Lucas 12

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs BKJ

Sair da comparação
1 Beli, kawtiw fufu banso banso mak teleko, abiw deng gekeko, kun dim molew molew kesiliw kale. Beem ding dim bakate, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum ilo kewkew weng mak bokoyemomele: “Yu fimdi famde fasu kolew kebiliw Falisi kunum im kukuw be kilelbiko, boliwka!
1 Enquanto isso ajuntou-se uma multidão de inúmeras pessoas, de tal modo que pisoteavam umas as outras, e ele começou a dizer primeiro aos seus discípulos: Cuidado com o fermento dos fariseus, que é a hipocrisia.
2 Kate, yu kilele ibolow fukunina! Wokmobe mesesem mesesem eisneng angom alik alik be fein kaim dim kuw fitewoke kasike.
2 Porque não há nada encoberto que não seja revelado, nem oculto que não venha a se tornar conhecido.
3 Keko beli, ibik ete, yomikel mililiw tem kel awkol kuw bakabiliw weng be taw dim kel alik alik im kiin dim kel kawin muk kang dim kel kitil kuw bokoyem bokoyem keloliw te.
3 Porquanto tudo o que em trevas falastes, será ouvido na luz, e o que nos quartos tiverdes falado nos ouvidos, será proclamado dos telhados.
4 Nakunum kumel yu kilele kililina! Yu kanelom kal dim yebiliw kawtiw im awan finganemokoliw te! Nimtew angom? Ibik e, i yulo nam makso yeniw kasike.
4 E eu vos digo meus amigos: Não tenham medo dos que matam o corpo e depois não têm mais o que fazer.
5 Kate, nem weng kale kilele ibolow fukunemoliwka! Auk so kitil so Sunbin-Got e ki keko, kawtiw im kal so finik so be alik alik makuw weing dong tem da koyemoke kasike, yu beem awan ete kuw finganemoliwka!
5 Mas eu vos mostrarei a quem deveis temer: Temei aquele que, depois de matar, tem poder para lançar no inferno; sim, eu vos digo, a esse temei.
6 Teingabi kel awon men gel mak yu tum win on kisol fong gelgel so wenkabiliw kate, Sunbin-Got akalem e awon men gel makmak beem ibolow e akokow kelinba kebe te.
6 Não se vendem cinco pardais por dois asses e nenhum deles fica esquecido diante de Deus?
7 Kaneko kasike, yu kilele ibolow fukunemoliwka! Sunbin-Got e yukalem kak kon alik alik makuw teing bokoko, atemalakabe kasike, e yulo kal so kun so alik alik akati kilele kal kekabe te. Kasike, yu kanelom finganemokoliw te. Yu awon men gelgel biilo atin kuw bakiyemkabiliw kasike.
7 Mas até os cabelos da vossa cabeça estão todos contados. Não temais, porque valeis mais do que muitos pardais.
8 Yu kilele kililoliwka! Nimin kunum waneng ite mak nem wiin be mali kawtiw im kiin dim e kilele kaim dim kuw daliw tewe, nakati im wiin be Sunbin-Got em yemdakamin finik biim kiin dim e kaim dim kuw bokoyemboki te.
8 Eu também vos digo: Todo aquele que me confessar diante dos homens, também o Filho do homem o confessará diante dos anjos de Deus;
9 Kate, nimin kawtiw ite mak nem wiin mali kawtiw im kiin dim e okiw da konemiw tewe, nakati kawtiw biim wiin e Sunbin-Got em yemdakamin finik im kiin dim e okiw da koyemoki te.
9 mas quem me negar diante dos homens, será negado diante dos anjos de Deus.
10 Yu kilelbi boliwka! Nimin kawtiw ite mak Kawtiw Aul nelo weng minemiw tewe, Sunbin-Got e ikalem minemin weng be sak misim kuw koyemoke kate, nimin kawtiw ite mak Sunbin-Finik elo weng milewiw tewe, Sunbin-Got e im milewbiliw weng be nam kulu koyeme te.
10 E a todo aquele que falar uma palavra contra o Filho do homem, lhe será perdoada, mas ao que blasfemar contra o Espírito Santo não lhe será perdoado.
11 Mali kawtiw mak teleko, yulo Suda kawtiw num wensankabiliw am kawtem yemdeko, diwyemin kunum so, mali kak kunum so, mali auk so kitil so kunum so, alik alik im kiin dim kel mo koyemeko, geeyembiw tewe, yu kanelom finganeko, ‘Nono keko, yan weng mak bokoyemokoluw kae!’, angeko, ibolow fukunin tiaktiak kemokoliw te! Babo!
11 E, quando eles vos conduzirem às sinagogas, aos magistrados e poderosos, não cuideis de como ou o que respondereis, ou o que direis;
12 Nimtew angom? Diwyemeko, geeyemokoliw ding dim bakate, Sunbin-Finik e yulo nomin yan weng mak bokoyemiw be kiol kuw kaim dim kuw fitewoke kasike.”, yangse kale.
12 porque o Espírito Santo vos ensinará na mesma hora o que deveis dizer.
13 Yangeko, beli, mak kunum mak Yesus em mit mewso teleko, bokolewomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Ku nem fik elo bokolewomelew: ‘Kuanse kalew em fan be kaso yukalem ete amen amen kelewoliwka!’, dangolewka!”, dangse kale.
13 E disse-lhe um da multidão: Mestre, fala ao meu irmão que ele divida comigo a herança.
14 Dangei, Yesus elo yan weng bokolewomele: “Kutaka! Kante nelo kaso yom diwyemin kunum kenemei, ne kaso yom mesesem mesesem eisneng be amen amen keyemoki a?”, dangse kale.
14 E ele lhe disse: Homem, quem me fez por juiz ou um divisor entre vós?
15 Dangeko, ka biliw kawtiw alik alik ilo bokoyemomele: “Yu bisil nam kemin em kukuw alik alik beem dulum elo kilelbiko, boliwka! Nimtew angom? On kisol banban aluwkabiliw kawtiw bikatei on kisol beem kitil e sunkuw finik so bin nam kuliw kasike.”, yangse kale.
15 E ele disse-lhes: Acautelai-vos e guardai-vos da cobiça; porque a vida do homem não consiste na abundância das coisas que ele possui.
16 Yangeko, fakam weng mak bokoyemomele:
16 E ele falou-lhes uma parábola, dizendo: A terra de um certo homem rico produziu com abundância;
17 Gilalei, e ibolow fukuneko, bokolomele: ‘Kame ne nono keloki a? Nem wanin kubulko, dukukebi am be fong gel keko, gouw gel kasike!’, angse te.
17 e ele pensava consigo mesmo, dizendo: O que eu farei pois não tenho espaço para guardar os meus frutos?
18 Angeko, bokolomele: ‘Ne kaneloki te! Nakalem wanin kubuleko, dukukebi am beelo am fak fak geleweko, wanin so, nem mesesem mesesem on kisol so alik alik be ka kel kuw gek dukuloki te.
18 E ele disse: Eu farei isto: derrubarei os meus celeiros, e edificarei maiores, e ali eu colocarei todos os meus frutos e os meus bens.
19 Dukuko, nakalem akate bokonemomeli: ‘Feinka! Em so, on kisol fian so kunum keli kasike, wiin so keko, itol banban kebomi, iti aluwbamin makso nam aluwbamoki te. Kame, ne sak wanin so ok so waneko, kakat kuw kebomi, bo ya!’, angeko, bise te.
19 E eu direi à minha alma: Alma, tens em depósito muitos bens, para muitos anos; descansa, come, bebe e alegra-te.
20 Angeko, bomelei, Sunbin-Got e elo atemeko, bokolewomele: ‘Ibolow fukunin sukumeko, teifulu belew kunum kutaka! Kameem kutiliw bakate, ne kulo kenii, ku kuanokolew te. Keko beli, kante kom on kisol mesesem mesesem eisneng memen kelewbelew be kuloke ya?’, dangse te.”,
20 Mas Deus lhe disse: Tolo, esta noite te requisitarão tua alma, e de quem serão estas coisas que tu preparaste?
21 Yangeko, iti bokoyemomele: “Kame, yu kilele kililoliwka! Yu kawin dim kaleem on kisol mesesem mesesem eisneng kuw duku tem duku tem keliw kate, Sunbin-Got em kiin dim e em banim kawtiw kebiliw tewe, yu fakam weng kaleem kunum bakatetew yan wa kuw kululokoliw te.”, yangse kale.
21 Assim é aquele que para si ajunta tesouros, e não é rico para com Deus.
22 Yangeko, akalem gelewkabiliw kunum ilo iti bokoyemomele: “Yu nem weng kale kilele kililoliwka! Yu kanelom kal dim em wanomin eisneng so, ilim minggilomin em eisneng so, alik alik beem dulum elo sakik keko, ibolow tiaktiak kemokoliw te!
22 E ele disse aos seus discípulos: Por isso eu vos digo: Não sejais cuidadosos quanto à vossa vida, pelo que haveis de comer, nem quanto ao vosso corpo, pelo que haveis de vestir.
23 Nimtew angom? Kal em dawkitil mo kemin wanbin eisneng so, minggilomin eisneng so, alik alik eisneng be finik so bin em afak kuw kebe kasike.
23 A vida é mais do que a comida, e o corpo é mais do que o vestuário.
24 Yu awon guegnok ilo yetemeko, ibolow fukunemoliwka! I wanin musun kailinba kesomi, wanin kulu duku kemin am akati banim kekabiliw kate, Sunbin-Got e ilo yetemeko, wanin yemenkabe te. Kanekabe kate, kawtiw yu awon biilo atin kuw bakiyemkabiliw kasike, e yulo atin kuw kilele yetemkabe te.
24 Considerai os corvos, que não semeiam, nem colhem, nem têm despensa, nem celeiro, e Deus os alimenta; quanto mais sois vós mais valiosos do que as aves?
25 Yom ibolow fukunin tiaktiak kebomi, ‘Nolokoluw yake!’, angbiliw beem dulum elo yu ki keko, yukalem kale kel biliw ding elo fong gel ding makmak kuw iti makso dulewokoliw sako? Babo!
25 E qual de vós poderá, com os seus cuidados, acrescentar um côvado à sua estatura?
26 Yu fong gel eisneng mak be nam ki keliw kasike, yu nimtew angom ete fian eisneng beem dulum elo ibolow tiaktiak kelewkabiliw a?
26 Então se não sois capazes de fazer as coisas mínimas, por que andais cuidadosos com o restante?
27 Yu ais bokbok weit atite ati atemeko, kilele ibolow fukunemoliwka! I ilum eisneng auleko, sok wilinba kekabiliw kate, im kait atite ati be wiin so emisik kamok fian Solomon em ilim kait ken ati be atin kuw bakilewkabe te.
27 Considerai os lírios, como eles crescem; eles não trabalham, nem fiam; e eu vos digo que Salomão em toda a sua glória não se vestiu como um deles.
28 Fein ibolow fong gel so kunum waneng yutaka! Sunbin-Got e sak goto kelewko, ais dakabiliw musun balasal be kait atite so minggikabe kasike, e balasal beelo bakilewkabiliw kunum waneng yukati atin kuw kilele kiol kuw yetemkabe te!
28 Então se Deus assim veste a erva, que hoje está no campo e amanhã é lançada no forno, quanto mais vestirá a vós, Oh pequena fé?
29 Yu kanelom wanin wanomin so, ok wanomin so, mesesem mesesem eisneng beem dulum elo ibolow fukuneko, ibolow tiaktiak kemokoliw te!
29 E não busqueis o que comer, ou o que beber, nem sejais de mente duvidosa.
30 Kawin dim kaleem kunum waneng i beem eisneng elo ibolow tiaktiak kekabiliw kate, yom Kalew be yom sukumeko, kulomin ibolow eisneng beelo kal ke alakabe kasike,
30 Porque todas estas coisas as nações do mundo buscam; mas vosso Pai sabe que necessitais destas coisas.
31 yu Sunbin-Got em gawman ding dim em mesesem mesesem eisneng elo kuw ibolow fukunemoliwka! Kaneliw tewe, e mali mesesem mesesem eisneng bakati yulo sak kuw dukayemboke te.
31 Mas antes, buscai o reino de Deus, e todas essas coisas vos serão acrescentadas.
32 Kaneloke kasike, nem kitil banim keliw angin fong yu kanelom finganemokoliw te! Yukalem Kalew e akalem ibolow kuw gelewko, kalfongsomi, yulo bamki so keyemeko, akalem gawman ding dim elo mo koyemoke kasike.
32 Não temas, ó pequenino rebanho, porque é aprazível a vosso Pai dar-vos o reino.
33 Kaneko beli, kawin dim kaleem on kisol be yu weneko, tum win kuluko, sukum keko, em banim kebiliw kunum waneng ilo dukayemboliwka! Yom duyembiliw ding dim bakate, yu abiil tikin kawtem kel nam banime on kisol fian mak duku kolewbiliw te. Yukalem abiil tikin dukukabiliw on kisol be musmus i ki keko, nam waniw te. Beemdiw, yakut kunum ikati elo nam yakut keliw te.
33 Vendei o que tendes, e dai esmolas; provei para vós bolsas que não envelheçam, tesouro inesgotável nos céus, aonde não chega ladrão, nem a traça corrói.
34 Yukalem on kisol e katiw kel be tewe, yukalem ibolow fukunin bakati katiw elo kuw fewtokoko, alakabe te. Kate, yukalem on kisol e kawin dim kale kel be tewe, yukalem ibolow fukunin akati kawin dim kale kel fewtokoko, alakabe te.”, yangse kale.
34 Porque onde estiver o vosso tesouro, aí estará também o vosso coração.
35 Yangeko, akalem gelewkabiliw kunum ilo weng makso bokoyemomele: “Yu memen kesomi, yongom dong aileko, yewet e kilele funet keleweko, kilele memen keboliwka!
35 Estejam cingidos os vossos lombos, e as vossas lâmpadas acesas,
36 Yu fakam weng kale kiliko, weng afak kunum ken biimdiw keboliwka! Weng afak kunum ken bi ikalem kamok em iti toloke ding dim feneko, kutebiliw kasike, em wanin dawol waneko, banimsomi, em abisom dim gogo angoke ding dim bakate, i fongate akate moko, abisom busok kelewokoliw te.
36 e sede vós semelhantes aos homens que esperam que o seu senhor retorne das bodas, para que, quando ele vier e bater, eles possam abrir-lhe imediatamente.
37 Kelewiwi, ikalem kamok em am matem teleko, akalem weng afak kunum waneng ilo yetemoke ding dim bakate, ‘Nem teli beem dulum elo memen kebiliw kai!’, angeko, kalfongyemeko, wanin wanomin mak memen keyemei, i teinsomeliwi, e ilo kilele keyemoke te.
37 Abençoados são aqueles servos que, quando vier o senhor, os ache vigiando; em verdade eu vos digo que ele se cingirá, e os fará assentar à mesa, e, chegando-se, os servirá.
38 Kate yu kilele ibolow fukunina! Im akokow keko, kutuliw mutuk fian kese ding dim kabalak e, kamok be toloke kasike, em tolomin beem dulum elote memen kesiliw weng afak kunum waneng bi kalfongeko, kakatemoliwka!
38 E, se ele vier na segunda vigília, ou vier na terceira vigília, e assim os encontrar, abençoados são estes servos.
39 Yu fakam weng kale kiliko, ibolow fukunemoliwka! Am kayak kunum mak yakut kunum em toloke ding dim kal kesomi, memen keko, kutele tewe, yakut kunum be am kawtem nam uneko, on kisol mesesem mesesem eisneng be nam kule te.
39 Mas sabei isto: que se o dono da casa soubesse a que hora viria o ladrão, ele teria vigiado, e não teria permitido que arrombasse a sua casa.
40 Beemdiw, yukati am kayak kunum beemdiw kilele kuteboliwka! Yom akokow keko, ‘Kame nam tele kai!’ angiw ding dim bakate, Kawtiw Aul ne fein toloki kasike.”, yangse kale.
40 Por isso, estai vós prontos também; porque o Filho do homem vem em uma hora que não penseis.
41 Yangei, Fita e elo dakalalomele: “Kamok Fian kutaka! Ku fakam weng be nukalem dulum elote kuw angbelew sako? Bani, mali kawtiw im dulum elo akati angbelew sako?”, dangse kale.
41 Então, Pedro lhe disse: Senhor, dizes essa parábola a nós, ou também a todos?
42 Dangei, Kamok Fian e akalem gelewkabiliw kunum ilo bokoyemomele: “Ibolow fukunin ken keko, akalem kamok em kilele afak kuw kakabe kunum e kante ye? Akalem kamok be kilele weng afak kunum beelo mali weng afak kunum waneng biim kak kunum kelewei, ete keko, wanin wanbin ding kele ding dim bakate, e mali weng afak kunum waneng biilo wanin yemgiyemoke te.
42 E disse o Senhor: Qual é, pois, o mordomo fiel e prudente, que seu senhor fará governante sobre os servos, para lhes dar uma porção de alimento na estação devida?
43 Kamok em teleko, mali im kak weng afak kunum kelewbe kunum beelo atemeko, ‘Ken kuw aluwkabe kai!’, dange tewe, kunum be kalfongeko, kakatemomeka!
43 Abençoado é aquele servo, a quem o senhor, quando vier, achar fazendo assim.
44 Nimtew angom? Fein weng bokoyemite: Kamok be akalem mesesem mesesem eisneng angom alik alik be akalem weng afak keko, kak kebe kunum beem teing dim elo kuw da kolewoke kasike.
44 Em verdade eu vos digo que ele o fará governante sobre tudo o que ele tem.
45 Kate, kak keko, weng afak kunum be ibolow fukunomele: ‘Nem kamok e fongate akate nam tele kai!’, angesomi, mali weng afak kebiliw kawtiw ilo yen feiweko, wanin so wain ok banso bete kuw waneko, beem mongom ete ibolow mesem kuw keko, mamtel fian kele tewe,
45 Mas, e se aquele servo disser em seu coração: O meu senhor atrasa em sua vinda, e começa a espancar os servos e servas, e a comer e a beber, e a embriagar-se,
46 em akokow kele ding dim kabalak e, akalem kamok be fein teleko, finik aloke te. Keko beli, kamok be weng afak keko, kak kebe kunum beelo diw atemeko, geeleweko, an feiw kolewsomi, elo anbakalaleko, sakalaw keko, weng bo bo kemin kawtiw im mutuk elo da kolewoke te.
46 o senhor daquele servo virá em um dia quando ele não espera, e em uma hora quando ele não estiver ciente, e açoitá-lo-á severamente e irá designar-lhe sua porção com os incrédulos.
47 Yu kilelbiko, boliwka! Nimin weng afak kunum iti mak ikalem kamok em ibolow fukunin be kal kebiliw kate, i memen keko, biim kal be dem ken gilalinba kele tewe, kamok be ilo ilum fian mak duyemsomi, yen feiw fian kuw koyemoke te.
47 E o servo que sabia a vontade do seu senhor e não se preparou, nem fez conforme a sua vontade, será castigado com muitos açoites.
48 Kate nimin weng afak kunum ite mak akalem kamok em ibolow fukunin be kilele kal kelinba kesomi, wa kukuw keliw tewe, kamok e ilo ilum fong gel kuw duyemsomi, fong gel kuw yen feiw koyemoke te.
48 Mas, o que a não sabia e fez coisas dignas de açoites, será castigado com poucos açoites. Porque a quem quer que muito for dado, muito será requerido dele; e para o homem que muito foi confiado, muito mais se exigirá dele.
49 Yangeko, iti weng mak bokoyemomele: “Ne kawin dim kaleelo weing dong kainin mak mit dalomin teli te. Kasike, nem ibolow mutuk fian e kanekote: Kame akate weing dong be kainoko!’, angbi te.
49 Eu vim para lançar fogo na terra; e o que eu quero, se este já está aceso?
50 Kate emisik e, i nelo ok da konemok atew kenemeko, kal betbet ilum fian mak dunemokoliw te. Ebe! Kame, beem dulum elo ilum fian mak kenem kembe kate, ibik ete nem ilum fian bakati banimoke te.
50 Mas eu tenho um batismo para ser batizado; e como estou afligido até que venha a cumprir-se!
51 Yu ibolow fukunomeliw: ‘Ne teleko, kawin dim kaleem kunum waneng ilo menew ibolow so koyemoki kai!’, angiw kate, itel bate! Ne telii, kunum waneng i nem weng kililiw kasike, i mongom amen kuw amen kuw kelokoliw te.
51 Suponhas que eu vim dar paz à terra? Eu vos digo: Não; mas antes divisão.
52 Kameem ding akati, sow em ding akati, kais yelimel mak i mongom alew kesomi, alemsal ikal, alew ikal keko, amen kuw amen kuw keem keyemokoliw te.
52 Porque, daqui em diante, estarão cinco divididos em uma casa; três contra dois, e dois contra três.
53 Yelimel bi amen kuw amen kuw keliwete: Alew esik min elo maka kelewbelei, min esik alew elo maka kelewbelei, yelim ikalem maka kelew kelew kemokoliw te. Beemdiw, auk usik mun ulo maka keumbului, mun usik auk ulo maka keumbului, imok auk usik min kalel ulo maka keumbului, min kalel usik imok auk ulo maka keumbului, yatel bikalem kuw maka kelew kelew kemokoliw te.”, yangse kale.
53 O pai estará dividido contra o filho, e o filho contra o pai; a mãe contra a filha, e a filha contra a mãe; a sogra contra a sua nora, e a nora contra sua sogra.
54 Yangeko, Yesus e kunum waneng banso biliw biilo bokoyemomele: “Yu ataan talbe dulum elo atemiwete: Abiil okmun alele tewe, yu bokolomeliw: ‘Kanele kasike, suuk tolomin kemaka!’, angakabiliw te. Keko beli, yom angiw dim e, fein suuk talakabe te.
54 E ele também dizia à multidão: Quando vedes subir uma nuvem do oeste, imediatamente dizeis: Lá vem chuva; e assim acontece.
55 Beemdiw yu atemiwete: Mililiw mutuk e gilil so, inim so, abiil kul so, kele kasike, yu bokolomeliw: ‘Kanele kasike, am ken am keloke te!’, angakabiliw te. Keko beli, yom angiw dim e, fein am ken am kekabe te.
55 E quando vedes soprar o vento sul, dizeis: Haverá calor; e assim acontece.
56 Feinka! Yu kawin dim kale so, abiil katem so, alik alik beem kanebe eisneng be diw atemeko, beem mongom e kal kekabiliw te. Fimdi famde kunum waneng yutaka! Yu nem kame kanekabi be atemiw kate, yu beem mongom ete akokow keko, nam kal kebiliw sako?
56 Hipócritas, podeis discernir a face da terra e do céu; mas, como não discernis este tempo?
57 Kate nimtew angom ete yukalem ete mesesem eisneng mak elo diw ateminba kebiliw a?
57 Sim, e por que vós mesmos não julgam o que é certo?
58 Ku yan mak kuluselew kate, ki keko, yan be iti dulewinba kebew tewe, kuso, yan dukemse kunum beso, kaso yu diwyemin kunum em mit mewso yan kilelemomin unokoliw te. Unesomeliwi, diwyemin kunum beem mit mewso telinba kebiliw ding dim bakate, kaso yu kitil keko, yan ilum be kilelewoliwka! Kilelewinba keliw tewe, kaso yu diwyemin kunum beem mit teliwi, e geekemsomi, kulo deko, yak bilisebe im teing dim elo dalei, isik deko, sok am tem da kokemokoliw te.
58 Porque, quando fores com o teu adversário ao magistrado, esforça-te para pôr em ordem o assunto com ele no caminho, para que ele não te arraste ao juiz, e o juiz te entregue ao oficial, e o oficial te lance na prisão.
59 Ne fein weng bokoyemomeli: Tiaktiak ding mak kelei, ku sok am tem ka belewi, im kulo ‘Kame yan atin kuw banim kele kasike, kut una!’, kangokoliw weng beem ding fenokolew te.”, yangse kale.
59 Eu te digo que não sairás de lá enquanto não pagares o último ceitil.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.