Lucas 19

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kaneko beli, Yesus e Seliko abiw mutuk fian kawtem elo uneko, iti kolewomin memen kese kale.
1 Jesu na Jericho tit naatu nati bar merar wanawanan remor inan,
2 Kelei, abiw mutuk ka e, mak kunum mak em wiin e Sakius alenale kale. E on kisol fokoliwi, deimale kunum im kak kunum keko, on kisol fian so kunum ke alenale kale.
2 basit nati’imaim orot totobuyoy wairafin wabin Zakias, kabay o’onayah hai orot ukwarin ma’am tit.
3 Ke bomelei, e ibolow fukunomele: “Yesus e nonoko kunum kate? Ne elo atebam uno yo!”, angse kate, e sukum kunum alenale kale. Kaem ding dim bakate, kawtiw banban mak ka bisiliw kasike, e ki keko, Yesus elo ateminba kese kale.
3 Kok kwanekwan Jesu ana yumat ta’itin, baise i orot kabumin sabuw rou’ay gagamin na’in nan hisumisum i men karam boro Jesu ta’itin.
4 Ateminba kesomi, e ibolow fukunomele: “Yesus e mew kale toloke kai!”, angeko, fongate akate yako uneko, Yesus em telbe deiw kaem ais fian mak beem el gou unse kale.
4 Naatu sabuw aunah i’iyon nunuw in ai sycamore afe’en yen mare ma Jesu nan ta’itinimih, anayabin Jesu ef nati’iwat inan.
5 Unesomelei, Yesus e teleko, em be dim kalo kiin angeko, Sakius elo atemeko, bokolewomele: “Sakius kutaka! Ku fongate akate mita! Mit telew kano, kom am elo unuma o!”, dangse kale.|alt="Zaccheus" src="IB04120.tif" size="col" ref="Iluk 19:5"
5 Baise Jesu na nati ai anamaim titit ana veya an kutan bat, naatu ai afe’en nuw ra’at eo, “Zakias saise kura’iy, anayabin ayu akokok boun o abaremaim airit tanama.” Jesus Zachaeus ai afe’en ma’am isan eafa’af ra’at|alt="Jesus talking to Zachaeus in tree" src="CN01776B.TIF" size="col" loc="Luk 19.5" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="19.5"
6 Dangei, Sakius e kalfong fian kesomi, fongate akate ais el elote kilis mit telei, aso i akalem am elo unsiliw kale.
6 Zakias matan kabiy kayam rena haw tit, kawasa auman Jesu ana merar yi
7 Keko beli, aso im unsiliw ding dim bakate, ka biliw kawtiw i aso ilo yetemeko, ibolow mesem keyemeko, weng nutnut keyemeko, bokolomeliw: “Yesus e sili sili nam kunum bakalem am elo une kai!”, ange ange kesiliw kale.
7 Sabuw etei’imak hi’i’itin men hiyasisir naatu higam hio, “Iti orot i bowabow kakafin wairafin ana nanawan orotomih matar hairi tenan ana bar.”
8 Angiwi, Yesus em Sakius em am kawtem talse ding dim bakate, e Kamok Fian elo bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Nem mali on kisol eisneng be em banim kawtiw ilo amen kuw duyemoki te. Duyemeko, mali dasuw keyemeko, on kisol yakut keyemsi kawtiw biim tum win bakati iti ketket teben kel ding beki kuw duyemoki te.”, dangse kale.
8 Zakias misir eo, “Regah ayu i boro au sawar founafoun ana kuru’um turin yababan wairafih anitih, naatu sabuw iyab aifufuwih hai sawar abowabow boro hai sawar tafanamaim matah kwakwafe’en auman anaya’abar anitih.”
9 Dangei, Yesus e elo bokolewomele: “Abalakam e kom fein kunum mongom ete te. Kame kuw, Sunbin-Got e kom am biliw kunum waneng alik alik ilo sunsun finik so kulomin em deiw ka kel mose te.
9 Jesu misir Zakias iu, “Boun iti baremaim God ana yawas natit orot ebiyawasi, anayabin iti orot auman i Abraham uwan ta.
10 Feinka! Kawtiw Aul ne teleko, kuankemin deiw kakabiliw kawtiw ilo feneko, sunsun finik so bin kulomin em deiw ka kel molomin beem dulum talsi te.”, dangse kale.
10 Orot Natun i sabuw iyab hikasiy tema’am nuwihih bow naatu baiyawasih isan na.”
11 Dangei, ka biliw kawtiw im yange weng be kilisiliw ding dim bakate, e fakam weng mak so bokoyemse kale. Nimtew angom? Yesus em Selusalem abiw mutuk fian mewso talse ding dim bakate, ka biliw kawtiw i ibolow fukunomeliw: “Kame kuw Sunbin-Got em gawman ding dim be fein kaim dim fitewoke kai!”, angsiliw kasike.
11 Jesu na Jerusalem tit biyubin auman, sabuw abisa Jesu eo hinowar hinan hinotanot i God ana aiwob iti boro’omo tatit ana naniyanabe, baise Jesu i kofan maiye oroubonamaim iuwih eo,
12 Keko beli, e fakam weng kale bokoyemomele:
12 “Ana veya ta orot gagamin tafaram ta’amaim roubinin aiwob baitin, imaibo matabir maiye isan in tafaram ta ef yok na’in imaim tit.
13 Angei, em unbe ding dim bakate, e akalem king kel weng afak kunum ilo gaayemei, i teliwi, e ilo tum win ki kuw amen tak tak keyemeko, bokoyemomele: ‘Nem ka binba ding dim kabalak e, yu tum win kale kuluko, eso aluwsomi, tum win beem fufu e fian kuw keloliwka!’, yangeko, fein unse te.
13 Baise na isan bobobunabuna ana veya, ana akirwairafih etei 10 e’af hina gold taita’imon faramih naatu iuwih. ‘Kabay iti abit kwanab, imaim kwanama kwanabowabow ayu ana matabir.’
14 Kate, akalem aneng fian kasel i elo ibolow wa keleweko, kunum beem unse ding dim bakate, i ibik weng mak de uneko, bokolomeliw: ‘Nu kunum beelo ibolow kelinba kelewbuluw kasike, e num emisik kamok fian nam kele te!’, angsiliw te.
14 Baise i taiyuwin ana tafaram sabuw hifa’ifai naatu men hikok nati orot ti’aiwob, imih sabuw hiyafarih hin hitit hio, ‘Aki men akokok iti orot aki isai ni’aiwob.’
15 Angsiliw kate, i elo fein aneng beem emisik kamok fian mo kolewsiliw te.
15 Baise nati orot aiwob hitin naatu matabir na ana bar tit. Imaibo ana akirwairafih iyab kabay bitih hina hitit ibatiyih, kok taso’ob, kabay itih hibowabow baibi’ab tafan hiya’abar hibow.
16 Yangei, emisik weng afak kunum mak teleko, bokolewomele: ‘Kamok kutaka! Ku nelo tum win fong gel mak dunemselew kate, ne tum win be dowtoloko, em fufu iti king kel anung mak kulusi te.’, dangse te.
16 Orot ta wan run eo, “Regah ayu au kabay itu ama abowabow tafan i ten hiya’abar abai.’
17 Dangei, emisik kamok be kunum beelo bokolewomele: ‘Kenati! Ku ken aluwbamin mak keselew te! On kisol fong gel kuw dukemsi kate, ku kiol kuw kunum kesomi, kilele aluwbaselew kasike, ne kulo wiin so kunum kekemeko, king kel abiw mutuk beem yetebin kunum kekemi te.’, dangse te.
17 Ana regah eo, ‘O i bowayan orot gewas, au bowabow kikimin abit ikaif gewas, imih bar merar etei ten abit inakaifen.’
18 Dangei, iti weng afak kunum mak teleko, bokolewomele: ‘Kamok kutaka! Ku nelo tum win fong gel mak dunemselew kate, ne tum win be dowtoloko, em fufu iti teingabi kel anung mak kulusi te.’, dangse te.
18 Orot bairou’abin run eo, ‘Regah ayu kabay itu ama abowabow tafan etei five aya’abar abai.’
19 Dangei, emisik kamok be kunum beelo bokolewomele: ‘Kenati! Ne kulo wiin so kunum kekemeko, teingabi kel abiw mutuk beem yetebin kunum kekemi te.’, dangse te.
19 Naatu ana orot ukwarin iyasisir eo, ‘O i bar merar etei five abit inakaifen.’
20 Dangei, iti weng afak kunum mak teleko, bokolewomele: ‘Kamok kutaka! Kom nelo dunemselew on kisol be bakalete. Ne elo ilim anung mak beem mutuk tem dasi te.
20 Naatu orot baitounin run eo, ‘Regah a kabay ibitu i abai an koukufet wanawanan asum ai boun inu’in iti abai ana abit maiye.
21 Nimtew angom? Ne kal kelite: Ku kunum atul nam kebelew kasike, ne kom angan finganbi te. Ku mali kawtiw im dukusiliw mesesem mesesem eisneng be sak kulusomi, mali kawtiw im kaisiliw musun em wanin akal sak kulukabelew kunum kute kasike.’, dangse te.
21 Ayu o isa abir, anayabin o a tur fokarin, turanah arih o aribe asir kubowabow kwanekwan, naatu turanah hai masaw o kubobobe asir kufafour kwanekwan.’
22 Dangei, emisik kamok be yan weng bokolewomele: ‘Soson baluw kunum kutaka! Kukalem nangew weng beem dulum akate geekemoki te! Ku kal kelewete: Ne kunum atul nam kasike, mali kawtiw im dukusiliw mesesem mesesem eisneng be sak kulusomi, mali kawtiw im kaisiliw musun em wanin akal sak kulukabi kunum nete te.
22 Regah misir iu, ‘O i bowayan orot kakaf nokonokow! Nati a tur i’o’omaim boro natatabir nafatumi! O iso’ob ayu i au tur fokarin, sabuw hai sawar abowabow kwanekwan, naatu hai masaw ayu abobobe afafour.
23 Kasike, nimtew angom ete ku nem dukemsi tum win be kuluko, mali kawtiw im on kisol yetebiliw kunum im teing dim dalinba keselew a? Kaneselew tewe, tum win be iti fufu beki kuw kebe tew kelei, nem iti teli ding dim kame, ne tum win fian alik be iti kuli tew te.’, dangse te.
23 Gewasin au kabay banikamaim itayai tabowabow amatabir anan saise tafan hitaya’abar atab.’
24 Dangeko, ka biliw kawtiw ilo bokoyemomele: ‘Yu fongate akate kunum kaleem tum win anung be kuluko, on kisol dowtoloko, em fufu anung e king kel kuluse kunum beem teing dim elo dalina!’, yangse te.
24 Naatu tatabir sabuw nati’imaim hibatabat iuwih, ‘Iti orot uman kabay gold kwabosair kwabai kwan akir wairafin kabay etei ten bowabow i kwaitin.
25 Yangei, i elo bokolewomeliw: ‘Kamok kutaka! E tum win fian so kunum kebe kai!’, dangiwi,
25 Baise hitatabir hio, ‘Regah nati orot i ana kabay etei ten bowaka.’
26 e yan weng bokoyemomele: ‘Mali em so biliw kawtiw ilo iti makso duyemoki te. Kate, ne mali em banim biliw kawtiw im fong gel eisneng bakati kulu koyemoki te.
26 Iyafutih eo, ‘A tur ao’owen, sabuw iyab umah i’e’etaw sawar moumurih tebowabow boro tafan hinaya’abar nab, baise sabuw iyab umah nutanub tema’am aurin boro sawar en, naatu abisa kikimin nati biyahimaim tema’am boro hinabosairen.
27 Kate, nelo maka kenemeko, ‘Nu kunum beelo ibolow kelinba kebuluw kasike, e kanelom num emisik kamok keloke te!’, angbiliw kawtiw bi yu yemde teleko, nakalem kiin dim kale kel yeniwi, i kuanoliwka!’, yangse te.”,
27 Naatu boun i akokok sabuw iyab ayu bai’aiwob isan men hikokok kwabow kwana iti nou’umaim kwarouw temorob.”
28 Beli, Yesus em weng be banimse ding dim bakate, eso, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik i aneng ka koleweko, mitem uneko, Selusalem abiw mutuk fian mewso talsiliw kale.
28 Iti na’at eo ufunamaim sabuw au nah i’iyon, wan au Jerusalem yen in.
29 Telesomi, Betfage abiw gel so, Betani abiw gel so, abiw alew biim mewso talsiliw ding dim bakate, i kawin muk kang mak em wiin e Oliw amgu ka kel talsiliw kale. Teliwi, e akalem gelewkabiliw kunum alew mak yamdako,
29 Yen na tafaram Bethage naatu Bethany hairi sisibihimaim tit, Olive Oyaw an, basit ana bai’ufununayah orot rou’ab eobaimanih naatu wan iyafarih
30 bokoyemomele: “Kaso yu abiw fong kalo kawtem unoliwka! Kawtem unbiliw ding dim bakate, kaso yu donki samal men mak ka belei, atemokoliw te. Kawtiw mak beem dim e teininba kekabiliw donki ete te. Kaso yu donki men be kuluko, kaleelo de tololiwka!
30 eo, “Kwanan bar merar ta nati namaim kwanatit naatu kwanarur auman donkey boubun hi’utan ebatabat boro kwana’itih, nati donkey i men yait ta bai afe’en yen remoramih. Kwana rufam kwanab kwan iti kwanatit.
31 Kaso yom elo de tolokoliw ding dim kabalak e, mak kunum mak yulo dakalako, bokoyemomele: ‘Kaso yu nono kelomin kanebiliw a?’, yangeko, dakalale tewe, kaso yu yan weng bokolewomeliw: ‘Nukalem Kamok Fian e ‘Kaso yu elo kulu de telina!’, yange kembe kasike, aso nu elo deim tuluw te.’, dangoliwka!”, yangse kale.
31 Naatu orot ta nati’imaim na’iti nibatiy nao, ‘Aisim kwarurufam?’ ana tur kwana’owen, ‘Ai Regah ekokok.’”
32 Yangei, aso i uneko, Yesus em ilo yange kembe weng be fein kanesiliw kale.
32 Orot hairi hiremor hin, sawar abisa Jesu eo na’atube etei isah himatar.
33 Keko beli, i donki samal men beem nang silelsiliw ding dim bakate, donki beem kayak e ilo dakalalomele: “Kaso yu nono kelomin kanebiliw a?’, yangei,
33 Hina hitit donkey boubun hirurufam, ana matuwan itih naatu ibatiyih, “Aisim au donkey kwarurufam?”
34 aso i yan weng bokolewomeliw: “Kamok Fian e ‘Kaso yu elo kulu de telina!’, yange kembe kasike, aso nu elo deim tuluw te.”, dangsiliw kale.
34 Hiya’afut hio, “Ai Regah ekokok.”
35 Dangeko, aso i donki be Yesus em mit de uneko, ikalem ilim tiaktiak beem dim tikolewsomi, Yesus elo donki em dim ka tein kolewsiliw kale.
35 Basit ihamiyih hirufam hibai hin Jesu biyan hitit, naatu hai biya baibiyon tafah hibosaisiren donkey tafan hiyabar uman hibai yen tafan mare.
36 Ka tein kolewiwi, em unse ding dim bakate, kawtiw i ikalem ilim tiaktiak akati guloko, deiwkim dim kel enke dukusiliw kale.
36 Sabuw hai faifuw tafah hibosaisiren ef yan hiyabar tafanamaim remor in.
37 Keko beli, Yesus e Oliw amgu tikin em kolew tele deiw mewso talse ding dim bakate, elo anggelew talsiliw kawtiw banban bi Yesus em kanese kitil so auk so eisneng beelo ibolow fukunsomi, kalfong keleweko, dilinsomi, Sunbin-Got em wiin fian daolewsiliw kale.
37 Na Jerusalem tit biyubin auman, ef ta Olive Oyaw na’at re inan i awanamaim hitit naatu ana bai’ufununayah sabuw moumurih na’in Jesu ina’inan iwa’an hi’itah isan fanah sib God ana merar hiyi hibora’ara’ah hio.
38 Daolewsomi, bokolomeliw:
38 “God ata aiwob nigegewasin, Regah wabinamaim nan, tufuw maramaim nama naatu God auyomtoro’ot isan fair nama!”
39 Angiwi, mali Falisi kunum i kawtiw im gaanin beem dulum elo Yesus elo kitil weng mak bokolewomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Ku kukalem kenggelewbiliw kawtiw biilo ‘Kimi angina! Weng ayem!’, yangolewka!”, dangsiliw kale.
39 Pharisee afa nati rou’ay wanawanamaim Jesu hiu, “Bai’obaiyenayah, a bai’ufununayah kukwararih awah tefot.”
40 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu kilele kililina! Kunum waneng bi bontem kasiliw tewe, tum ite Sunbin-Got em wiin fian daolokoliw te.”, yangse kale.
40 Baise Jesu iyafutih eo, “I ana’uwih awah nafot, kabay iti ti’inu’in boro fanah nasib God hinabora’ara’ah.”
41 Yangeko, Selusalem abiw mutuk fian mewso teleko, abiw mutuk kasel yetemeko, ameko,
41 Jesu na Jerusalem tit iyubin nuw bar hiwowab batabat i’itin ana veya ana yababan ra’at rerey eo,
42 weng mak bokolomele: “Ibo! Nem ibolow fian e kanekote: Yu nem weng bokoyemsi weng be kiliko, geleweko, kame kuw ibolow menew so bin kulukoliw te. Kate kanele ding be yu dolon kelinba kebiliw te!
42 “Tufuwamaim ma isan ana ef iti boun enan akisin itaso’ob. Baise boro men ina’itin, anayabin mata hibofafar.
43 Kate, deiw mak ding mak toloke ding dim kabalak e, maka i teleko, yom abiw mutuk fian be ow falal mutuk da koyemsomi, yom wati kitil nam be mit mewso kawin fakala dukulu tikin tikin fakala dukusomi,
43 Mar boro enan a rakit sabuw boro roun roun hina’ar bebera’uh a ef hinarufut, run tit isan boro nafokar,
44 kawtiw yelimel yulo kuiaw kuiaw teleko, yukalem tum kun am kitil nam am biliw beelo dakalemeko, tolokoliw te. Nimtew angom? Nem teleko, yulo dokoyemomin teli ding dim bakate, yu dolon keko, ateminba kebiliw kasike.”, yangse kale.
44 hinabat hinayuw hinarab, hinagurus, natunatun wanawanamaim tema’am etei boro hinarouw hinamorob. kabay iti etei boro hinarab hinagurus nasawar, boro men ta hinihamiy ana efanamaim na’inumih, anayabin God ana sabuw baiyawasihimih nan o men i’inanimih!”
45 Beem ding dim bakate, Yesus e Sunbin-Got em yol am aneng wati dak teleko, webiliw kawtiw ka biliw biilo kut yembakako,
45 Jesu na Tafaror Bar wanawanan run, ana was efanamaim sabuw sawar hiya hima hitotobon itih naatu nunih ufun hitit.
46 bokoyemomele: “Sunbin-Got em fut tem kabalak e bokoyemomele:
46 Iuwih eo, “Buk Atamaninamaim God iti na’atube eo hikirum, ‘Ayu au Bar i yoyoban ana bar, baise kwa kwabai kwabotabir na bainowan hai wawa’ir watu matar!’”
47 Keko beli, diwkuw ding e, Yesus e Sunbin-Got em am yol aneng ka kel kawtiw ilo Sunbin-Got em weng kukuyemale kale. Kukuyembelei, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin bi so, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum bi so, Selusalem abiw fian im kak kunum bi so, alik alik i Yesus elo alomin deiw fensiliw kale.
47 Nati’imaim Jesu mar etei Tafaror Baremaim ma sabuw i’obaibiyih. Baise firis ukwarih, Ofafar Bai’obaiyenayah, naatu sabuw hai ukwarih hikok kwanekwan i mi’itube hitarab temorob.
48 Fensiliw kate, kawtiw alik alik i Yesus em Sunbin-Got em weng bokose weng be atin kuw kilele wosusiliw kasike, i elo alomin deiw mak ateminba kesiliw kale.
48 Baise ef hinunuwet men ta hitita’urimih, anayabin sabuw etei’imak i Jesu ana tur akisin hinonowar naatu men hikok boro tur ta hitasa’ir.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.