Lucas 18
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NTLH
1 Beli, Yesus e ilo bokoyemomele: “Yu kanelom gal keko, Sunbin-Got eso weng bakamin kolew kemokoliw te!
1 Jesus contou a seguinte parábola , mostrando aos discípulos que deviam orar sempre e nunca desanimar:
2 Yu fakam weng kale kililoliwka!
2 — Em certa cidade havia um juiz que não
3 Kaneko beli, waneng kalun mak ukati abiw mutuk fian ka kel alenalu te. U teleko, diwkuw diwkuw diwyemin kunum beem mit mewso teleko, elo bokolewomelu: ‘Nem maka ikati teleko, nelo dasuw weng bokonemkabiliw kasike, ku fongate akate dokonemolewka!’, dangenalu te.
3 Nessa cidade morava uma viúva que sempre o procurava para pedir justiça, dizendo: “Ajude-me e julgue o meu caso contra o meu adversário!”
4 Dangsu kate, diwyemin kunum be ulo fongate dokouminba kese te. Kate, deiw mak ding mak kabalak e, e ibolow fukunomele: ‘Ne Sunbin-Got em weng kiliko, gelewinba kesomi, kawtiw im ibolow ikal fukuninba keyembi kunum kebi kate,
4 — Durante muito tempo o juiz não quis julgar o caso da viúva, mas afinal pensou assim: “É verdade que eu não temo a Deus e também não respeito ninguém.
5 waneng kalun bu diwkuw diwkuw teleko, nelo ilum dukanemkabu te. Kasike kame, ne atin kuw gal keumeko, ulo fein dokoumi te!’, angse te.”,
5 Porém, como esta viúva continua me aborrecendo, vou dar a sentença a favor dela. Se eu não fizer isso, ela não vai parar de vir me amolar até acabar comigo.”
6 Yangeko, ilo bokoyemomele: “Yu sili sili nam so diwyemin kunum beem weng be kiliko, kilele ibolow fukunemokoliwka!
6 E o Senhor continuou:
7 Yu nimtew fukunkabiliw a? Sunbin-Got e akalem angin im dulum elo nono keloke ye? E kutiliw banim taw banim, diwkuw diwkuw elo ilum so dakalabiliw kunum waneng biilo fongate akate dokoyeminba keloke sako? Babo!
7 Será, então, que Deus não vai fazer justiça a favor do seu próprio povo, que grita por socorro dia e noite? Será que ele vai demorar para ajudá-lo?
8 E fongate akate kiol kuw kukuw kukuyemeko, dokoyemoke te! Kate, Kawtiw Aul nem toloki ding kabalak e, ne kawin dim kale kel mali fein ibolow so kunum waneng mak yetemoki, bani yake?”, yangse kale.
8 Eu afirmo a vocês que ele julgará a favor do seu povo e fará isso bem depressa. Mas, quando o
9 Yangeko, mali ikalem dulum elo “Nu kiol kuw kunum waneng nute te!”, angbiliw kate, mali kawtiw ilo sakok keyemkabiliw kawtiw ilo yetemeko, fakam weng mak bokoyemomele:
9 Jesus também contou esta parábola para os que achavam que eram muito bons e desprezavam os outros:
10 “Kunum alew mak Sunbin-Got em am yol kawtem elo uneko, eso weng bakam unsiliw te. Mak kunum be Falisi kunum ete kate, mak e on kisol fokoliwi, deimale kunum ete te.
10 — Dois homens foram ao Templo para orar. Um era
11 Keko beli, Falisi kunum be emikel moko, Sunbin-Got elo weng bokolewomele: ‘Sunbin-Got kutaka! Mali kawtiw i yakut kebomi, ibolow sili sili nam kebomi, osow kekabiliw kawtiw kebiliw kate, nakalem ete mali kawtiw bi so, mew mobe on kisol fokoliwi, deimale kunum beso, alik alik biim ibolow sili sili nam bikatetew binba kekabi kasike, ne kulo ‘Weso seyo!’, kangbi te.
11 O fariseu ficou de pé e orou sozinho, assim: “Ó Deus, eu te agradeço porque não sou avarento, nem desonesto, nem imoral como as outras pessoas. Agradeço-te também porque não sou como este cobrador de impostos.
12 Ne toktoko kunum nete te! Ben kel ding ben kel ding kabalak e, ne alew ding mak wanin kolewko, kom aluwbamin kuw kelewkabi te. Keko beli, nem on kisol mesesem mesesem eisneng be king kel anung dukuko, anung makmak be diwkuw diwkuw kulo dukakemkabi te.’, dangse te.
12 Jejuo duas vezes por semana e te dou a décima parte de tudo o que ganho.”
13 Dangse kate, on kisol fokoliwi, deimale kunum be singam kel mosomi, finganeko, gatak daok anginba kesomi, ameko, Sunbin-Got elo bokolewomele: ‘Sunbin-Got kutaka! Ne kunum sili sili nam nete te. Kate kame, ku kinkin kenemeko, dokonema!’, dangse te.”,
13 — Mas o cobrador de impostos ficou de longe e nem levantava o rosto para o céu. Batia no peito e dizia: “Ó Deus, tem pena de mim, pois sou pecador!”
14 bokoyemomele: “Yu kilele kililoliwka! On kisol fokoliwi, deimale kunum be akalem am uneko, Sunbin-Got em kiin dim e kiol kuw kunum kese kate, Falisi kunum be em kiin dim e sen so kese te. Nimtew angom? Sunbin-Got e mali ikalem wiin daolewkabiliw kawtiw im wiin be de mit dakabe kate, e ikalem wiin de mit dakabiliw kunum waneng biim wiin be daolewkabe kasike.”, yangse kale.
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Kaem ding dim bakate, mali kawtiw mak i ikalem aul beliw biilo Yesus em mit mewso yemde teleko, bokolewomeliw: “Kom teing e de teleko, aul beliw biim dim dukuyemeko, bamki so keyemolewka!” dangsiliw kale. Dangiwi, Yesus em gelewkabiliw kunum bi im kanebiliw beem dulum elote ibolow ki kelinba kesomi, ‘Ayem! Yu kanelom kanemokoliw te!’, yangsiliw kale.
15 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos viram isso e repreenderam aquelas pessoas.
16 Yangsiliw kate, Yesus e ilo bokoyemomele: “Yu kanemokoliw te! Kawtiw bi ki keko, aul beliw bi nem mit mewso yemde tololiwka! Nimtew angom? Aul beliw ikatetew keliw kawtiw ite kuw Sunbin-Got em gawman ding dim kalo fein unokoliw kasike.
16 Então Jesus chamou as crianças para perto de si e disse:
17 Yu kilele kililoliwka! Nimin kawtiw ite mak aul beliw biimdiw kesomi, ‘Sunbin-Got e nulo fein yetemkakabe kae!’, anginba keliw tewe, i em gawman ding dim kalo nam uniw te.”, yangse kale.
17 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
18 Kaem ding dim bakate, Isalael kawtiw im kamok kunum mak e Yesus em fukun teleko, elo dakalalomele: “Ken kukuw so kukuyemin kunum kutaka! Ne nono kesomete, sunsun finik so bin kuloki a?”, dangse kale.
18 Certo líder judeu perguntou a Jesus: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
19 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Nimtew angom ete ku nelo ‘ken kukuw so kunum’ nangew a? Sunbin-Got ete kuw ken so kukuw kebe kasike!
19 Jesus respondeu:
20 Kate, ku Moses em kukuyemse weng kale kal kebelewte:
20 Você conhece os mandamentos: “Não cometa adultério, não mate, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, respeite o seu pai e a sua mãe.”
21 Dangei, kunum be yan weng bokolewomele: “Sua kel aul gel ding dim akati, kame akati, ne diwkuw diwkuw kukuyemse sawa be gelewkabi te.”, dangse kale.
21 O homem respondeu: — Desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos.
22 Dangei, Yesus e em dange weng be kiliko, kunum beelo bokolewomele: “Kate, mak eisneng mak sukum kebelete: Ku kom mesesem mesesem eisneng on kisol alik alik be weneko, beem dulum elo kululokolew tum win be em banim kawtiw ilo amen kuw keyemolewka! Keyemew tewe, ku ibik ete abiil tikin em on kisol be fein kulokolew kasike. Kaneko beli, ku nelo nenggelew tololewka!”, dangse kale.
22 Quando Jesus ouviu isso, disse:
23 Dangei, em so kunum be Yesus em dange weng be kiliko, akalem on kisol banban beelo ibolow fukuneko, ibolow tiaktiak kese kale.
23 Quando o homem ouviu isso, ficou muito triste, pois era riquíssimo.
24 Kesomelei, Yesus e kunum beem ilum kese ibolow be ateleweko, bokolomele: “Em so kawtiw i Sunbin-Got em gawman dim elo unomin beem dulum elo bukebomi, boliwka!
24 Vendo a tristeza dele, Jesus disse:
25 Kamel samal fian sel e ilim benemin sil tem beelo unomin bukabe kate, on kisol so kunum em Sunbin-Got em gawman ding dim elo unomin beem dulum elo atin kuw ilum kelewei, e mewso nam une te.”, angse kale.
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Angei, ka biliw kawtiw i elo dakalalomeliw: “Kasike, kante sunsun finik so bin kuluke a?”, dangsiliw kale.
26 Os que ouviram isso perguntaram: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Dangiwi, e ilo yan weng bokoyemomele: “Kunum waneng im kitil e fong gel kasike, imikel nam ki keliw te. Kate, Sunbin-Got em kitil e fian kasike, ete kuw ki keko, kaneloke te.”, yangse kale.
27 Jesus respondeu:
28 Yangei, Fita e Yesus elo bokolewomele: “Nukalem ete nukalem am dim koleweko, kulo kenggelew tuluw te.”, dangse kale.
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos a nossa família e seguimos o senhor.
29 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Yulo fein weng mak bokoyemika! Yu Sunbin-Got em gawman ding dim beem dulum elo yukalem am o, kalel o, kawkunum kumel o, kauk o, kalew o, aul o, alik alik biilo koyemeko,
29 Jesus respondeu:
30 nelo nenggelewiw tewe, Sunbin-Got e yulo yom kawin dim kaleem biliw ding dim bakati, ken eisneng so, kawkunum kumel so, mesesem mesesem alik be makso duyemei, i yom koyemsiliw biim abin be fein kulukoliw te. Kulusomeliwi, sow em ding dim akati, sunsun finik so bin kulokoliw te.”, yangse kale.
30 receberá ainda nesta vida muito mais e, no futuro, receberá a vida eterna.
31 Yangeko, akalem kalun kel gelewkabiliw kunum ilo gaanyemei, i em mit mewso teliwi, e ilo bokoyemomele: “Kame, nu Selusalem abiw mutuk fian katem elo unbuluw te. Ka uneko, mesesem mesesem eisneng mak Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum i sua kel bokolomeliw: ‘Kawtiw Aul beem dulum elo kaneloke kai!’, angsiliw weng be fein dem gilaloke te.
31 Jesus levou os doze discípulos para um lado e disse:
32 kawtiw i Kawtiw Aul nelo nemdeko, Isalael kawtiw im ibik biliw kawtiw im teing dim da konemokoliw te. Da konemiwi, i weng minemsomi, desi kenemeko, kasuk filat danemeko,
32 Ele será entregue aos não judeus, e estes vão zombar dele, insultá-lo, cuspir nele
33 sok nining so feiw konemeko, neniwi, ne fein kuanoki te. Kuanoki kate, yemamas kel ding dim kabalak e, ne iti teinoki te.”, yangse kale.
33 e bater nele; e depois o matarão. Mas no terceiro dia ele ressuscitará.
34 Yangse kate, Sunbin-Got e im ibolow fukunin be kilele dolon keyeminba kese kasike, em gelewkabiliw kunum bi em yange weng beem mongom e kilele kal keko, dolon kelinba kesiliw kale.
34 Os discípulos não entenderam nada do que Jesus disse. O que essas palavras queriam dizer estava escondido deles, e eles não sabiam do que Jesus estava falando.
35 Beli, Yesus em Selusalem abiw mutuk fian katem elo unse ding dim bakate, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, i Seliko abiw mutuk fian mewso unsiliw kale. Unsomeliwi, kiin sukul so kunum mak deiw benggew dim ka kel teinbelei, i atemsiliw kale. Kunum be ka teinbomi, kawtiw ilo tum win geenyemale kale.
35 Jesus já estava chegando perto da cidade de Jericó. Acontece que um cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
36 Keko beli, kunum be kililete: Kunum waneng banban mak talebiliwi, e kiliko, ilo dakalalomele: “Be nono kebiliw a?”, yangse kale.
36 Quando ouviu a multidão passando, ele perguntou o que era aquilo.
37 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Nasalet abiw mutuk fian kunum Yesus mew akal talbe kai!”, dangsiliw kale.
37 — É Jesus de Nazaré que está passando! — responderam.
38 Dangiwi, kiin sukul so kunum be gaanomele: “Debit mulkis Yesus kutaka! Ku nelo kinkin ibolow kenema o!”, dangeko, gaanse kale.
38 Aí o cego começou a gritar: — Jesus,
39 Gaanei, imisik unbiliw kawtiw i em gaanin be kiliko, elo sakalala dangeko, bokolewomeliw: “Ku bontem net kela!”, dangsiliw kate, e iti weng fian kuw gaanomele: “Debit mulkis Yesus kutaka! Ku nelo kinkin ibolow kenema o!”, dangse kale.
39 As pessoas que iam na frente o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca. Mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
40 Dangei, Yesus e em gaanbe weng be kiliko, moko, ka biliw kawtiw ilo bokoyemomele: “Yu kunum be nem fukun mewso debele telina!”, yangse kale. Yangei, i em yange weng be geleweko, kunum be teing auleweko, debele talsiliw kale. Debele teliwi, Yesus e kunum beelo dakalalomele:
40 Jesus parou e mandou que trouxessem o cego. Quando ele chegou perto, Jesus perguntou:
41 “Ne kulo nono ‘Kenemok!’, angom telew a?”, dangeko dakalase kale. Dakalalei, e yan weng bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Nem kiin kale okmino konema!”, dangse kale.
41 — O que é que você quer que eu faça? — Senhor, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
42 Dangei, Yesus e elo bokolewomele: “Ku kiin gola! Kukalem Sunbin-Got elo ‘Fein!’, dangbelew ibolow be kilel kekeme kasike.”, dangse kale.
42 Então Jesus disse:
43 Dangei, kunum beem kiin e fongate akate bamtak kiin golse kale. Kiin golei, e Sunbin-Got em wiin fian daolewsomi, Yesus elo gelewse kale. Beem ding dim bakate, ka biliw kawtiw bi kanele eisneng be atemeko, ikati Sunbin-Got em wiin fian daolewsiliw kale.
43 No mesmo instante o homem começou a ver e, dando glória a Deus, foi seguindo Jesus. E todos os que viram isso começaram a louvar a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.