Lucas 11

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Deiw mak ding mak, Yesus e uneko, mutuk mak kalo Sunbin-Got eso weng bokolomin unse kale. Em uneko, iti banimse ding dim bakate, akalem gelewkabiliw kunum mak teleko, elo bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Sunbin-Got eso weng bakamin kukuw be nulo kilele kukuyemolewka! Sion em akalem gelewkabiliw kunum ilo kukuyemkabe atew kukati nulo kilele kaleyema!”, dangse kale.
1 Um dia, num certo lugar, estava Jesus a rezar. Terminando a oração, disse-lhe um de seus discípulos: Senhor, ensina-nos a rezar, como também João ensinou a seus discípulos.
2 Dangei, Yesus e alik alik ilo bokoyemomele: “Yom Sunbin-Got eso weng bakabiliw ding dim kabalak e, yu bokolewomeliw:
2 Disse-lhes ele, então: Quando orardes, dizei: Pai, santificado seja o vosso nome; venha o vosso Reino;
3 Diwkuw diwkuw num ki keyemoke wanin nulo dukayembolewka!
3 dai-nos hoje o pão necessário ao nosso sustento;
4 Num mali kawtiw im nulo sili sili keyemsiliw kukuw be nu sak misim kuw kulu koyemkabuluw beemdiw
4 perdoai-nos os nossos pecados, pois também nós perdoamos àqueles que nos ofenderam; e não nos deixeis cair em tentação.
5 — ausente —
5 Em seguida, ele continuou: Se alguém de vós tiver um amigo e for procurá-lo à meia-noite, e lhe disser: Amigo, empresta-me três pães,
6 — ausente —
6 pois um amigo meu acaba de chegar à minha casa, de uma viagem, e não tenho nada para lhe oferecer;
7 am beem sen kayak be yan weng bokolewomele: ‘Keek! Ne am yal aiko, akalbili te. Aul ikati kiin ok ilum akalbiliw kasike. Fein! Ne nam teineko, wanin kulu dukemi te.’, dangoke sako?
7 e se ele responder lá de dentro: Não me incomodes; a porta já está fechada, meus filhos e eu estamos deitados; não posso levantar-me para te dar os pães;
8 Yu kilele kililina! Am beem sen kayak be teineko, akalem awkunum elo dakalase mesesem mesesem eisneng be nam dulewoke kate, e awkunum beem dakalako, gaankabe beem mongom ete gal keboke kasike, e mesesem mesesem eisneng be awkunum beelo fein dulewoke te.
8 eu vos digo: no caso de não se levantar para lhe dar os pães por ser seu amigo, certamente por causa da sua importunação se levantará e lhe dará quantos pães necessitar.
9 Yu kilele kililina! Beemdiw, Sunbin-Got elo sukum kebiliw eisneng beem dulum elote dakalaliw tewe, e fein kiliko, yulo dukayemboke te. Yu mesesem mak fenemiw tewe, mesesem be fein atebamokoliw te. Yu Sunbin-Got em abisom dim gogo keemiw tewe, e akalem am yal be fein busuyemoke te.
9 E eu vos digo: pedi, e dar-se-vos-á; buscai, e achareis; batei, e abrir-se-vos-á.
10 Nimtew angom? Mesesem mak ibolow kesomi, Sunbin-Got elo dakalakamiw kawtiw bi mesesem mesesem eisneng be fein kululokoliw kasike. Mesesem mak fenembiliw kawtiw ikati mesesem be fein atemokoliw kasike. Sunbin-Got em abisom dim gogo keembiliw kawtiw i am yal be biim dulum busuyemei, i fein kawtem unokoliw kasike.
10 Pois todo aquele que pede, recebe; aquele que procura, acha; e ao que bater, se lhe abrirá.
11 Yom muluwel mali mak i auk kumel aliwol yulo bokoyemomeliw: ‘Takam mak duyemew kano, nu wanuma!’, angbiw tewe, yu ilo ambew eisneng mak duyemiw sako?
11 Se um filho pedir um pão, qual o pai entre vós que lhe dará uma pedra? Se ele pedir um peixe, acaso lhe dará uma serpente?
12 Beemdiw, yom muluwel mali mak i ‘Awon win mak duyemew kano, nu wanuma!’, angbiw tewe, yu ilo yongmonom mak duyemiw sako? Itel bate!
12 Ou se lhe pedir um ovo, dar-lhe-á porventura um escorpião?
13 Auk kumel aliwol yu sili sili nam kebiliw kate, yom aul im ibolow keyembiliw eisneng be fein duyemkabiliw kasike, yukal kilele kal keemboliwka! Num abiil tikin katem alakabe Aatim be kalfongsomi, akalem Sunbin-Finik e mali dakalakabiliw kawtiw ilo fein duyemoke kasike.”, yangse kale.
13 Se vós, pois, sendo maus, sabeis dar boas coisas a vossos filhos, quanto mais vosso Pai celestial dará o Espírito Santo aos que lho pedirem.
14 Deiw mak ding mak, bontem kasi kolewse aneng matil em dim alakabe kunum mak telei, Yesus e elo atemeko, aneng matil beelo takala kolewse kale. Takala kolewei, kunum be iti ki keko, weng bokose kasike, ka biliw kawtiw banban bi kanese be atemeko, yol angsiliw kale.
14 Jesus expelia um demônio que era mudo. Tendo o demônio saído, o mudo pôs-se a falar e a multidão ficou admirada.
15 Kate, mali kawtiw mak bokolomeliw: “E aneng matil im kak yetebe finik Belsebul em kitil ete kuw aneng matil takala koyem kebe kai!”, angsiliw kale.
15 Mas alguns deles disseram: Ele expele os demônios por Beelzebul, príncipe dos demônios.
16 Angsiliw kate, mali kawtiw mak i elo kak kelewomin weng mak dakalalomeliw: “Ku kitil eisneng mak nulo kukuyemew kano, nu atin kuw kal keluwete: ‘Ku fein, Sunbin-Got em aluwbamin kunum kute kai!’, kangeko, atemokoluw te.”, dangsiliw kale.
16 E para pô-lo à prova, outros lhe pediam um sinal do céu.
17 Dangiwi, Yesus e im ibolow fukuneko, dangiw weng beem mongom e kal kese kasike, e ilo yan weng bokoyemomele: “Kawtiw mongom makmak amen kuw amen kuw keko, ganbiw tewe, ikalem kunum mongom wiin be atin kuw banimoke te. Beemdiw, auk diw alew diw yangdel ikalem akate amen kuw amen kuw keko, ganbiw tewe, ikalem wiin makmak bakati atin kuw gel so banimoke te.
17 Penetrando nos seus pensamentos, disse-lhes Jesus: Todo o reino dividido contra si mesmo será destruído e seus edifícios cairão uns sobre os outros.
18 Kaneko kasike, yu bokonemomeliw: ‘Ne Belsebul em kitil so kawtiw im dim biliw aneng matil ilo takala koyemkabi te!’, nangbiliw tewe, Seten-Ataanim em angin ikati mongom amen kuw amen kuw keko, ganbiw kasike, im kitil ikati banim te.
18 Se, pois, Satanás está dividido contra si mesmo, como subsistirá o seu reino? Pois dizeis que expulso os demônios por Beelzebul.
19 Kate yu kilele ibolow fukunina! Nakalem ete Belsebul em kitil kaneli tewe, yom angin isik kanem wiin so kitil so aneng matil ilo takala koyem kekabiliw a? Yu kilelbi boliwka! Kanekabiliw kunum bikati yulo diweko, geeyembokoliw kasike!
19 Ora, se é por Beelzebul que expulso os demônios, por quem o expulsam vossos filhos? Por isso, eles mesmos serão os vossos juízes!
20 Kate, nakalem ete Sunbin-Got em teing kang em kitil so aneng matil biilo takala koyem kebi tewe, yu beem dulum elote kilele kal keliwete: Fein! Sunbin-Got em gawman ding dim e, kame bakalete.
20 Mas se expulso os demônios pelo dedo de Deus, certamente é chegado a vós o Reino de Deus.
21 — ausente —
21 Quando um homem forte guarda armado a sua casa, estão em segurança os bens que possui.
22 — ausente —
22 Mas se sobrevier outro mais forte do que ele e o vencer, este lhe tirará todas as armas em que confiava, e repartirá os seus despojos.
23 Yu kilele kililina! Nelo dokoneminba kebiliw kawtiw i nelo maka kenemkabiliw te. Beemdiw, neso makuw mali kawtiw ilo nem mit mewso yamde telinba kebiliw kawtiw i mali kawtiw ilo yenbakalakabiliw te.
23 Quem não está comigo, está contra mim; quem não recolhe comigo, espalha.
24 Yu kililina! Aneng matil mak kunum em dim teinbe kunum beelo kolewe tewe, e finengdalomin tiow dim aneng mak fenem unoke te. Uneko, fenem kakabiko, finengdamin aneng mak ateminba kele tewe, e bokolomele: ‘Ne iti kolew telesi am elo uno yo!’, angeko,
24 Quando um espírito imundo sai do homem, anda por lugares áridos, buscando repouso; não o achando, diz: Voltarei à minha casa, donde saí.
25 kolew tele am elo iti unoke te. Uneko, atemete: ‘Am be kukun kilelsomi, kait kelewsiliw kai!’, angeko, atemoke te.
25 Chegando, acha-a varrida e adornada.
26 Atemeko, iti uneko, aneng matil atin kuw wa wa ben kel mali ilo yemde teleko, i sua kel beem dim teinse kunum beem ibolow tem be iti atin kuw wa wa kuw kelewokoliw te.”, yangse kale.
26 Vai então e toma consigo outros sete espíritos piores do que ele e entram e estabelecem-se ali. E a última condição desse homem vem a ser pior do que a primeira.
27 Yangesomelei, ka biliw kawtiw im mutuk e, mak waneng mak gaaneko, Yesus elo bokolewomelu: “Waneng kom dukuko, non kamensu waneng ute kalfongeko, kakat fian mak kemuka!”, dangsu
27 Enquanto ele assim falava, uma mulher levantou a voz do meio do povo e lhe disse: Bem-aventurado o ventre que te trouxe, e os peitos que te amamentaram!
28 kate, Yesus e yan weng mak bokolomele: “Sunbin-Got em weng kiliko, gelewkabiliw kawtiw ite kuw kalfong fian keko, kakatemoliwka!”, angse kale.
28 Mas Jesus replicou: Antes bem-aventurados aqueles que ouvem a palavra de Deus e a observam!
29 Kawtiw mali mak so teleko, Yesus em mit mewso wensansiliw ding dim bakate, e ilo weng mak bokoyemomele: “Kame biliw kawtiw yu ibolow wa nam te. Yu kitil keko, auk so kitil so eisneng atemomin gaanem teliw kate, ne yulo auk so kitil so eisneng gel mak nam kukuyemi te. Sunbin-Got em sua kel akate akalem bontem dim bakamin kunum Yona elo kukulewse auk so kitil so eisneng bakate kuw yukati iti atemokoliw te.
29 Afluía o povo e ele continuou: Esta geração é uma geração perversa; pede um sinal, mas não se lhe dará outro sinal senão o sinal do profeta Jonas.
30 Sua e, Sunbin-Got e Yona beelo Ninibe abiw mutuk fian em kasel im kiin dim e auk so kitil so eisneng atew kelewse kale. Beemdiw kame, Sunbin-Got e Kawtiw Aul nelo kawtiw yom kiin dim e auk so kitil so eisneng atew kenemei, yu netemokoliw te.
30 Pois, como Jonas foi um sinal para os ninivitas, assim o Filho do Homem o será para esta geração.
31 Yu kilele ibolow fukunina! Sua kel akate, Seba aneng fian em emisik kamok fian kebu waneng u ukalem singam aneng be kolewko, Isalael kawtiw num sua kel alenale emisik kamok fian Solomon em kal fian beelo atebam talsu kale. Talsu kasike, waneng bu ka biliw kawtiw yulo fein geeyemoku te. Nimtew angom? Nakalem ete Solomon elo bakilewkabi kunum nete kate, yu nelo ‘Fein!’, nanginba kebiliw kasike.
31 A rainha do meio-dia levantar-se-á no dia do juízo para condenar os homens desta geração, porque ela veio dos confins da terra ouvir a sabedoria de Salomão! Ora, aqui está quem é mais que Salomão.
32 Sunbin-Got em kawtiw alik alik ilo diwyemeko, geeyemoke ding dim kabalak e, Ninibe abiw mutuk fian kasel i ka biliw kawtiw yulo geeyemokoliw te. Nimtew angom? Ite Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Yona em yangse weng be kiliko, ‘Fein!’, dangeko, im ibolow sili sili nam be kolewsiliw kasike. Kolewsiliw kate, nakalem ete Yona elo bakalewkabi kate, yu nelo ‘Fein!’, nanginba kebiliw te.”, yangse kale.
32 Os ninivitas levantar-se-ão no dia do juízo para condenar os homens desta geração, porque fizeram penitência com a pregação de Jonas. Ora, aqui está quem é mais do que Jonas.
33 Yangeko, iti weng mak bokoyemomele: “Yu yongom dong mak aileko, mesesem eisneng so kasi kolewkabiliw sako? Babo! Abisom dim kel ail kolewbeliw kano, mali kawtiw i yongom dong be atemeko, am kawtem telemoliwka!
33 Ninguém acende uma lâmpada e a põe em lugar oculto ou debaixo da amassadeira, mas sobre um candeeiro, para alumiar os que entram.
34 Num mutuk kayak em kiin e yongom dong atew aileko, be tewe, kal so dem so alik alik akati ken kuw keko, boke te. Kate, num mutuk kayak em kiin e ailinba keko, mililiw ange tewe, kal so dem so alik alik bakati miliw mutuk keko, wa keboke te.
34 O olho é a lâmpada do corpo. Se teu olho é são, todo o corpo será bem iluminado; se, porém, estiver em mau estado, o teu corpo estará em trevas.
35 Kasike yu kilelbi boliwka! Mesik esik yom mutuk dim alakabe ailbin be mesesem eisneng wa so kasi kolewbiliw kasike. Kolew keliw tewe, yu atin kuw mililiw mutuk atew kakabokoliw te.
35 Vê, pois, que a luz que está em ti não sejam trevas.
36 Kasike, yom mutuk kayak e atin kuw aileko, mililiw atuk gel mak banim kebe tewe, ailbin fian be yongom dong atew yom kal so dem so alik alik be kilele ailoke te.”, yangse kale.
36 Se, pois, todo o teu corpo estiver na luz, sem mistura de trevas, ele será inteiramente iluminado, como sob a brilhante luz de uma lâmpada.
37 Yangei, Falisi kunum mak teleko, Yesus elo em am elo wanomin debele unse kale.
37 Enquanto Jesus falava, pediu-lhe um fariseu que fosse jantar em sua companhia. Ele entrou e pôs-se à mesa.
38 Unse ding dim bakate, Yesus e Suda kawtiw im kukuw gelewinba kesomi, teing o, yan o, ginginba keko, sak teineko, wanin wanse kale. Kanelei, Falisi kunum be ibolow fukunin tiaktiak keko, yol angese kale.
38 Admirou-se o fariseu de que ele não se tivesse lavado antes de comer.
39 Angei, Kamok Fian e elo bokolewomele: “Falisi kunum yutaka! Yu kal tikin kais atite kebe ok sen emdiw kebiliw kate, yom mutuk kawyak e yu ninik so ibolow sili sili nam so gekbiliw kunum kebiliw te.
39 Disse-lhe o Senhor: Vós, fariseus, limpais o que está por fora do vaso e do prato, mas o vosso interior está cheio de roubo e maldade!
40 Ibolow teifuluko, biliw kawtiw yutaka! Sunbin-Got e yom kal tikin akal, yom mutuk tem akal, alew be makuw dukuse kasike.
40 Insensatos! Quem fez o exterior não fez também o conteúdo?
41 Yom ibolow mutuk tem be mali sukum biliw kawtiw ilo duyemeko, dokoyemiw tewe, yom kal dim so, ibolow mutuk beso, alew be makuw kais atite keboke te.
41 Dai antes em esmola o que possuís, e todas as coisas vos serão limpas.
42 Kate, Falisi kunum yu kilelbiko, boliwka! Yu kimit so, bokow so, wiin banim wanin eisneng alik alik beem king kel anung makmak be kuluko, Sunbin-Got elo fein kilele dulewkabiliw bakate. Be ken kate, yu mali kunum waneng ilo ken kukuw kukuyeminba kesomi, Sunbin-Got elo ibolow mutuk fian dulewinba kekabiliw te. Yu Sunbin-Got elo king kel anung makmak dukalewbin kukuw be fein gelewboliwka! Kate, kawtiw ilo kukuw ken kukuyemin kukuw so, Sunbin-Got elo ibolow mutuk fian dukalewbin kukuw so, kukuw bakati kilele gelewemoliwka!
42 Ai de vós, fariseus, que pagais o dízimo da hortelã, da arruda e de diversas ervas e desprezais a justiça e o amor de Deus. No entanto, era necessário praticar estas coisas, sem contudo deixar de fazer aquelas outras coisas.
43 Falisi kunum yu kilelbiko, boliwka! Yom yukalem wensankabiliw am kawtem unbiliw ding dim kabalak e, yu wiin so tein kemin abin dim kuw teinkabiliw te. Teineko, kawtiw im wensanbiliw dim kalo uneko, kawtiw im yulo wiin fian duyemeko, ‘Biliw yako!’, yangbin kukuw beelo ibolow fian kuw kebiliw te.
43 Ai de vós, fariseus, que gostais das primeiras cadeiras nas sinagogas e das saudações nas praças públicas!
44 Falisi kunum yu kilelbiko, boliwka! Yu kasi kolewsiliw fomkamin emdiw te. Kawtiw i akokow keko, yom tikin dim kel mokabiliw kasike, yom kanebiliw beem sen e, ikati Sunbin-Got em kiin dim e sen so kekabiliw te.”, yangse kale.
44 Ai de vós, que sois como os sepulcros que não aparecem, e sobre os quais os homens caminham sem o saber.
45 Yangei, Sunbin-Got em kukuyemin sawa weng beem kak kunum mak Yesus elo bokolewomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Falisi biilo yangbelew weng beso nukati desi keyembelew te!”, dangse kale.
45 Um dos doutores da lei lhe disse: Mestre, falando assim também a nós outros nos afrontas.
46 Dangei, Yesus e bokolomele: “Sunbin-Got em kukuyemin sawa weng em kak kunum yukati kilelbiko, boliwka! Yu kawtiw ilo Sunbin-Got em kukuyemin sawa weng kale kukuyemeko, ‘Yu kilele gelewina!’, yangeko, ilo kal ilum banban duyemkabiliw kate, yukalem e fong gel makmak net keko, aluwinba kekabiliw te.
46 Ele respondeu: Ai também de vós, doutores da lei, que carregais os homens com pesos que não podem levar, mas vós mesmos nem sequer com um dedo vosso tocais os fardos.
47 — ausente —
47 Ai de vós, que edificais sepulcros para os profetas que vossos pais mataram.
48 — ausente —
48 Vós servis assim de testemunhas das obras de vossos pais e as aprovais, porque em verdade eles os mataram, mas vós lhes edificais os sepulcros.
49 Beem mongom ete Sunbin-Got em kilinin ibolow fukunin weng be bokolomele:
49 Por isso, também disse a sabedoria de Deus: Enviar-lhes-ei profetas e apóstolos, mas eles darão a morte a uns e perseguirão a outros.
50 — ausente —
50 E assim se pedirá conta a esta geração do sangue de todos os profetas derramado desde a criação do mundo,
51 — ausente —
51 desde o sangue de Abel até o sangue de Zacarias, que foi assassinado entre o altar e o templo. Sim, declaro-vos que se pedirá conta disso a esta geração!
52 Sunbin-Got em kukuyemin sawa weng em kak kunum yu kilelbiko, boliwka! Sunbin-Got elo kal kelomin em deiw beem abisom be yusik unomin ibolow kelinba kebiliw kate, mali elo kal kelomin ibolow teliw kawtiw biim deiw beem abisom be yukati kasiyemkabiliw kasike.”, yangse kale.
52 Ai de vós, doutores da lei, que tomastes a chave da ciência, e vós mesmos não entrastes e impedistes aos que vinham para entrar.
53 Yangeko, am be iti kolewse ding dim bakate, Falisi kunum so, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, alik alik i Yesus elo ibolow mesem kelewsomi, kaisuw kelewko, digaka dakalamin banban mak dakalasiliw kale.
53 Depois que Jesus saiu dali, os escribas e fariseus começaram a importuná-lo fortemente e a persegui-lo com muitas perguntas,
54 Dakalako, ibolow fukunomeliw: “Deiw mak ding mak, nu elo kiskis funum dakalamin weng mak kelewuwi, e yan weng mak bokoyemei, nu kiliko, elo beem dulum elote diweko, geelewokoluw te!”, ange ange kesiliw kale.
54 armando-lhe desta maneira ciladas, e procurando surpreendê-lo nalguma palavra de sua boca.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.