Lucas 19
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NTLH
1 Kaneko beli, Yesus e Seliko abiw mutuk fian kawtem elo uneko, iti kolewomin memen kese kale.
1 Jesus entrou em Jericó e estava atravessando a cidade.
2 Kelei, abiw mutuk ka e, mak kunum mak em wiin e Sakius alenale kale. E on kisol fokoliwi, deimale kunum im kak kunum keko, on kisol fian so kunum ke alenale kale.
2 Morava ali um homem rico, chamado Zaqueu, que era chefe dos cobradores de impostos.
3 Ke bomelei, e ibolow fukunomele: “Yesus e nonoko kunum kate? Ne elo atebam uno yo!”, angse kate, e sukum kunum alenale kale. Kaem ding dim bakate, kawtiw banban mak ka bisiliw kasike, e ki keko, Yesus elo ateminba kese kale.
3 Ele estava tentando ver quem era Jesus, mas não podia, por causa da multidão, pois Zaqueu era muito baixo.
4 Ateminba kesomi, e ibolow fukunomele: “Yesus e mew kale toloke kai!”, angeko, fongate akate yako uneko, Yesus em telbe deiw kaem ais fian mak beem el gou unse kale.
4 Então correu adiante da multidão e subiu numa figueira brava para ver Jesus, que devia passar por ali.
5 Unesomelei, Yesus e teleko, em be dim kalo kiin angeko, Sakius elo atemeko, bokolewomele: “Sakius kutaka! Ku fongate akate mita! Mit telew kano, kom am elo unuma o!”, dangse kale.|alt="Zaccheus" src="IB04120.tif" size="col" ref="Iluk 19:5"
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhou para cima e disse a Zaqueu:
6 Dangei, Sakius e kalfong fian kesomi, fongate akate ais el elote kilis mit telei, aso i akalem am elo unsiliw kale.
6 Zaqueu desceu depressa e o recebeu na sua casa, com muita alegria.
7 Keko beli, aso im unsiliw ding dim bakate, ka biliw kawtiw i aso ilo yetemeko, ibolow mesem keyemeko, weng nutnut keyemeko, bokolomeliw: “Yesus e sili sili nam kunum bakalem am elo une kai!”, ange ange kesiliw kale.
7 Todos os que viram isso começaram a resmungar: — Este homem foi se hospedar na casa de um pecador!
8 Angiwi, Yesus em Sakius em am kawtem talse ding dim bakate, e Kamok Fian elo bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Nem mali on kisol eisneng be em banim kawtiw ilo amen kuw duyemoki te. Duyemeko, mali dasuw keyemeko, on kisol yakut keyemsi kawtiw biim tum win bakati iti ketket teben kel ding beki kuw duyemoki te.”, dangse kale.
8 Zaqueu se levantou e disse ao Senhor: — Escute, Senhor, eu vou dar a metade dos meus bens aos pobres. E, se roubei alguém, vou devolver quatro vezes mais.
9 Dangei, Yesus e elo bokolewomele: “Abalakam e kom fein kunum mongom ete te. Kame kuw, Sunbin-Got e kom am biliw kunum waneng alik alik ilo sunsun finik so kulomin em deiw ka kel mose te.
9 Então Jesus disse:
10 Feinka! Kawtiw Aul ne teleko, kuankemin deiw kakabiliw kawtiw ilo feneko, sunsun finik so bin kulomin em deiw ka kel molomin beem dulum talsi te.”, dangse kale.
10 Porque o
11 Dangei, ka biliw kawtiw im yange weng be kilisiliw ding dim bakate, e fakam weng mak so bokoyemse kale. Nimtew angom? Yesus em Selusalem abiw mutuk fian mewso talse ding dim bakate, ka biliw kawtiw i ibolow fukunomeliw: “Kame kuw Sunbin-Got em gawman ding dim be fein kaim dim fitewoke kai!”, angsiliw kasike.
11 Jesus contou uma parábola para os que ouviram o que ele tinha dito. Agora ele estava perto de Jerusalém, e por isso eles estavam pensando que o Reino de Deus ia aparecer logo.
12 Keko beli, e fakam weng kale bokoyemomele:
12 Então Jesus disse:
13 Angei, em unbe ding dim bakate, e akalem king kel weng afak kunum ilo gaayemei, i teliwi, e ilo tum win ki kuw amen tak tak keyemeko, bokoyemomele: ‘Nem ka binba ding dim kabalak e, yu tum win kale kuluko, eso aluwsomi, tum win beem fufu e fian kuw keloliwka!’, yangeko, fein unse te.
13 Antes de viajar, chamou dez dos seus empregados, deu a cada um uma moeda de ouro e disse: “Vejam o que vocês conseguem ganhar com este dinheiro, até a minha volta.”
14 Kate, akalem aneng fian kasel i elo ibolow wa keleweko, kunum beem unse ding dim bakate, i ibik weng mak de uneko, bokolomeliw: ‘Nu kunum beelo ibolow kelinba kelewbuluw kasike, e num emisik kamok fian nam kele te!’, angsiliw te.
14 — Acontece que o povo do seu país o odiava e por isso mandou atrás dele uma comissão para dizer que não queriam que aquele homem fosse feito rei deles.
15 Angsiliw kate, i elo fein aneng beem emisik kamok fian mo kolewsiliw te.
15 — O homem foi feito rei e voltou para casa. Aí mandou chamar os empregados a quem tinha dado o dinheiro, para saber quanto haviam conseguido ganhar.
16 Yangei, emisik weng afak kunum mak teleko, bokolewomele: ‘Kamok kutaka! Ku nelo tum win fong gel mak dunemselew kate, ne tum win be dowtoloko, em fufu iti king kel anung mak kulusi te.’, dangse te.
16 O primeiro chegou e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei dez.”
17 Dangei, emisik kamok be kunum beelo bokolewomele: ‘Kenati! Ku ken aluwbamin mak keselew te! On kisol fong gel kuw dukemsi kate, ku kiol kuw kunum kesomi, kilele aluwbaselew kasike, ne kulo wiin so kunum kekemeko, king kel abiw mutuk beem yetebin kunum kekemi te.’, dangse te.
17 — “Muito bem!” — respondeu ele. — “Você é um bom empregado! E, porque foi fiel em coisas pequenas, você vai ser o governador de dez cidades.”
18 Dangei, iti weng afak kunum mak teleko, bokolewomele: ‘Kamok kutaka! Ku nelo tum win fong gel mak dunemselew kate, ne tum win be dowtoloko, em fufu iti teingabi kel anung mak kulusi te.’, dangse te.
18 — O segundo empregado veio e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei cinco.”
19 Dangei, emisik kamok be kunum beelo bokolewomele: ‘Kenati! Ne kulo wiin so kunum kekemeko, teingabi kel abiw mutuk beem yetebin kunum kekemi te.’, dangse te.
19 — “Você vai ser o governador de cinco cidades!” — disse o patrão.
20 Dangei, iti weng afak kunum mak teleko, bokolewomele: ‘Kamok kutaka! Kom nelo dunemselew on kisol be bakalete. Ne elo ilim anung mak beem mutuk tem dasi te.
20 — O outro empregado chegou e disse: “Patrão, aqui está a sua moeda. Eu a embrulhei num lenço e a escondi.
21 Nimtew angom? Ne kal kelite: Ku kunum atul nam kebelew kasike, ne kom angan finganbi te. Ku mali kawtiw im dukusiliw mesesem mesesem eisneng be sak kulusomi, mali kawtiw im kaisiliw musun em wanin akal sak kulukabelew kunum kute kasike.’, dangse te.
21 Tive medo do senhor, porque sei que é um homem duro, que tira dos outros o que não é seu e colhe o que não plantou.”
22 Dangei, emisik kamok be yan weng bokolewomele: ‘Soson baluw kunum kutaka! Kukalem nangew weng beem dulum akate geekemoki te! Ku kal kelewete: Ne kunum atul nam kasike, mali kawtiw im dukusiliw mesesem mesesem eisneng be sak kulusomi, mali kawtiw im kaisiliw musun em wanin akal sak kulukabi kunum nete te.
22 — Ele respondeu: “Você é um mau empregado! Vou usar as suas próprias palavras para julgá-lo. Você sabia que sou um homem duro, que tiro dos outros o que não é meu e colho o que não plantei.
23 Kasike, nimtew angom ete ku nem dukemsi tum win be kuluko, mali kawtiw im on kisol yetebiliw kunum im teing dim dalinba keselew a? Kaneselew tewe, tum win be iti fufu beki kuw kebe tew kelei, nem iti teli ding dim kame, ne tum win fian alik be iti kuli tew te.’, dangse te.
23 Então por que você não pôs o meu dinheiro no banco? Assim, quando eu voltasse da viagem, receberia o dinheiro com juros.”
24 Dangeko, ka biliw kawtiw ilo bokoyemomele: ‘Yu fongate akate kunum kaleem tum win anung be kuluko, on kisol dowtoloko, em fufu anung e king kel kuluse kunum beem teing dim elo dalina!’, yangse te.
24 — E disse para os que estavam ali: “Tirem dele a moeda e deem ao que tem dez.”
25 Yangei, i elo bokolewomeliw: ‘Kamok kutaka! E tum win fian so kunum kebe kai!’, dangiwi,
25 Eles responderam:
26 e yan weng bokoyemomele: ‘Mali em so biliw kawtiw ilo iti makso duyemoki te. Kate, ne mali em banim biliw kawtiw im fong gel eisneng bakati kulu koyemoki te.
26 — E o patrão disse:
27 Kate, nelo maka kenemeko, ‘Nu kunum beelo ibolow kelinba kebuluw kasike, e kanelom num emisik kamok keloke te!’, angbiliw kawtiw bi yu yemde teleko, nakalem kiin dim kale kel yeniwi, i kuanoliwka!’, yangse te.”,
27 E agora tragam aqui os meus inimigos, que não queriam que eu fosse o rei deles, e os matem na minha frente.”
28 Beli, Yesus em weng be banimse ding dim bakate, eso, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik i aneng ka koleweko, mitem uneko, Selusalem abiw mutuk fian mewso talsiliw kale.
28 Depois de dizer isso, Jesus foi adiante deles para Jerusalém.
29 Telesomi, Betfage abiw gel so, Betani abiw gel so, abiw alew biim mewso talsiliw ding dim bakate, i kawin muk kang mak em wiin e Oliw amgu ka kel talsiliw kale. Teliwi, e akalem gelewkabiliw kunum alew mak yamdako,
29 Quando iam chegando aos povoados de Betfagé e Betânia, que ficam perto do monte das Oliveiras, enviou dois discípulos na frente,
30 bokoyemomele: “Kaso yu abiw fong kalo kawtem unoliwka! Kawtem unbiliw ding dim bakate, kaso yu donki samal men mak ka belei, atemokoliw te. Kawtiw mak beem dim e teininba kekabiliw donki ete te. Kaso yu donki men be kuluko, kaleelo de tololiwka!
30 com a seguinte ordem:
31 Kaso yom elo de tolokoliw ding dim kabalak e, mak kunum mak yulo dakalako, bokoyemomele: ‘Kaso yu nono kelomin kanebiliw a?’, yangeko, dakalale tewe, kaso yu yan weng bokolewomeliw: ‘Nukalem Kamok Fian e ‘Kaso yu elo kulu de telina!’, yange kembe kasike, aso nu elo deim tuluw te.’, dangoliwka!”, yangse kale.
31 Se alguém perguntar por que vocês estão fazendo isso, digam que o Mestre precisa dele.
32 Yangei, aso i uneko, Yesus em ilo yange kembe weng be fein kanesiliw kale.
32 Eles foram e acharam tudo como Jesus tinha dito.
33 Keko beli, i donki samal men beem nang silelsiliw ding dim bakate, donki beem kayak e ilo dakalalomele: “Kaso yu nono kelomin kanebiliw a?’, yangei,
33 Quando estavam desamarrando o jumentinho, os donos perguntaram: — Por que é que vocês estão desamarrando o animal?
34 aso i yan weng bokolewomeliw: “Kamok Fian e ‘Kaso yu elo kulu de telina!’, yange kembe kasike, aso nu elo deim tuluw te.”, dangsiliw kale.
34 Eles responderam: — O Mestre precisa dele.
35 Dangeko, aso i donki be Yesus em mit de uneko, ikalem ilim tiaktiak beem dim tikolewsomi, Yesus elo donki em dim ka tein kolewsiliw kale.
35 Então eles levaram o jumentinho para Jesus, puseram as suas capas sobre o animal e ajudaram Jesus a montar.
36 Ka tein kolewiwi, em unse ding dim bakate, kawtiw i ikalem ilim tiaktiak akati guloko, deiwkim dim kel enke dukusiliw kale.
36 Conforme ele ia passando, o povo estendia as suas capas no caminho.
37 Keko beli, Yesus e Oliw amgu tikin em kolew tele deiw mewso talse ding dim bakate, elo anggelew talsiliw kawtiw banban bi Yesus em kanese kitil so auk so eisneng beelo ibolow fukunsomi, kalfong keleweko, dilinsomi, Sunbin-Got em wiin fian daolewsiliw kale.
37 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém, na descida do monte das Oliveiras, uma grande multidão de seguidores ia com ele. E eles, cheios de alegria, começaram a louvar a Deus em voz alta por tudo o que tinham visto.
38 Daolewsomi, bokolomeliw:
38 Eles diziam: — Que Deus abençoe o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e
39 Angiwi, mali Falisi kunum i kawtiw im gaanin beem dulum elo Yesus elo kitil weng mak bokolewomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Ku kukalem kenggelewbiliw kawtiw biilo ‘Kimi angina! Weng ayem!’, yangolewka!”, dangsiliw kale.
39 Aí alguns fariseus que estavam no meio da multidão disseram a Jesus: — Mestre, mande que os seus seguidores calem a boca!
40 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu kilele kililina! Kunum waneng bi bontem kasiliw tewe, tum ite Sunbin-Got em wiin fian daolokoliw te.”, yangse kale.
40 Jesus respondeu:
41 Yangeko, Selusalem abiw mutuk fian mewso teleko, abiw mutuk kasel yetemeko, ameko,
41 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém e viu a cidade, chorou com pena dela
42 weng mak bokolomele: “Ibo! Nem ibolow fian e kanekote: Yu nem weng bokoyemsi weng be kiliko, geleweko, kame kuw ibolow menew so bin kulukoliw te. Kate kanele ding be yu dolon kelinba kebiliw te!
42 e disse:
43 Kate, deiw mak ding mak toloke ding dim kabalak e, maka i teleko, yom abiw mutuk fian be ow falal mutuk da koyemsomi, yom wati kitil nam be mit mewso kawin fakala dukulu tikin tikin fakala dukusomi,
43 Pois chegarão os dias em que os inimigos vão cercá-la com rampas de ataque, e vão rodeá-la, e apertá-la de todos os lados.
44 kawtiw yelimel yulo kuiaw kuiaw teleko, yukalem tum kun am kitil nam am biliw beelo dakalemeko, tolokoliw te. Nimtew angom? Nem teleko, yulo dokoyemomin teli ding dim bakate, yu dolon keko, ateminba kebiliw kasike.”, yangse kale.
44 Eles destruirão completamente você e todos os seus moradores. Não ficará uma pedra em cima da outra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus veio para salvá-la.
45 Beem ding dim bakate, Yesus e Sunbin-Got em yol am aneng wati dak teleko, webiliw kawtiw ka biliw biilo kut yembakako,
45 Jesus entrou no pátio do Templo e começou a expulsar dali os vendedores.
46 bokoyemomele: “Sunbin-Got em fut tem kabalak e bokoyemomele:
46 Ele lhes disse:
47 Keko beli, diwkuw ding e, Yesus e Sunbin-Got em am yol aneng ka kel kawtiw ilo Sunbin-Got em weng kukuyemale kale. Kukuyembelei, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin bi so, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum bi so, Selusalem abiw fian im kak kunum bi so, alik alik i Yesus elo alomin deiw fensiliw kale.
47 Jesus ensinava no pátio do Templo todos os dias. Os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes do povo queriam matá-lo.
48 Fensiliw kate, kawtiw alik alik i Yesus em Sunbin-Got em weng bokose weng be atin kuw kilele wosusiliw kasike, i elo alomin deiw mak ateminba kesiliw kale.
48 Mas não achavam jeito de fazer isso, pois todos o escutavam com muita atenção.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.