Lucas 10

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Dangeko beli, Kamok Fian e 72 gelewkabiliw kunum min bi alew kunum alew kunum keyemeko, imisik yamdeko, bokoyemomele: “Yu abiw fong so, abiw mutuk fian so, kalo yomisik unesomeliwi, ne ibik ete keko, toloki.”, yangse kale.
1 Depois disso, o Senhor escolheu outros setenta e os enviou de dois em dois, para que fossem adiante dele a cada cidade e lugar onde ele haveria de passar.
2 Yangeko, iti bokoyemomele: “Musun beem wanin dem banban gilako, yom keble kate, dem beem dakaluko, kulomin kunum waneng i fong gel kasike, yu musun sen kayak beelo dakalako, bokolewomeliw: ‘Musun wanin dem dakaluko, kulomin kunum waneng makso mak yemdala!’, dangoliwka!
2 E lhes disse:
3 Kame yu kililina! Nakati yulo yamdalii, yu siwsiw men atew kesomeliwi, ne yulo kut mian im biliw dim mutuk kalo yemdali te.
3 Vão! Eis que eu os envio como cordeiros para o meio de lobos.
4 Kate, yu kanelom on kisol so, yan aum so, men auk fian so bei keko, uneko, beem dulum elo kuw ibolow fukunoliwka! Yom unbiliw ding dim bakate, yu yetemiw kawtiw ilo sak ‘Biliw yako!’ yangen diliko, unemoliwka!
4 Não levem bolsa, nem sacola, nem sandálias; e não saúdem ninguém pelo caminho.
5 Keko beli, yom am mak kawtem elo unokoliw ding dim bakate, yu am kasel biilo bamki so weng be bokoyemomeliw: “Sunbin-Got em menew ibolow e yuso boke te!’, yangboliwka!
5 Ao entrarem numa casa, digam primeiro: “Paz seja nesta casa!”
6 Yangiwi, am kasel bi yukalem yangiw bamki so menew weng be kiliko, kululiw tewe, bamki so weng be iso fein boke te. Kate, i weng be kiliko, kulinba keliw tewe, bamki so weng be iti yukalem dim elo keloke te.
6 Se houver ali uma pessoa que ama a paz, sobre ela repousará a paz de vocês; se não houver, a paz voltará sobre vocês.
7 Kunum i ikalem aulbabiliw beem yan e bakalem ki kuw kulabif kasike, yom am mak kawtem uniw ding dim bakate, yu ka kel kuw bomi, duyemkabiliw wanin so, ok so be wanboliwka! Yu kanelom wanin gulawel keko, am angom be alik alik wane yak wane yak kem unokoliw te!
7 Fiquem na mesma casa, comendo e bebendo do que eles tiverem; porque o trabalhador é digno do seu salário. Não fiquem mudando de casa em casa.
8 Yom abiw mutuk mak kawtem tolokoliw ding dim kabalak e, yu kanelom im yulo duyembiliw wanin beelo abew kelokoliw te! Kate, yu kuluko, fein wanboliwka!
8 Quando entrarem numa cidade e ali forem bem-recebidos, comam do que lhes for oferecido.
9 Keko beli, abiw beem kal wakamin so kebiliw kawtiw ilo wokmino kilelyemeko, abiw kasel biilo bokoyemomeliw: ‘Sunbin-Got em gawman ding dim e yom mit mewso tele kai!’, yangboliwka!
9 Curem os doentes que nela houver e digam ao povo dali: “O Reino de Deus se aproximou de vocês.”
10 Kate, yu mali abiw mutuk mak elo teliwi, i yom weng be kililinba keko, ibik kuyemiw tewe, yu abiw mutuk beem wensankabiliw dim elo uneko, ka kel gaaneko, bokoyemomeliw:
10 Porém, quando entrarem numa cidade e não forem bem-recebidos, saiam pelas ruas, dizendo:
11 ‘Yukalem sen kasike, num yan dim fewtokobe man kukun be abiw ka akate yewel kalis koleweko, iti unokoluw kate, yu kilele ibolow fukuneko, kililiwete: ‘Sunbin-Got em gawman ding dim e kame mewso tele kai!’, yangoliwka!
11 “Até o pó desta cidade, que grudou nos nossos pés, sacudimos contra vocês! No entanto, saibam que está próximo o Reino de Deus.”
12 Feinka! Sunbin-Got em diwyemoke ding dim kabalak e, yulo ibik kuyemoke abiw fian beem ilum e Sodom abiw mutuk fian em kuluse ilum bakiyemoke te!”, yangse kale.
12 Eu digo a vocês que, naquele dia, haverá menos rigor para Sodoma do que para aquela cidade.
13 Yangeko, e iti bokoyemomele: “Kolasin so Betsaida so, abiw mutuk fian alew biim kasel yu weng kale kiliko, kilelbiboliwka! Yom mutuk kabalak e, ne auk so kitil so aluwbamin banban kukuyemsi kate, yu ibolow famdelinba kebiliw te. Ne Tail so Saidon so Isalael kawtiw im ibik biliw kawtiw im abiw mutuk fian alew biim mutuk e aluwbamin fian bakatetew kukuyemi tewe, i ikalem kukuw wa be koleweko, ilim wa minggiko, tawal aneko, ibolow famdeko, kikis deiw ken kabalak be uniw tew te.
13 — Ai de você, Corazim! Ai de você, Betsaida! Porque, se em Tiro e em Sidom se tivessem operado os milagres que foram feitos em vocês, há muito que elas teriam se arrependido, assentadas em pano de saco e cinza.
14 Yu kililina! Sunbin-Got em diwyemin ding dim kabalak e, yom kulokoliw ilum be Tail so Saidon abiw mutuk fian alew biim kasel im kulokoliw ilum beelo bakiyemoke te.
14 Mas, no Juízo, haverá menos rigor para Tiro e Sidom do que para vocês.
15 Kafelneam abiw kasel yutaka! Yu ibolow fukunomeliw: ‘Nu abiil tikin katiw elo unokoluw te!’, angbiliw kate, itel bate! Feinka! Yu Seten-Ataanim em weing dong tem kalo unokoliw te!”, yangse kale.
15 — E você, Cafarnaum, pensa que será elevada até o céu? Será jogada no inferno!
16 Yangeko, iti bokoyemomele: “Yom weng kili kebiliw kawtiw i nem weng akati kili kebiliw te. Yulo ibik kuyemiw kawtiw i nelo akati ibik kunem kebiliw te. Sunbin-Got e nelo namdase kasike, nelo ibik kunemiw kawtiw i Sunbin-Got elo akati ibik kulew kebiliw bakate.”, yangse kale.
16 — Quem ouve vocês ouve a mim; e quem rejeita vocês é a mim que rejeita; quem, porém, me rejeita está rejeitando aquele que me enviou.
17 Yangei, akalem gelewkabiliw kunum bi em yange weng be de unsiliw kale. Uneko, iti teleko, Yesus elo kalfong so weng bokolewomeliw: “Kamok Fian kutaka! Nu kom wiin dim e aneng matil ilo weng kitil weng mak bokoyemuwi, ikati num weng kiliko, gelewsiliw te!”, dangsiliw kale.
17 Então os setenta voltaram, cheios de alegria, dizendo: — Senhor, em seu nome os próprios demônios se submetem a nós!
18 Dangiwi, Yesus e ilo yan weng bokoyemomele: “Seten-Ataanim e abiil tikin kawtem elote bamneng ailbin atew mit telei, ne atemsi te.
18 Jesus lhes disse:
19 Yu kililina! Ne yulo wiin so keyemsi kasike, yu ki keko, sokyan so, yongmonom so, kimon so mesesem alik alik biim kak kawtol keyemeko, yeitsansan koyemokoliw te. Yulo maka keyembe Seten-Ataanim em kitil akati yom afak kuw duyemsi kasike, wa eisneng mak yulo nam wa keyembe te.
19 Eis que eu dei a vocês autoridade para pisarem cobras e escorpiões e sobre todo o poder do inimigo, e nada, absolutamente, lhes causará dano.
20 Kate, yu kanelom aneng matil im yom weng afak kebiliw beem mongom ete kalfongyemokoliw te. Ba! Kate, Sunbin-Got em yom wiin akalem abiil tikin katiw alakabe fut tem kel boyembe beem dulum elote yu kalfong fian keyemboliwka!”, yangse kale.
20 No entanto, alegrem-se, não porque os espíritos se submetem a vocês, e sim porque o nome de cada um de vocês está registrado no céu.
21 Yangei, beem ding dim bakate, Sunbin-Finik e Yesus em ibolow tem wenei, e kalfong fian keko, bokolomele: “Aatim kutaka! Ku abiil tikin so kawin dim kale so alik alik beem kak kunum kute te! Feinka! Aatim ku kukalem ibolow fukunin kuw gelewsomi, mesesem kitil so auk so kale kal so wiin fian so kawtiw im dulum elote okiw dabelew kate, aul gel ibolow atew kebiliw kawtiw biim kiin dim e fitew kuw kukuyembelew kasike, kom wiin fian daokembi te.”, dangse kale.
21 Naquela hora, Jesus exultou no Espírito Santo e exclamou:
22 Dangeko, iti bokolomele: “Nakalem aatim e alik alik mesesem mesesem eisneng angom be nem teing dim elo kuw dase te. Kawtiw i Sunbin-Min nelo akokow kebiliw kate, nakalem Aatim ete kuw nelo kilele kal kenembe te. Beemdiw, kawtiw i nem Aatim elo akati akokow kelewbiliw kate, Sunbin-Min nakalem so, elo kukuyembi kunum waneng so, nute kuw Aatim elo kilele kal kebuluw te.”, angse kale.
22 — Tudo me foi entregue por meu Pai. Ninguém sabe quem é o Filho, a não ser o Pai; e também ninguém sabe quem é o Pai, a não ser o Filho e aquele a quem o Filho o quiser revelar.
23 Angeko, akalem gelewkabiliw kunum ilo kuw bokoyemomele: “Yu kankabiliw eisneng kale atemiw kasike kalongeko, kakatemoliwka!
23 E, voltando-se para os seus discípulos, Jesus lhes disse em particular:
24 Yu nem weng kale kililoliwka! Sua sua kel akate, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum banban so, emisik kak kunum banban iso, alik alik i yom atemeko, kilikabiliw eisneng beem dulum elote ‘Nu atemeko, kililomin ibolow kebuluw o!’, angsiliw kate, i atemeko, kililinba kesiliw kale.”, yangse kale.
24 Pois eu lhes digo que muitos profetas e reis quiseram ver o que vocês estão vendo, mas não viram; e quiseram ouvir o que vocês estão ouvindo, mas não ouviram.
25 Deiw mak ding mak, Sunbin-Got em kukuyemin sawa weng em kak kunum mak teleko, Yesus elo dakalalomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Ne nono kesomi, diwkuw diwkuw sunsun finik so bin kuloki a?”, dangeko, dakalase kale.
25 E eis que certo homem, intérprete da Lei, se levantou com o objetivo de pôr Jesus à prova e lhe perguntou: — Mestre, que farei para herdar a vida eterna?
26 Dakalalei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Ku Sunbin-Got em kukuyemeko, bose fut be atemeko, teing bokokabelew sako? Be nimtew angse ya?”, dangse kale.
26 Então Jesus lhe perguntou:
27 Dangei, kunum be bokolewomele: “Sunbin-Got em kukuyemkabe sawa weng e kanekote:
27 A isto ele respondeu: — “Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, com todas as suas forças e todo o seu entendimento.” E: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.”
28 Dangei, Yesus e elo bokolewomele: “Feinka! Nelo fein weng bokonemew te! Kukalem weng kale gelewbew tewe, diwkuw diwkuw sunsun finik so bin kulokolew te!”, dangse kale.
28 Então Jesus lhe disse:
29 Dangei, kunum be ibolow fukunomele: “Yesus e nelo kal kunum ba atew kenembe kai!”, angse kasike, e elo iti bokolewomele: “Be ken kate, mali mewso biliw kawtiw bi kante a?”, dangse kale.
29 Mas ele, querendo justificar-se, perguntou a Jesus: — Quem é o meu próximo?
30 Dangei, Yesus e fakam weng mak bokolewomele:
30 Jesus prosseguiu, dizendo:
31 Uniwi, seyo!, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem afak kunum mak deiwkim gui teleko, kuanomin kis kebe kunum beelo atemeko, — kate bakilew unse te.
31 Por casualidade, um sacerdote estava descendo por aquele mesmo caminho e, vendo aquele homem, passou de largo.
32 Unei, Sunbin-Got em am yol kel aluwkabe Elibai kunum mongom em muluwel dow mak akati teleko, kuanomin kis kunum beelo atemeko, — akati bakilew unse te.
32 De igual modo, um levita descia por aquele lugar e, vendo-o, passou de largo.
33 Unei, ibik ete,|alt="Samaritan" src="IB04143.tif" size="span" ref="Iluk 10:33" iti mak kunum mak talse te. E Isalael kawtiw num maka kebiliw Samalia aneng fian em kunum ete te. E teleko, kuanomin kis kebe kunum beelo atemeko, kinkin ibolow fian kelewko,
33 Certo samaritano, que seguia o seu caminho, passou perto do homem e, vendo-o, compadeceu-se dele.
34 em mit mewso unse te. Uneko, kunum beem abung dim be wain ok so wel kamge so aboleweko, abung be gelewse te. Geleweko, kunum beelo akalem donki dim kel tein koleweko, deiwkim am mak elo debele unse te. Debele uneko, deiwkim am tem mak elo teleko, wanin so ok so duleweko, kilele dokolewse te.
34 E, aproximando-se, fez curativos nos ferimentos dele, aplicando-lhes óleo e vinho. Depois, colocou aquele homem sobre o seu próprio animal, levou-o para uma hospedaria e tratou dele.
35 Kanesomelei, aneng iti dane ding dim bakate, e deiw am em atebe kunum beelo tum win on kisol mak duleweko, bokolewomele: ‘Ku kunum kaleelo dokolewolewka! Dokolewomin em yan e makso kelew tewe, nem iti toloki ding dim kabalak e, ne yan atuk be fein dukemoki te.’, dangse te.
35 No dia seguinte, separou dois denários e os entregou ao hospedeiro, dizendo: “Cuide deste homem. E, se você gastar algo a mais, farei o reembolso quando eu voltar.”
36 Kame, ku kilele yan weng mak bokonema! Kante kuanomin kis kese kunum beem mewso kebise kunum kese ya?”, dangeko, dakalase kale.
36 Então Jesus perguntou:
37 Dangei, Sunbin-Got em kukuyemin sawa weng em kak kunum be yan weng bokolewomele: “Dokoleweko, debelale unese kunum etaka!”, dangse kale. Dangei, Yesus e elo bokolewomele: “Fein bakanembewka! Kame kukati uneko, kanese kunum beemdiw kemolewka!”, dangse kale.
37 O intérprete da Lei respondeu: — O que usou de misericórdia para com ele. Então Jesus lhe disse:
38 Beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik im uneko, abiw mak kawtem unsiliw ding dim bakate, bakalem abiw waneng mak ilo ukalem am yamde unsu kale. Waneng buum wiin e Malta ute kale.
38 Quando eles seguiam viagem, Jesus entrou numa aldeia. E certa mulher, chamada Marta, hospedou-o na sua casa.
39 Um am uneko, ka kel teinsiliw ding dim bakate, Malta um awkolon Malia u teleko, Yesus em yan mit mewso teineko, em Sunbin-Got em bakabe weng be kilisu kale.
39 Marta tinha uma irmã, chamada Maria, que, assentada aos pés do Senhor, ouvia o seu ensino.
40 Kilisomelui, Malta u aluwbamin fian keko, fukunin tiaktiak kesomi, gal keko, Yesus elo bokolewomelu: “Kamok Fian kutaka! Nawkolon Malia u nelo sak konembului, nemikel kuw aluwbamin fian kale aluwbabi te. Um kanebu kukuw beem dulum elote ‘Kenka!’, angew e? Bayo! ‘Kawkolon ulo dakaum una!’, wangolewka!”, dangsu kale.
40 Marta agitava-se de um lado para outro, ocupada em muitos serviços. Então se aproximou de Jesus e disse: — O Senhor não se importa com o fato de minha irmã ter deixado que eu fique sozinha para servir? Diga-lhe que venha me ajudar.
41 Dangui, Yesus e yan weng bokoumomele: “Malta, Malta! Ku wanomin em eisneng kuw ibolow tiaktiak kesomi, sakik ibolow kuw kebelew te.
41 Mas o Senhor respondeu:
42 Kate, Malia buum ibolow fukunin e ken ati eisneng em dulum elo fewtokokabe kasike, ne ulo ‘Ku una!’, nam wangi te!”, wangse kale.
42 mas apenas uma é necessária. Maria escolheu a boa parte, e esta não lhe será tirada.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.