneko, on kisol be atemeko, kalfong fian kulusomi, iti kasi koleweko, am unse te. Unesomelei, akalem alik alik eisneng angom be mali kawtiw iso tum win so alwol keleweko, kuluse tum win be kuluko, on kisol atemse aneng beelo wese te.
44 O Reino dos céus é também semelhante a um tesouro escondido num campo. Um homem o encontra, mas o esconde de novo. E, cheio de alegria, vai, vende tudo o que tem para comprar aquele campo.
45 Abiil tikin em gawman dim e tum ati te on kisol fian so tum emdiw te. Deiw mak ding mak on kisol so tum wenkabe kunum mak teleko,
45 O Reino dos céus é ainda semelhante a um negociante que procura pérolas preciosas.
46 tum be atemeko, akalem alik alik eisneng angom be mali kawtiw iso tum win so alwol kelewsomi, kuluse tum win beso tum on kisol so ati te beelo wese te.”, yangse kale.
46 Encontrando uma de grande valor, vai, vende tudo o que possui e a compra.
47 Yangeko, iti bokoyemomele: “Abiil tikin em gawman dim e wakal men emdiw te. Mali kawtiw i wakal men be okmun dim duku kolewko, takam banban kulusiliw te.
47 O Reino dos céus é semelhante ainda a uma rede que, jogada ao mar, recolhe peixes de toda espécie.
48 Kulusomeliwi, wakal men be gekei, i elo okmun benggew kel dasomi, ka teineko, takam ken so wa so be diwsomi, ken be alul abuko, wa be kulu kolewsiliw te.
48 Quando está repleta, os pescadores puxam-na para a praia, sentam-se e separam nos cestos o que é bom e jogam fora o que não presta.
49 Beemdiw, fefe ding kabalak e, Sunbin-Got em yemdakamin finik i teleko, kukuw wa kekabiliw kawtiw ikal amen, Sunbin-Got em kiin dim e kiol kuw kekabiliw kawtiw ikal amen, alik alik amen amen kuw keyemokoliw te.
49 Assim será no fim do mundo: os anjos virão separar os maus do meio dos justos
50 Keyemeko, kukuw wa kekabiliw kawtiw biilo galuko, weing dong tem da koyemokoliw te. Koyemiwi, i ka kel bomi, amebomi, ikalem kal dim teing feiwbomi, teing bulung gilkabomi, bokoliw te.”, yangse kale.
50 e os arrojarão na fornalha, onde haverá choro e ranger de dentes.
51 Yangeko, akalem gelewkabiliw kunum biilo dakalalomele: “Yu nem bakayembi sang be kiliko, kilele dolon kebiliw sako?”, yangse kale. Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “No, nu fein kiliko, kilele dolon kebuluw te!”, dangsiliw kale.
51 Compreendestes tudo isto? Sim, Senhor, responderam eles.
52 Dangiwi, e iti weng mak so bokoyemomele: “Yu on kisol so kunum mak em fakam weng kale kililina! E Moses em kukuyemse weng alik alik be kilele kal keko, mali kawtiw ilo beem mongom be kukuyemkabe kunum ete te. Keko beli, e abiil tikin em gawman sang bakati kilele kal kebe kasike, e suaem kukuyemin em on kisol so weng akal, kikis kukuyemin em on kisol so weng bakal alik alik bongguko, mali kunum waneng ilo weng ati ati kuw kukuyemkabe kunum ete te.”, yangse kale.
52 Por isso, todo escriba instruído nas coisas do Reino dos céus é comparado a um pai de família que tira de seu tesouro coisas novas e velhas.
53 Yangeko, em fakam weng bakayemse ding banimse ding kabalak e, Yesus e aneng ka koleweko,
53 Após ter exposto as parábolas, Jesus partiu.
54 akalem am dim kalo unse kale. Uneko, Suda kawtiw im wensankabiliw am kawtem uneko, kalo teliw kawtiw ilo kukuyem kebomi, alenale kale. Kukuyemsomelei, ka biliw kawtiw i em yangse weng be kiliko, yol angeko, bokolomeliw: “Yakai! Kunum kaleem kal e nono keko, nal kel kulabe ye? Kante kitil fian be dulewbelei, e ki keko, auk so kitil aluwbamin fian be aluwbabe ya?
54 Foi para a sua cidade e ensinava na sinagoga, de modo que todos diziam admirados: Donde lhe vem esta sabedoria e esta força miraculosa?
55 Beem alew e am gemin kunum kelei, beem auk u Malia ute te. Em nenggelel im wiin e Sekow o, Yosew o, Saimon o, Suda so ite te.
55 Não é este o filho do carpinteiro? Não é Maria sua mãe? Não são seus irmãos Tiago, José, Simão e Judas?
56 Akalem waneng aul min i kale kel nuso biliw kasike, e kal so auk so be nal kel kuluse a?”, ange ange keko, dakalasiliw kale.
56 E suas irmãs, não vivem todas entre nós? Donde lhe vem, pois, tudo isso?
57 Kanesomi, desi keleweko, em kukuyemin kilele wosulinba kesomi, im elo “Fein!”, dangomin ibolow e net angsiliw kasike, Yesus e ilo weng mak bokoyemomele: “Feinka! Aneng aneng angom kawtiw alik alik i Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak em wiin daolewsiliw kate, akalem am dim kasel i elo nam ‘Fein o!’, dangokoliw te!”, yangse kale.
57 E não sabiam o que dizer dele. Disse-lhes, porém, Jesus: É só em sua pátria e em sua família que um profeta é menosprezado.
58 Yangeko, kawtiw biim elo “Fein!”, danginba kebiliw ibolow beem sen e ka kel e, auk so kitil so eisneng banso kelinba kese kale.
58 E, por causa da falta de confiança deles, operou ali poucos milagres.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.