Marcos 4
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs VC
1 Beli, deiw mak ding mak e, Yesus e iti am be koleweko, Galili okmun benggew dim ka kel kalo teliw kunum waneng ilo kukuyemse kale. Kukuyemei, kunum waneng banban mak Yesus em fukun talsiliw kasike, e kawtiw bi benggew dim ka kel koyemeko, kunuw dim kawtem teineko, ilo weng bokoyemsomi,
1 Jesus pôs-se novamente a ensinar, à beira do mar, e aglomerou-se junto dele tão grande multidão, que ele teve de entrar numa barca, no mar, e toda a multidão ficou em terra na praia.
2 kukuyemin banso mak fakam weng dim elote keko, ilo bokoyemse kale.
2 E ensinava-lhes muitas coisas em parábolas. Dizia-lhes na sua doutrina:
3 — ausente —
3 Ouvi: Saiu o semeador a semear.
4 — ausente —
4 Enquanto lançava a semente, uma parte caiu à beira do caminho, e vieram as aves e a comeram.
5 Wit dem mali mak kawin fong gel tum dim kuminko, fongate akate diwing keloke kate,
5 Outra parte caiu no pedregulho, onde não havia muita terra; o grão germinou logo, porque a terra não era profunda;
6 kimkim dabala tum dim kelei, ataan kitil nam tele ding dim bakate, ais meneng kale fongate akate geetkabe te.
6 mas, assim que o sol despontou, queimou-se e, como não tivesse raiz, secou.
7 Wit dem mali mak wolu dim kuminei, itel ningning so kasi kolewei, kot nam keko, tebelinba kekabe kasike, dem mak gilalinba kekabe te.
7 Outra parte caiu entre os espinhos; estes cresceram, sufocaram-na e o grão não deu fruto.
8 Kate, wit dem mali mak kawin ken deeng dim mitomelei, tebeleko, fian keko, bamki so kesomi, dem fufu mak e 100 kelei, mak e 60 kel kelei, mak e 30 kel kelei, dem gilakabe te.”, yangse kale.
8 Outra caiu em terra boa e deu fruto, cresceu e desenvolveu-se; um grão rendeu trinta, outro sessenta e outro cem.
9 Yangesomi, weng makso bokoyemomele: “Ibolow tem fukalel biliw kawtiw yutaka! Yu weng kale kilele kililoliwka!”, yangse kale.
9 E dizia: Quem tem ouvidos para ouvir, ouça!
10 Yangei, kawtiw banban biim Yesus iti kolewsiliw ding bakate, Yesus em kalun kel kalan kunum iso, mali eso kakabiliw kunum waneng iso, i bongguko, dakalalomeliw: “Fakam weng beem mongom e nimtew a?”, dangeko, elo dakalasiliw kale.
10 Quando se acharam a sós, os que o cercavam e os Doze indagaram dele o sentido da parábola.
11 Dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele: “Sunbin-Got esik yulo akalem gawman ding dim em ibolow win sang kale kaleyemkabe te. Kate, mali kawtiw nem angin keko, binba kebiliw kawtiw i sak nem fakam weng alik bete kuw kilikabiliw kasike,
11 Ele disse-lhes: A vós é revelado o mistério do Reino de Deus, mas aos que são de fora tudo se lhes propõe em parábolas.
12 ‘i weng be fein atemeko, kal kelewinba kekabiliw te.
12 Desse modo, eles olham sem ver, escutam sem compreender, sem que se convertam e lhes seja perdoado.
13 Yangeko, e ilo dakalalomele: “Fakam weng beem mongom e yu akokow kebiliw sako? Akokow kebiliw tewe, yu nono keko, mali fakam weng kiliko, dolon kelokoliw a? Kate yu beem mongom kame kililina!
13 E acrescentou: Não entendeis essa parábola? Como entendereis então todas as outras?
14 Kunum wit ais dem fukulakabe kunum be Sunbin-Got em weng bete fukulakabe te.
14 O semeador semeia a palavra.
15 Mali deiwkim dim kumin mitkabe wit ais dem beem mongom e kanekote: Sunbin-Got em weng be kilibomi, elo “Fein!”, dangbiliw kate, Seten-Ataanim e fongate akate teleko, im ibolow tem beem kulubiliw weng be iti kulu koyemkabe kawtiw biim kiskiw ite te.
15 Alguns se encontram à beira do caminho, onde ela é semeada; apenas a ouvem, vem Satanás tirar a palavra neles semeada.
16 Tum dim mitkabe mali ais dem beem mongom e kanekote: Sunbin-Got em weng kiliko, fongate akate kalfong fian kelewbiliw kate,
16 Outros recebem a semente em lugares pedregosos; quando a ouvem, recebem-na com alegria;
17 i weng be im ibolow mutuk tem kel kilele men diw kel dukulinba kekabiliw kawtiw im kiskiw ite te. Deiw mak ding mak weng beem dulum elote sakik ilum mak kawtiw biim dim telei, mali kawtiw mak i ilo weng beem dulum elote yenomin ibolow keyemiw tewe, kawtiw bi fongate akate weng be iti kolewkabiliw te.
17 mas não têm raiz em si, são inconstantes, e assim que se levanta uma tribulação ou uma perseguição por causa da palavra, eles tropeçam.
18 Wolu dim aim tem kuminkabe ais dem beem mongom e kanekote: Sunbin-Got em weng fongate kuw kiliko, unekabiliw kate,
18 Outros ainda recebem a semente entre os espinhos; ouvem a palavra,
19 i on kisol so, kawin dim em eisneng so, beem ibolow kuw kelewkabiliw kawtiw im kiskiw ite te. I on kisol beem ibolow kuw tiaktiak kelewkabiliw kasike, i Sunbin-Got em weng elo dawkatiko, kelewbomeliwi, em weng be im dim kel dem gilalinba kekabe baka te.
19 mas as preocupações mundanas, a ilusão das riquezas, as múltiplas cobiças sufocam-na e a tornam infrutífera.
20 Kate, kawin ken deeng dim kumineko, dem ken gilakabe ais dem beem mongom e kanekote: Sunbin-Got em weng kiliko, ken dolon ibolow aluwbiliw kunum waneng im kiskiw ite te. Kunum waneng bi ais dem emdiw banban gilalokoliw te. Mali im dem e fufu 100 kel kelei, mali im dem e 60 kel kelei, iti mali im dem e 30 kel keloke te.”,
20 Aqueles que recebem a semente em terra boa escutam a palavra, acolhem-na e dão fruto, trinta, sessenta e cem por um.
21 Beli, e ka biliw kwatiw ilo iti weng mak bokoyemomele: “Yu yongom dong mak aileko, mesesem eisneng so kasi kolewbiliw sako? Bayo! Abisom dim kel ail kolewbeliw kano, mali kawtiw i yongom dong atemomi, fein am matem telemoliwka!
21 Dizia-lhes ainda: Traz-se porventura a candeia para ser colocada debaixo do alqueire ou debaixo da cama? Não é para ser posta no candeeiro?
22 Yu kililina! Bi e, mesesem eisneng mak kame okmobe be, fein fitewoke te. Beemdiw, yawal kebe eisneng mak be, bi e, fein kaimei, kawtiw kal kelewokoliw te.”, yangse kale.
22 Porque nada há oculto que não deva ser descoberto, nada secreto que não deva ser publicado.
23 Yangesomi, weng makso bokoyemomele: “Ibolow tem fukalel biliw kawtiw yutaka! Yu weng kale kilele kililoliwka!”, yangse kale.
23 Se alguém tem ouvidos para ouvir, que ouça.
24 Yangeko, iti bokoyemomele: “Yukal nem kukuyemin weng kale kilele kiliko, aluwboliwka! Yu kun kuluko, nem kukuyemin weng kale kilele kiliko, kuliw tewe, Sunbin-Got e yom ibolow be dolon kuw keyemeko, iti kal fian makso makso dukayemboke te.
24 Ele prosseguiu: Atendei ao que ouvis: com a medida com que medirdes, vos medirão a vós, e ainda se vos acrescentará.
25 Feinka! Mali kawtiw mak i weng kale kilele kiliko, gelewemiw tewe, Sunbin-Got e im fukunin ken ati be makso bamki keyemboke te. Kate mali kawtiw mak i weng kale kilele gelewinba keliw tewe, Sunbin-Got e im atuk fong gel kulusiliw atuk bakati fein kulu koyem keemoke te.”, yangse kale.
25 Pois, ao que tem, se lhe dará; e ao que não tem, se lhe tirará até o que tem.
26 Yangeko, iti fakam weng mak bokoyemomele: “Sunbin-Got em gawman ding dim e ais dem kailei, emikel kuw dem gilakabe ais dem emdiw te.
26 Dizia também: O Reino de Deus é como um homem que lança a semente à terra.
27 taw banim mililiw banim e, e sak ding fenbomelei, ais dem be emikel kuw tebeko, fian keloke kate, kunum be beem tebekemin em mongom e akokow so keloke te.
27 Dorme, levanta-se, de noite e de dia, e a semente brota e cresce, sem ele o perceber.
28 Feinka! Kawin akalem ete ais dem beelo kitil dulewei, e emikel kuw dem gilaloke te. Emisik e sen tebei, emteben e bokbok kesomelei, fe e, fein dem gilalaloke te.
28 Pois a terra por si mesma produz, primeiro a planta, depois a espiga e, por último, o grão abundante na espiga.
29 Dem gilako, yom keloke ding dim kabalak e, musun kayak be sakam dang atul nam mak kuluko, uneko, giti goto giti goto keleweko, wanin dem be kuluko, am de unoke te.”, yangse kale.
29 Quando o fruto amadurece, ele mete-lhe a foice, porque é chegada a colheita.
30 Beli, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Sunbin-Got em gawman ding dim em sang e nono eisneng atew a? E nomin fakam weng atew a?
30 Dizia ele: A quem compararemos o Reino de Deus? Ou com que parábola o representaremos?
31 Em gawman ding dim e ais dem fong gel atew te. Mak kunum mak ais dem atin kuw fong gel mak be kuluko,
31 É como o grão de mostarda que, quando é semeado, é a menor de todas as sementes.
32 akalem musun dim kailoke te. Kailei, ais dem be tebeko, fian keloke ding dim bakate, e sen fian kuw kesomi, nanew musun ais bakilewei, ais teing tiaktiak kelei, awon i em teing takam dim kel teineko, ais beem takak dim be ikalem aim gelokoliw te.”, yangse kale.
32 Mas, depois de semeado, cresce, torna-se maior que todas as hortaliças e estende de tal modo os seus ramos, que as aves do céu podem abrigar-se à sua sombra.
33 Yangse ding dim bakate, Yesus e kawtiw ka biliw kawtiw biilo diwkuw diwkuw fakam weng kuw bakayemkamale kale. E weng ati so kuw bokoyemkabe kasike, em weng kilibisiliw kawtiw bi em yangse weng beelo gal kelinba kesiliw kale.
33 Era por meio de numerosas parábolas desse gênero que ele lhes anunciava a palavra, conforme eram capazes de compreender.
34 Fein. E kawtiw alik alik biilo fakam weng kuw bakayemamele kate, fakam weng beem mongom ete e ibik ete akalem gelewkabiliw kunum waneng ite kuw kilele kaim dim dase kasike, i fakam weng be kiliko, kilele mongom so kal kesiliw kale.
34 E não lhes falava, a não ser em parábolas; a sós, porém, explicava tudo a seus discípulos.
35 Beem ding dim em ataan tem unomin kis kele ding bakate, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum biilo bokoyemomele: “Okmun mali elo unuma!”, yangse kale.
35 À tarde daquele dia, disse-lhes: Passemos para o outro lado.
36 Yangei, i em yangse weng be kiliko, ka biliw kawtiw banban biilo koyemeko, ikati em teinbe kunuw dim kawtem unesomeliwi, eso iso makuw okmun mali elo unsiliw kale. Unsiliw ding dim kabalak e, mali kunuw makso mak iso unsiliw kale.
36 Deixando o povo, levaram-no consigo na barca, assim como ele estava. Outras embarcações o escoltavam.
37 Im unbiliw ding dim bakate, suuk inim inkal so mak teleko, ok fok fok matem alelem teleko, kunuw dim unbiliw dim matem talse kasike, kunuw be wenomin kis kese kale.
37 Nisto surgiu uma grande tormenta e lançava as ondas dentro da barca, de modo que ela já se enchia de água.
38 Kanese ding dim bakate, Yesus e kunuw beem ful dim ka kel e kak kemin dim kak dukuko, akal kimi angse kale. Angei, akalem gelewkabiliw kunum i em mit mewso teleko, dawkalfoleko, gaanin fian mak bokolewomeliw: “Num kukuyemin kunum kutaka! Ok tom yenei, nu makuw kuanokoluw kate, ku nukalem tokso kebelew yako?”, dangeko, olsiliw kale.
38 Jesus achava-se na popa, dormindo sobre um travesseiro. Eles acordaram-no e disseram-lhe: Mestre, não te importa que pereçamos?
39 Olemiwi, e baba teineko, inim fian so okmun so biilo kitil weng mak gaaneko, bokoyemomele: “Kimi o! Gato angina o!”, yangei, fein, inim be sin tew kame tew kanebe be gato gato angeko, daking malmal banim kese kale.
39 E ele, despertando, repreendeu o vento e disse ao mar: Silêncio! Cala-te! E cessou o vento e seguiu-se grande bonança.
40 Kelei, e akalem gelewkabiliw kunum biilo dakalalomele: “Yutaka! Nimtew angom ete yu finganbiliw a? Kate yom fein ibolow gel e kame akal banim sako?”, yangse kale.
40 Ele disse-lhes: Como sois medrosos! Ainda não tendes fé?
41 Yangei, i finganin fian mak keko, ikalem dakale dakale kelomeliw: “Yakai! Kalakanebe kunum kale nomin kunum kate? Suuk inim so, okmun so, beem weng kitil weng kiliko, fein gelewbiliw kasike!”, angsiliw kale.
41 Eles ficaram penetrados de grande temor e cochichavam entre si: Quem é este, a quem até o vento e o mar obedecem?
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.