Lucas 24
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVT
1 Beli, finengdakamin ding Sabat banimei, aneng be iti daneko, kutim mililiw bakate, waneng bi mali memen kelewsiliw kamge eisneng be de uneko, Yesus em fomkamin tum tem dim elo unsiliw kale.
1 No primeiro dia da semana, bem cedo, as mulheres foram ao túmulo, levando as especiarias que haviam preparado,
2 Uneko, ka kel atemiwete: Tum tem beem bontem elo kasi kolewsiliw tum fian be bulbulun uneko, belei, atemsiliw kale.
2 e viram que a pedra tinha sido afastada da entrada.
3 Atemeko, tum tem kawtem uneko, Kamok Fian Yesus em fom elo ka kel belei, ateminba kesiliw kale.
3 Quando entraram no túmulo, não encontraram o corpo do Senhor Jesus.
4 Ateminba keko, ibolow tiaktiak kesomi, “Yesus em fom e nal kel be ya?”, ange ange kesiliw ding dim bakate, i ilim kais nam minggiko, ailbin filik falak so kunum alew mak mobiliwi, yetemsiliw kale.
4 Enquanto estavam ali, perplexas, dois homens apareceram, vestidos com mantos resplandecentes.
5 Yetemsiliw ding dim bakate, wanggel bi finganin fian mak kesomi, gatak wakas angeko, kawin dim elo kiin doung angsiliw kale. Angesomeliwi, kunum alew bi waneng biilo bokoyemomeliw: “Nimtew angom ete, finik so kunum beelo fomkamin dim kale kel fenem talbiliw a?
5 As mulheres ficaram amedrontadas e se curvaram com o rosto em terra. Então os homens perguntaram: “Por que vocês procuram entre os mortos aquele que vive?
6 Feinka! E kale kel binba be te. E iti baba teinko, mo kembe kasike! Yu Yesus em Galili aneng fian ka biliwi, yulo bakayemale weng be kilele ibolow fukunemoliwka!
6 Ele não está aqui. Ressuscitou! Lembrem-se do que ele lhes disse na Galileia:
7 E yulo bokoyemomele: ‘Maka kawtiw i Kawtiw Aul nelo sili sili kukuw gelewkabiliw kawtiw im teing dim elo duyemiwi, i nelo ais dim sil biki konemokoliw te. Konemokoliw kate, alemsal kel ding dim kabalak e, ne iti baba teinoki te.’, yangse kasike!”, yangsiliw kale.
7 ‘É necessário que o Filho do Homem seja traído e entregue nas mãos de pecadores, seja crucificado e ressuscite no terceiro dia’”.
8 Yangiwi, wanggel bi akalem suaem yangenale weng be ibolow fukuneko,
8 Então lembraram-se dessas palavras de Jesus
9 fomkamin dim be koleweko, kanese eisneng be Yesus em guel kel gelewkabiliw kunum so, mali iso ka biliw kunum waneng iso, alik alik biilo bakayem unsiliw kale.
9 e, voltando do túmulo, foram contar aos onze discípulos e a todos os outros o que havia acontecido.
10 Weng bakayem unsiliw mali wanggel biim wiin e kanekote:
10 Maria Madalena, Joana, Maria, mãe de Tiago, e as outras mulheres que as acompanhavam relataram tudo aos apóstolos.
11 I kalan weng be de unsiliw kate, Yesus em gelewkabiliw kunum bi waneng biim weng be kiliko, “Weng be sak weng kuw te! Fein bate!”, angsiliw kale.
11 Para eles, porém, a história pareceu absurda, e não acreditaram nelas.
12 Angsiliw kate, Fita e yakoko, Yesus em fomkamin dim elo atebam unse kale. Uneko, tum tem beem abisom dim mewso unse ding dim bakate, e mul sukun angeko, tum tem kawtem elo kiin doung angeko, atemete: Yesus em falal kolewsiliw ilim kuw belei, e atemse kale. Atemeko, ibolow tiaktiak keko, iti akalem am elo unse kale.
12 Mas Pedro se levantou e correu até o túmulo. Abaixando-se, olhou atentamente para dentro e viu os panos de linho vazios; então voltou para casa, admirado com o que havia acontecido.
13 Beli, Yesus em gelewkabiliw kunum alew mak i Selusalem abiw mutuk fian koleweko, abiw fong mak em wiin e Emeus kalo unsiliw kale. Abiw be singam bate. Mewso te.
13 Naquele mesmo dia, dois dos seguidores de Jesus caminhavam para o povoado de Emaús, a onze quilômetros de Jerusalém.
14 Aso im Emeus em deiw ka unsiliw ding dim bakate, aso i Selusalem abiw mutuk em kanese weng alik alik beem dulum elo bokole bokole kem unsiliw kale.
14 No caminho, falavam a respeito de tudo que havia acontecido.
15 Bokolew bokolew kem unbiliwi, Yesus e aso im mutuk ka teleko, makuw unsiliw kale.
15 Enquanto conversavam e discutiam, o próprio Jesus se aproximou e começou a andar com eles.
16 Unbomi, Sunbin-Got e aso biim kiin net keyemei, i Yesus elo abelew kelewsiliw kale.
16 Os olhos deles, porém, estavam como que impedidos de reconhecê-lo.
17 Keko beli, Yesus e aso biilo bokoyemomele: “Yu nimtew weng mak bakam unbiliw a?”, yangse kale. Yangei, aso i dubuluw moko, sakik ibolow fian kesiliw kale.
17 Jesus lhes perguntou: “Sobre o que vocês tanto debatem enquanto caminham?”. Eles pararam, com o rosto entristecido.
18 Kesomeliwi, mak kunum em wiin e Kiliofas e elo yan weng bokolewomele: “Eke! Kawtiw banban kuw Selusalem abiw mutuk fian kawtem elo uneko, ka em kanese eisneng be kilele kal kebiliw kate, kukalem ete kuw kanese sang be akokow kelewbelew sako?”, dangse kale.
18 Então um deles, chamado Cleopas, respondeu: “Você deve ser a única pessoa em Jerusalém que não sabe das coisas que aconteceram lá nos últimos dias”.
19 Dangei, Yesus e aso ilo dakalomele: “Nimtew eisneng mak kane kembe ya?”, yangei, aso i elo yan weng bokolewomeliw: “Nu Nasalet abiw mutuk fian kayak Yesus em sang bakam talbuluw te! E Sunbin-Got so, kawtiw so, alik alik num kiin dim e Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum wiin so kitil nam so kunum ete te.
19 “Que coisas?”, perguntou Jesus. “As coisas que aconteceram com Jesus de Nazaré”, responderam eles. “Ele era um profeta de palavras e ações poderosas aos olhos de Deus e de todo o povo.
20 — ausente —
20 Mas os principais sacerdotes e outros líderes religiosos o entregaram para que fosse condenado à morte e o crucificaram.
21 — ausente —
21 Tínhamos esperança de que ele fosse aquele que resgataria Israel. Isso tudo aconteceu há três dias.
22 Kane kembe kate kame, num mutuk biliw mali waneng mak nulo weng mak bokoyemiwi, nu kiliko, yol ange kembuluw te. Nimtew angom? Kameem aneng dane ding dim bakate, i Yesus em fomkamin dim elo uneko,
22 “Algumas mulheres de nosso grupo foram até seu túmulo hoje bem cedo e voltaram contando uma história surpreendente.
23 atemiwete: Em fom e ka kel binba kelei, i atem kembiliw kasike. Atemeko, i iti num dim elo teleko, nulo bokoyemomeliw: ‘Mali Sunbin-Got em yemdakamin finik makuw ka biliwi, nu yetem kembuluw te. Yetemuwi, i nulo bokoyemomeliw: ‘E finik so baba tein kembe kai!’, yange kembiliw te.’, yangeko, nulo bokoyem kembiliw te.
23 Disseram que o corpo havia sumido e que viram anjos que lhes disseram que Jesus está vivo.
24 Yangiwi, num mutuk biliw mali kunum mak i waneng biim weng be kiliko, ikati fomkamin kalo atebam une kembi te. Keko beli, wanggel im yangiw weng be fein dem ke kembe kate, i Yesus elo ateminba ke kembiliw te.”, dangsiliw kale.
24 Alguns homens de nosso grupo correram até lá para ver e, de fato, tudo estava como as mulheres disseram, mas não o viram.”
25 Dangiwi, e aso ilo bokoyemomele: “Kaso yu kilele ibolow fukuninba kesomi, ibolow dolon kelinba kunum yutaka! Yu Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum im sua kel yangbisiliw weng be kiliko, ‘Fein!’, danginba kebiliw sako?
25 Então Jesus lhes disse: “Como vocês são tolos! Como custam a entender o que os profetas registraram nas Escrituras!
26 Feinka! Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum bi sua kel akate bokolomeliw: ‘Mesaya e teleko, betbet fian mak kuluko, kuaneko, iti finik so baba teineko, kamok fian kesomi, akalem wiin fian so abin kalo unoke te.’, angsiliw kasike!”, yangse kale.
26 Não percebem que era necessário que o Cristo sofresse essas coisas antes de entrar em sua glória?”.
27 Yangeko, Moses em weng so, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum im weng be so, Sunbin-Got em fut tem Mesaya em dulum elo bosiliw mali weng be so, weng alik alik beem mongom e ilo kilele kukuyemeko, aso im ibolow dolon keyemse kale.
27 Então Jesus os conduziu por todos os escritos de Moisés e dos profetas, explicando o que as Escrituras diziam a respeito dele.
28 Keyemsomelei, yenggdel i Emeus abiw kalo mewso talsiliw kale. Talsiliw ding dim bakate, Yesus e weng bakamko, unomin ibolow atew kese kale.
28 Aproximando-se de Emaús, o destino deles, Jesus fez como quem seguiria viagem,
29 Unomin ibolow atew keemei, aso i elo kitil kuw keleweko, bokolewomeliw: “Wee! Ku nuso kalak kola! Nimtew angom? Ataan akati tem dokong angeko, kutiliw akal mewso kele kasike!”, dangsiliw kale. Dangiwi, e aso im weng be kiliko, aso im am kawtem elo unse kale.
29 mas eles insistiram: “Fique conosco esta noite, pois já é tarde”. E Jesus foi para casa com eles.
30 Keko beli, am kawtem wanin wanomin kesiliw ding dim bakate, Yesus e belet wanin be kuluko, Sunbin-Got elo “Weso! Seyo!”, dangeko, belet wanin be fakal fakal keleweko, aso ilo duyemse kale.
30 Quando estavam à mesa, ele tomou o pão e o abençoou. Depois, partiu-o e lhes deu.
31 Em duyemse ding dim bakate, aso im kiin akal, ibolow fukunin akal, silel angeko, elo dolon kuw atemsiliw kale. Atemiwi, Yesus em ka kel be ding dim bakate, e banim banim kelei, aso i elo ateminba kesiliw kale.
31 Então os olhos deles foram abertos e o reconheceram. Nesse momento, ele desapareceu.
32 Kanese ding dim bakate, aso i bokolew bokolew keko, bokolomeliw: “Em aso nuso deiw teleko, aso nulo Sunbin-Got em fut tem em weng mongom be kilele bokoyem kembe ding dim bakate, aso nu em yange kembe weng be kilisomeluwi, aso num ibolow bi silel angeko, dolon keko, ibolow kakat ati ke kembuluw te!”, angsiliw kale.
32 Disseram um ao outro: “Não ardia o nosso coração quando ele falava conosco no caminho e nos explicava as Escrituras?”.
33 Aso im angsiliw ding dim bakate, aso i iti ikalem abiw koleweko, Selusalem abiw mutuk fian kalo uneko, Yesus em guel kel gelewkabiliw kunum so, iso biliw kunum waneng bi so, alik alik ka kel makuw wensansiliw kunum waneng ilo yetebam unsiliw kale.
33 E, na mesma hora, levantaram-se e voltaram para Jerusalém. Ali, encontraram os onze discípulos e os outros que estavam reunidos com eles,
34 Yetebam uneko, aso im abiw ka talsiliw ding dim bakate, ka biliw kunum waneng i aso ilo bokoyemomeliw: “Feinka! Kamok Fian moko, finik so be te! Saimon akal elo atem kembe kasike!”, yangsiliw kale.
34 que lhes disseram: “É verdade que o Senhor ressuscitou! Ele apareceu a Pedro!”.
35 Yangiwi, aso ikal ilo bokoyemomeliw: “Aso nukati elo deiw kel atem kembuluw kate, aso nu elo abelew kuw keleweko, dolon kelinba kelew kembuluw te. Kate, Yesus em belet wanin fakal fakal keleweko, nulo duyemse ding dim kabalak e, aso nukati elo kal keleweko, dolon kelew kembuluw te.”, yangsiliw kale.
35 Então os dois contaram como Jesus tinha aparecido enquanto andavam pelo caminho, e como o haviam reconhecido quando ele partiu o pão.
36 Im yangsiliw ding dim bakate, Yesus akati im mutuk ka kel moko, alik alik ilo bokoyemomele: “Ibolow menew so boliwka!”, yangse kale.
36 Enquanto contavam isso, o próprio Jesus apareceu entre eles e lhes disse: “Paz seja com vocês!”.
37 Yangei, i elo atemeko, yol angeko, finganin mak kuluko, ibolow fukunomeliw: “Ibo! Yakei! Sawkal mak telbe sako!”, angeko, olsiliw kale.
37 Eles se assustaram e ficaram amedrontados, pensando que viam um fantasma.
38 Oliwi, e ilo bokoyemomele: “Nimtew angom ete yu finganeko, ‘Fein!’, nanginba kebiliw a?
38 “Por que estão perturbados?”, perguntou ele. “Por que seu coração está cheio de dúvida?
39 Yu teleko, nem yan o, teing o, kale atenemina! Atenemsomi, teleko, nem kal dim kalakati nauleko, kal keliwete: Ne sawkal ba kate, kal so kun so kunum nete te!”, yangse kale.
39 Vejam minhas mãos e meus pés. Sou eu mesmo! Toquem-me e vejam que não sou um fantasma, pois fantasmas não têm carne nem ossos e, como veem, eu tenho.”
40 Yangeko, ilo akalem yan a teing a be kukuyemse kasike,
40 Enquanto falava, mostrou-lhes as mãos e os pés.
41 i elo atemsomi, yol angeko, kakatsiliw kate, i elo kilele “Fein!”, danginba kesiliw kale. Keko kasike, e ilo bokoyemomele: “Wanin mak de teliw kano, ne yom kiin dim kel wano yo!”, yangse kale.
41 Eles continuaram sem acreditar, cheios de alegria e espanto. Então Jesus perguntou: “Vocês têm aqui alguma coisa para comer?”.
42 Yangei, i fein takam gis anung mak delew teliwi,
42 Eles lhe deram um pedaço de peixe assado,
43 e kuluko, im kiin dim kel wanse kale.
43 e ele comeu diante de todos.
44 Wansomelei, e iti weng mak bokoyemomele: “Nem yuso kakabisi ding dim kabalak e, ne Moses em weng so, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum im weng iso, Sunbin-Got em kunum alik biim fut ayem tem bosiliw em weng beem mongom e yulo dolon kuw keyemeko, kukuyemomeli: ‘Kanele eisneng be nem dulum elo fein keloke te!’, yangsi te.”, yangse kale.
44 Em seguida, disse: “Enquanto ainda estava com vocês, eu lhes falei que devia se cumprir tudo que a lei de Moisés, os profetas e os salmos diziam a meu respeito”.
45 Yangeko, im ibolow silel keyemeko, Sunbin-Got em fut tem em weng beem mongom e dolon kuw keyemeko,
45 Então ele lhes abriu a mente para que entendessem as Escrituras,
46 bokoyemomele: “Sunbin-Got em fut tem weng bokolomele: ‘I Mesaya elo aliwi, e kuaneko, alemsal kel ding dim kabalak e, e iti baba teineko, finik so keloke te.
46 e disse: “Sim, está escrito que o Cristo haveria de sofrer, morrer e ressuscitar no terceiro dia,
47 Keloke kasike, kawin dim kaleem aneng aneng angom im kasel alik alik i Weng Kal Ken Ati be kilisomi, ibolow famdeliw kano, Sunbin-Got e im sili sili ibolow be sak misim kuw kulu koyemoke te. Kasike kame, yu emisik keko, Selusalem abiw mutuk fian em kasel ilo weng be bakayem unoliwka!
47 e que a mensagem de arrependimento para o perdão dos pecados seria proclamada com a autoridade de seu nome a todas as nações, começando por Jerusalém.
48 Alik yu kane kembe beem sang be kilele kiinwalako, atem kembiliw te.
48 Vocês são testemunhas dessas coisas.
49 Yu kilele kililoliwka! Aatim em ‘Kaneyemoki te!’, yangse weng be yom dulum elo fein keloke kate kame, yu uneko, abiw mutuk fian kawtem kel beem kaneloke ding fenem unoliwka! Kaneloke ding dim kabalak e, yu abiil tikin em auk so kitil so fein kulokoliw kasike.”, yangse kale.
49 “Agora, envio a vocês a promessa de meu Pai. Mas fiquem na cidade até que sejam revestidos do poder do céu”.
50 Yangeko, akalem gelewkabiliw kunum biilo yemde unei, i Betani abiw fong em mit mewso kalo unsiliw kale. Unesomeliwi, e akalem teing daok kesomi, bamki so keyemse kale.
50 Depois Jesus os levou a Betânia e, levantando as mãos para o céu, os abençoou.
51 Em bamki so koyemse ding dim bakate, Sunbin-Got e elo abiil tikin elo debele unesomelei, e ilo fein koyemse kale.
51 Enquanto ainda os abençoava, deixou-os e foi elevado ao céu.
52 Keko beli, Yesus em gelewkabiliw kunum bi ka kel akate katin bukbuk angeko, Yesus em wiin fian daolewsomi, kakat fian mak kuluko, iti Selusalem abiw mutuk fian kalo unsiliw kale.
52 Então eles o adoraram e voltaram para Jerusalém cheios de grande alegria.
53 Beli, i diwkuw diwkuw Sunbin-Got em am yol aneng dim ka kel bomeliwi, Sunbin-Got em wiin fian daolewko, alenaliw kale.
53 E estavam sempre no templo, louvando a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.